Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

VKG reostus Kohtla-Järvel (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
   
 
 
 
 
 
Bioloogia  miniuurimus 
 
 
 
 
 
VKG  reostus  Kohtla-Järvel 
 
 
 
 
Kerdu-Katty Pärss 
Si m Sarapik 
Grete  Põdra 
12.C 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Jõhvi Gümnaasium 
 
 
Sisukord 
Sissejuhatus
3 
Põlevkivi töötlemise ohtlikud jäätmed
4 
Poolkoks

Fuussid

Lahendused
9 
Meie  pakutud  lahendused

Kokkuvõte
10 
Kasutatud allikad
11 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
Sissejuhatus 
 
  Valisime oma miniuurimuse teemaks VKG reostuse, sest see on meie kodukoha 
lähistel ja on seega meie jaoks aktuaalne teema. Samuti on VKG tööstuste mõjust 
looduskonnale palju räägitud ja arvame, et probleem on reaalne ja sellega tuleks 
rohkem tegeleda.  
  Oleme ka ise VKG tööstusaladel seiklemas käinud ja näinud nii mõndagi häirivat 
seoses tööstuse ümber ja selle aladel paikneva looduskeskonnaga. 
  VKG tuhamägedest voolav vesi reostab põhjavett ja oma silmadega sai nähtud, et 
VKG poolne väide, kus öeldakse, et mägedelt voolavat vett ei lasta loodusesse, ei 
vastanud tõele, sest kogu ümberkaudne ala oli täis veripunast vett, mis oli 
kahjustanud mitmeid puid ja taimi, mis selles vees kasvasid. Kasvanud puud olid 
justkui happevihma all käinud ja tehaste aladel liikus ringi palju erinevaid metsloomi 
nagu metskitsed, jänesed ja rebased, kes selle reostatud vee ja mürgitatud 
taimedega kokku puutuvad. Samuti lendab mäelt tuulisema ilmaga suur hunnik 
tuhka , mis saastab meie õhku ja on suuremas koguses sisse hingates ka tervisele 
kahjulik. 
 
 
 
 
 
 
 

Põlevkivi töötlemise ohtlikud jäätmed 
 
  Põlevkiviõli tootmisel tekkivad peamised ohtlikud jäätmed on poolkoks ja fuussid 
ehk pigijäätmed. Põlevkivikeemia ettevõtetes Viru Keemia Grupp (VKG) 
Kohtla-Järvel ja Kiviõli Keemiatööstuses tekib neid suures koguses. 
  Poolkoksi põhiline probleem on orgaanilise aine, põlevkivijääkide ning võimalike 
utmise vaheproduktide sisaldus. Vihmaga läbipestud mäel on hulgaliselt näha 
utmata põlevkivitükke.  
  Kohtla-Järve suurimasse prügilasse hakati poolkoksi ladestama 1938. Aastas tekib 
poolkoksi keskmiselt 600 000 tonni. Praeguseks ajaks on Kohtla-Järvel ladestatud 
ligi 70 miljonit tonni poolkoksi. Ladestamine on lõpetatud Kiviõli kahel vanal mäel, 
mille maht on vastavalt 0,7 ja 6 miljonit
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
VKG reostus Kohtla-Järvel #1 VKG reostus Kohtla-Järvel #2 VKG reostus Kohtla-Järvel #3 VKG reostus Kohtla-Järvel #4 VKG reostus Kohtla-Järvel #5 VKG reostus Kohtla-Järvel #6 VKG reostus Kohtla-Järvel #7 VKG reostus Kohtla-Järvel #8 VKG reostus Kohtla-Järvel #9 VKG reostus Kohtla-Järvel #10 VKG reostus Kohtla-Järvel #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Patch Õppematerjali autor

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

38
doc
Veereostus ja Läänemeri
8
docx
Loodus katastroofist-Mehhiko lahe naftareostus
2
docx
Põhjavee reostus
3
rtf
Valgusreostus
14
docx
Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed
5
doc
Vee reostus
39
doc
12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused
31
pdf
Rakendusbioloogia õppematerjalid





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun