Neandertallane nimi Click icon to add picture Click icon to add picture Neandertali inimese leviala Neandertallane Homo neanderthalensis Click to edit Master text styles Euraasias kujunes Second level Third level püstisest inimesest (Homo Fourth level erectus) Fifth level Aafrikas kujunes samuti püstisest inimesest ja kujunes tarkinimese (Homo sapiens) esivanemaks. Välimus Pikkus 160165 cm Click to edit Master text styles Second level Massiivne ja muskliline keha Third level Lühike kael Fourth level Lai nägu ...
ka, et me ei saa mittemidagi ettekujutada seostatuna objektis, ilma et me poleks seda eelnevalt ise seostanud; kõigist ettekujutustest on seos ainus, mida ei anta objektiga, vaid saab olla loodud üksnes subjekti poolt, kuivõrd see on subjekti spontaansuse akt” (B 130). Niisugust seostatust ehk ühtsust loob arutegevus selle kaudu, et ta rakendab taju- ettekujutustele mõisteid. Mõisted põhinevad Kanti sõnul “funktsioonile”: “Ma mõistan funktsiooni all erinevaid ettekujutusi ühe ühise alla korraldava toimingu ühtsust” (B 93). Mõisteid rakendatakse tajudele aga nende üle otsustades. Alati kui me rakendame mõisteid, ühendame me üksteisega arvukalt ettekujutusi, see tähendab meil olemasolevaid kaemus- antusi, mis on mälus alalhoitud ja kombineerunud. Vahetus suhtes objektiga on üksnes kaemus, mõiste vahekord objektiga on vahendatud ettekujutustega nendest tunnustest, mis moodustavad mõiste sisu
kadus. 5. Filosoofia muutunud ühiskond muutis ka inimese mõttemaailma. Peamiseks arutlusteemaks tõusis hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. 6. Teadus Enam ei tegeldud teadustega filosoofia raames, vaid need eraldusid omaette tegevusaladeks. Spetsialiseerumine. 7. Religioon Vahemere -äärsetel aladel hakati kummardama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke. Mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Religioonide segunemine. Müsteeriumite tähtsus tõusis. 8. Arhitektuur- lisandus korintose sammas, domineerisid ilmalikud hooned. Sündisid suurlinnad- eriti Aleksandria ning Pergamon Väike- Aasias. 9. Skulptuuris inimese individualiseerimine, rõhk tunnetele, ilmus ka naise (alasti) figuur. Suurimad keskused Aleksandria uus maailma kultuurikeskus, koondas õpetlasi kogu Kreeka maailmast. Heade töötingimuste tagamiseks rajati Museion
5.Filosoofia muutunud ühiskond muutis ka inimese mõttemaailma. Peamiseks arutlus- teemaks tõusis hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. 6.Teadus enam ei tegeletud teadusega filosoofia raames, vaid need eraldusid omaette tegevusaladeks. Spetsialiseerumine. 7.Religioon Vahemere-äärsetel aladel hakati kummardama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Religioonide segunemine. Müsteeriumite tähtsus tõusis. 8.Arhidektuur lisandus korintose sammas, domineerisid ilmalikud hooned. Sündisid suurlinnad eriti Aleksandria ning Pergamon Väike-Aasias. 9.Skulptuur inimese individualiseerimine, rõhk tunnetele, ilmus ka naise (alasti) figuur. Suurimad keskused Aleksandria uus maailma kultuurikeskus, koondas õpetlasi kogu Kreeka maailmast. Heade töötingimuste tagamiseks rajati Museion - muusade tempel, mis oli ka teaduskeskus ja
Keskaegne eepika ,,Lugu Igori sõjaretkest" Venemaa, 12.sajand Eepos räägib Tsernigovimaa vürsti Igori retkest polovetside vastu, kaotusest ja põgenemisest. Igor läks üksinda sõjakäigule, kuigi ended olid halvad. Oma kaotusega tõi Igor Venemaale suurt kahju. ,,Vanem Edda" Island, 11.-12.sajand Edda lood peegeldavad paljude rahvaste ürgseid ettekujutusi ja uskumusi maailma kohta. Müütidest nähtub, et Põhjala asukail oli oma ettekujutlus maailmast, mille järgi koosnes maailm üheksast ilmast, näiteks Aaside ja inimeste kodu ühendas vikerkaare sild ning üheksat maailma hoidsid hiigelsuured juured. Germaani maailm paistis jõhker, surm ja kättemaks on jumalate vahekordades tavaline. Kangelaste vigadest tekib konflikt, sest ka nemad ei ole ideaalsed. Müüdid toovad esile ka kõlbelisi väärtusi. ,,Nibelungide laul" Saksamaa, 13
oma mõistuses avastab. Jumala idee allikaks saab olla ainult Jumal ise, sest inimene, olles ebatäiuslik, ei suudaks luua ideed nii täiuslikust olevusest. Nii et teine ilmselge tõde kõlab: on olemas Jumal. Kolmas ilmselge tõde käib materiaalse maailma kohta. Aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, sest me ei saa omal soovil aistinguid tekitada. Miski mõjutab meie meeli. Kuid võib-olla on see Jumal, kes kutsub meie mõistuses esile ettekujutusi ruumilist ulatust omavatest kehadest, st võib-olla Jumal petab meid? Kuid see oleks vastuolus Jumala tegeliku loomusega. Seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm - puud, majad, inimese keha jms.
hellenistlikul perioodil tõusid nende asemele jumalaga lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumid. Müsteeriumide abil loodeti saavutada hinge surematus ja pärida igavene elu. Erinevused olid ka uskumises jumalatesse. Klassikalisel perioodil kummardati vaid Kreeka jumalaid, näiteks Zeusi, Aphroditet või Poseidonit. Hellenismi perioodil hakati vahemere- äärsetel aladel austama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Seda hakati nimetama sünkretismiks. Leian, et religioonide segunemine oli põhjustatud kreeklaste massilisest väljarändamisest hellenismiajastul pärast Aleksander Suure vallutusretki. Kreeklased hakkasid uskuma selle piirkonna, kuhu nad elama asusid, jumalaid ja uskumusi. Klassikaline ajajärk ning hellenistlik periood erinevad üksteisest väga. Leian, et kui klassikaline ajajärk oli rohkem demoraatlikum, siis hellenistlik periood oli veidi türanlik.
