Tahtlik tapmine
Kriminoloogia põhikursus
Autori nimi kustutatud
TAPMINE Teise inimese elu äravõtmine.
- Vägivaldne surm
- Kallalekippumised
- Tahtlik vs ettevaatamatus
- Suitsiid (lihtne vs teisi inimesi
puudutav)
- KarS § 113 – 6-15 aastat
TAPMINE
PS § 16 - õigus elule
ÜRO inimõiguste
ülddeklaratsioon
Elu mõiste – füsioloogiline
sünnitamine ja esimene
hingetõmme
Surma mõiste – pööramatu
TAPMINE
Tunnused:
1. Vägivaldne iseloom
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-01-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Õigusdogmaatiline süüteomõiste. Deliktistruktuur (KarS § 2 lg 2; 3-1-1-58-15, p 9.4) 1. Süüteokoosseis (KarS § 12-26) •Objektiivsed tunnused (objektiivne koosseis)- kirjeldab tegu nii nagu juhtus. tüüpiline ebaõiglus •Subjektiivsed tunnused (subjektiivne koosseis) - kirjeldavad tahtlust nt. § 264 Looma julm kohtlemine ● Obj. tunnused: objekt:loom Tegu: lubamatu tegu Modaliteet: AValik koht või julm viis ● Sub.koosseis: Tahtlus nt. § 113 Tapmine ● Obj. tunnused: objekt: teine elav inimene tegu: suvaline tagajärg: surm tagajärje omistamine: põhjuslik seos Objektiivne omistamine ● Sub.koosseis: Tahtlus 2. Õigusvastasus (KarS § 27-31) •KarS-st tulenev •Hädakaitse •Hädaseisund •Kohustuste kollisioon •Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus •Muu seadus, rahvusvaheline konventsioon või tava 3. Süü (KarS § 32-431) •Süüvõime (süüdivus ja vanus)
1. Elu vastu suunatud kuriteod Tapmine, mõrv (kvalifitseerivate tunnuste sisu), tapmise vähemohtlikud koosseisud. Tapmine – teise isiku surma tahtlik põhjustamine suvalise teoga. Tapmine on põhikoosseis. Õigushüve on teise inimese elu. Seetõttu ongi dispositsioonis teise inimese tapmise eest Kvalifitseerimine eeldab, et see § ei ole seotud kergendavate või raskendavate asjaoludega. Erisus võrreldes teiste koosseisudega – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud, kui teine isik sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest.
a.2) Süüteokoosseisu subjektiivsed (peaga seotud) tunnused: · tahtlus; · ettevaatamatus. Subjektiivne poole tuleneb üldosast, mis ütleb, et subjektiivne pool olemas. Üldreeglina on kõik süüteod tahtlikud, kui ei ole seaduses öeldud, et karistamiseks on vaja ettevaatamatust. Ettevaatamatusega toime pandud võib olla karistatav (ettevaatamatust on piisav).nt. surmapõhjustamine ettevaatamatusest (nt. lasketiirus). Tapmine on see, kui on tahtlus surma põhjustada ja teha. ,,Tapja politseinik" (artikkel; ta põhjustas ettevaatamatusest inimese surma). Refleksid ei ole karistatavad teod. Seega tahtlus on eeldatav, kui on sõnaselgelt öeldud, siis ettevaatamatust piisab karistamiseks. Objektiivseks tunnuseks on ka teo motiiv, eesmärk või muu. Tahtlus ja ettevaatamatus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste m?
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
inimestest).Lombroso nurgakiviks oli kurjategija isiksus.Tema vaated oli tugevasti mõjutatud Charles Darwini liikide evolutsiooniteooriast(1859).Lombroso peamine idee oli,et on olemas liik inimesi,sünnipärased kurjategijad,kellel on tugev eelsoodumus kuritegelikeks käitumiseks.Tema arvates olid sünnipärased kurjategijad omamoodi bioloogilised tagasilöödist inimese evolutsioonis.Lombroso märkis,et paljud metslaste tavapärased toimingud,nagu tapmine,vägistamine ja inimsöömine alles inimliigi ja ühiskonna arenedes muutunud kuritegudeks.Seetõttu on võimalik niisugustel indiviididel leida kindlaid füüsilisi tunnuseid,stigmasid,mi solid iseloomulikud primitiivsetele inimese eellastele. Lombroso leidis,et sünnipärastel kurjategijatel on sagely tohutu suured lõualuud,kõrged põsenukid,puhmas kulmukaared,hiigelsuured silmakoopad ja suured,kõrvalestad,madal ja kitsas laup,suhteliselt pikad käed,tumedam,s.o pigmendirikkam nahk
naist. VT-s on rohkem viiteid monogaamsele abielule võrreldes Hammurabi koodeksiga, seal on otselelt välja töödud, mitmenaisepidamine ja muud värgid. Naise staatus on VT-s tugevam, kui on Hammurapi koodeksis. Naine ei saanud olla läänipärijaks. VT on leebem abielurikkumiste suhtes. 5. Õigusrikkumine ja karistus Vanas Testamendi normide järgi 5.1. Süüteod 5.1.1. Süüteoliigid · isikuvastased (tapmine) varga tapmine: kui tapab varga öösel, siis polnud midagi. Seda käitleti sellel juhul hädakaitsena. Päeval aga võisid varga kinni siduda ja vastavatele organitele toimetada. 1. tahtlik ja mittetahtlik tapmine: nendel tehakse vahet, ka karistused on erinevad. Tahtliku tapmise puhul kehtis põhimõte: ,,silm silma, hammas hamba vastu"- taliooniprintsiip. Mittetahtliku tapmise puhul olid 3 asüülilinna/pelgulinna, kuhu võis siis varjuda. Siiski
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid