¤ keskmist vererõhku (hetkväärtuste keskmine tase) ¤ pulsirõhku (süstoolse ja diastoolse rõhu vahe) Süstoolne rõhk Keskmine rõhk Pulsi rõhk Diastoolne rõhk Vererõhu mõõtmise meetodid jagunevad järgmiselt: · Otsese e. invasiivse mõõtmise meetod (arterisse viiakse rõhuanduriga ühendatud nõel või kanüül) · Kaudsed ehk mitteinvasiivsed mõõtmised (rõhu taset hinnatakse mitmesuguste fenomenide alusel) : Riva-Rocci/Korotkovi meetod ehk auskultatoorne meetod Ostsillomeetrilisel meetodil Ostsillomeetriline meetod ja automaatne vererõhu mõõtmine. Ostsillomeetrilisel meetodil määratakse vererõhk süsteemis arter+rõhumansett tekkivate pulsituigete põhjal. Vasturõhu muutmisel muutub arteri transmuraalne rõhk ja sellega seoses ostsillatsioonide kuju ning amplituud. Kui
psühholoogia algeid leiame juba antiigist ja mis seostub nii Hippokratese, Galenose kui Aristotelese nimega. Nad töötasid välja kehamahlade teooria, mille järgi saab väita, milline on inimese temperamenditüüp. Tempramendi määravad inimese põhimahlad veri, lima, must sapp ja sapp. See, milline neist on ülekaalus, on ka selle inimese temperamenditüüp. Praeguse psühholoogia algust arvetatakse 1879. aastast, kui Wilhelm Wundt lõi Leipzigis laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. Uurimustöödes kasutas teadlane introspektsiooni e. sisevaatluse meetodit.
sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia, mis uurib inimeste arengut jms.) 3. Psühholoogial on lühike ajalugu, kuid selle algeid leiab juba antiikajast. Psühholoogia rajajatena on tuntud vanakreeka arst Hippokrates ja ka Galenos, kes töötasid välja nn kehamahlade teooria temperamendi määramine keha põhimahlade järgi. (veri, sapp, must sapp, lima) . Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal psühholoogiliste fenomenide uurimise. 4. Psühholoogia on tihedalt seotud teiste teadustega, nt. arstiteadusega, filosoofiaga, ka pedagoogikaga (koolipsühholoogid) ja isegi tehnikateadustega (tööstuspsühholoogia). Siiski säilib igal teadusharul oma eripära uurimisobjektide ja meetodite näol. 5. a) vestlus või intervjuu eeliseks intervjueeritava reaktsiooni ja kehakeele nägemine, puuduseks on see, et võtab aega ning tulemus sõltub vestlejatest (kas on sümpaatsed teineteisele jms)
Psühholoogiateaduse algeid võime leida juba antiigist. Need seostuvad eelkõige Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879.aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. Oma uurimistöödes kasutas teadlane sisevaatluse meetodit e. introspektsiooni. PSÜHHOLOOGIA MEETODID KIRJELDAVAD KORRELATIIVSED EKSPERIMENT Kirjeldavad: 1) juhtumi analüüs 2)vaatlus (mingi nähtuse sihipärane jälgimine) 3)küsitlus (küsimustik e. ankeet või vestlus e. intervjuu) 4)test
Kvalitatiivne, kvantitatiivne ja integraalne metodoloogia. Teadus- ja loometöö metodoloogia kursuse loengukonspekt (2009) Lembit Õunapuu, PhD Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teadus- ja kunstiloome osakond _______________________________________________________ Kvantitatiivne, kvalitatiivne ja integraalne metodoloogia Nimetame seda teadust, mis hõlmab kvalitatiivsete nähtuste (fenomenide) uurimisel ka kvantitatiivse teaduse võimalused tulemuste vormistamise eesmärgil integraalseks teaduseks. Integraalses vaates on teadus heuristiline tunnetus ja vormilahenduse otsingu protsess, milles tegelikkuse tunnetamisel saadud kogemused vormistatakse teadmiste tervikuks. Integraalses teadukäsitluses ühendatakse kvalitatiivse ja kvantitatiivse teadustöö põhimõtted üheks tervikuks, olles seega holistiline kvalitatiivkvantitatiivne teaduskäsitlus.
