Alküülfenooletoksülaatide lagunemine heitvee-puhastusjaamades toodab tunduvalt püsivamaid ja mürgisemaid alküülfenoole nagu nonüülfenoolid ja oktüülfenoolid. Alküülfenoolid on mõõdukalt püsivad, imenduvad rasvkoesse ja võivad biokontsentreeruda vee-elustikus. Alküülfenoole ja alküülfenooletoksülaate on leitud reostunud vees elavatest kaladest ja selgrootutest. Aherainest välja uhutud fenoolid moodustavad ligi 80% veereostusest, mida Eesti Läänemerre saadab. Kuigi fenoolidega kaasneb väga palju negatiivseid probleeme, on nendes ka midagi head.
seda ''penoplastiks''). Fenoplast on soojustusmaterjal, mida kasutatakse ehitusel. Seda materjali enam ei toodeta, küll aga kasutati seda palju nõukogude ajal. Fenoplast imab hästi vett, sisseimbunud vesi eraldub kergesti, on lahustunud fenoolide tõttu roosakas ja mürgine. Samuti eraldub mürgiseid kaase selle põletamisel. Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend, mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetislise materjali omadused olenevad katalüsaatorist, olemas on nii termoreaktiivseid kui ka termoplastseid polümeermaterjale. .
Fenoplast Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend. Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale: Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega)
reaktiivi ning kuumutasin vesivannil. Glükoos moodustas punaka sademe ehk taandas vase välja, laktoosi lahus aga värvi ei muutnud. Järelikult on glükoos monosahhariid ja laktoos polüsahhariid. Selle reaktsiooniga on võimalik määrata, kas tegemist on mono- või disahhariidiga. Disahhariidi puhul tekib katseklaasi tumepunane sade, monosahhariid aga jääb värvituks. Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamise happelises keskkonnas tekivad ühendid,mis reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte. Nende värviliste produktide abil saab määrata suhkruid. Selivanoffi reaktiivi kasutataksegi suhkrute määramiseks pärast kuumutamist nende värvi alusel. Töö käik Ühte katseklaasi valasin 1ml fruktoosi lahust ja teise 1ml glükoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin 2ml Selivanhoffi reaktiivi ning soojendasin vesivannil. Glükoosi lahus muutus tume oranziks ja fruktoosi lahus tumepruuniks
Jõgi erineb tüüpilistest Põhja-Eesti jõgedest, sest tal puudub paeastangult langev juga. Voolates piki paealuspõhja riket asendab astangut pikal langusel kärestikuline voolus. Purtse on küllap kõige ägedamate kärestikkudega jõgi Eestimaal. Jõe suudmes on väike Purtse sadam. Jõel tegutseb Sillaoru hüdroelektrijaam. Varem oli Purtse Eesti üks tähtsamaid lõhe kudejõgesid,kuid Purtse jõgi reostati Nõukogude ajal Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitööstusteõlijääkide ja fenoolidega. Seetõttu tänapäeval teda enam lõhejõeks ei loeta, kuigi on teateid üksikute lõhede ning meriforellide tabamisest harrastuspüüdjate poolt. Samuti esineb jões vähesel määral viker- ning jõeforelli. Purtse jõgi oli Askälä rahvale Hiie (Iie) jõeks, mis oli saanud nime pühapaigast ta alamjooksul. Kuna enamikus eesti murretes puudub sõna alguses "h" täht, on see selgeks viiteks muistsele kõnepruugile.
(Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid. Töö etapid 1.2.1 Molisch'i test Süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse tulemuse annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades furfuraale.. Tekkinud kihid reageerivad edasi -naftooliga ja moodustavad lillaka kihi lahuse ja happe piirile. 1.katseklaas 2.katseklaas
Valdavalt on Eesti veekeskkonnast leitud lihtfenoole ja kresoole. Lihtfenoolid on mürgised sissehingamisel, kokkupuutel nahaga, allaneelamisel ning nad on toksilised ka veeorganismidele. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja-, pinna- ja merevees kehtestatud piirnormid. Joogiks kasutatavas põhjavees ei tohi fenoole olla üle 1g/l. Veekogude iga-aastase seire tulemused on kinnitanud, et Ida-Virumaal on pinna- ja põhjavesi fenoolidega reostunud. Kohtla-Järve poolkoksi-mäkke on põlevkiviõli tootmisel tekkivaid vedeljäätmeid ehk fuuse kogunenud umbes 560 000 tonni, millest 460 000 on poolkoksiga segamini poolkoksimäe sisemuses ja 100 000 tonni nn fuusijärves. Fuusid sisaldavad 20% põlevkiviõli, milles on omakorda 20% fenoole. Seega on aegade jooksul Kohtla-Järve poolkoksimäkke fuusidega jõudnud 22 400 tonni fenoole. Peale selle sattus
Kasutusalad • Soojusisoleermaterjalide hulgas omab vahtpolüuretaan kõige madalamat soojusjuhtivuse koefitsienti ja kõige kõrgemaid niiskusisolatsiooni omadusi (kuni 99% kinniseid poore), mis võimaldavad kasutada seda katusematerjalina • Madratsite valmistamisel Fenoplast Fenoplast (HOC6H5 + CH2O → HOC6H4CH2OH) on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend. Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale: • Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit • Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena
Lihtfenoolid on mürgised sissehingamisel, kokkupuutel nahaga, allaneelamisel ning nad on toksilised ka veeorganismidele. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja-, pinna- ja merevees kehtestatud piirnormid. Joogiks kasutatavas põhjavees ei tohi fenoole olla üle 1µg/l. Veekogude iga-aastase seire tulemused on kinnitanud, et Ida-Virumaal on pinna- ja põhjavesi fenoolidega reostunud. Aastakümnete vältel on suurimad fenoolikogused veekeskkonda juhitud Ida-Virumaa põlevkiviõlitööstusest. Kuni 2001. aasta lõpuni ladestati põlevkiviõli tootmisel tekkivaid vedeljäätmeid ehk fuuse Kohtla-Järve poolkoksimäkke. Sinna on neid kogunenud umbes 560 000 tonni, millest 460 000 on poolkoksiga segamini poolkoksimäe sisemuses ja 100 000 tonni nn fuusijärves. Fenooliheite piiramiseks ja kontrolliks on põhiliselt Ida-Virumaa ettevõtetel
ioone (Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molisch'i test Molischi test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest. Miks? Kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Süsivesikute olemasolu korral tekib nende segus -naftooliga(C10H7OH) kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik: Võtame kaks katseklaasi ja valame neisse 2 ml erinevate süsivesikute lahust
o Alkaloidid – taimedes olevad heterotsüklilised ühendid (nikotiin, morfiin, kofeiin) 10. Alkohol vs. Fenool Alkohol Fenool o Nõrk hape o Miljon korda tugevam kui alkohol o Nõrgem kui H2SO3 o Nõrgem kui H2CO3 o CH3OH + NaOH → CH3Ona o Fenool + NaOH → benseen-Ona + H2O + H 2O 11.Reaktsioonid fenoolidega o Fenool + alus Fenool + NaOH → benseen-Ona + H2O o Fenool + halogeen Fenool + 3Br2 → fenool-Br3 + 3HBr o Fenooli nitreerimine Fenool + HNO3 → fenool-NO2 + H2O (2-nitrofenool) 12. Aniliin o Aminobenseen/fenüülamiin o Nõrgem alus kui amiin 13.Aromaatse amiini reageerimine happega Aniliin + hape → sool Aniliin + HCl → benseen-NH3Cl 14. Aniliini kasutamine, omadused
Keemia (Amiinid,Aminohapped,Valgud) Amiinid Mõiste Amiinid kuuluvad lämmastiku sisaldavate orgaaniliste ainete hulka. Amiinis on funktsionaalseks rühmaks aminorühm NH2. Amiine leidub looduses. Nad tekivad nii loomsete kui ka taimsete organismide ainevahetus protsessides. Enamike amiine lõhnab ebameeldivalt, ka laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid. Fenoolidega sarnased ühendid on aromaatsed amiidid. Kui fefenoolid olid happeliste omadustega siis, aminorühma H2 olemasolust tingituna aluselised omadused. Molekuli ehitus. Tähtsaim aromaatne amiin on fenüülamiin ehk aniliin benseeni tuumas on asendatud üks vesinikuaatom aminorühmaga. Füüsikalised omadused Aniliin on värvitu, vees praktiliselt lahustumatu, õli taoline vedelik. Lahustub hästi orgaanilistes lahustites (etanool, eeter, benseen jne). Õhus oleva hapniku toimel
mürkkemikaalide kasutamine ning muud tegevused, millega kaasneb vees lahustuvate ohtlike ainete teke või keskkonnaavariide võimalus. Põhjavesi võib reostuda mikroobidega (ka tõvestavate bakteritega), kui heitvesi (kuhu on sattunud fekaale), lautade virts või läga pääsevad põhjavette. Poorses keskkonnas liikudes puhastub põhjavesi mikroorganismidest suhteliselt kiiresti. Põhjavee reostus õlisaaduste ja fenoolidega Põhjavee reostus erinevatest allikatest pärit õlidega on väga levinud. KirdeEesti põlevkiviõlitööstuste ja jäätmemägede ümbruses on põhjavesi reostunud põlevkiviõli ja fenoolidega, KohtlaJärvel ning Kiviõlis kokku ligi 10 ruutkilomeeril. Lisaks maapinnalähedase Ordoviitsiumi veekihi reostumisele, on KohtlaJärvel reoained kohati levinud ka allpool paiknevasse OrdoviitsiumiKambriumi veekihti.
hulka. Tuhaplatoodele põlevkivituha transportimisel tekib vesi, mida kasutatakse jälle ja jälle, mille tulemusena on see vesi väga leeliseline. Sademeveed uhuvad põlevkivikeemiatööstuse jääkainetest välja fenoole, mille tulemusena veekogud tumedate tehismägede läheduses reostuvad. Fenooliderohke veekogu tunnuseks on see, et vesi on seal punakat, pruunikat või kollakat värvi ning ebameeldiva lõhnaga. Fenoolidega saastatud vesi on eluohtlikult mürgine nii taimedele, loomadele kui inimestele. Kukruse tehismäe süttimine 1967. aastaks oli Kukruse kaevandus juba suletud, kui aherainemägi ootamatult süttis ning tuli mööda hüljatud käike maa all edasi levis. Samas mäe külje all üle tee asunud elumajad mattusid paksu suitsupilve ning mööda maanteed sõitvatel autojuhtidel oli raskusi tee jälgimisega. Tuli vaibus alles aastaid hiljem. See kõik toimus sellepärast, et põlevkivi
ehitusmaterjal) aga sadadest või tuhandetest lihtsuhkru molekulidest. Enamus süsivesikute määramiseks kasutatavaid reaktsioone tugineb karbonüülrühma esinemisele molekulis. Teine osa baseerub heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali või 5- hüdroksümetüülfurfuraali moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i testi võib lugeda süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna reaktsiooni saab teha nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid, isegi nukleiinhapete ja glükoproteiinidega. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5- hürdoksümetüülfurfuraale, mis moodustavad purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale.
Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva 6 mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (α-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molisch’i test Molisch’i testiga saab määrata nii mono-, oligo- kui polüsahhariidide esinemist. Väävelhappetoimel suhkrud dehüdreeruvad ning moodustavad kas furfuraale või 5- hüdroksümetüülfurfuraale. Uuritava lahuse ning happe piirile tekib purpurne kiht, kui produktid reageerivad α-naftooliga. Töö käik: Võtame kaks katseklaasi ja valame neisse 2 ml erinevate süsivesikute lahust
Süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid põhinevad karbonüülrühma esinemisel (nt hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega jt). Veel on süsivesikud võimalik määrata heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentooside) või 5- hüdroksümetüülfurfuraali (heksooside) moodustumisega süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i reaktiiv on -naftooli segu alkoholis. Positiivse Molisch'i testi annavad nii mono-, oligo- kui ka polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustuvad fufuraalid või 5-hüdroksümetüülfurfuraalid. Need produktid reageerivad -naftooliga ning moodustub lillakas kiht uuritava lahuse ja happe piirpinnale.
polüsahhariidid (energeetiline varuaine ja taimeraku ehitusmaterjal) aga sadadest või tuhandetest lihtsuhkru molekulidest. Enamus süsivesikute määramiseks kasutatavaid reaktsioone tugineb karbonüülrühma esinemisele molekulis. Teine osa baseerub heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali või 5-hüdroksümetüülfurfuraali moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i testi võib lugeda süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna reaktsiooni saab teha nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid, isegi nukleiinhapete ja glükoproteiinidega. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5- hürdoksümetüülfurfuraale, mis moodustavad purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale.
Süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid põhinevad karbonüülrühma esinemisel (nt hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega jt). Veel on süsivesikud võimalik määrata heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentooside) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksooside) moodustumisega süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid (Molisch’i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1.Molisch’i test 6 Eda Türi 142281 YAGB21 Teoreetilised alused Molisch’i testiga tehakse kindaks süsivesikute esinemist. Molich’i reaktiiv on α-naftooli segu alkoholis.
Paljud süsivesikud määramiseks kasutatvad reaktsioonid baseeruvasd nende redutseerimisvõimel.Leeliselis keskkonnas redutseeruvad suhkrud metallide ioone.Suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita toimub neutraalses või happelises keskkonnas produktideks on happed.Teine osa meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide moodustumisel süsivesikute kuumutamisel. Mõned aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molisch'i test Töö teoreetilised alused Molischi test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui ka polüsahhariidid. Kui süsivesikud on olemas lahuses, tekib nende segus - naftooliga kontsentreeritud väävelhappe lisamisel piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik:
2-3 ml Selivanoffi moodustub pentoosidest reaktiivi. heterotsükliline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte nagu oli ka nendes katsetes näha. 7) Tärklise reaktsioon 5 ml tärkliselahust, 1 Reaktsioonisegu muutus joodiga tilk joodilahust siniseks ning seda Maisitärklis Kartulitärklis kuumutatakse keemiseni.
Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed (aldoonhapped, uroonhapped). Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). 2.1. Molisch'i test Teoreetilised alused Molisch'i testi on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Isegi nukleiinhapped ja glükoproteiinid annavad positiivse Molischi reaktsiooni, kuna tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad,
aga nad on ka rakukesta ehitusmaterjaliks (tselluloos, pektiin). Süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid baseeruvad karbonüülrühma esinemisele. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molischi test Molisch'i testi on susivesikute kvalitatiivse analuusi põhitest, positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polusahhariidid. Isegi nukleiinhapped ja glukoproteiinid annavad positiivse Molischi reaktsiooni, kuna tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine. Väävelhappe toimel suhkrud dehudreeruvad, moodustades kas furfuraale voi 5-hurdoksumetuulfurfuraale.
glükoosi lahust. olev lahus tumepunaseks. Suhkrute Mõlemasse kuumutamisel tekib pentoosidest katseklaasi heterotsükliline aldehüüd furfurool, lisatakse 2-3 ml heksosidest hüdroksümetüülfurfurool. Selivanoffi Tekkivad ühendid reageerivad reaktiivi. mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte nagu oli ka nendes katsetes näha. Lahuses olevad süsivesikud annavad kuumutamisel Furfurooli ja hüdroksümetüülfurfurooli 7) Tärklise 5 ml tärkliselahust, Lahus muutus siniseks ning reaktsioon 1 tilk joodilahust kuumutasin keemiseni
elektrihinna tõus. Energiamajanduse mõju keskkonnale Keskkonnaprobleemid, mis kaasnevad põlevkivi kaevandamisega Kirde-Eestis. Näitaja Karjääriviisiline kaevandamine Maa-alune kaevandamine Põhjavee reostumine Põhjaveetase langeb, kaevude veetase Suur väljapumbatava vee kogus, alaneb, sageli vesi reostub. põhjavee reostumine õlidega, fenoolidega; muutub veerežiim. Aheraine Suured aherainemäed, hävivad mullad Aheraine jääb maa alla. ja põllumaad. Pinnamoe muutus Hävib taimkate ja kaovad loomade Tekivad maapinna langatused, elupaigad; suured karjääriaugud, mida millega kaasnevad ehitiste ja on vaja rekultiveerida. põllu ning metsamaade kahjustused. Mõisted:
Suhkrumolekuli süsinikuahel reaktsiooni käigus tavaliselt laguneb ja tekib mitmete oksüdatsiooniproduktide segu. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli lagunemiseta ja produktideks tekivad mitmed happed. Teine osa analüüsist koosneb heterotsükliliste aldehüüdide fufuraali või 5- hüdroksümetüülfurfuraali moodustumisest süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõned aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui ka polüsahhariidid. Isegi nukleiinhapped ja glükoproteiinid annavad positiivse Molisch'i testi, kuna tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale
esinemisele molekulis (hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega jt). Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid (Molisch’i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi α-naftooliga(C 10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale.
esinemisele molekulis (hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega jt). Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga(C 10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale.
5 · Põhjavee toitumine lk. 6 · Põhjaveevarud lk. 8 · Põhjavee hulga säilitamine lk. 9 · Põhjavee kaitse lk. 11 · Inimmõju põhjavee kvaliteedile lk. 13 · Põhjavee reostus õlisaaduste ja fenoolidega lk. 14 · Põhjavee kvaliteedi säilitamine lk. 16 · Karsti ja allikate kaitse lk. 18 · Reostunud põhjavee taastumine lk. 21 · Põhjavee puhastamine lk. 22 · Kokkuvõte ja tulevik lk. 24
sademe. Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi ning teisesse 1 ml maltoosi 1.Mõlemale lisasin 3ml Barfoed' reaktiivi, segasin ja hoidsin kuumal veevannil 3 minutit Kus oli fruktoos punane sade tekkis 2 minuti jooksul , kuna fruktoos on taandav monosahhariid. SELIVANOFF'I REAKTSIOON Kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidets heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Reageerides mitmealuseliste fenoolidega annavad värvilisi produkte (kasutatakse ka kvantitatiivseks määramiseks). Seliffanov'i reaktiiv benseen-1,3-diool[C6H4(OH)2] ja katalüsaator FeCl3. Ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. 1.Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi, teisesse 1 ml glükoosi 2.Lisasin Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin 3.Soojendasin 4 min keeval veevannil Fruktoos muutus värvust oranziks palju kiiremini kui glükoos, kuna fruktoos on ketoos, aga glükoos on aldoos.
üldlämmastiku koormust. 6 Poolkoksi veekasutus on tugevalt reostanud tööstusterritooriumi ja jäätmevälja alust ning neid ümbritseva ala Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett 0,30,5 km ulatuses jäätmemäest. Olulisemad toksilised ained on benseen, naftaleen, arseen, fenoolid ja naftaproduktid. Jõgede reostus on väiksem suvel. Kohtla jõgi on endiselt kogu ulatuses peaaegu aasta ringi fenoolidega reostunud, kuid maksimaalne fenoolisisaldus ei ulatu viimastel aastatel enam üle 10 mg/l. ( EV Keskkonnaministeerium, Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud, 2003) Fuussid Fuussid ehk pigijäätmed sisaldavad raskeõli fraktsiooni, mehaanilisi lisandeid kuni pool mahust ja toorõli. Nad kujutavad endast vedelat ja poolvedelat massi, mida ei saa pumbata mehaaniliste lisandite suure sisalduse tõttu. Fuusside täpne keemiline
reaktiivi ning kuumutati veevannil ~5 min. Tulemus: Pärast mõneminutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punane sade. Järeldus: Fruktoos kui monosahhariid taandas vaske, tekkis punane Cu2O sade. Maltoos kui oligosahhariid vaske neis katsetingimustes ei taandanud. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest furfuraal ja heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal . Mitmealuseliste fenoolidega reageerides moodustuvad nendest värvilised produktid. Selivanoff'i reaktiiv koosneb soolhappest, benseen-1,3-dioolist ja FeCl3- st. O O pentoosid CH furfuraal O O HO CH heksoosid - -
Katseklaasi, kus oli glükoosi lahus, tekkis tumepunane sade, laktoosi lahusesse sadet ei tekkinud. Järeldus: Tumepunane sade glükoosi lahuses annab tunnistust taandava monosahhariidi olemasolust. Glükoos taantas happelises keskkonnas vaske. Et laktoos on disahhariid, siis tema lahusest vaske välja ei ole võinmeline taandama. 1.2.6 Selivanhoff´i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel mineraalhapete juuresolekul moodustub heterotsükliline aldehüüd furfuraal, mis reageerib fenoolidega ning annab värvilisi produkte. Neid produkte kasutatakse suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Töö käik · Ühte katseklaasi valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise samapalju glükoosi lahust. · Lisatakse 2 ml Selivanhoffi reaktiivi ning soojendatakse 4-5 minutit. Katseklaasi fruktoosi lahusega tekkis värviline ühend kiiremini kui glükoosi omasse. Järeldus: kuna fruktoosi lahuses tekkis värviline ühend kiiremini kui glükoosi lahuses, võib
invertsuhkruks Barfoed reakts: see reakts võimaldab eristada tandavaid mono- ja disahhariide, kuna happelises kk taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Monosahhariidide reakts Cu(CH3COO)2 ga tekib tumepunane vaskoksiidi sade. Selivanoff´i reakts: suhkrute kuumutamisel, eriti hapete juuresolekul, mood pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kas ka suhkrute kvantitatiivsel määramisel Suhkrute kvantitatiivseks määramiseks kas Selivanoffi reaktiivi, see sisaldab HCl, resortsinooli ja FeCl3 katalüsaatorina. Tärklise reaktsioon joodiga: Tärklistele iseloomulik omadus mood joodiga intensiivselt lillakssiniseid komplekse on tingitud polüsahhariidiahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Joodiga
Fruktoosiga katseklaasi tekkis punakas sade, laktoosiga katseklaasi ei tekkinud. Järeldus: Fruktoos on järelikult monosahhariid ja punane sade tekkis nende reaktsioonil Barfoed' reaktiiviga, kui eraldus katseklaasi põhja vask(I)oksiidi sade. Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi' reaktiiviga (soolhappe, 1,3- benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töö käik: ühte katseklaasi valati 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi. Lisati 2 ml Selivanhoff'i reaktiivi ja soojendati neid veevannis 10 min. Fruktoosi lahusega katseklaasis tekkis 1 min pärast õrn punane värvus ja 3 min pärast juba tugevalt punane. Glükoosi lahusega katseklaasis muutus värvus õrnalt roosakaks.
tulemusena tekkib punane sade (Cu2O), kuid happelises keskkonnas reageeruvad ainult monosahariidid, mis annab võimalust eristada taandavaid monosahariide oligosahariididest 1.2.6 Selivanoffi reaktiiv. Teoreetilised alused: Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool,eksoosidest aga hüdroksümetüülfurfurool Tekkivad ühendid reageerivad fenoolidega ja annavad värvilise produkti Üks selles protsessis kasutavaid reaktiive on Selivanoffi reaktiiv. Ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: · Ühte katseklaasi valatakse 1ml fruktoosi lahust, teisse aga sama hulk glükoosi lahust . · + 2-3 ml Selivanoffi reaktiivi. · Soojendatakse 5 minutit veevannil. · Jälgitakse. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte:
Mis ühend? (vaskoksiid) maltoosis mitte. Glükoosi lahus jäi selgeks, maltoos muutus tumeornaziks. Järeldus: Katse kinnitas, et fruktoos on monosahhariid ja maltoos disahhariid. 6. Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel (eriti happe osalusel) moodustub pentoosidest heterotsükliline alfehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkinud ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, tulemuseks värvilised produktid. Selivanoffi reaktiiv reageerib kergemini ketoosidega kui aldoosidega. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi lahust, teise 1 ml glükoosi lahust mõlemasse lisasin 2 ml Selivanoffi reaktiivi (soolhape, resortsinool, FeCl3) soojendasin reaktsioonisegu 10 minutit keeval veevannil. Tulemus: Mõlemas lahuses tekkis tume pruun/punakas sade ? kas tõesti?, kiiremini tekkis see fruktoosi lahuses.
Fruktoosiga katseklaasi tekkis punakas sade, laktoosiga katseklaasi ei tekkinud. Järeldus: Fruktoos on järelikult monosahhariid ja punane sade tekkis nende reaktsioonil Barfoed' reaktiiviga, kui eraldus katseklaasi põhja vask(I)oksiidi sade. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi' reaktiiviga (soolhappe, 1,3- benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töö käik: ühte katseklaasi valati 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi. Lisati 2 ml Selivanhoff'i reaktiivi ja soojendati neid veevannis 10 min. Fruktoosi lahusega katseklaasis tekkis 1 min pärast õrn punane värvus ja 3 min pärast juba tugev punane. Glükoosi lahusega katseklaasis muutus värvus õrnalt roosakaks.
segame ja hoiame kuumal veevannil. Fruktoosi lahuses moodustus punane sade, aga maltoosi lahuses ei ole. Järeldus: Fruktoosi lahuses moodustus Cu2O sade, mille värvus on punane. Sade moodustus, sest fruktoos on monasahhariid, mis taandavad vaske nõrgas happelises keskkonnas. 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi reaktiiviga (soolhappe, 1,3-benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töökäik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoffi reaktiivi, loksutame ja soojendame keeval vannil. Fruktoosi lahus värvus punaseks, aga glükoosi lahuses alguses mittemidagi ei juhtu, aga pärast 5 miinuti värvus saab roosaks.
Lisan mõlemale 3 ml Barfoed' reaktiivi (vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes), segan hoolikalt ja hoian kuumal veevannil 5 minutit. Järeldus Glükoosi lahuses tekkis punane sade. Laktoosi lahus ei muutunud. Järelikult on reaktsioon tõestanud monosahhariidi lahuse. 1.2.6.Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub kas furfuraal või 5-metoksümetüülfurfuraal. Need reageerivad mitemaluseliste fenoolidega, mille tulemiks on värvilised produktid. Töö käik Võtan kaks katseklaasi ning valan ühte 1 ml fruktoosi lahust ja teise 1 ml glükoosi lahust. Lisan 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutan ja soojendan 4-5 minutit keeval veevannil. Järeldus Fruktoosi lahus värvub juba paari minuti möödudes telliskivipunaseks. Glükoosi lahus värvub kollakaks. Mõlemas lahuses moodustusid furfuraalid. 1.2.7.Tärklise reaktsioon joodiga
Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin. Soojendasin keeval vesivannil 4-5 min. Välja võttes oli fruktoos punakaspruunikas, glükoos aga lahjem pruunikas. Järeldus Selivanoff'i reaktiiv, mis kujutab endast soolhapet, kontsentreerivaks agendiks resortsinooli e benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3 suhkru kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid polükondenseeruvad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvusi punakaspruunist tumepruunini. O pentoosid C O H furfurool O heksoosid HOCH2 C O H hüdroksümetüülfurfurool 1.2.7. Tärklise reaktsioon joodiga A
II katseklaas: 1 ml glükoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 2-3 ml Selivanoffi reaktiivi. Töö käik: Soojendame Lahus 10 minutit keeval veevannil. I katseklaasis olev lahus muutus oranzi värvi ja II katseklaasis olev lahus tumepunaseks. Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte nagu oli ka nendes katsetes näha. Ketosuhkrud reageerivad meelsamini. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Jälgime tärklise käitumine joodi lisamisel. Kasutatud ained: 5 ml tärkliselahust 1 tilk joodilahust Töö käik: Reaktsioonisegu muutus siniseks ning seda kuumutame keemiseni. Kuumutades muutus lahus läbipaistvaks, jäävanni panes taastus sinine värvus. Sinakad kompleksid on tingitud
samas laktoosis tekkis sade alles pärast hüdrolüüsumist, st laktoos on oligosahhariid. Laktoosis sademe tekkimiseks pidi katseklaasi soojendama kauem kui 5 minutit ehk laktoos pidi enne hüdrolüüsuma monosahhariidideks. 1.2.6. Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmesuguste fenoolidega, andes värvilisi produkte. Selivanoff'i reaktiiv sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3- diooli ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust.
Suhkrumolekuli süsinikuahel reaktsiooni käigus tavaliselt laguneb ja tekib mitmete oksüdatsiooniproduktide segu. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli lagunemiseta ja produktideks tekivad mitmed happed. Teine osa analüüsist koosneb heterotsükliliste aldehüüdide fufuraali või 5- hüdroksümetüülfurfuraali moodustumisest süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõned aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid. 1.2.1. Molisch'i test Molisch'i testi võib lugeda süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-,oligo- kui polüsahhariidid. . Süsivesikute olemasolu korral tekib nende segus -naftooliga (C10H7OH) kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik Katseklaasidesse (2 tükki) valasin 1,5 ml uuritavat süsivesiku lahust
taandavad vaske vaid monosahhariidid. H O +2 HO O + C + 2Cu + 2H2O C + Cu 2O + 4H R R 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub suhkrute kuumutamisel pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi reaktiiviga (soolhappe, 1,3-benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töökäik: Võetakse 2 katseklaasi, kust ühte valatakse 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisatakse 2ml Selivanoffi reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse keeval vannil. Fruktoosi lahus värvus oranzikas-punaseks, kuid glükoos muutus helekollaseks/heleroosaks.
