Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Poolte seisukohtade memorandum (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Rita Muraka seisukoha memorandum


Hageja : Rita Murakas
Hageja esindaja: Liisa Aavik
Kuupäev: 26.03.2015
Asjaolude kokkuvõte
Murakas kaotas kangeid ravimeid ja alkoholi korraga tarbides oma käitumise üle kontrolli. Ta rebis endal tänaval riided seljast ja jooksis röökides ringi. Seda näinud erariides politseinik kutsus kohale politseipatrulli. Patrullautoga kohale jõudnud politsei välijuht Marti Tent palus Murakal rahuneda, kuid Murakas solvas ning ähvaras politseid füüsilise vägivallaga. Murakas ronis seejärel tänavanurgal oleva bussipeatuse pingi peale käes laternaposti küljest lahti murtud prügikast. Tent käskis kohale tulnud patrullpolitseinikel tänavanurgale kogunevat rahvahulka eemal hoida ja kutsus raadio teel abijõude. Sündmuspaigale tuli ka teine patrullauto ja veel kaks politseiametnikku. Murakas ähvardas prügikasti pea kohal keerutades politseinikuid. Tent nõudis, et Murakas pingi pealt alla tuleks ja prügikasti maha paneks. Murakas ei allunud korraldustele. Ta viskas temale lähenenud Tenti pudeliga. Siis andis Tent kahele kohaletulnud politseinikule korralduse Murakas kinni võtta. Tent hoiatas, et see on Muraka viimane võimalus rahulikult jaoskonda kaasa minna. Murakas korraldustele ei allunud. Nooreminspektor Toodo lähenes Murakale eestpoolt püstoliga ja käskis tal prügikasti maha panna ning pingilt alla tulla. Samal ajal hiilis Murakale selja tagant ligi inspektor Fuchs, kes Muraka suhtes elektrišokirelva kasutas. Murakas kukkus elektrišoki tagajärjel pingilt alla ja sõiduteele, kus jäi auto alla. Kohe kutsutud kiirabi saabus kümne minutiga. Avariis sai Murakas koljumurru. Sellega kaasnes intensiivne ajuverejooks. millesse Murakas kohapeal suri. Politseivalitsuse sisejuurdlus leidis, et Muraka tegevus vastas mitmele süüteokoosseisule, Tent järgis olukorda lahendades eeskirju ja taktikalisi soovitusi . Fuchs ei tohtinud elektrišokirelva kasutada, kuna selle tüübikoolituse tunnistus oli kuu aega varem kaotanud kehtivuse ja värskenduskoolitust Fuchs ei olnud läbinud.
Hageja seisukoht
Hageja leiab, et tema abikaasa Muraka surma põhjustas politsei ettevaatamatus ning sellega on talle tekitatud nii varalist kui ka mittevaralist kahju summas 500 000 raha. Esmalt tekib küsimus, kas politsei toimis ettevaatamatult. Kohustiste seaduse §324 lg 2 kohaselt käitub inimene ettevaatamatult, kui ta toimib vähema hoolsusega kui samas olukorras oleks üles näidanud mõistlik inimene. Lisaks sellele, et iga sarnane mõistlik isik oleks taibanud vaadata, ega Muraka võimaliku kukkumisraadiuse suunas auto ei sõida, polnud Fuchs politseivalitsuse sisejuurdluse kohalselt õigustatud elektrišokirelva kasutama. Juhanson vs Uisk kaasuses murdis Juhanson Uisu majja sisse ning Uisk tulistas teda neli korda. Selle tagajärjel tuli Juhansonil amputeerida vasak jalg ning ta jäi alakehast halvatuks. Ülemkohus kirjutas, et see, et kes teise suhtes kuritegu toime paneb, peab arvestama, et ohver vastu hakates talle endale ka kahju võib teha. Igaühel õigus ja vahel ka kohustus kurjategijale vastu astuda. See kaitse- ja kinnipidamisõigus ei anna aga alust teist kahjustada rohkem, kui vajalik on. Isegi kui esimesed kaks lasku olid tarvilikud kindlustamaks enda ohutust ja kuriteo lõpetamist, siis ülejäänud kaks olid selgesti tarbetu julmus, mida õigus ei luba. Niisiis ületas Politseivalitsus Muraka surma põhjustades kaitse- ja kinnipidamisõiguse piire ning kahjustas Murakat rohkem, kui vajalik oli. Teiseks, tekib küsimus, kas Rita Murakale on tekitatud kahju. Kohustiste seaduse § 324 lg 1 kohaselt peab see, kes teisele kahju tekitab, olgu siis tahtlikult või ettevaatamatult, selle kahjukannatajale hüvitama. Kaasuses Kalnik vs Tuurami Lihatööstus jäi Osvald Kalnik lihalõikamismasinasse kinni ja sai surma, kuna keegi lülitas selle parandamise ajal sisse. Ülemkohus leidis, et kuna kostja oli tööprotsessi korraldanud hooletult ja elementaarset ohutust tagamata, siis matusekulu põhjustas kostja. Kohus lisas , et pole põhjust jätta mittevaralist kahju välja mõistmata, sest seadus hüvitatava kahju liiki ei piira. Kohus leidis, et kaotusvalu lähedase surmast on korvamatu ja inimelule hinnasilti panna ei saa, kuid mittevaralise kahju välja mõistmata jätmiseks ei näinud kohus põhjust. Kui kõik tööandjad saaksid oma tööd korraldada hooletult, kartmata rahalist vastutust teiste inimeste elu ja tervise eest, siis jääks rakendamata paljud ennetusmeetmed. Selle tagajärjel võivad hukkuda paljud teised inimesed. Kuna Politseivalitsus korraldas oma tööd hooletult võimaldades Fuchsil elektrišokirelva kasutada ning selle tagajärjel Murakas suri, siis matusekulu summas 7500 raha põhjustas kostja. Rita Murakale tuleks välja mõista kogu tema poolt nõutud hüvitis 500 000 raha, kuna talle on põhjustatud suur kahju abikaasa kaotuse näol.
Taotlus kohtule
Hageja nõuab oma abikaasa hukkumisega talle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 000 raha, millest varalise kahju moodustab matusekulud summas 7500 raha.
Poolte seisukohtade memorandum #1 Poolte seisukohtade memorandum #2 Poolte seisukohtade memorandum #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LoomadOnLahti Õppematerjali autor
Teadustöö alsued ja õiguslik argumentatsioon kodutöö näidis