NEWTON – mõjutada keha, keha käitub vastavalt. Kas inimene saab teeha midagi, mis pole talle loodusseaduste poolt ette kirjutatud? Inimene hakkas loodust valaitsema, jõudis paratamatu probleemini, et „äkki me allume loodusseadustele, võtab meid jäägitult enda alla?“ Maailm, kus valitsevad ülemeelelised seadused, ja teine maailm, kus loodusseadused – KANDI 2 maailmat. Fenomenaalne sfäär Inimenee suhtleb maailmaga tajude kaudu – meeleliselt – kuid millegi kaudu veel – fenomenide. Need on meil mõistuses olemas ja rakendame neid vastavalt vajadusele. Meil on aja ja ruumi taju, seega info, mida me saame, suudame me infot töödelda. Fenomenide kaudu saab võimalikuks teadmine. Noumenaalne tasand – väljaspool inimlikku tunnetust. Asi iseeneses – me ei saa selle kohta midagi arvata v tunda, sest me ei tunneta. „Asi iseeneses pole midagi muud, kui kõigi meeleliste nähtuste ülemeeleline alus meis ja väljaspool meid.“
elufilosoofia sügavat skepsist moodsa massiühiskonna suhtes. Poliitikas omandas see mõtteviis tugevat antidemokraatliku vormi. Fenomenoloogia Erinevalt Edmund Husserli elufilosoofiast jäi fenomeloogia, kaugele irratsionaalsuse kultuslikust ülistamisest. Vastupidi, Husserli eesmärgiks oli filosoofia range teadusena algusest peale uuesti kindlale vundamendile üles ehitada. Niisiis leiab fenomeloogia oma kindla lähtepunkti, püsides metoodilise rangusega teadvuses vahetult ilmneva, s.o. fenomenide evidentsi piirides. Ent tuleb meeles pidada, et kui varem oli filosoofia uskunud enda olevat sunnitud tagasihoidlikult rahulduma tunnetusteooriaga, siis fenomeloogia tegi taas kättesaadavaks terve kogemusmaailma rikkalikkuse. Kui juba Husserl oli tegelenud inimese tajuvälja ehitsega, siis Prantsusmaal võttis fenomeloogia lisaks suuna eksistensialismile. Eriti selge väljenduse andis sellele Maurice Merleau-Ponty oma varases suurteoses ,,Taju fenomenoloogia". Eksistensialism 20
panustame Jumala olemasolule. Tema olemasolul on tasuks ülisuur võit- igavene elu, aga kui kaotame, siis ei kaota me palju. GENEALOOGIA… - …kui argument Jumala olemasolu vastu - Genealoogia- tavatähenduses distsipliin, mis uurib sugulussidemeid, kuuluvust ja põlvnevust - Filosoofilises mõttes on genealoogia erinevate (moraalsete) fenomenide päritolu uurimine. - NIETZSCHE: Millist kasu tõi kristlik moraali-hüpotees? Andis inimesele absoluutse väärtuse, vastukaaluks väiksusele ja juhuslikkusele; jättis maailmale hoolimata kannatustest ja hädast täiuslikkuse karakteri, s.h vabadused; andis teamise absoluutsest väärtustest ja otsetee tähtsaima, adekvaatse tunnetuseni. Ta oli alalhoiuinstinkt.
5 sotsiaalsete protsesside juhtimine. 1.1 Miks ja kellele on see küsimus, mis on õigus, oluline? Õiguse mõistete probleemi peetakse vähemalt kahetasemeliseks. Esiteks õiguse (eelkõige kehtiva õiguse) mõisted, mida kasutatakse õigusallikate tekstides õigusnormide formuleerimisel ja juriidilistes otsustes õigusnormi rakendamise formuleerimisel. Teiseks õigusteaduse kõrgema abstraktsiooni ja üldistustasemega mõisted, mida kasutatakse õiguse üldiste fenomenide kirjeldamisel ja õiguse kui kõrgema sotsiaalse nähtuse kirjeldamisel; ja/või millega määratletakse või seletatakse kehtiva õiguse mõisteid. Mõisteid ja teooriaid või teoreetilisi seisukohti on tarvis teada eelkõige juristidel ja õigusteadlastel ning tõenäoliselt õigusaktide väljastöötajatel ja õiguse rakendajatel, et mõista õigust, osata seda tõlgendada, rakendada, kujundada. Teatud määral igal inimesel, et mõista õigusega kehtestatud reegleid
mitte ainult ümber kujundanud poliitilise maailmakaardi vaid ka muutnud oluliselt märgatavamaks individuaalsed erinevused regiooniti. Tehnoloogilistest saavutustest informatsioonitöötlemise ja kommunikatsiooni valdkondades ajendatud majanduslikud muutused on ümber töötanud ruumi tähenduse. Paljude vaatlejate arvates on võrguühendus, marginaalsus ja piiridest üleastumine need, mis märgivad tänapäeva maailmas kogemusi. Kultuuriliselt on sidemeid erinevate fenomenide vahel varemalt peetud eraldiseisvateks ja suhteliselt fikseerituteks. Nii ebastabiilse ruumi ja struktuuriga maailmas pole mingi üllatus, et kaardistamise kontseptsioon vajaks ümbermõtlemist. Selle ümbermõtlemise põhjuseid võib leida graafiliste piltide nägemise, tegemise ja esitamise tehnika muutustes. Lennunduse arenemine 19. sajandi esimesel poolel nagu sotsiaalteoreetik Patrick Geddes ja teised modernsed visionäärid ennustasid, sundis 19
1905 vastuvõtu temporaalne struktuur 1. nüüd/praegu-punkt (esmane mulje) 2. retentsioon (retentio — peetus), st esmane nüüd-punkti teadvuses "hoidmine" ja järgnev retentsioonide jada 3. protentsioon (protentio — välja e. ette sirutama) st esmane ootus või eelaimdus, mis konstitueerib seda, mis toimub 4. Just aeg on teadvuse ühtsuse alus. Üleelamiste sisemiste faaside süntees, tähenduste voolu sünteetiline ühtsus. Intentsionaalne liin, mis läbib ja ühendab fenomenide voolu. (http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/Husserl.htm 25.01.2015) Tähenduse andmise aktis eristab deskriptiivne analüüs kahte aspekti: noema — (kr mõte) noemaatiline akti korrelaat, teadvuse suhtes transtsendentne intentsionaalne seos, esemeline tähendus kui niisugune. Noemaatilised struktuurid annavad esemelisuse, asja, mis eksisteerib ruumis. Asja tuum, esemelisuse mõte.
narratiivis olemas vastuväited kuulajaskonna oletatava ebasoodsa reaktsiooni ja kriitika suhtes. Narratiiv luuakse ühe käsitluse kohaselt vastastikuse interaktsiooniprotsessi käigus koos kuulajaga. Narratiivuurimus erineb teistest uurimistraditsioonidest narratiivi määratlemise poolest, selle andmestik koosneb just narratiividest ning analüüsis luuake tüpoloogiaid või uurijapoolseid narratiive uuritava fenomenide kohta. Narratiivide analüüsimine algab narratiivide eristamisega intervjuu tekstist, mille aluseks on narratiivitõlgendus. Tuleb osata määrata selle algus ja lõpp. Narratiivide äratundmiseks tekstis kasutatakse käsitlust täielikult formureerunud narratiivi struktuuri, millel on Labovi ja Waletzky järgi kuus osa, alates sissejuhatavast kokkuvõttest koodani, mis toob kuulaja ja jutustaja tagasi olevikku. Narratiivianalüüsil on kolm põhisuunda: strukturaalne,
Psühholoogia kontrolltöö nr 1 1. http://i47.tinypic.com/1603qjp.jpg < · Psühholoogia on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid · Teaduslik psühholoogia sai alguse 1879. aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks 2. · Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. · Psüühika on tegelikkuse peegeldus ajus. · Psüühika all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. 3. · Psüühilised omadused... o ... on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned o Need jooned iseloomustavad inimese psüühikat protsesside kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse jne seisukohalt
Esimeseks tähelepanu keskkonnale ja Nõustamise tegevus: teadvustamine ära kasutamine. on välja teooria, mis pärineb inimesele endale antud (awarness), põhjalik probleemi füüsikast. Teine on fenomenoloogia hetkel, mitte niivõrd väljaselgitamine, enese keskkonna Nõustamise põhialused; I kodutöö: nõustamiskoolkondade võrdlus ehk tunnetuse fenomenide uurimine. minevikus tehtu põhjal. väljaselgitamine, tegevus või Kolmandaks põhialuseks on tegutsemine, assimileerimine koos dialoogi kujunenemine teraaapias. tegutsemisega.
Popper ei väida, et kõik teooriad, mida pole veel falsifitseeritud, oleks ühtviisi head. Mõned teooriad on paremad kui teised. Hõlpsam falsifitseeritavus paneb üht teooriat teistele eelistama. Aga mis muudab ühe teooria teisest kergemini falsifitseeritavaks? Üks võimalus on teooria laiahaardelisus, teine põhjus on täpsemate ennustuste tegemine. Teooria, mis esitab täpseid tähenduslikke väiteid loendavate ja mõõdetavate fenomenide kohta, on märksa kergemini falsifitseeritav. Näiteks teooria, et iga kivi kaalub täpselt 500g, on võimalik falsifitseerida lihtsate kaalude abil. Mõõteriistad, nagu joonlaud ja termomeeter, on teadlastele teooriate kontrollimisel tõhusateks abivahenditeks. Tuleb kindlasti ära märkida, et selline ülikriitiline suhtumine teaduslikesse teooriatesse sai omakorda teiste teadusfilosoofide kriitika osaliseks. Teaduslik tegevus sisaldab tegelikult rohkem
Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulutas mõistuse võitu ebausus üle(Kant- Sapere Zude), teadmine on väärtus ja selle poole tuleb püüelda. Renessanss tähendab inimese taassündi inimesena. Kant ütles et teadus suhtleb inimestega fenomenide kaudu, on olemas noumenaalne maailm, seda ei saa kirjeldada fenomenide kaudu. Hakati uurima mis on noumenaalne maailm ja kuidas selleni jõuda, aga kant ütles et selleni ei saagi jõuda. Kunstil on eriline võime tabada midagi sellist mis on tabamatu. Inimese positsioon maailmas mõledakse ümber, inimene võib maailma muuta. Bacon ütleb et maailma valitsetakse seda tundes. Galilei ütleb et maailm on mõõdetav. Kõik mis on mõõdetav seda
Descartes teadusliku meetodi teoorias on tähtis koht vaatlusel ja ekperimendil, mis täiendavad teadmist neist tingimustest, milliste juures antud nähtused (sündmused) aset leiavad. Vaatluse ja eksperimendi teine tähtis roll Descartesi teoorias on esitada hüpoteese, mis määratlevad fundamentaalsete seadustega kooskõlas olevaid mehanisme. Hüpoteesid konjunktsioonis fund. seadustega peavad seletama fenomene, sisaldades deduktiivseid otsustusi fenomenide kohta. Kuid eksprimentaalse kinnituse otstarve jäi D-i maailmavaate kõige nõrgemaks kohaks. Ta kaldus üldiselt kasutama eksperimenti pigem kui abivahendit seletuste formuleerimisel, mitte nende adekvaatsuse proovikivina. Kuna eksperimentaalseid efekte sai seletada vaid kõige üldisemate (metafüüsiliste) seaduste ja faktide, või seaduste ja hüpoteeside konjunktsiooniga, esines võimalus seletuste päästmiseks kasutada ad hoc hüpoteese. Selline
käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi. 3) Psühholoogia definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Psühhodünaamiline Sigmund Freud Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja psühholoogia e. Alfred Adler varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule psühhoanalüüs Carl Jung
Analüütilised otsustused on need, milles predikaat ei lisa subjektile midagi uut (näiteks ,,Kolmnurgal on kolm nurka."). Sünteetilised otsustused on need, milles predikaat lisab subjektile midagi uut (näiteks ,,Mõned kehad on rasked."). Kanti huvitasid vaid aprioorsed sünteetilised otsustused ehk teadmised. Kant kirjutas: ,,... paratamatus ja range üleüldisus on aprioorse teadmise tõelised tunnused ...". Igapäevaste nähtuste maailma, mis eksisteerib a posteriori, nimetas Kant fenomenide maailmaks -- ding für sich. Selle kõrval on noumenite maailm (a priori), mis eksisteerib inimesest sõltumata -- ding an sich (asi iseeneses) ehk transtsendentaalne maailm -- igasuguse kogemuse eeltingimusi puudutav. Selleks, et inimene saaks tunnetada maailma, peab eeldama transtsendentaalse maailma olemasolu. Fenomenide maailm saab eksisteerida selle tõttu, et on olemas ding an sich maailm. Inimese tunnetuse astmed on meeled, aru ja puhas mõistus. Tunnetuse meelelisel
Varases arengus ,,õpetab käsi silma." Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne. Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. Piaget' sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal: Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju jäävust, tahkust ja püsivust varases eas Bower (1971): ei kehti väide ,,mis silmist, see meelest". Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga vaid hoopis: -Motoorsete oskuste arenguga raskused haaramisel -Mäluga imiku võime asju meeles pidada on piiratud
Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss. Konsument - ehk tarbijad on organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest[1]. Konsumentidele vastanduvad produtsendid ehk tootjad. Kontiinum - on pidev ning katkematu kulgemine. See on nähtuste, vaadete, teooriate, probleemide, reeglite, objektide, andmete ja fenomenide katkestuseta üleminek üksteiseks või üksteisesse sulandumine Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetika seadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. LD50 - Keskmine surmav annus Levila - on mingi liigi isendite esinemisala. Liigierisus - hk liigitunnus (ladina keeles differentia specifica) on ühte liiki esemeid teistest eristav tunnus
Psühholoogias paremaks orienteerumiseks võime eristada kolme psühholoogiat: 1. Eelteaduslik psühholoogia - süstematiseerimata teadmised inimese loomuse ja käitumise kohta nn elutarkus 2. Filosoofiline psühholoogia - paljud filosoofia kesksed probleemid on seotud psühholoogiaga 3. Teaduslik psühholoogia - sai alguse 1879 aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks Psühholoogia ja psühhiaatria - Mõlemad teadusharud uurivad psüühikat. - Psühholoogia kuulub ühiskonnateaduste hulka. - Psühhiaatria on arstiteadus. - Psühholoog ja psühhiaater omavad erinevat ettevalmistust, samas vajavad palju kattuvat informatsiooni ja tehakse koostööd. - Psühhopatoloogia ja kliiniline psühholoogia on nö piirteadused nende kahe vahel. Psühholoogi ja psühhiaatri erinevus
sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Euroopa- euhemerism ja antiigist võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused. Maadeavastusega seotud uue materjali lisamine, indiaani ja antiikkultuuri võrdlused. Müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine. 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline- müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele Euhemeristlik- uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel Tautegooriline- F. Schelling, müüdi autonoomia, müüt seletab ennast ise, inimene ei saa mütoloogiat seletada 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. Loodusallegooriline- Solaarmütoloogia, solarism, F. Max Müller Ritualistlik- müüt kui riituse toime sõnaline vaste, J. E. Harrison 6
dokumendi kätte toimetada selle saajale kohturuumides, lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt, kui saaja kinnitab kohtule dokumendi kättesaamise kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt. Asitõendi vaatluses on muudetud termin „paikvaatlus“ oma keeleliselt tähenduselt laiaulatuslikumaks ning juriidilistele vajadustele vastavamaks „vaatluseks“ st. Vaatlus on igasugune vahetu andmete kogumine väljaspool kohtu ruume sh füüsikaliste fenomenide kohta või mingi kindla geograafilise paikkonna vaatlemine. -7- TSIVIILKOHTUMENETLUS Kohus võib määrata ekspertiisi omal algatusel või poole taotlusel. Eriteadmistega isiku ülekuulamisel asjaolu tõendamiseks, mille kogemiseks on vaja eriteadmisi, kohaldatakse tunnistaja sätteid st vastav isik ei ole ekspert (TsMS 305 lg 2).
tööstusharu, ettevõtte suurus) peab omama mõju vaadeldavat nähtust mõjutavaile muutujatele/praktikatele Pole vaja, kui valdkond on uus. Mõõdikud: • Sama fenomeni erinevad mõõdikud on erineva headusega. • Valiidsus – mõõdik mõõdab mida peab. • Raskused parima mõõdiku valimisel. – Mõõdiku koonduv valiidsus. Sama fenomeni erinevad mõõdiku tulemused peavad korreleeruma – Mõõdiku hajuv valiidsus. Erinevate fenomenide mõõdikud ei mõjuta iseenesestmõistetavalt üksteise valiidsust. Rahvusvaheline küsimustik – ekvivalentsuse probleem: • Funktsionaalne ekvivalentsus – funktsionaalne kasutatavus peab olema samaväärne. N. ratta kasutamine: Austraalia – puhkus/sport, Vietnam – põhiline transpordivahend • Kontseptuaalne ekvivalentsus. N. töökoha lojaalsus: Aasias – pühendumine ühele töökohale, Austraalia – reeglite järgimine • Instrumendi/mõõtmise ekvivalentsus
Suudab palju kirjeldada ja pisut ennustada Teooriatel ei ole alati õigus RS uurimisküsimused - Mis on eesmärk? Maailma parandus, asjast paremini aru saamine selleks, et selgitada ka teistele - Mida uurida? Absoluutselt kõike, mis tundub, et on seotud RVS-ga - Kuidas uurida? Kui see vähegi vett peab, siis ükskõik kuidas, kõik mis pähe tuleb. - Kust leida materjale? Kogutud materjal, küsitlemine, intervjueerimine Fenomenide uurimine - Euroopa Liit: uuritakse, kuidas osapooled omavahel läbi saavad, kuidas osad toetavad/on vastu sellele, kuidas majanduskoostöö on üles ehitatud. - Globaliseerumine: RS mõju majandusele ja keskkonnale. Majanduse ja kk mõju RV suhetele. - Regionaliseerumine: regionalism vs globalism RS teaduse allikad Teoreetilised: - Raamatud, teadusajakirjad (paberil, internetis) Empiirilised: - Raamatud - Kõned - Intervjuud - Dokumendid
Sünkroonia on süsteemi elementide kõrvusussuhe, kirjeldatud ka ruumilise või kombinatoorse suhtena. Näiteks määratleb Roman Jakobson (1981: 27) teksti poeetilist funktsiooni järgnevalt: "Poeetiline funktsioon projitseerib ekvivalentsusprintsiibi selektsiooniteljelt kombinatsiooniteljele". Sünkroonia termini tõi välja Saussure (vastandina diakrooniale), kirjeldamaks samaaegsust kui keele olekut* moodustava lingvistiliste fenomenide hulga kokkukogumise kriteeriumi. Seda oli vaja keele süsteemseks uurimiseks. Sünkroonia oli operatsionaalne* mõiste sel määral, mil see võimaldas luua lingvistilise süsteemi* (kui suhete hierarhia*, mille funktsioneerimise tagab selle enda sisemine organiseeritus) kontsepti. Kuigi sünkroonia mõiste oli oluline süsteemi idee tabamisel, ei ole see süsteemi analüüsil enam vajalik. See mõiste on sama ebamäärane kui, näiteks, "olevik". Diakroonia:Tegemist on F
enesejuhtimisoskus (enesehinnang, stressiga ja emotsioonidega toimetulek). Põhimõtteliselt peaks üle vaatama, kuidas õppemeetodid ja tunnitegevused neid arendavad. Ja võiksid olla ka praktilised treeningud. See eeldaks, et on inimesi, kes oskavad seda teha. Ja loomulikult praktilised oskused seoses AIDSi jms ennetamisega. Seda suunda nimetatakse life-skills based education elus toimetuleku oskuste arendamisele põhinev haridus. Kirjandus Hiiemäe, R. (2012). Katk ja AIDS sarnaste fenomenide käsitlemine rahvapärimuses. http://www.folklore.ee/pubte/kuuldust/031Katkjaaids.html Churchwell, E. et al. (2001). HIV/AIDS: a challenge in the classroom. Public Health Nursing, 15, pp 257-262. Pick, S. et al. (2007). Communication as a protective factor: Evaluation of a life skills HIV/AIDS prevention program for Mexican elementary-school students. AIDS Education and Prevention, 19 (5), pp 418-421. Cuijpers, P. et al. (2002). The effects of drug abuse prevention at school: the
ühiskonna võimustruktuuri muutmine; Sotsiaalprobleemide suurimaks puuduseks on kõnealuse ühiskonna kui terviku puudulik teoreetiline mõistmine. Mõeldes sotsiaalprobleemidest pelgalt kitsalt heidame seosed isiklike probleemide ja sotsiaalsetete hädade vahel; Kriitika Sotsiaalprobleemide patologiseerimine ja väärtuste neutraalsuse eeldus Uurija neutraalsus; Psühhologism sotsiaalsete fenomenide selgitamine indiviidide hinnangute ja väärtuste kaudu, mitte ühiskondlike struktuuride kaudu Sotsiaalne konstruktivism Mitte ainult sotsiaalprobleemide uurimine või sotsiaalsete fenomenide uurimine Definitsioon (probleem): sotsiaalprobleem on tingimus mis on kultuuriliselt määratletud, kui problemaatiline, laialt levinud, muudetav (lahendatav) ja muutmist vajav. Definitsioon (protsess): Sotsiaalne probleem on protsess, mille käigus ühiskonnaliikmed
William James Pragmatism 1907 Richard Rorty Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus 1989 Immanuel Kanti" transtsendentaalne pööre" 1781 Puhta mõistuse kriitika: mis teeb teadmise võimalikuks, ehk, millised on teadusliku võimalikuse paratamatud vormid? · Ruum · Aeg · Substants · Jne. X LOENG 08.12.08 loeng Tunnetuse mehhanismid: fenomenoloogia fenomenide uurimine Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? · ....teadmine lähtub kogemusest, mis on ühel või teisel viisil struktureeritud ning teadmiseni on võimalik jõuda uurides seda, millised on need asjad, mida ma kogen. Kõik mida ma tunnen, tean, moodustab mu kogemused, selle sisu ongi fenomenoloogia. · F. ei ole kogemus piiritletud empiiriliselt.
Psühholoogias paremaks orienteerumiseks võime eristada kolme psühholoogia: 1. Eelteaduslik psühholoogia (süstematiseerimata teadmised inimese loomuse ja käitumise kohta nn elutarkus) 2. Filosoofiline psühholoogia (paljud filosoofia kesksed probleemid on seotud psühholoogiaga) 3. Teaduslik psühholoogia (sai alguse 1879 aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks) Psühholoogia ja psühhiaatria o Psühhiaater on arst, kes tegeleb psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimise ja raviga. o Psühhoterapeudid on kliinilised psühholoogid, kelle tegevusalaks on psüühika ja käitumishäirete ravimine. o Psühhoterapeut või psühholoog hindab vestluse käigus ja erialaseid teste/küsimustikke kasutades patsiendi probleemide olemust ning kavandab psühhoterapeutilist ravi. PSÜHHOLOOGIA HARUD 1
• Tahe kui keskne kontsept – inimesed saavad valida millele nad tähelepanu pööravad ja seega ka seda, mida nad selgelt tajuvad. • Nimetas voluntarismiks kuna see rõhutas tahte, valikute, eesmärgi olulisuse - Esimene psühholoogiakoolkond. • 1879. aastal Leipzigi ülikoolis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi avamine. • Psühholoogia eesmärk: lihtsate ja keeruliste teadvuse fenomenide uurimine. • Psühholoogia uurib vahetuid protsesse – loodusteadlased uurivad vahendatud kogemusi. • Eksperimentaalpsühholoogia põhieesmärgid: • Avastada mõtlemise algelemendid. • Avastada seadused, mille alusel need algelemendid kombineeruvad keerulisemateks mentaalseteks kogemusteks. • Puhas introspektsioon ja eksperimentaalne introspektsioon – neis on vahe!
Sellesarnaselt esineb ka vormel 'kiitsakale kibu, varesele valu, mustalinnule muu haigus', kus loom on justkui haiguse ülekandemeedium, kes viib halva eemale. Siberis ja Lapimaal olnud selleks loomaks põder või koer, hiljem aga ka hobune seal kus oldi sellega üldse tutvutud (ka kukkesid kasutati). Laplased matnud ühe surnud hobuse, et Ruto (vana katku/pidalitõve? nimetus) tema seljas siis minema ratsutaks. Ruto hobune kerkib esile ka nõiatrummide rikkalikus pildimaterjalis. Fenomenide avaldusvorme tuleb hinnata jooksva aja taustal: see, mis toona oli realiteet, võib täna olla juba vari sellest. Hiiehobune esineb meil just seetõttu põhiliselt ainult ringmängude laulutekstides kui alateadvuslikult talletatud tüvitekst (rahvalauludes esineb mütoloogiline hobu). Eesti rahvalaulutekstidest küll ei ilmne seost hiiehobuse ja haiguse vahel, ent juba see asjaolu, et hiis kui selline on nii
laienemised ja kokkutõmbumised, mis annavad VKE sektorile aeg sisemise uuenemisvõime ja dünaamilisuse. Näitlik organisatsiooni (ettevõtte) elutsükkel Eelkirjeldatud fenomenide sisu (ja seega ka väikeettevõtluse olemust) selgitavates puudutavates seisukohtades eristub kaks suundumust: Kuigi paljud suudavad langusest välja tulla ehk ,,uuesti sündida" ja mõni suudab seda 1) väikeettevõtted on paindlikud, kohanemissuutlikud
füüsikas, mille kaudu on sõnastatavad mitmed n-ö humanoloogilised normtasemeseadused. Vajadus seletajana oleks aga "kasulik mudel". Käesoleva artikli sihiks on visandada teoreetiline mudel, mis: (Õ) võimalikult täpselt ja täielikult kirjeldaks võimalikult suurt hulka fenomene, mida me kindlate tunnuste alusel nimetame inimvajadusteks; (ó) hüpoteetiliste evolveeruvate normtasemeseaduste alusel seletaks samade fenomenide ilmnemist; (ì) vajaduse mõiste sobiva eksplikatsiooni kaudu õigustaks vajaduste rahuldamisele (ehk kahju vältimisele) suunatud tegevust. Vajadustemudel oleks seega printsipiaalselt lihtne, seletav ja õigustav. Rakenduseetika põhiprobleemid. Eetika jaguneb teoreetiliseks ja rakendus- (praktiliseks) eetikaks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Rakendus- (praktiline) eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika.
intellectual equipment whereby they satisfy their biological and social needs and adapt themselves to their environment. 6 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 2) Kultuur kui õppimine Kultuur tähendab õpitud käitumist, kultuur omandatakse õppides. Clark Wissler 1916. Psychological and Historical Interpretations of Culture. Kultuuriliste fenomenide hulka kuuluvad kõik inimese poolt õppimise teel omandatud tegevused... Kultuurilisi fenomene võib seetõttu defineerida kui omandatud tegevuste komplekse teatud inimgrupis. Cultural phenomena are conceived of as including all the activities of man acquired by learning... Cultural phenomena may, therefore, be defined as the acquired activity complexes of human groups. Ameerika antropoloog Ruth Benedict 1947. Race, Science, and Politics.
arusaama, et inimesed interpreteerides tegelikkuse, loovad seda, mitte ainult passiivselt vastavad välistele põhjustele Soov näha inimest, inimese elu tervikuna, mitte ainult kategooriatesse jagatuna Soov kätte saada inimese ainulaadset kogemust, tema eluilmast sõltuvalt Kvalitatiivne uurimus Paindlik ja andmestiku poolt juhitud lähenemine Suhteliselt struktureerimata andmestik On märgatav subjektiivsuse teatud aktsepteerimine ja isegi „pühitsemine“ Fenomenide uurimine loomulikus keskkonnas Väikeste arvude juhtumite uurimine ja süvaanalüüs Pigem verbaalne kui statistiline andmeanalüüs Keskendumine tekstiliste andmete analüüsile Mida võib, tasub uurida kvalitatiivsel meetodil? Tooge mõni näide teemades, mille puhul sobib kvalitatiivne uurimisviis. Sõnastage uurimisteema, mida sobib uurida kvalitatiivsel meetodil. Põhjendage, kuidas see teema on seotud kvalitatiivse traditsiooniga. Kasutage kvan/kval erinevuste tabelit
