legaliteedi põhimõte kõiki asju tuleb uurida ja valikut ei ole; alternatiiv oportuniteedi põhimõte, keegi otsustab, kas on mõistlik menetleda või mitte, siin saab ka kannatanu kaasa rääkida. - Aktiivsuse jaotus: kohus või pooled? Võistlev menetlus ja uuriv menetlus sakslased lasevad kohtul erapooletuna uurida see on kohtu kohustus, see rikub erapooletut kohtumenetlust. Võistlev menetlus initsiatiiv menetluses on poolte käes, kes esitavad tõendeid, taotlusi, valivad milliseid menetluslikk toiminguid vaja teha, millal alustada menetlust, siin kohus kuulab pooli ja otsustab, kummal on õigus. Kohtul ei ole õigust hakata poolte tööd tegema. - Tulemus: printsiibis õige või üksikjuhul sobiv? - Kuritegevuse vastane võistlus vs põhiõiguste kaitse? Igas kohtusüsteemis on asi ühele või teisele poole kaldu. - Võistlev vs mittevõistlev?
kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest (ÄS § 188 lg 1). 19 Osaühingu juhatus juhib ja esindab osaühingut (ÄS § 180 lg 1). Juhatuses võib olla üks või mitu liiget; kui juhatus koosneb vaid ühest liikmest, nimetatakse teda juhatajaks. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Seadusega on sätestatud tingimused, millele juhatuse liige peab vastama: 1) ta peab olema teovõimeline füüsiline isik (ÄS § 180 lg 2); 2) vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis (ÄS § 180 lg 2). Äriseadustik sisaldab ka viiteid selle kohta, kes ei või olla juhatuse liikmeks: 1) kui osaühingul on nõukogu, siis ei tohi nõukogu liige olla samal ajal ka juhatuse liige (ÄS § 180 lg 3); 2) juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu; 3)
isikule süüliselt tekitatud kahju eest (ÄS § 188 lg 1). Osaühingu juhatus juhib ja esindab osaühingut (ÄS § 180 lg 1). Juhatuses võib olla üks või mitu liiget; kui juhatus koosneb vaid ühest liikmest, nimetatakse teda juhatajaks. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Seadusega on sätestatud tingimused, millele juhatuse liige peab vastama: 1) ta peab olema teovõimeline füüsiline isik (ÄS § 180 lg 2); 2) vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis (ÄS § 180 lg 2). Äriseadustik sisaldab ka viiteid selle kohta, kes ei või olla juhatuse liikmeks: 1) kui osaühingul on nõukogu, siis ei tohi nõukogu liige olla samal ajal ka juhatuse liige (ÄS § 180 lg 3); 2) juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Kõik kommentaarid