Fenoplast (0)

Fenoplast
Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend. Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale:
Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit
Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide ( piduriklotsid ) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides:
puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed kiud, spoon jms); tekstoliitides – täiteaineks tekstiil (täiteaineks võib olla klaasriie – klaastestoliit);
getinaks/hetinaks – täiteaineks paber (saadakse elektrit hästi isoleeriv materjal)
Ajalugu:

• 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri-isolaatoritena eboniidi asemel.
  
• 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas esimese sünteetilise vaigu ning tõi turule esimese majanduslikult eduka fenoplasti nime all bakeliit
  
• Bakeliidist hakati valmistama raadioid, käekotte, ehteid jmt
  

Fenoplasti omadused:

• Imab hästi vett
  
• Sissetõmbunud vesi eraldub kergesti
  
• Roosakas värvus
  
• Mürgine (seda kasutades tuleb olla ettevaatlik ning arvestada tervisekahjustusega; põlemisel eraldab mürgiseid gaase)
  
• Soojapidavus põhineb kinnises ruumis oleval liikumatul õhul
  

Fenoplastid võivad olla:

• Kuumuskindlad
  
• Happekindlad
  
• Elektrit mittejuhtivad materjalid
  

Kasutusalad:

• Soojendus- ja täitematerjal. Seda enam ei kasutata väga, vaid kasutati enamasti Nõukogude ajal.