Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Purtse jõe kirjeldus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Purtse jõgi
JÕE LÄHE Punasoo idaserv
SUUBUB Soome lahte
VALGLA RIIGID Eesti
VALGLA PINDALA 810 km²
PIKKUS 51 km
JÕE VOOLUHULK 6,7 m³/s
PAREMPOOLSED LISAJÕED Ojamaa jõgi ja Kohtla ( Roodu ) jõgi
VASAKPOOLSED LISAJÕED Hirmuse jõgi ja Erra jõgi
Purtse jõgi algab Tudu lähedalt Punasoo idaservast, läbib Püssi ja Lüganuse ning suubub Purtses Soome lahte. Jõe pikkus on 51 km, valgala – 810 km², aasta keskmine vooluhulk Lüganuse lävendil – 6,67 m³/s. 
Jõgi erineb tüüpilistest Põhja-Eesti jõgedest, sest tal puudub paeastangult langev juga.  Voolates piki paealuspõhja riket asendab astangut pikal langusel kärestikuline voolus .  Purtse on küllap kõige ägedamate kärestikkudega jõgi Eestimaal. Jõe suudmes on väike Purtse sadam.
Jõel tegutseb Sillaoru hüdroelektrijaam.
Varem oli Purtse Eesti üks tähtsamaid lõhe kudejõgesid,kuid Purtse jõgi reostati Nõukogude ajal Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitööstusteõlijääkide ja fenoolidega. Seetõttu tänapäeval teda enam lõhejõeks ei loeta, kuigi on teateid üksikute lõhede ning meriforellide tabamisest harrastuspüüdjate poolt. Samuti esineb jões vähesel määral  viker - ning jõeforelli.
Purtse jõgi oli Askälä rahvale Hiie (Iie) jõeks, mis oli saanud nime pühapaigast ta alamjooksul . Kuna enamikus eesti murretes puudub sõna alguses “h” täht, on see selgeks viiteks muistsele kõnepruugile.
“Iis” ja “Iie” polnud sakstele hääldamiseks paslikud ning Hiie jõest sai Ise jõgi (rahvasuus “Iise”). Aja möödudes kadus seegi maakeele jäänuk. Purdiste aadlisoo järgi omandas asula jõe alamjooksul nime Purtz, mis lõpuks ka jõe enda nime ära muutis.
Purtse jõe kirjeldus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lanzu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Euroopa on pinnamoelt ehk reljeefilt madalam ja tasasem kui teised maailmajaod. Siin valdavad madalikud ja keskmäestikud, mõned rannikualad Kaspia mere ümbruses ja Põhjamere rannikul, näiteks Hollandis, asuvad merepinnast madalamal. Geoloogilise ehituse ja pinnamoe alusel saab Euroopas eristada nelja eriilmelist piirkonda. Tasandikud. Üle poole Euroopa pindalast hõlmab Ida-Euroopa lauskmaa (ka Euroopa lauskmaa), mis piirneb idas Uurali mäestikuga, Uurali jõe ja Kaspia merega. Lõunapiiriks on Kaukasus ning Must meri, põhjas ulatub lauskmaa Valge ja Barentsi mereni ning lääneosas Karpaatide ning Läänemereni. Kvaternaaris katsid suurema osa sellest alast mandriliustikud, mis saidki pinnamoe kujundamisel määravaiks. Loodeosas on lauskmaa liigestatud mandrijäätekkeliste moreenkõrgustikega. Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab Venemaa lääneosa, Valgevene, Ukraina, osa Moldovast, Poolast ja Kasahstanist

Euroopa
Eesti loodusgeograafia konspekt
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

· Holsteini meri ­ säilinud tüsedad liivade ja savide kompleksid. Kliimatingimused olid võrreldavad nüüdisaegsetega või isegi veidi soojemad · Hilispleistotseen ­ maailmamere veepinna kiire tõus, mis ujutas üle nüüdisaegse Läänemere nõo ja külgnevad madalamad rannikualad. See on Eemi mere transgressioon. Kliima oli merelisem. Balti klint · Kulgeb Laadoga järvest Ölandi lõunatipuni · Vee all täiesti nähtav · Tekkinud jõe ühe kaldana (üks teooriatest) · Pleistotseeni jäätumise alguseks kujunes välja ulatuslik sügavale maakoorde lõikunud jõgedevõrk. Tuntumad on arvukad Põhja-Eestis Soome lahte suunduvad mattunud orundid. Siluri klint ­ Panga pank Läänemere arengulugu · Vanade rannajoonte tõususpektrit kujundavad peamiselt kaks tegurit o Maakoore kerge o Veehulga muutus Läänemere nõos Eemi meri

Eesti loodusgeograafia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun