Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Videokaart (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Videokaart
Referaat
Uuemõisa
2008
Haapsalu Kutsehariduskeskus Elery Tiits
Arvutiteenindus 2b
Haapsalu Kutsehariduskeskus Elery Tiits
Arvutiteenindus 2b
Haapsalu Kutsehariduskeskus Elery Tiits
Arvutiteenindus 2b
Sissejuhatus
Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on
seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks.
EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati
katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba
analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab
videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali.
Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express- siinile.
Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart
võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu.
Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või
enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust.
Mõnedel videokaartidel on lisafunktsioone nagu video salvestamise võimalus, TV tuuner,
MPEG-2 ja MPEG-4 dekodeerimine ja veel firewire, hiire, valguspastaka ja mängupultite
ühendusvõimalust. Videokaardiga on ka võimalus ühendada kaks monitori ühe arvuti taha.
Haapsalu Kutsehariduskeskus Elery Tiits
Arvutiteenindus 2b
Videokaartide ajalugu
Videokaartide ajalugu algab 1960ndatel, kui printerid asendati ekraanidega, millel olid
visuaalsed elemendid. Selleks et neid elemente kuvada, oli vaja videokaarti.
Esimene IBM PC videokaart toodeti koos esimese IBM PC-ga, see toodeti IBM poolt aastal
1981.
MDA (monokroomne ekraani adapter) suutis töötada ainult tekstiga, toetades resulutsiooni
25x80. Sellel oli 4KB videomälu ja ainult üks värv.
1987 aastal välja tulnud VGA sai väga populaarseks ja pani aluse tänapäeval tuntud
videokaartide tootjatele nagu ATI, Cirrus logic
ja S3. Need firmad hakkasid VGAd arendama, tõstsid resulutsiooni ja värvide mahtu, mida
videokaart sai kuvada. Peale VGAd tuli SVGA(super VGA) standard,
mis jõudis videomälu mahuga 2 megabaidini ja resulutsioon 1024x768, olles seejuures
võimalik kuvama 256 värvi.
Videokaartide evolutsioon tegi suure pöörde paremuse poole aastal 1995, kui väljastati
esimesed 2D/3D videokaardid. Tootjateks tol ajal olid: Matrox, Creative, S3 ja ATI.
Need videokaardid järgisid SVGA standardit, aga lõid uusi 3D funktsioone. Aastal 1997
väljastati 3dfx graafikakaardi kiibil Voodoo poolt, 3dfx oli väga võimas ja sisaldas uusi 3D
effekte (Mip Mapping, Z-buffering, Anti-aliasing).
Sellest hetkest alates tuli seeria videokaarte nagu Voodoo2, TNT ja TNT2 NVIDIA poolt.
Videokaartide jõudlus ületas
PCI pordi võimeid ja seega Intel leiutas ja suunas tootmisesse AGP (Kiirendatud graafika
port), mis lahendas pudelikaela probleemid mikroprotsessori ja videokaardi vahel. Aastatel
1999 kuni 2002 NVIDIA kontrollis täielikult videokaartide turgu oma GeForce seeriaga.
Uuendused nendel aastatel olid põhiliselt 3D algorütmid ja graafika protsessori kellade kiirus.
Videomälu vajas samuti uuendust, seega leiutati DDR (double data rate) videokaartidele,
videokaardi mälu oli siis juba 32mb Geforce kuni 128MB Geforce 4.
Haapsalu Kutsehariduskeskus Elery Tiits
Arvutiteenindus 2b
Anisotropic filtering
3D arvutigraafikas, anisotropic filterig (Lühend AF) on meetod, mis parandab pildikvaliteeti
pinna tekstuuride suhtes.
Nagu bilinear ja trilinear filtrid, eemaldab see aliasing effekte aga vähendab uduseid olekuid
raskete nurkade all ja läbi selle võimaldab olla detailsem. Anisotropic filtering on relatiivselt
kallis ja sai videokaardide standardiks tänu graafika kaartide suuremale toodangule aastal
1990s. Anisotropic filtering on nüüd tavaline moodsate videokaardtide riistvaras ja lubatud
tavaliselt kasutaja poolt läbi draiverite või graafikakaartide programmide ja videomängude.
Pildil (joonis1:Anisotropic filtering) on näha kaks pilti, ühes on kasutatud anisotropic filtering
teine on ilma selleta.
Joonis : Anisotropic filtering
Haapsalu Kutsehariduskeskus Elery Tiits
Arvutiteenindus 2b
Z-buffering
Arvutigraafikas, Z-buffering on pildi halduse sügavuse kordinaadid kolme dimensioonses
(3d) graafikas, tavaliselt on see olemas riistvaras, kui vahest ka tarkvaras. See on üks lahendus
nähtavuse probleemile, mis on probleemiks, kui on vaja otsustada, millised elemendid
renderdatakse ekraanile ja millised on peidus (joonis2: Z-buffering ja 3D). See kunstniku
algoritm on teine tavaline lahendus, kuid vähem effektne, suudab samuti valida stseeni
elementide vahe. Z-buffering on ka tundud depth bufferinguna.
Kui objekt renderdatakse 3D graafikakaardi poolt, iis selle sügavus genereeritakse piksli
poolt, mis säilitatakse buffris. See buffer on tavaliselt sätitud, kui kahe-dimensooni reana (x-
y), koos ühe elemendiga iga ekraani piksli jaoks. Kui teine objekt stseenist peab renderdatud
saama samas pikslis, siis graafikakaart võrdleb mõlemate sügavusi ja seejärel valib välja selle,
mis on vaatajale kõige lähemal. Valitud sügavus salvestatakse Z-buffrisse ja vana vahetatakse
välja.
Lõpus, Z-buffer lubab graafikakaardil korrektselt toota tavalisi sügavuse ettekujutusi:
lähedane objekt peidab selle, mis on kaugemal. Seda kutsutakse Z-cullinguks.
Joonis : Z-buffering ja 3D

Vasakule Paremale
Videokaart #1 Videokaart #2 Videokaart #3 Videokaart #4 Videokaart #5 Videokaart #6 Videokaart #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Super Lahe Õppematerjali autor
Üsna lühike ref.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Videokaart

videokaart Videokaart on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Graafika ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli

Arvutiõpetus
thumbnail
20
doc

RIISTVARA KAARDID

· kuni 160 Gbit/s Tuntuimad tootjad: · Intel · Realtek 6 · D-link · Linksys 7 . Hinnad: A-Link WIFI võrgukaart Wireless-G 421 kr USB Adapter (WL54USB) Linksys WIFI Võrgukaart Wireless-G 2172 kr Business PCI Adapter with RangeBooster, WMP200-EU Graafikakaart ehk (videokaart) Graafika - ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video- ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid

Arvutite riistvara alused
thumbnail
14
doc

Erinevad laienduskaardid arvutile riistvaras

Arvutiteenindus Kõiksugused kaardid riistvaras Referaat 2009 Sisukord: · Sissejuhatus · Videokaart · Võrgukaart · Helikaart · TV kaart · Adapterkaart · Füüsikakaart Sissejuhatus Arvuti ei koosne ainult kastist, klaviatuurist ja mõnest muust vudinast, selleks ,et arvuti töötaks ja oleks soovile vastav peaks sinna sisse lisama vastavalt vajadusele ka lisakaarte, mis muudavad arvuti jõulisemaks ja mugavamaks kasutajale, selles referaadis ongi räägitud levinumatest laienduskaartidest.

Arvutite riistvara alused
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien

Arvutiõpetus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun