RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused. Lääne-Euroopas oli palju maavaldusetta rüütleid, kes lootsid saada maad ning kelle lpolnud rahu ajal väärilist tegevust. Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja need ei lubanud sinna enam
ja kirjutamine, siis vaimulik rüütliordu on samasugune ordu, mis on andnud kuulekuse ja kasinuse tõotuse, kuid kelle ülesanne on kaitsta ristirahvast. Neid rüütliordusid oli terve rida. Olulisemad nende hulgast oli Templiordu (koosnes prantslastest, loodi 1118. aastal), johaniitide ordu (itaallastest koosnev, loodud 1130. aastal) ja Saksa ordu ehk Teutooni ordu (koosnes sakslastest, loodud 1198. aastal). Seega olid nende ordu liikmed nii rüütlid kui ka mungad korraga. II ristisõda (1147-1149) XI sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus seldžukkidel osa kaotatud aladest tagasi võtta. Ristiusuliste jagatud Edessa krahvkond näiteks võeti ära. Püha Bernardi õhutusel hakati valmistuma uueks ristisõjaks. II ristisõda toimus Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa-Rooma keiser Konrad III juhtimisel. Teekond ei kujunenud kergeks, suhtumine ristisõdijatesse oli muutunud vaenulikuks ja tihti suleti linnaväravad
Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne-Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust. Loomulikult ihaldasid ka feodaalid Idamaade rikkusi, milliseid tõotas Püha sõda muhameedlastega. 1095 kuulutaski paavst Urbanus II sõja türklastele-seldzukkidele ning kutsus rahvast selles osalema. I ristisõda (1096-1099). Rüütlid moodustasid 1096. aastal Lääne-Euroopas 4 armeed: kaks Prantsusmaal, ühe Itaalias ja ühe Madalmaades ning Põhja-Saksamaal. Ida poole asuti teele eraldi, kohtuma pidid väed alles Konstantinoopolis. Esimeste ristisõdijate seal oli 4000-5000 ratsarüütlit ja 30 000 jalameest. Teel vallutati ja rööviti hulk linnu, mistõttu kaotused olid juba enne Jeruusalemmani jõudmist üpris tõsised. Bütsantsi keiser kartis, et ühinenud ristirüütlite väed võivad
esitas paavst Urbanus II 1095. a üleskutse minna ristisõtta, põhjendades seda Jumala tahtega ja lubades pattude andeksandmist. Esimene ristisõda- 1096- 1099 Ristisõda kuulutati välja 1096. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. Ehkki need maad püsisid ristisõdijate käes vähem kui kakssada aastat, oli Esimene Ristisõda äärmiselt tähtis verstapost Eurooplaste ekspansioonis. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. Teine ristisõda 1147- 1149 Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes. Teise ristisõja kuulutas välja paavst Eugenius III, tegemist oli ka esimese ristisõjaga, mida juhtisid Euroopa
Kuressaare Gümnaasium I ristisõda - tagajärjed, õnnestumised ja ebaõnnestumised Arutlus Kuressaare 2008 I ristisõda Esimene ristisõda toimus aastatel 1096-1099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, moslemid, feodaalid ja seldzukid. Sõda kuulutati välja 1095. aastal Urbanus II poolt. Sõja eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt ning ülemaailmse paavstiriigi loomine. Alates 1096. aastas hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Sel aastal moodustati Euroopas ka 4 armeed: 2
tegelema mõlemaga suhteliselt võrdselt. Munkadel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Mungad ei tohtinud kloostrist ka ilma mõjuva põhjuseta lahkuda. Benediktlased kandsid musta rüüd ja seetõttu on neid nimetatud ka mustadeks munkadeks. Kloostreid rajasid vaiksematesse kohtadesse. Kuulsaim klooster Cluny Prantsusmaal, Eestis benediktlaste kloostreid pole. 1098. aastal rajati Loode-Prantsusmaale Cîteaux'sse esimene tsistertslaste klooster. Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostreid kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala teenimisele. Nad kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas
Kuigi riigi ühtsuse säilitamine tekitas keisrile aeg-ajalt raskusi, oli Püha Rooma riik X-XII sajandil siiski tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. Ristisõjad Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil, mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna- Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Esimene ristisõda toimus aastatel 10961099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõda kuulutati välja 1095. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt, eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning
üleküllus, sõduritel oli kalduvus endale ise sõjalist tegevust otsida. Algus - talupoegade ristiretk 1095 Prantsuse talupoegade ristiretke juhiks oli jutlustaja Amiensi Pierre. Teel käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Sihtpunkti Konstantinoopolisse jõudsid tegelikult vaid sõdijate haledad riismed. Pierre ise põgenes ning kõik sõdijad hävitati. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad – talupojad – kes lootsid vaid teoorjusest pääseda. Esimene ristisõda 1096 – 1099 Eesmärgiks moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. Ristiusu levitajate teekond kulges järgmiselt: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. Jeruusalemm vallutati 1099 ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Teine ristisõda 1147-1149 Sõda kuulutati välja 1145
Kõik kommentaarid