Meelelisus kui tunnetusallikas ja selle eripära arutegevusega võrreldes . Kanti teoreetiline filosoofia tahab eelkõige saavutada seda, et inimliku tunnetusvõime kriitika kaudu saaksid selgitatud teadusliku teadmise võimalikkuse tingimused. Kriitika tähendab siin esma- joones erinevate tunnetusvõimete üksteisest piiritlemist ja analüüsi. Kaheks peamiseks inimlikuks tunnetusvõimeks on Kanti järgi meelelisus ja mõtlemine. Meelelisuseks nimetab Kant “võimet (retseptiivsust) saada ettekujutusi nii nagu objektid meid afitseerivad” (B 33). Meelelisuse oluliseks tunnuseks, millele eespool toodud definitsioon osutab, on “retseptiivsus” – meelelisust käsitleb Kant iseendast passiivse võimena, mis pelgalt võtab vastu mõjutusi milleltki, mis on tegev meie tunnetusvõimetest sõltumatult. Mõtlemine seevastu on Kant järgi “võime ise ettekujutusi luua” (B74jj) ning seda iseloomustab seega spontaansus. Mõtlemine on ettekujutuste kujundamise ja seostamise spontaanne võime.
Propaganda eesmärk ja meetodid filmi "Disko ja tuumasõda" põhjal 12.c klass Garth S. Jowetti ja Victoria O'Donnelli järgi on propaganda tahtlik süstemaatiline püüd vormida ettekujutusi, manipuleerida tunnetusega ning suunata käitumist saavutamaks vastukaja, mis edendaks propagandisti soovitud eesmärke. Külmasõja tingimustes käis halastamatu propaganda mõlemal pool rindejoont. Eesti, eriti Tallinn tänu oma geograafilisele asukohale oli kaheltpoolt tuleva propaganda vahel – võib öelda isegi , et eestlaste õnneks. Soome televisioon oli kanal, mille kaudu kapitalistlik maailm tõi meieni arusaama sealse elu kohta.
Lapselapsed on aga pigem rõõm. Vanema põlvkonna esindajatel on tingimata õigus nende kasvatusse sekkuda nii palju, kuivõrd nad seda tahavad. Samas on kaasaegsed vanaemad ja vanaisad ise sageli teises või kolmandas abielus. Elavad lastest eraldi ning mõned neist kulutavad kogu oma aja ja jõu oma uue pere heaks. Tekib paradoks. Vanem põlvkond tahab elada teisiti, uut moodi. Nende lapsed aga tahavad hoida traditsioonilisi ettekujutusi vanemate kohustustest perekonnas. Noored vanemad on sageli solvunud -- nad vajavad abi, ega saa seda. Tegeledes lastelastega võivad vanavanemad parandada neid vigu, mida omal ajal tegid oma lapsega suheldes. Kui seda võimalust ei kasutata, võib seesama traumeeriv mudel uuesti tekkida ning provotseerida uue valuliku konflikti. Tänapäeval on üha enam üle 50-aastaste naiste ja meeste elustiil vägagi aktiivne. Eriti palju on nende seas suurlinnade elanikke.
Mis juhtus aga kunstis? Kunstnikke hakkas hellenismiperioodil üha rohkem huvitama inimisiksus, tema välimus ja tunded. See võis olla põhjus, miks hakati üha rohkem kujutama naisekeha. Leian, et kreeklased mõistsid, et alasti meheideaali kõrval on ka õrn naine, kellel on samuti omad nüansid. Muutused toimusid ka religioonis. Vahemere-äärsetel aladel hakati austama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Seda hakati nimetama sünkretismiks. Leian, et religioonide segunemine oli põhjustatud kreeklaste massilisest väljarändamisest. Kreeklased hakkasid uskuma ka selle piirkonna, kuhu nad elama asusid, jumalaid ja uskumusi. Hellenismiperioodil tõusis ka müsteeriumite tähtsus. Müsteeriumid pakkusid jumalaga lähemat isiklikku kontakti. Müsteeriumide abil loodeti saavutada hinge surematus ja pärida igavene elu.
Voltaire'i filosoofilised mõtted Refereering "Tervet arusaamist tuleb väga harva ette.“ (Voltaire, lk 148) Paljude juures pidurdavad eelarvamused arusaamist, et see kes ühes asjas väga kainelt otsustab, eksib mingi teise asja üle otsustamisel väga suuresti. Voltaire nimetab eelarvamusteks kõiki traditsioonilisi metafüüsilisi ning loodust ja moraali puudutavaid ettekujutusi, millel puuduvad mõistupärased põhjendused. Inimesi, keda mõistuse juurde ei tooda, usuvad kõige arusaamatumaid asju. Ma mõtlen, et kuidas selline veider vaimu tagasilangus saab ikkagi toimuda? Selle ainukeseks põhjuseks saab olla hirm. Nagu näiteks hirm selle ees kui must kass läheb üle tee, et siis juhtub midagi halba või hirm selle eest kes jumalasse ei usu, läheb põrgusse. "Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on olemas avalikkus"(Voltaire, lk 147)
Antropoloogia ·1970. aastatel toimub kaks rööpset arengut: (kultuuri)ajaloolased avastavad antropoloogia ja antropoloogid avastavad ajaloo. · Ajalool ja antropoloogial (kitsamalt kultuuriajalool ja kultuuriantropoloogial) on suur ühisosa: mõlemad uurivad "kultuurilist teist" esimene ajas, teine ruumis kaugeid kultuure. · Mõlema distsipliini eesmärk on mõista ja eritleda inimeste ja ühiskondade käitumist ja ettekujutusi; mõlemad peavad ennast asetama "teise" perspektiivi, et uuritavat paremini mõista. · Kui traditsiooniliselt oli erinevuseks see, et antropoloogia tugines suulistele andmetele ja ajalugu kirjalikele, siis viimasel ajal on see eristus hägustunud, sest nii nagu antropoloogiad kasutavad üha enam kirjalikke allikaid, pöörduvad ajaloolased sageli suulise teabe poole (näiteks nn. oral history). Ajalugu vs antropoloogia: tavapärased eristused
poolt, mis säilitatakse buffris. See buffer on tavaliselt sätitud, kui kahe-dimensooni reana (x- y), koos ühe elemendiga iga ekraani piksli jaoks. Kui teine objekt stseenist peab renderdatud saama samas pikslis, siis graafikakaart võrdleb mõlemate sügavusi ja seejärel valib välja selle, mis on vaatajale kõige lähemal. Valitud sügavus salvestatakse Z-buffrisse ja vana vahetatakse välja. Lõpus, Z-buffer lubab graafikakaardil korrektselt toota tavalisi sügavuse ettekujutusi: lähedane objekt peidab selle, mis on kaugemal. Seda kutsutakse Z-cullinguks. Joonis : Z-buffering ja 3D
