VKG reostus Kohtla-Järvel (0)

   
 
 
 
 
 
Bioloogia  miniuurimus 
 
 
 
 
 
VKG  reostus  Kohtla-Järvel 
 
 
 
 
Kerdu-Katty Pärss 
Si m Sarapik 
Grete  Põdra 
12.C 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Jõhvi Gümnaasium 
 
 
Sisukord 
Sissejuhatus
3 
Põlevkivi töötlemise ohtlikud jäätmed
4 
Poolkoks
6 
Fuussid
7 
Lahendused
9 
Meie  pakutud  lahendused
9 
Kokkuvõte
10 
Kasutatud allikad
11 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2 
 
 
Sissejuhatus 
 
  Valisime oma miniuurimuse teemaks VKG reostuse, sest see on meie kodukoha 
lähistel ja on seega meie jaoks aktuaalne teema. Samuti on VKG tööstuste mõjust 
looduskonnale palju räägitud ja arvame, et probleem on reaalne ja sellega tuleks 
rohkem tegeleda.  
  Oleme ka ise VKG tööstusaladel seiklemas käinud ja näinud nii mõndagi häirivat 
seoses tööstuse ümber ja selle aladel paikneva looduskeskonnaga. 
  VKG tuhamägedest voolav vesi reostab põhjavett ja oma silmadega sai nähtud, et 
VKG poolne väide, kus öeldakse, et mägedelt voolavat vett ei lasta loodusesse, ei 
vastanud tõele, sest kogu ümberkaudne ala oli täis veripunast vett, mis oli 
kahjustanud mitmeid puid ja taimi, mis selles vees kasvasid. Kasvanud puud olid 
justkui happevihma all käinud ja tehaste aladel liikus ringi palju erinevaid metsloomi 
nagu metskitsed, jänesed ja rebased, kes selle reostatud vee ja mürgitatud 
taimedega kokku puutuvad. Samuti lendab mäelt tuulisema ilmaga suur hunnik 
tuhka , mis saastab meie õhku ja on suuremas koguses sisse hingates ka tervisele 
kahjulik. 
 
 
 
 
 
 
 
3 
Põlevkivi töötlemise ohtlikud jäätmed 
 
  Põlevkiviõli tootmisel tekkivad peamised ohtlikud jäätmed on poolkoks ja fuussid 
ehk pigijäätmed. Põlevkivikeemia ettevõtetes Viru Keemia Grupp (VKG) 
Kohtla-Järvel ja Kiviõli Keemiatööstuses tekib neid suures koguses. 
  Poolkoksi põhiline probleem on orgaanilise aine, põlevkivijääkide ning võimalike 
utmise vaheproduktide sisaldus. Vihmaga läbipestud mäel on hulgaliselt näha 
utmata põlevkivitükke.  
  Kohtla-Järve suurimasse prügilasse hakati poolkoksi ladestama 1938. Aastas tekib 
poolkoksi keskmiselt 600 000 tonni. Praeguseks ajaks on Kohtla-Järvel ladestatud 
ligi 70 miljonit tonni poolkoksi. Ladestamine on lõpetatud Kiviõli kahel vanal mäel, 
mille maht on vastavalt 0,7 ja 6 miljonit tonni. Tegutseva jäätmemäe maht on ligi 10 
miljonit tonni. VKG on oma keskkonnategevuses seadnud eesmärgiks vähendada 
ladestatava poolkoksi hulka ühe tonni toodetava põlevkiviõli kohta 3,5 tonnilt kahele 
tonnile. 
  
 
VKG aastaraamat  2017  
  Varem veeti poolkoksi mäkke vagonettidega ja siis uhuti tööstusreovee abil laiali, et 
mägi ei kasvaks kõrgeks ja kitsaks . See tekitas reostunud nõrgvee probleemi. Nüüd 
on ladestusviisi muudetud: poolkoks veetakse mäkke kuivalt kallurveokitega, mis 
annab võimaluse seda ladestada täpselt vajalikesse kohtadesse . Nii vähendatakse 
mägede nõlvadelt alla valguva vee hulka ja ühtlasi võimalike saasteainete sattumist 
pinna- ja põhjavette, mis vähendab poolkoksi keskkonnamõju ja -riske.  
 
 
 
 
 
4 
 
 
Põlevkivi töötluses tekkivad ohtlikud ained, nende aastane kogus ja mõju keskonnale  
(EV Keskkonnaministeerium, Ohtlike jääkreostuskol ete kontrol  ja uuringud)  
 
 
 
 
 
 
 
5 
 
Poolkoks 
 
  Poolkoksi ohtlikkust hinnati viimati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuringus , 
mis käsitles poolkoksi toksilisust vee-elustikule. Leiti, et värske poolkoks avaldab 
vee-elustikule kahjulikku toimet, mis on piisavaks tingimuseks poolkoksi määramisel 
ohtlike jäätmete hulka. 10 a. vanune poolkoks vee-elustikule sellist toimet ei 
avaldanud, kuid sellest ei piisa, et määrata vana poolkoksi kuulumist tavajäätmete 
hulka. Põhjuseks on asjaolu, et puuduvad otseste katsetuste andmed poolkoksi 
mürgisuse kohta inimtervise suhtes, kantserogeensuse, mutageensuse, 
teratogeensuse kohta, mis kõik võivad olla määravateks vana poolkoksi ohtlikkuse 
hindamisel. ​(Põlevkivi poolkoks - keskkonnamõjud, Vikipeedia, 2017) 
 Praeguses jäätmeloendis on poolkoks liigitatud ohtlikuks jäätmeks, kuid see loend  
lähtub Euroopa Liidu omast, kus pole põlevkiviga seotud jäätmeid üldse nimetatud. 
Kuna EL-i prügiladirektiiv jagab prügilad kolme kategooriasse – ohtlike, tava- ja 
püsijäätmete omadeks – on vaja saada põhjalik ülevaade poolkoksi jääkainete 
sisaldusest, ohtlikest komponentidest ning sellest, kuidas need ajas muutuvad. Seni 
tehtud uuringud kinnitavad, et poolkoksi tuleb liigitada ohtlike jäätmete hulka ning 
tema ladestamisel tuleb lähtuda neist nõuetest, mis on prügiladirektiivis ja Eesti 
prügilamääruses esitatud ohtlike jäätmete prügilale. Uuringuid tuleb loomulikult edasi 
teha, mis on eeskätt jäätmetekitaja ülesandeks. Nii saab kinnituse , et poolkoks 
kuulub EL-i prügiladirektiivis ohtlike jäätmete kategooriasse. ​(Põlevkivi poolkoks - poolkoks 
kui ohtlik jääde, 2017) 
Poolkoksi kustutamisel ja laialiuhtumisel on Kohtla-Järvel aastas kasutatud ligi 500 
000 m3 erisugust reostunud vett. Tonni poolkoksi kustutamisel kasutatakse 0,8–0,9 
m3 enamasti õlitustatud, kuid fenoole, benseeni jm. sisaldavat vett. Põlevkiviõliga 
reostunud vee kasutamine poolkoksi kustutamisel suurendab madalmolekulaarsete 
ohtlike ainete sisaldust poolkoksis ja nõrgvees. Poolkoksi mäele suunatakse aastas 
ka 100 000 m3 reoveesetet, mis lisab pinnaveele orgaaniliste ainete ja 
üldlämmastiku koormust. 
6 
Poolkoksi veekasutus on tugevalt reostanud tööstusterritooriumi ja jäätmevälja alust 
ning neid ümbritseva ala Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett 0,3–0,5 km ulatuses 
jäätmemäest. Olulisemad toksilised ained on benseen, naftaleen , arseen , fenoolid ja 
naftaproduktid.  
Jõgede reostus on väiksem suvel. Kohtla jõgi on endiselt kogu ulatuses peaaegu 
aasta ringi fenoolidega reostunud, kuid maksimaalne fenoolisisaldus ei ulatu 
viimastel aastatel enam üle 10 mg/l.​ ( EV Keskkonnaministeerium, Ohtlike jääkreostuskollete kontroll 
ja uuringud, 2003) 
 
 
 
 
Fuussid 
 
  Fuussid ehk pigijäätmed sisaldavad raskeõli fraktsiooni, mehaanilisi lisandeid kuni 
pool mahust ja toorõli. Nad kujutavad endast vedelat ja poolvedelat massi, mida ei 
saa pumbata mehaaniliste lisandite suure sisalduse tõttu. Fuusside täpne keemiline 
koostis oleneb tootmisseadmetest ja - kohtadest , kus nad tekivad: põlevkiviõli aurude  
kondensatsioonisüsteemis, raske generaatoriõli eelselitamise protsessis, enne 
toorõli destilleerimist, põlevkiviõli hoidlates ja vahemahutites.  
  Fuusse tekib nii Kohtla-Järvel kui ka Kiviõlis. Kohtla-Järvel on tekkinud 2000. aasta 
seisuga 540 000 tonni ja Kiviõlis 128 000 tonni fuusse. Seitsmekümne üheksa aasta 
jooksul, mil on töötanud põlevkivil põhinev keemiatööstus, on Kohtla-Järvel ja Kiviõlis 
tekkinud kokku umbes 670 000 tonni fuusse. Sama ajavahemiku jooksul on 
töödeldud ligikaudu 75 miljonit tonni põlevkivi. Iga töödeldud tonni põlevkivi kohta 
tekib keskmiselt 80 kilogrammi fuusse.​ (EV Keskkonnaministeerium, Maves, Ohtlike 
jääkreostuskollete kontroll ja uuringud) 
  Fuusse ladestatakse 2001. a. seisuga nii Kohtla-Järvel kui ka Kiviõlis poolkoksi 
mägedele. Kohtla-Järvel on 2000. a. seisuga fuussijärvedesse ladestatud 220 000 t 
ja Kiviõlis 58 000 t fuusse. Kohtla-Järve kahe viimase järve, millest esimene on vana 
7 
tahke ja teine uuem vedel järv, pindalad on vastavalt 5000 m2 ja 8000 m2 ning 
paksused 20 m ja 10 m; viimase fuussijärve pindala Kiviõlis on 2500 m2 ja kihi 
paksus 4 m. Praegu Kohtla-Järve fuusse enam poolkoksimägedele ei viida, need 
põletatakse Kundas.  
  Keskkonnaohtlikud ained fuussijärvedes on ühe- ja kahealuselised fenoolid, 
arseen, benseen, tolueen , jt. Fuusside ohtlikkus võib suureneda ka pärast 
ladestamist, kuna päikesekiirgus ja hapnik põhjustavad eri keemilisi reaktsioone 
(polümerisatsioon, asfalteerumine jne.).  
 
 
 
 
 
Leonardo Dicaprio Instagram ’i pilt 2016  
 
 
 
8 
 
 
 
Lahendused 
 
  Et täita keskkonnakaitse eurodirektiive, peab Eesti kulutama üle 1 miljardit euro, 
millest osa kulub põlevkivisaaste likvideerimiseks. Muu hulgas tuli aastaks 2009 
muuta põlevkivielektrijaamade tuha ladestamine keskkonnahoidlikumaks. 
  Fuusside ladestuskoha saab likvideerida kahel moel: põletamine või katmine . 
Ennekõike võiks fuusse taaskasutada. 1999. aastal suunati tekkinud fuussidest 
tootmisesse tagasi 93%. Tahketel ja vedelatel fuussidel on suur kütteväärtus. Seega 
saab fuusse põletada nii hävitamise eesmärgil kui ka lisakütusena energia 
tootmiseks. 
  Poolkoksimägesid hakati haljastama 1970. aastal. Puid istutades püütakse 
vähendada erosiooni ohtu, vähendada poolkoksimägede (rahvasuus tuntud ka kui 
nn. tuhamäed) mõju keskkonnale ja laiendada piirkonna haljastust. Praeguseks on 
ligi 60 hektarit tuhamäenõlvu roheliseks muutunud. Istutatud on üle 159 000 taime 
üle 30 puu- ja põõsaliigist, millest paremini kasvavad arukask , lepp, pappel , 
astelpaju, kuusk ja mänd. Kiviõli vanale poolkoksimäele on rajatud suusakeskus. 
 Poolkoks veetakse mäkke kuivalt kallurveokitega, ja see annab võimaluse seda 
ladestada vajalikesse kohtadesse ning see vähendab mägede nõlvadelt alla valguva 
vee hulka ja sellega ka võimalike saasteainete sattumist pinna- ja põhjavette, millega 
vähendatakse poolkoksi keskkonna mõju ja -riske. ​( Alar  Teemusk, Tartu Ülikooli bioloogia) 
 
 
Meie pakutud lahendused 
● Jälgida rohkem Euroopa Liidu määratud direktiive . 
● Üritada tootmist uuema tehnoloogiaga muuta keskonnasõbralikumaks. 
● VKG võiks oma jäätmeid ladustada paremini. 
● Ohtlikumad jäätmed tuleks võimalikult turvaliselt loodusekeskonnast eemal 
hoida, et need ei satuks veeringesse või toiduahelasse. 
9 
 
Kokkuvõte 
 
  Kokkuvõtteks võib öelda, et VKG ohtlikud jäätmed ikkagi reostavad meie põhjavee 
varusid ja kahjustavad ka muud looduskeskonda, mis asub tööstuspiirkonna lähistel. 
  Kuigi Euroopa määratud direktiive üritatakse jälgida, on näha, et see ei toimi. 
Näiteks laseb VKG tehas öösiti välja suuremas koguses heitegaase meie õhku ning 
hilja õhtul linnas või selle lähistel liikudes on hais hingemattev. Samuti ei ole võimalik 
öösiti akent lahti jätta ning selle kohta on ka mitmeid kaebusi esitatud, kuid olukord 
pole muutunud. 
  Hirmutav on ka see, et loomad, kes sealses keskonnas ringi liiguvad võivad juua 
reostunud vett või süüa selles vees kasvanud taimi, mis on silmnähtavalt kahjustatud 
vees olevatest kemikaalidest.  
 
 
 
 
 
 
 
 
10 
Kasutatud al ikad 
 
 
 
 
1.  https://www.vkg.ee/aastaraamat2016/#keskkonnategevus 
2.  http://epl.delfi.ee/news/eesti/uleujutus-ahvardab-keskkonnaohuga?id=50961391 
3.  http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-keskkonnasober-leonardo-dicaprio-jagas-ka
adrit-kohtla-jarve-polevkivikaevanduse-reoveest?id=75111739 
4.  http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/kohtla-jarvel-laks-viru-keemia-grupi-terr i
tooriumil-polema-tuhi-olimahuti?id=78442515 
5.  http://www.maves.ee/Projektid/2004/OJRK_aruanne_nr_3116.pdf    
6.  https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi_poolkoks  
7.  http://pr.pohjarannik.ee/?p=7487 
8.  https://www.vkg.ee/est/kontsern/aruanded/aastaraamatud 
9.  https://et.wikipedia.org/wiki/Fenoolid  
 
 
11