milliseid inimesi valimisse haarata. Kui näiteks uurimuse eesmärgiks on välja selgitada vägivalla all kannatavate laste eneseteadvuse iseärasused, siis tuleneb siit vajadus, võtta valimisse mingi hulk vägivallakogemusega lapsi. Kui aga soovitakse näiteks saada hinnanguid rakendatud õppekavale või õpikutele sisule, siis tuleb valimisse haarata vastava ala eksperdid või õpetajad, sest nemad on nende õpikute alusel töötanud. Ühiskondlike fenomenide kogum Uurides ühiskondlikke fenomene, tekib vajadus koostada erinevaid rühmi ja valida, milliseid nähtusi või sündmusi (kommunikatsioon, interaktsioon, kollektiivne teadvus, massirahutused, kollektiivne surve, moraalistandardid, religioossed väärtused, tööeetika jne) uurida. Inimrühmade koostamine valimina on vajalik, kui uuritakse nähtusi, millega on seotud teatud hulk väga erineva haridus, töö või elukogemusega inimesi
Tyler, Andrew Lang 20. saj. Ritualistlik ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik Cambridge'i koolkond, James G.Frazer, Jane E. Harrison müüt pole muu kui riituse toime sõnaline vaste Psühhpanalüütiline Otto Rank kangelaste tüpoloogia, Sigmund Freud müütide ja unenägude seos 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline - müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele Euhemeristlik - uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel Tautegooriline - F. Schelling , müüdi autonoomia , müüt seletab ennast ise, inimene ei saa mütoloogiat seletada 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. · Loodusallegooriline müüdikäsitlus: Friedrich Max Müller (1823-1900), Compara Mve Mythology (1856): solaarmütoloogia, solarism
on teadus, mis tegeleb kirjaeelsete rahvaste ajalugude konstrueerimise ja uurimisega; sotsiaalantropoloogia tegeles primitiivsete ühiskondade institutsioonide võrdleva uurimisega. Frazer nägi antropoloogiat kui sotsioloogia haru, mis uurib primitiivseid inimesi. 20 saj alguse antropoloogiale iseloomulikud jooned geograafiline difusionistlik lähenemine, sotsioloogiline lähenemine (sotsiaalsete fenomenide võrdlev uurimine). Durkheimi mõjul liikus sotsioloogia funktsionalismi suunas (huvi eri institutsioonide funktsioonide vastu). Malinowski juhatas ka antropoloogia funktsionalismi poole teele. Välitööd tehti vähesel määral, informatsiooni hangiti läbi korrespondentide. Põhiprobleemiks oli andmete kogumise meetod, mis ei võimaldanud tervikpildi moodustamist. Kuni 20ndateni oli põhiprobleemiks see, kuidas koguda andmeid evolutsionist ja difusionism ei suuda sellele vastust anda.
Kirde mõõdukas tsoon laiub Cedunast Lõuna-Austraalist kuni rannikuäärde Uus- Lõuna-Walesi linna Forster-ini. Kliima, mis asub siin regioonis on nimetatud kui ookeaniline kliima. Kliimat iseloomustab soojad suved ja mõõdukad talved, kus temperatuur on tavaliselt 20C. Statistiliselt on kõige soojem kuu jaanuar, ja külmim juuni, kuigi see on ebaharilik et tekib ekstreemsed temperatuurid neis kuudes, kuigi sisemaal on teine lugu. Kuigi see regioon ei kannata looduslike fenomenide all, nagu tsüklonid, seda ikkagi mõjutab El Nino. Seda regiooni mõjutab ka globaalne soojenemine, kus jaanuar 2006 oli kuumarekord ja kümme järgnevat kuud olid üle keskmise soojemad. Sydney kliima tabel Jan Veeb Mär Apr Mai Jun Jul Au Sep Okt Nov Dets Aasta g Keskmine 25,8 25,7 24,7 22,4 19,3 16,9 16,2 17,7 19,9 22,0 23,6 25,1 21,6 päeva kõrgeim
Anomaalia olulisuse kasvades hakkab sellele pühenduma rohkem teadlasi – arvukalt osalahendusi Erinevad kohandused kehtivas paradigmas 3 lahendust kriisile: normaalteaduse parafigma jääb kehtima, probleem on liiga keeruline kaasaegsete tööriistade jaoks, uus p-digma Revolutsioon ja erakorraline teadus? Uus paradigma peab suutma lahendada rohkem probleeme kui vana, lihtsus – kaotab ära iga anomaalia eraldi seletused; sidusus – valitseb mingi kooskõöa fenomenide vahel.. Teadusrevolutsioonide olemus ja paratamatus Paradigma on lakanud adekvaatselt funktsioneerimiast looduse mingi aspekti uurimisel, mille juurde see paradigma on varem teed näidanud. Revolutsiooni vajalik eeltingimus on niisis tunne puudulikust funktsioneerimisest. Tekkiv ebakõla normaalteaduslikus uurimistöös. Paradigma muutumine mõjutab ainult teatud gruppi teadlasi, kelle uurimistöös murrang toimub, teised võivad uut teadmist võtta pealgalt täiendavana.