William Blake · abiellus naisega, kes · ,,Õhtutäheke" · kirjutas loodusest ja William Blake on üks 38 teda haletses · ,,Savilomp ja kivike" vabadusest võimsast inimesest kes · nägi kummalisi asju · ,,Süütuse laulud" · oli orjuse vastu on Britannia ajalugu (ettekujutusi jumalast jne) · ,,Korstnapühkija" I ja II mõjutanud. · naine oli võimetu lapsi · ,,Kogemise laulud" saama · 38. kohal inimestest, kes on Britannia ajalugu mõjutanud. Victor Marie · 19-aastaselt hakkas · ,,Jumalaema kirik · väga palju kontraste Huga vastu olen ma huvi
kiustatusi, mis kallutavad inimest kord positiivsele, kord negatiivsele poolele. Milline omadus jääb inimeses domineerima, sõltub tema toimetulekuvõimest. Lapsed saavad esimesi võõraid mõjutusi lasteaiast, kus tekib kontakt erinevatest peredest ja isesuguste kommetega pärit jõnglastega. Sealt hakkab kujunema rüblikute iseloom. Seejuures aitavad kaasa kodunt saadud õpetused vanematelt, aga ka teiste laste käest. Televiisorist nähtud vägivald annab lastele vahel vääraid ettekujutusi elust ning äratab neis pahatahtlikke jooni. Lastel on aga seejuures väga raske vahet teha hea ja kurja vahel ning mõista, miks rusikavõim ei ole õige tegutsemisviis. Õnneks on lapsed üsna sõnakuulelikud ning vanemad oskavad neid õigele teele suunata. Erinevalt noorematest alaealistest on teismelistel suuremad probleemid võistluses headuse ja kurjuse vahel oma hingemaailmas. Neid ahvatlevad väärharjumused nagu narkootikumid, suitsetamine, alkohol, sõprade mõjud ning raha
· Meedia mõju. (See ei pruugi alati olla objektiivne ja kui avastatakse vastuolu, hakatakse otsima põhjusi.) · Isiklik kogemus (Kui vastuolu teabe ja kogemuse vahel, võib kaduda usaldus.) 5. Avalike suhete abil on võimalus kaasa aidata tuntusele varjata puudusi toetada ettevõtte eesmärkide saavutamist tutvustada ettevõtte või organisatsiooni poliitikat kujundada head mainet muuta avalikkuse arvamusi ja ettekujutusi motiveerida töötajaid 6. Pressiteade on suunatud: töötajatele auditooriumile ajakirjanikele 7. Organisatsiooni (ettevõtte) sisekommunikatsiooni korraldamise võimalused (vahendid): grupidiskussioonid, ühiskonsultatsioonid, käsiraamatud, firma ajaleht ja ajakirjad, videod, bukletid jne. 8. AVALIKKUS sihtgrupid, kes organisatsioonile olulised. 1
mõju, samuti Thomas Carlyle’i eeskuju). ◦ Kultuuriajaloo ülesanne on kaardistada “vaimu” kulgemise ja avaldumise ajalugu (G. W. Hegeli mõju). ◦ Orgaanilis-morfoloogiline lähtekoht: suur rõhk orgaanilistel metafooridel ja kultuurivormide otsimisel (O. Spengleri mõju). ◦ Kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad ◦ Esseistlik, följetonlik kultuuriajalugu: eesmärk pole mitte niivõrd pakkuda uusi teadmisi kuivõrd suuri üldistusi, vaimukaid tähelepanekuid ja ootamatuid seoseid. Tsivilisatsiooniteooriad ja spekulatiivne kultuuriajalugu • 19. sajandi lõpul sünnib uus mõjukas kultuuriajaloo suund, mis loobub progressi-ideest ajaloos ja asub toonitama kultuuride/tsivilisatsioonide arengu allutatust tsüklilistele,
Aatom kiirgab või neelab elektromagnetlaineid siirdel ühest statsionaarsest olekust teise (Bohri II postulaat). Bohri aatomimudeli katseline alus on aatomi kiirgusspektri joonte paiknemine seeriatena. 1 11.1. Valguse kiirgumine ja neeldumine (Bohri mudel) Esimesena kirjeldas aatomis toimuvaid protsesse Nils Bohr 1913.a., kes kasutas selleks osalt klassikalisi ettekujutusi, näiteks elektroni trajektoor. Ta esitas oma postulaadid, tuginedes vesiniku kiirgusspektri analüüsile: 1) Lõpmatust hulgast elektroni orbiitidest, mis on lubatud klassikalise mehaanika reeglite järgi, realiseeruvad vaid mõned kindlaile energiaile vastavad orbiidid. Need on nn. statsionaarsed orbiidid, kus elektron tiirleb energiat kiirgamata. 2) Elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kindla sagedusega elektromagnetilist kiirgust
Kreeka religiooni ilmus nüüd mitmeid uudseid jooni. Kõik vanad jumalad jäid küll alles , kuid nende kõrval hakkasid kreeklased üha enam austama ka paljusid idamaiseid jumalaid. Nt isis. Klassikalise Kreeka maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Kreeklased ei uskunud surmajärgsesse ellu. Õiguspoolest ei pannud nad väga suurt rõhku sellele. Nad uskusid, et peale surma rändavad nende hinged allilma Hadese riiki. Aja jooksul, hellenistlikus Kreekas, kujunes ka teist laadi ettekujutusi, mille kohaselt sai siinpoolses elus oma surmajärgset saatust mõjutada Selleks tuli elada vooruslikult ja pidada spetsiaalseid riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks. Kirjutades neid võrdlusi tekib mul mulje, et väga raske on võitjat välja selgitada. Nii hellenistlikul kui ka klassikalises Kreekal on midagi muljetavaldavat pakkuda. Mulle meeldib klassikalises Kreekas see, et nad ei uskunud surmajärgsesse ellu- nad suutsid jääda mõistuse piires
On seisukoht, mille järgi kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest. Kogemus on vaid mõistuse tegevuse ajend. Nõrgad küljed: kõiges tuleb kahelda. Fakte pole- kui teadus ei toetu faktidele, ei pruugi teadus olla tõene. 13. Iseloomusta keele mõju mõtlemisele. * Keel on pakend mõtetele. Erinevates keeltes kõnelevad inimesed tajuvad maailma erinevalt. Tajuvuse põhjuseks on keeleline erinevus. - Erinevad keeled võivad sisaldada väga erinevaid ettekujutusi reaalsuse struktuurist (W. Humboldt arvas, et iga rahva keeles peitub oma maailmavaade) - Whorfi arusaam keele ja mõtlemise seosest on väljendatav kahe teesina: * Erinevates keeltes kõnelevad inimgrupid tajuvad maailma erinevalt. (Seda nim ka keelelise relatiivsuse hüpoteesiks.) * Tajumisviiside erinevuse põhjuseks antud juhul on just keeleline erinevus. (Seda väidet nim keelelise determinismi hüpoteesiks.)
Põhjuslike seoste ja loogika asemel võib luuletustest leida pigema vabu mõtteseoseid. Lihtsustades võib väita, et kuni 19. saj oli luuletuste puhul tähelepanu teatud temaatikale piiratud. Luules väljendus autori siseelu, tema subjektiivsus. Mina eneseväljendus. Luule põhisituatsioon on isoleeritud luuletava subjekti konfrontatsioon kõigevägeva loodusega, meeleolus objekti ja subjekti vahelise piiri hägustamine. · Modernismi ajal traditsioonilisi ettekujutusi sellest, mis on luule, enam ei järgita. See puudutab eriti lauldavust, seotust muusikaga. Sellest tulenevalt muutuvad ka värsistruktuurid. Uued vormid, nagu nt visuaalne poeesia, avardavad lüürika piire. On loetletud järgmisi lüürika tunnuseid: · Lisaks värsivormile esineb muidki kõrvalekalded igapäevasest keelest. Kasutatakse riimi ja meetrikat, ent esinevad ka kõlalised iseärasused (onomatopöa), muutused
Õnneks on tänapäeval siiski olemas aktiivselt looduse kaitmisega tegelevaid inimesi ja organisatsioone, kes on suutnud maailma üldsust sedavõrd mõjutada, et tänapäeval otsest ohtu sinivaala hävimiseks ei ole. Loodan, et nii ka see alatiseks jääb. Kontrolli oma teadmisi 1. Miks ei ole õige nimetus ,,vaalaskala" ? 2. Mis viitavad sellele, et vaalad on iidsetel aastatel olnud maismaal ? 3. See on üks vanaajal levinud ettekujutusi maailma ehitusest. Kirjelda ja põhjenda sellist arvamust! Vaata joonist all. 4. Millest on tingitud sinivaalade igaaastased ränded? 5. Mille järgi liigitatakse vaalu hammas-ja kiusvaaladeks? 6. Mille poolest erineb vaala saba kala sabast? Miks? 7. Mis on vaala ,,fontäär"? Mis on hingats? 8. Miks kütivad inimesed vaalu? Miks on see tänapäeval keelatud? 9. Milleks on sinivaalal pea alaküljel vaod? 10. Mille poolest erineb vaalapiim lehmapiimast?
hukkamõistmine ja inimeste põlgamine, solvumine elu peale, rahulolematus iseenda ja saatusega. Nende väärtuste idealiseerimine on alateadlik tegu. Peale nende lähevad karistuse alla teadvustatud teod, kui inimene tead, et ta käitub valesti, kuid ta leiab, et see on temale lubatud. OMA EBATÄIUSLIKKUSE IDEALISEERIMINE Igalühel meist on palju ideaale ( ettekujutusi ) enda kohta. Tegelikult oleneb meie elus sellest , kuidas me endasse suhtume ja mida endast mõtleme. Täiuslikkuse idealiseerimine on enda jaoks ülitähtsa mudeli loomine, mida peate positiivseks , hindate kui etaloni ja elate seda raskelt üle, kui teie tõeline mina pole nii ideaalne kui teie ideaalne mina. Teie teadvuses on teatav kuju, millele te püüate olla vastav.
sotsiaalse simulatsiooni sügavuse uuringuga. Rohkem saavutatakse individuaalseteagentide sotsiaalse konteksti analüüsimisega-- teised agendid, kellega nad vastastikku toimivad ja kindlate agentide mõju teistele. Agendipõhise sotsiaalse simulatsiooni mudel sisaldab agente, mis on iseseisvad arvutiprogrammid, milledel on võime tajuda neid ümbritseva keskkonna aspekte (kaasa arvatud teisi agente) ning võime töödelda neid ettekujutusi selleks, et mõjutada rohkem nende keskkonda. Agendipõhised sotsiaalse simulatsiooni mudelid on kehtestatud võrreldes agente ja nende sotsiaalset käitumist tõeliste ühiskondade individuaalide sotsiaalse käitumisega ja võrreldes numbriliste väljundite omadusi nende mudelitega, kus on tõelise sotsiaalse statistika eesmärgid. Veetarbimise mudel, mida artiklis kirjeldatakse, on toodetud kui osa CC:DEW (klimaatiline muutus: veenõudlus) projektist, mis on volitatud Suurbritannia
..................................................................9 kasutatud kirjandus........................................................................................................... 11 2 SISSEJUHATUS Sõna kuritegu mainimisega tekivad inimestel erinevad mõtted ja eelarvamused. Kas siis seik oma ohvriks langemise kogemusest või ettekujutus mingist kohast, kus kuritegu võiks toimuda (näiteks pime park). Ettekujutusi aitavad tekkida ka meedias kajastatud info, loetud kriminaalromaanid või nähtud filmid. Kuna igale kuriteole peaks järgnema uurimine politsei poolt, süüdimõistmine ja karistuse määramine kohtus ning karistuse kandmine, siis ei ole kuritegu ainult ohvri ja kurjategija omavaheline asi, vaid midagi sellist, millele peab vajalikuks reageerida ka riik. Teame, et toimepandud teod, toimepanijad ja ka põhjused on väga erinevad. Kuid kõiki teo toime pannud isikuid
Surmajärgsus · Kreeklased ei pannud sellele väga suurt rõhku · Karistused pidid inimest tabama juba eluajal või siis päranduma needusena tema järglastele · Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal, surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu · Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki, kus allilma sügavustes troonis selle emand Demeteri tütar Persephone · Aja jooksul kujunes ka teist laadi ettekujutusi, mille kohaselt sai siinpoolses elus oma surmajärgset saatust mõjutada. Selleks tuli elada vooruslikult ja pidada spetsiaalseid riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks. Selliste uskumuste tähtsus tõusis eriti hellenismiperioodil.
praktiliselt ainult munkade pärusmaa. Mahajaana pooldajad aga pöördusid nii munkade kui ka ilmikute poole. Mahajaana puhul nihkus tähelepanu virgunult bodhisattvale (virgumisolendile). Bodhisattva tähendas aga mahajaana budistidele isikut, kes on loodud virguma. Bodhisattvad tõotasid virgumisele jõuda. Kuid virgumist ei taotlenud nad mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks oli teiste päästmine. Sellise seisukoha altruism mõjutas nii usku kui ka ettekujutusi, sest eesmärgile jõudmiseks pidid bodhisattvad taluma loendamatuid kordi taassünde. Tõotuse võis anda aga ka lihtsurelik ja see tõi budistliku usu keskmesse üleüldise kaastunde väärtustamise. Need kaks budismi haru koosnevad omakorda paljudest erinevate usuliste tõekspidamistega koolkondadest. Siiski võib neist eristada veel Tiibeti budismi, mis imas endasse nii hinajaana kui mahajaana õpetuse. Tiibetlased olid viimane Aasia rahvas, kelle juurde India misjonärid jõudsid
ära, mis läbi ta tervisliselt tugevaks muutub, julgemaks läheb ning
tulevase töö jaoks jõudu omandab.
3. Laps käib teiste hulgas, areneb seltskondlises, õpib teiste Õigustest
lugu pidama, aitab ise teist ja harjub teiste abi ning sõbralikkuse
-eest tänulik olema.
4. Laps hakkab tööst lõbu tundma: teda valmistatakse kergete
harjutuste abil raskemate ülesannete vastu.
5. Laps näeb mitmesuguseid asju, töötab nendega, saab teatud
tagavara tegelisi ettekujutusi; kui ta pärast kooli läheb, siis võib ta Õpetaja
seletusest aru saada, kui see eemal olevatest asjadest kõneleb, sest
Maali ja reljeefi kasutati hoonete dekoreerimiseks. Enamasti paigutati maal ülespoole, reljeef allapoole. Võrreldes Egiptusega oli kunst ühekülgsem, algelisem. Sarnane: vormireeglid. Kuningat kujutai vaid rituaalsetes ja tseremoniaalsetes toimingutes, lahingus ja jahil; välistati perekonnaelu. Kunsti eesmärk oli ülistada jõudu, tekitada hirmu ja aukartust kuninga ning jumalate ees. Sageli tiivad ja kotkapea, metsikud kiskjad. Kajastati ilmekalt rahva õudseid ettekujutusi ja julmi legende. Skulptuur.Reljeef: Madal. Kaanonid sarnanesid egiptusele: ruumilisese puudumine; mida tähtsam inimene, seda suuremalt kujutati. Erinevus: eespoolne õlg oli külgvaates. Kange riietus: välja jäeti vaid käsivarred ja üks säär. Hammurapi seaduste steel (saab päikesejumalalt võimu sümbolid: saua ja rõngasse keritud nööri) viitab seaduste jumalike päritolule. Loomi kujutati erakordse loomutruudusega (haavatud emalõvi).
tähelepanekuid ja ootamatuid seoseid. Kultuuriajaloo ülesanne on kaardistada "vaimu" kulgemise ja avaldumise ajalugu (G. W. Hegeli mõju). Orgaanilis-morfoloogiline lähtekoht: suur rõhk orgaanilistel metafooridel ja kultuuri-vormide otsimisel (O. Spengleri mõju). Romantiline ,,suurmeeste" mudel: ajalugu viivad edasi suurmehed (F. Nietzsche mõju). Kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad. Kultuuriajalugu uurib mineviku uskumusi. Kultuuriajalugu peab pöörama tähelepanu keskpärasele. ,,Uusaja kultuurilugu" (1927-1931) Raamatu ülesehitus on kronoloogiline: uusaeg jaguneb mitmeteks allperioodideks, mida ükshaaval käsitletakse. Uusaeg jääb Musta Katku (1348) ja Esimese maailma-sõja (1914) vahele: kindlate piiride ja iseloomuga periood inimkonna ajaloos.
kui paned raamatu kinni: kõik on mäng või? ☼ Huizinga – elav autor Egon Friedell (Friedmann) (1878-1938) ☼ hobid: teater (Viini kabaree kultuur) ja kultuuriajalugu ☼ tegi enesetappu: hüppas korteri aknast välja, kui tema juurde tulid natsid ☼ Vana-Egiptus kuni tema kaasajani, mõned köited on jäänud poolikuks, kirjutamata jäi Keskaja ja Rooma kultuuriajalugu ☼ Friedell: populaarne Põhjamaades ja Saksamaal ☼ kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad ☼ kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad ☼ lähenemine:mitte sügav, oluline oli jutustada anekdoote, mänglev, lihtne lugeda ☼ Hegeli mõju, morfoloogiline lähenemine (Spengleri mõju) ☼ ajalugu õpetab seda, et püsivad on ainult hinged (uskumused). kuidas inimesed erinevad teaduslike tõdesid uskunud - mõista inimeste uskumusi, veendumusi, ettekujutusi;
paku käitumise muutuse tehnikaid ega emotsioonide käsitlemise viise, samuti võimalusi töötada inimeste personaalsete reaktsioonidega rollikonfliktile - rolliteooria lihtsalt toob kõik selle esile. (Payne, 1995) Teine viis rolle käsitleda iseloomustab Goffmani (l968b) töid. Sotsiaalse interaktsiooni puhul on inimestel tarvis teiste kohta midagi teada ja nad saavad seda, tajudes teatud märke teiste käitumises. Viimane asjaolu võimaldab meil mõjutada teiste inimeste ettekujutusi endast, kujundades infot, mida nad meilt saavad; me anname ,,etendusi", mille eesmärgiks on jätta sobivat muljet. Selle käsituse järgi on rollid sotsiaalse staatusega seotud sotsiaalsete ootuste ,,etendused". Meil võib olla mitmesuguseid osi rolli mängimisel ja eri situatsioonides võime etendada erinevaid osi. Meie esinemine on tavaliselt ,,idealiseeritud" nõnda, et see sisaldab tavalisi sotsiaalseid ootusi. Rolli mõningaid aspekte rõhutatakse, mõndasid aga peidetakse.
Madalmaade manerismi eeskujul ehitati mitme Tallinna kiriku ja ka Tallinna raekoja tornikiivrid. 11 Kokkuvõtte Renessanssi all on mõistetud : inimese kui isiksuse, samuti teaduse kunsti ja kirjanduse vabanemist kirikudogma mõju all. Renessanssi inimene saavutas eesmärgi vahendeid valimata. Levima hakanud tulirelvad tundusid rüütlitele ebanormaalsed, aga linnakodanikule mitte. Teadlased hakkasid kummutama vanu ettekujutusi maailmast ja lodudest ning tegid uute seisukohtade tõestamiseks katseid. Nad leiutasid uusi riistu, mida nad oma töö juures vajasid. Tähtede asukoha määramiseks kasutati armillaarsfääri- jaotistega ringvõrudest kokku pandud sfäärilist metallsõrestikku, mille keskel oli maakera. Galileo Galilei leiutas astronoomilise kompassi, mida võis seada mis tahes nurga alla. 12 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss www
ja ruudul ei ole rohkem külgi kui neli; ja tundub võimatu, et nii ilmsed tõed satuksid vääruse kahtluse alla." (II;1644) Mul puuduvad sügavad teadmised füüsikast või meditsiinist, samuti on mu teadmised matemaatikast puudulikud, seega on mul raske esitatud mõttega nõustuda või seda ümber lükata.Küll aga julgen ma arvata, et geomeetria ja aritmeetika on lihtsalt nii sügavuti läbi uuritud teadused, et sealt saadud teadmised rahuldavad täielikult meie vajadusi ja ettekujutusi. Erandina võin tuua näiteks arvutamise- ikka leidub mõni teadlane, kes ei suuda leppida mõttega, et see arv on lõpmatu, ja püüab seda ikka uuesti välja arvutada.Füüsika seevastu on alles avastamise ja uurimise algusjärgus, iga järgnev avastus tekitab uusi küsimusi. "Aga ikkagi on minu vaimus juurdunud üks vana arvamus, et on olemas Jumal, kes on kõikvõimas ja kes on mind loonud niisuguseks, nagu ma olen. Aga kust ma tean, et ta ei ole
3. loeng Kujund kui markeeritud keelend. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Piltkujundid. Meediateksti analüüs Kunstilise võtte eesmärk on üllatada harjunud ettekujutusi võõritada, sõnade kulunud tähendusi elavdada. Ootamatu sõnastus või varjatud mõte tekitavad mõistatusi ja aeglustavad taju. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Konkreetsus ja meelelisus on kujundliku keelekasutuse peamine eesmärk. Kõne-, lause- ja kõlakujundeid iseloomustab üks tunnus: iga kujund on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu.
Jumalad ksutasid loodusjude ja vahel ka kehastasid ise neid . Ning seisid hiskondiliku moraali ja vrtuste eest. 9)surmajrgsus kreeklasel? Ei pannud suurt rhku sellele, mis saab neist prast surma. Karistused tabama eluajal vi pranduma needusena jrglastele. Saatus prast surma ei sltunud tegudest eluajal. SURM- ilmaelu rmutut lppu. Surnute hinged rndasid allilma Hadese riiki, maailma mbritsevat Okeanose jge mda. Aja jooksul kujunes ka teistlaadi ettekujutusi- sai siinpoolses elus oma surmajrgset saatust mjutada. Selleks tuli elada vooruslikult ja pidada spetsiaalseid riitusi mne allilmaga seotud jumaluse, nt. Dionysose vi Persephose auks. 10) religioon Roomas ja Kreekas -Sarnasused ja erinevused Roomlaste religioon sarnanes Kreeka omaga. Roomlased austasid loodusjude ja vaime. Igal asjal vi elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui vaimud olid roomlastele ka inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt
Jumala idee allikaks saab olla ainult Jumal ise, sest inimene, olles ebatäiuslik, ei suudaks luua ideed nii täiuslikust olevusest. Nii et teine ilmselge tõde kõlab: on olemas Jumal. Kolmas ilmselge tõde käib materiaalse maailma kohta. Aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, sest me ei saa omal soovil aistinguid tekitada. Miski mõjutab meie meeli. Kuid võib-olla on see Jumal, kes kutsub meie mõistuses esile ettekujutusi ruumilist ulatust omavatest kehadest, st võib-olla Jumal petab meid? Kuid see oleks vastuolus Jumala tegeliku loomusega. Seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm - puud, majad, inimese keha jms. Spinoza vaimu ja mateeria vahekord. Spinoza arvab, et hingeline ja kehaline pool on olemas, kuid ainult kui sama asja kaks erinevat mõõdet. Ta mõtleb üsna modernselt
Näiteks kui tahaksime vähendada nõrkuste osa, siis materiaalse staatuse osakaal hakkab vähenema kooskõlas kvaliteedijuhtimise tööga, kus tõstetakse kollektiivi teadlikkus ja kasutamisoskusi olemasolevate tehniliste vahendite parema funktsionaalse ärakasutamise osas. Nüüd veel pisut nõrkuste nn ,,pindalalisest" ülekaalust. Tuleks silmas pidada üht olulist asja. See nõrkuste nn ,,pindalaline" ülekaal ei pruugi peegeldada tegelikke nõrkusi, vaid inimeste ettekujutusi, arvamusi, käsitlusi antud nähtustest. See on see, kuidas inimesed asju näevad. Võib julgelt väita, et kui kvaliteedijuhtimise töös tehakse kollektiivseid või ainesektsioonides nn väärtuskõnelusi, siis väheneb see sinine pindala osa kiiresti. Rõhutan siinkohal veel üht väga positiivsed näitajat nõrkuste kasvatustöö telg. Kuigi kollektiiv on selle ,,rüütanud" negatiivse märgiga, sellele vaatamata on see positiivne tulemus. Nõrkuste
teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust ja uskusid, et Maa asub universiumi keskpunktis. Päike, Kuu ja planeedid aga tiirlevat ümber selle. Planeetide taga usuti olevat tähistaeva pöörlev sfäär ja selle taga omakorda veel üks nähtamatu sfäär esmaliikuja - , mille Jumal ise on käima pannud ja mis liigutab kõike ülejäänut. Kõige taga on kuplikujuline jumalikust muusikast täidetud taevas. Lihtinimeste ettekujutusi need skolastilised seisukohad suurt ei mõjutanud. Usuti seda, mida silmaga nähti : Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal. Nagu antiikajalgi, tunti kolme maailmajagu Euroopat, Aasiat ja Aafrikat, mille kokkupuutealal asus maailma keskpunkt Jeruusalemm, kuhu Saalomon oli püstitanud jumalale esimese templi ja kus oli risti löödud Jeesus Kristus. Paljud õpetlased uskusid, et ka lõunapoolkeral peavad olema mandrid, mida mõnede meelest eraldas
Piibli järgi on Jumal universumi ja selle asukate looja. Maailma loomist on kirjeldatud Piibli alglugudes ja neist on saanud karikaturistide ja ateistliku propaganda lemmikobjektid. Püütakse näidata, kui piiratud peab inimene olema, kui ta usub maailma loomist seitsme päevaga, Eeva loomist Aadama küljeluust jne. Tegelikkuses annab enamik kirikuid endale aru, et alglugude ja näiteks ka Johannese ilmutusraamatu lõpuaegade kirjeldustes väljendatakse oma aja ettekujutusi maailma loomisest ja selle hukust. Jumala ilmutust nendes tekstides, mis on olulised ka tänapäeval, nähakse seal toodud loomispõhimõtetes. Piibli järgi ei ole maailm püsinud kogu aeg ja selle teke ei ole juhuslik. Kogu universum on Jumala looming, niisamuti ka inimene, kes on loodud elama ühenduses Jumalaga. Kuidas on toimunud maailma tekke protsess jääb loodusteaduste kirjeldada. Uskumine, et Jumal on loonud maailma ja inimese, ei püüa kummutada universumi tekke kosmoloogilisi
meile käitumisreegleid, mis erinevad nendest, mida me saame mõtiskledes oma argielu üle. Hume ütles: "Kui hoiame käes mõnd raamatut, siis küsigem, kas see sisadab abstraktseid arutlusi suurustest ja hulkadest. Ei. Kas see sisaldab kogemustel põhinevat arutlust tõsiasjadest ja eksistentsist? Ei. Heidetagu see siis tulle, sest see ei või sisaldada muud kui udujuttu ja fantaasiasünnitisi." Ta väidab, et inimesel on kaht tüüpi ettekujutusi- muljed ja ideed. Mulje all mõtleb ta välise tegelikkuse vahetut tajumist. Idee tähistab sellise mulje meenutamist. Ta väidab, et nii mulje kui ka idee võib olla kas lihtne (hobune) või liidetud (pegasus-tiibadega hobune). Ta otsib vastust küsimusele: Millistest muljetest tuleneb kujutlus, mida tegelikkuses ei leidu? 18 Berkeley (vt Lisa 24)
uuringuülesandele, omandiõigus kuulub selle tellinud ettevõttele) ja mitmekliendiuuring (õigus kuulub uuringufirmale). Turu-uuring on süsteemselt kavandatud ja konkreetses ajavahemikus läbi viidud protseduur kindlaksmääratud andmete kogumiseks ja analüüsimiseks, et leida turuprobleemidele parim lahendus. 15. Turu-uuringu funktsioonid. Arusaamise täiustamine: võimaldab laiendada ja süvendada ettekujutusi turul toimivatest mõjuritest ning eksisteeriva nõudluse iseärasusest. Otsustamise kerguses: saadud tulemused kergendavad õigete otsuste vastuvõtmist ja võimaldavad määratleda tegevusi, mille abil mõjutada turul toimuvaid nähtusi. Kontrollimise täpsustamises: annab adekvaatse hinnangu hetkeseisule ja võimaldab täpselt mõõta saavutatud tulemusi. 16. Turunduse infoallikad. Ettevõttesisesed allikad: teisesed (aruanded, ettekanded, tagasiside
teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust ja uskusid, et Maa asub universumi keskpunktis. Päike, Kuu ja planeedid aga tiirlevat ümber selle. Planeetide taga usuti olevat tähistaeva pöörlev sfäär ja selle taga omakorda veel üks nähtamatu sfäär esmaliikuja-, mille Jumal ise on käima pannud ja mis liigutab kõike ülejäänut. Kõige taga on kuplikujuline Jumalikust muusikast täidetud taevas. Lihtinimeste ettekujutusi need skolastilised seisukohad suurt ei mõjutanud. Usuti seda, mida silmaga nähti: Maa on lame ja taevavõlv kõrgub sellekohal. Levinud oli veendumus, et planeedid ja tähed mõjutavad inimsaatust. Kirik suhtus astroloogiasse taunivalt. Usk saatuse ettemääratusse ähvardas seada küsimuse alla inimese vaba tahte ja koos sellega võimaluse otsustada patustamise või patust hoidumise üle. Kuid kiriku vastuseisust hoolimata suhtuti ennustamisse väga tõsiselt. Paljud valitsejad palkasid
hetkeemotsioonile. Kuna improvisatsioon seletub kõrvalepõikena traditsioonist, olles individuaalne ja hetkeline eneseväljendus, siis 20. sajandi keskelgi folkloristika improvisatsioone eriti oma uurimisaineks ei pidanud. Kuid improvisatsioonis võib näha ka teistsugust traditsioonilisuse ilmingut. Näiteks laste hüpitamine põlvel (sõit-sõit sõtsele, üle oja onule, läbi laane lellele ...) võib olla vägagi improvisatsiooniline, kuid ta sisaldab teatud traditsioonilisi ettekujutusi, kuidas ja mis sõnadega last hüpitada saab (meie teeme seda nii, aga meil ei ole aimugi, kuidas ja kas seda teevad näiteks hiinlased, kui me pole seda kunagi näinud ega sellest kuulnud). Seetõttu ei vastandata traditsiooni ja improvisatsiooni, vaid kõneldakse traditsioonilisuse erinevatest astmetest ja ilmingutest. (Vt näiteks rahvalaulu traditsioonilisuse erinevatest astmetest: Ingrid Rüütel. Varafolkloorselt vokaalzhanridelt lauluni. III. Mäetagused nr.10, 1999.
Ptolemaiose(90-168) teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust ja uskusid et maa asub universumi keskpunktis. Päike, Kuu ja planeedid aga tiirlevat ümber selle. Planeetide taga usuti olevat tähistaeva pöörlev sfäär ja selle taga omakorda veel üks nähtamatu sfäär, mille jumal ise on käima pannud ja mis liigutab kõike ülejäänut. Kõige taga onb kuplikujuline jumalikust muusikast täidetud taevas. Lihtinimeste ettekujutusi need seisukohad ei mõjutanud. Usuti seda mida silmaga nähti: Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal. Levinud oli veendumus, et planeedid ja tähed mõjutavad inimsaatust. Kirik suhtus astroloogiasse taunitavalt. Al-Idaris- oli Av´raabia geograaf, kes XII saj tegutses mitmel pool kristlikus Euroopas ja oli pikemat aega Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia kuninga Roger II teenistuses. Rogeri tellimusel valmis tal 1154
pole teaduse tingimuseks) ja teaduse süstemaatiliseks tingimuseks saavad alles siis kui leiame printsiibi, kuidas saame eraldiseisvaid väiteid tuletada. Siis moodustavad nad terviku. Siis saame süstemaatilisuse(väited alluvad ühele printsiibile), mis on teaduse üheks tingimuseks. Kaks vastandmõistet: süsteem ja agregaat - agregaat on ilma süsteemita teadmine ehk eraldiseisvad seostamata väited. Sellise seose loomine on mõtlemine – me allutame ühtesid ettekujutusi teistele ettekujutustele, st. subsumtsioon (?). Range universaalsus tähendab, et subsumtsioon peab toimuma nii, et leiduvad üldised mõisted ehk puhtad aru mõisted, mille alla kõik teised konkreetsemad ettevõtmised peaksid asuma. Nii moodustub lõpuks süsteem. Kuidas me leiame need üldised mõisted? Leida üldiseid mõisteid empiiriliselt ehk otsida ülesse mõisted, mis tulevad esile igas kogemustunnetuses. Üldistame tajusid ehk paigutame
asemel et teda ise proovima ergutada. Praktiliselt kõik lapsed õpivad kõne valdama eelkoolieas. Paljudel vaimupuudega lastel aga on puudulik kõne ja mõned ei õpi kunagi rääkima. Nende tarvis on olemas alternatiivsed 14 kommunikatsiooniviisid, mis nimetatakse viipekommunikatsiooniks. Viipekommunikatsioon kiirendab võimalikku kõnearengut. Keel aitab ajus esile kutsuda ettekujutusi varem kogetust. Põhiline on proovida võimalikult vara mingi suhtlemisviis sisse seada. Võib proovida jälgida, kas laps käitub teatud kindlal viisil, kui ta madagi saada tahab ja siis selle põhjal mingi suhtlemiskeel üles ehitada. Logopeed võib siin suureks abiks olla. On oluline, et vaimipuudega inimese lähikond tema keelt valdaks ning seda ka kasutaks. Psühhosensoorset treeningut, motoorika treeningut ja kommunikatsiooni on raske ükteisest lahus teostada
Midagi mida ei saa teistele anda või võtta. Nt viisakus, maitseeelistused jne. Selle põhjal saan kujundada järgnevat põlvkonda. Kodu ja kasvatuse käigus kujundatud. Esimese seitsme eluaastal saadud. Bourdieu püüdis ka aidata kõrvalejääjaid. Et struktuur ei lase nende olukorda parandada. Struktureeritud (sotsiaalse keskkonna poolt kujundatud) ja struktureerivate (olles esmalt keskkonna kujundatud, hakkab habitus koraastama tajusid ja ettekujutusi sellest keskkonnast ja suunama selles tegevusi) dispositsioonide süsteem. Klassivahesid taastoodetakse. Prantsuse näide. Struktureeritud struktuuri funktsioneerimine struktureeriva struktuurina (vt skeem) Joe ütleb, et sellest skeemist ma ei hakka rääkima ja siis hakkab just sellest skeemist rääkima. Bourdieu 1999 "The Lofic of Practice" Cambridge: polity Press. Bourdieu ressursid= kapitalid. Ühelt poolt see, mis meid määratleb, teiselt see,
t. et süsteemi mass on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt (Päike on 740 korda massiivsem kui kõik planeedid kokku) · Planeetide liikumisele ümber Päikese langeb 99,5% kogu süsteemi liikumishulga momendist (Liikumishulga moment (J) = inertsmoment (mr2) * nurkkiirus (w), kuna joonkiirus v = w*r siis J = mrv vaatamata sellele et üle 99% süsteemi massist on koondunud Päikesesse. See asjaolu mõjutab tugevalt mitmesuguseid teoreetilisi ettekujutusi süsteemi tekkest. · Eksisteerib teatud erinevus vahemaades, massides ja tihedustes Maa grupi planeetide ning hiidplaneetide vahel. Mis puudutab tihedusi, siis see on tingitud eri grupi planeetide ainelise koostise selgest erinevustest · Pöörlemisperioodid on väga erinevad. Erinev on ka pöörlemistelgede asend ruumis: Maa pöörlemistelg on Päikese orbitaaltasapinna suhtes kallutatud 23° (andes meile suve ja talve), Uraan
annaabi.ee 
