Tuha- ja aherainemäed (0)

Tuha-ja aherainemäed
Referaat
Sissejuhatus
Ida-Virumaa muidu laugetel maastikel kõrgub terve hulk inimkätega rajatud kuhjatisi, mis Eesti looduslikku kõrgeimat mäge Vällämäge varjutama kipuvad. Need on põlevkivitööstuse jäätmekünkad ehk tuha-ja aherainemäed. Tuhk on põlevkivi energeetilise kasutamise jääk, aheraine aga põlevkivi kaevandamise ja rikastamise jääk.
Kasutamine
Aheraine ei kõlba ehitusmaterjaliks, kuid tema kvaliteeti saab tõsta rikastamisega, millega alandatakse orgaanilise aine sisaldust, mida puhtas aheraines on kuni 10%. Katsed põlevkivi kaevandamise jääkidest lupja põletada pole andnud kindlaid tulemusi. Kuid kui ka põletatakse, siis ei oleks see eriti kasulik selle saadava lubja madala kvaliteedi ja asjaolu pärast, et Eestis on hea lubjakivi varusid piisavalt. Aherainest saab aga killustikku teetammide ja teekatte ehitamiseks.
Tuhaga lubjatakse põllumaid ja sellest on otstarbekas toota põlevkivituhk-portlandtsementi. Näiteks sellest tsemendist valmistatud betoonist on ehitatud Tallinna teletorn ja Iru soojusjõujaama korsten . Veel saab lendtuhka kasutada autoklaav-mullbetooni ja raskbetooni valmistamisel.
See näitab, et tuhk on meile materiaalses mõttes kasulikum, kui aheraine.
Mõju keskkonnale
Põlevkivitööstus reostab rängalt ümbritsevat keskkonda. On öeldud, et seal, kus asuvad põlevkivitööstused, on Eesti oludes tegemist kõige tõsisema reostuspiirkonnaga, sest nii põlevkivituhk kui ka poolkoks on loetud ohtlike jäätmete hulka. Tuhaplatoodele põlevkivituha transportimisel tekib vesi, mida kasutatakse jälle ja jälle, mille tulemusena on see vesi väga leeliseline. Sademeveed uhuvad põlevkivikeemiatööstuse jääkainetest välja fenoole, mille tulemusena veekogud tumedate tehismägede läheduses reostuvad. Fenooliderohke veekogu tunnuseks on see, et vesi on seal punakat, pruunikat või kollakat värvi ning ebameeldiva lõhnaga. Fenoolidega saastatud vesi on eluohtlikult mürgine nii taimedele, loomadele kui inimestele.
Kukruse tehismäe süttimine
1967. aastaks oli Kukruse kaevandus juba suletud, kui aherainemägi ootamatult süttis ning tuli mööda hüljatud käike maa all edasi levis. Samas mäe külje all üle tee asunud elumajad mattusid paksu suitsupilve ning mööda maanteed sõitvatel autojuhtidel oli raskusi tee jälgimisega. Tuli vaibus alles aastaid hiljem. See kõik toimus sellepärast, et põlevkivi rikastamisel jäi järele suur hulk aherainet, milles esines kõrvuti lubjakiviga ka põlevkivi. Nii sattus omaaegsel käsitsirikastamisel suur hulk põlevkivi aherainemägedesse ehk terrikoonidesse. Need süttisid raudsulfiidi hapendumisel tekkivast kuumusest põlema ning reostasid õhku lehkavate utmisgaaside ja põhjavett toksiliste utmisvedelikega. Terrikoonidesisene põleng kulges aeglaselt, lubjakivi põles lubjaks , mis seejärel sademete ja õhuniiskuse mõjul aegamisi kustuma hakkas.
Terrikoonide sisemus on siiani isegi pinna lähedal kuum ja tõenäoliselt jätkuvad protsessid mägede sisemistes osades.
Tulevikunägemused
Tulevikus tahetakse teha tehismägedele, mida enam ei kasutata, spordikeskused. Arvatakse, et siis oleks inimestel huvitavam, kui suuskadega alla lasta kõrgematest mägedest, kui meil praegult on näiteks Otepää. Tehismäed sobivad oma kuju poolest ka hästi puriliuglemise stardikohtadeks.
Kõrguse poolest võib Kiviõli ja Kohtla-Järve mäge kõrvutada maailmakuulsa Cheopsi püramiidiga Egiptuses. Viimase kõrgus oli ehitamise ajal 147 m. Kindel on, et hiigelkünkad ei kao Kirde-Eesti maastikust ka kauges tulevikus. Vist on nad 4 000 aasta pärast siinsel Põhja-Eesti lavamaal niisama lummavad ja pilkupüüdvad kui praegu. Võib-olla hakatakse Kiviõli ja Kohtla-Järve tehismägesid ükskord samasuguse huviga vaatamas käima kui Cheopsi püramiidi praegu?
Kus on Eesti kõrgeimad tehismäed?
Mõned inimestest arvavad , et kõrgeim ja suurim tehismägi asub Kiviõlis. Seal on võimsaima tehismäe suhteline kõrgus 115m, kuid see oli aastaid tagasi, kui see mägi oli tehismägedest kõrgeim. Nüüd on välja mõõdetud, et kõrgeim aherainemägi asub Kohtla-Järves, mille suhteline kõrgus maapinnast tipuni on 122m ning see mägi kasvab aina edasi.
Üks tuntumaid aherainemägesid on Kukruse mägi, mis süttis 1967. aastal ka põlema. See tehismägi on ära haljastatud ja selle järskudelt nõlvadelt saab alla lasta lumalaua, suuskade kui ka autoga .
Kokkuvõte
Niisiis on kõigi Eesti pinnavormide seas suhtelise kõrguse rekord paraku mitte loodusliku, vaid inimtekkelise mäe käes. Ja erinevalt looduslikest võivad sellised künkad ajapikku kasvada veelgi kogukamaks. Kummalisel kombel oleme sellegi pinnavormiga Baltimaade rekordiomanik. Nii nagu Suur Munamägi absoluutse kõrguse poolest, on Kohtla-Järve põlevkivitööstuse jäätmekuhilad oma suhtelise kõrgusega Baltimaade tehismägede seas kindlalt vägevaimad.

Kasutatud kirjandus

Agu Aarna „Põlevkivi” 1989

Eesti Loodus mai 2005 nr. 5 leheküljed 24-25 „Mis on Eesti kõrgeim mägi?”

Postimees 10. november 2001 leheküljed 4-5 „Põlevkivijäätmed on Eestis suurimad looduse mürgitajad” ja „Kukruse tehismägi peidab tulekollet”

Loodus oktoober 2005 nr. 5 leheküljed 29-31 alapealkirjaga „Suhteliselt kõrguselt on Eesti vägevaimad Vällämägi ja Kohtla-Järve poolkoksi kuhjatis”

Kuula rändajat 3 – Eesti looduse imed „Põlevkivi ja Kirde-Eesti maastikud ”
5