Segasin ja hoidsin 4 miutit veevannil. Fruktoosiga katseklaasis tekkis punane sade, teises katseklaasis sadet ei tekkinud. Järelused: Siit katsest saab järeldada, et fruktoos on monosahhariid, aga laktoos on oligosahhariid. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Tugevate mineraalhapete juuresolekul suhruid kuumutades moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal ja heksoosidet 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Ühendid reageerivad mitmealuselist fenoolidega, moodustades värvilisi omplekse. Seda kasutatakse suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Üks selline reaktiiv on Selinoff'i reaktiiv (soolhape+kondenseeriva agendina benseen-1,3-diool+katalüsaatorina FeCl3) Reaktisooni värvus on punakaspruun kuni tumepruun. Reaktsioon toimub kiiremini ketoosidega. Töö käik: Valasin ühte katseklaasi 1ml fruktoosi lahust ja teise 1ml glükoosi lahust. Lisasin mõlemasse Selivanoff'i reatiivi ja loksutasin. Soojendasin 5 minutit vesivannil
Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed (aldoonhapped, uroonhapped). 4. Millised reaktsioonid olid seotud furfuraali ja 5-hüdroksümetüülfurfuraali tekkimisega? Kirjutage nende ühendite struktuurid ja kirjeldage, millest ning mille toimel nad moodustuvad. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. 6 Tekkivad ühendid reageerivad (polükondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes
vaske ei taanda. Pikaajalisel kuumutamisel muutus ka laktoosi lahus õrnalt roosaks, sest oligosahhariid on kuumutamise käigus hüdrolüüsunud galaktoosiks ja glükoosiks, mis on monoosid ja taandavad vaske. 1.2.6 Selivanoff'i reakstsioon Pentoosidest moodustub kuumutamisel mineraalhapete juuresolekul heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoonidest aga 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Furfuraalid reageerivad polükondenseerivad mitmealuselistega fenoolidega, andes värvilisi produkte, mis efektiivsed suhkrute kvantitatiivsel määramisel. Sellepärast on kasutusel ka Selvanoff'i reaktiiv, milles soolhape ja kondenseeriva agendina resortsinool e benseen-1,3-diool [C6H4(OH)2] ning katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon kiirem aldoosidega kui ketoonidega ning saaduse värv varieerub punakaspruunis tumepruunini. Töö käik · Valan ühte katseklaasi 1ml fruktoosi ( ketoos) · Teise 1ml glükoosi (aldoos)
Laktoosilahus aga värvi ei muutnud- tegemist on oligosahhariidiga, mis Barfoed' reaktiivi toimel vaske ei taanda. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Võimaldab eristada ketoose ja aldoose, kuna esimesed reageerivad Selivanoff'i reaktiiviga (resortsinool, FeCl3) kiiremini. Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüül- furfuraal, mis omakorda reageerivad fenoolidega, andes värvilisi produkte punakaspruunist tume-pruunini. Töö käik: valasin esimesse katseklaasi 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisasin 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin ja soojendasin 5min keeval veevannil. Fruktoosilahus värvus roosakaks, st tegemist on ketoosiga (reaktsioon kulges kiiremini). Glükoosiahus värvi ei muutnud, tegemist on aldoosiga, mille puhul reaktsioon kulgeb aeglasemalt. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga
ml Barfoed' reaktiivi, segasin, hoidsin kuumal veelvannil mõne minuti. Glükoosilahusesse tekkis punane sade. Järeldus: monosahhariidi lahusesse tekkis punane sade, oligosahhariidi lahusesse mitte. Järelikult on tõestatud, et glükoos on monosahhariid ja laktoos oligosahhariid. 6. Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub tugevate mineraalhapete juuresolekul pentoosidest furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad fenoolidega, andes värvilisi produkte. Reaktiivina kasutatakse Selivanoff'i reaktiivi, mis sisaldab HCl-i, benseen-1,3-diooli ja FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekib ühend, mille värvus varieerub punakaspruunist tumepunaseni. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: valasin ühte katseklaasi 1 ml fruktoosi lahust, teise 1 ml glükoosi lahust. Lisasin mõlemasse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin, soojendasin 5 minutit keeval veevannil. Fruktoosi lahuses
annaabi.ee 