" Vertikaalne - paradigmaatiline telg: tähendus luuakse ühe sõna asendamisel teisega. "vabadusvõitlejad sisenesid linna - terroristid sisenesid linna" Keel on miski, mis mitte ei peegelda reaalsust vaid kujundab seda inimestele. Meil ei ole olemas reaalsust ilma keeleta. Keel paneb meie jaoks reaalsuse kokku. Keele kaudu, me loome ja kujundame oma kogemust. Erinevad keeled konstukteerivad erinevaid reaalusi. Semiootika maailm, milles suheldakse fenomenide kaudu. S "keeles ei ole ideid ega helisid, mis oleksid eksisteerinud enne lingvistilist süsteemi. On vaid ainult idee tasandi ja kõlatasandi erinevused, mida süsteem väljastab" Levi-Strouss viis Saussure´i ideed laiemale piirile. Uuris hõimurahvaid ja nende kultuurilist tausta. Seos keeleteadusega oli tal selgelt olemas. Foneem, moeem . Töötles välja müteemi, mis on müüdi koostisosa. Käsitlus binaarsetest opositsioonidest (vastand paarid) erinevus loob tähendust
" Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. · Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne · Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. Imikueas muutuvad tegevusmustrid Piaget' sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal · Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju jäävust, tahkust ja püsivust varases eas · Bower (1971): ei kehti väide ,,mis silmist, see meelest". · Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga vaid hoopis: · Motoorsete oskuste arenguga raskused haaramisel · Mäluga imiku võime asju meeles pidada on piiratud
3) Struktualistlik (Levy-Strauss, Propp) – Müüt kodeerib mõtet, tugevdab moraali, annab käitumisjuhiseid, sanktsioneerib kombeid, ratsionaliseerib ja õigustab ühiskondlikke norme. Müüt on ühteaegu diakrooniline kui ka sünkrooniline vahend oleviku ja tuleviku selgitamiseks. Müütidel kindel ülesehitus 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline- müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele. Inimene on sümbolistlik loom, mütoloogia on iseseisev sümbolistlik kultuurivorm ümbritseva maailma modelleerimiseks, müütilised ettekujutused, kombed, rituaalid kujunevad alateadvuslikult uue elukogemuse vastandumisel traditsioonilsega. Euhemeristlik- uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel, müütides toimub ajalooliste tegelaste, kangelaste jms jumalikustamine. Tautegooriline- F. Schelling, müüdi autonoomia, müüt seletab ennast ise, inimene ei
Buddhaga kontakti, et ta puhastaks inimhinge. Tsumi on puhtuse puudumine, erineb pisut patust. Süü on alati ka kehaline. 794. aastal hakkab budism Jaapanis edu võitma. Singon ja Tendai on kaks olulist koolkonda. Singon on esoteeriline ja Tendai eksoteeriline. Buddhaga tuleb kontakti saada eriliste psühhofüüsiliste praktikate abil. Buddha väljendub võnkumiste kaudu. Inimene peab häälestama oma meelt, et tunda läbi fenomenide nende tegelikku olemust. Kõik fenomenid on oma olemuselt tühjad. Kesktee on pidama jäämine. Neil oli seetõttu selline praktika nagu shikan: kesktee leidmine ja asjade olemuse taipamine saavutatakse vaikse istuva meditatsiooni abil. Mappo-ajastu on lõpuajastu, kus pole võimalik korraliku budistina praktiseerida budismi, vaid tuleb ümber sündida kuskil Buddha väljadel. Amida-Buddha suutis päästa kõik olendid, kes lausuvad: Kiidetud olgu Amidha-Buddha!
Kant: on olemas paratamatud vormid ruum, aeg, substants(ühik) jne, mis minu kujutlust struktureerivad. Objektiivsetel asjadel on ajaline järgnevus ja kolmemõõtmeline ulatus. Me ei tea, millised on asjad tegelikult minu ümber, kuid nii nad paratamatult mulle tunduvad! Ma ei tea, kas tegelikult on olemas üksteisele järgnev aeg, aga nii see paratamatult tundub. Lugeda: heidegger 4. tunnetuse mehhanismid: fenomenoloogia Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? *fenomenoloogia fenomenide uurimise teadus. Teadmine lähtub kogemusest, mis on ühel või teisel viisil struktureeritud. Teadmiseni on võimalik jõuda uurides seda, kuidas asjad ennast kogemuses näitavad. *fenomenid kogemuse sisud. Kui ma vaatan ringi, tekivad mul peas mingid visuaalsed kujundid jne. Tundmine, otsustamine kogemuse sisu. Kui ma kogemuse sisu uurima hakkan, ongi see fenomenoloogia. Kogemus ei ole piiratud empiiriliselt. Kui ma kujutan ette ükssarvikut, siis on see ikkagi
“ Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis – objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. A mitte B test Sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju jäävust, tahkust ja püsivust varases eas Bower (1971): ei kehti väide „mis silmist, see meelest“. Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga vaid hoopis: Motoorsete oskuste arenguga – raskused haaramisel Mäluga – imiku võime asju meeles pidada on piiratud
persons height, for instance, by measuring height with a tape · Kontseptuaalne ekvivalentsus. N. töökoha measure, visual inspection, and asking the subject, and then demonstrating that the first measure correlates with the other two lojaalsus: Aasias pühendumine ühele töökohale, does not prove that the first measure is the most valid" Austraalia reeglite järgimine · Mõõdiku hajuv valiidsus. Erinevate fenomenide mõõdikud ei mõjuta iseenesest mõistetavalt üksteise valiidsust. ,,Similarly, attempting to · Instrumendi/mõõtmise ekvivalentsus. Mõned establish ,,,,divergent validity by comparing a height measure with a kultuurid väldivad skaalade äärmusi, teised mitte. waist size measure establishes nothing about the validity of the height measure" (Jones, 2007: 3-4)
postmodernse mõtlemise algatajaks (Vattimo), nii varjatud kristlaseks (Jaspers) kui aaria rassi eelise põhjendajaks (Baeumler). Lootusetu oleks siinkohal kõiki käibivaid interpretatsioone üles lugeda -- igal koolkond leiab Nietzsche pärandist oma tõlgitsust toetavaid fragmente. Lühidalt kokku võttes käivad põhilised vaidlused kahes küsimuses. Esiteks: kas Nietzsche kirjeldab pelgalt kultuurikriitikuna teda ümbritsenud nähtusi, jäädes rangelt fenomenide tasandile või peitub tema mõtlemises metafüüsiline pretensioon, soov oleva kõiksust seletada. Teiseks: millisest alusmõistest lähtudes tuleks Nietzsche filosoofiat kui tervikut interpreteerida (kui ta mõtlemine üldse on terviklik)? Probleem peitub selles, et Nietzsche on väitnud: "Ei leidu tõsiasju, vaid ainult interpretatsioonid", kuid samas ka: "Võimu tahe on olemise sisim olemus". Interpretatsiooni ja perspektivismi
annaabi.ee 