Sarnased õppematerjalid

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

legaliteedi põhimõte ­ kõiki asju tuleb uurida ja valikut ei ole; alternatiiv ­ oportuniteedi põhimõte, keegi otsustab, kas on mõistlik menetleda või mitte, siin saab ka kannatanu kaasa rääkida. - Aktiivsuse jaotus: kohus või pooled? Võistlev menetlus ja uuriv menetlus ­ sakslased lasevad kohtul erapooletuna uurida ­ see on kohtu kohustus, see rikub erapooletut kohtumenetlust. Võistlev menetlus ­ initsiatiiv menetluses on poolte käes, kes esitavad tõendeid, taotlusi, valivad milliseid menetluslikk toiminguid vaja teha, millal alustada menetlust, siin kohus kuulab pooli ja otsustab, kummal on õigus. Kohtul ei ole õigust hakata poolte tööd tegema. - Tulemus: printsiibis õige või üksikjuhul sobiv? - Kuritegevuse vastane võistlus vs põhiõiguste kaitse? Igas kohtusüsteemis on asi ühele või teisele poole kaldu. - Võistlev vs mittevõistlev?

Kriminaalmenetlus
Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt
345
docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest (ÄS § 188 lg 1). 19 Osaühingu juhatus juhib ja esindab osaühingut (ÄS § 180 lg 1). Juhatuses võib olla üks või mitu liiget; kui juhatus koosneb vaid ühest liikmest, nimetatakse teda juhatajaks. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Seadusega on sätestatud tingimused, millele juhatuse liige peab vastama: 1) ta peab olema teovõimeline füüsiline isik (ÄS § 180 lg 2); 2) vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis (ÄS § 180 lg 2). Äriseadustik sisaldab ka viiteid selle kohta, kes ei või olla juhatuse liikmeks: 1) kui osaühingul on nõukogu, siis ei tohi nõukogu liige olla samal ajal ka juhatuse liige (ÄS § 180 lg 3); 2) juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu; 3)

Õiguskaitseasutuste süsteem
ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT
85
docx

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT

isikule süüliselt tekitatud kahju eest (ÄS § 188 lg 1). Osaühingu juhatus juhib ja esindab osaühingut (ÄS § 180 lg 1). Juhatuses võib olla üks või mitu liiget; kui juhatus koosneb vaid ühest liikmest, nimetatakse teda juhatajaks. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Seadusega on sätestatud tingimused, millele juhatuse liige peab vastama: 1) ta peab olema teovõimeline füüsiline isik (ÄS § 180 lg 2); 2) vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis (ÄS § 180 lg 2). Äriseadustik sisaldab ka viiteid selle kohta, kes ei või olla juhatuse liikmeks: 1) kui osaühingul on nõukogu, siis ei tohi nõukogu liige olla samal ajal ka juhatuse liige (ÄS § 180 lg 3); 2) juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku

Kategoriseerimata
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun