Põhiaistingud Nägemine Kuulmine Haistmine Maitsmine Kompimine Nägemise kaudu saab 90 % väljast tulevat infot. Silmas ajuni mahub liikuma ühes sekundis palju informatsiooni. Silma võrkkesta osad, vastavalt kuju järgi on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on seotud värvide eristamisega ja kepikesed valgete, mustade, hallide toonide eristamiseks. Kanapimedus võrkkestas vähe kepikesi. Päris pimedas ei näe ükski loom ka, minimaalset valgust on ikka vaja. Värvide eristamisega kasutatakse sageli mõiste värvipimedus daltonismi korral, daltoonikud. Nad ei näe teatud värvitoone, ei erista rohelist ja punast. See, mida näeme, on elektromagnetilised lained. Aga ei eristata kõiki elektromagneteid, nt röntgenkiirgus. Kuulmismeel me kuuleme õhuvõnkeid
● Superpositsiooniprintsiip, mis väidab, et stratigraafiliste kihtide rikkumata lasumuse korral on vanem kiht all ja noorem peal. ● Kihtide algse horisontaalsuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt lasunud horisontaalselt. ● Kihtide algse pidevuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt pidevad ja levinud suurel alal. 2. Millega tegeleb stratigraafia? Stratigraafia on geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega. 3. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid Maakoort kujundavad protsessid jagunevad kaheks: Välisdünaamilised ehk eksogeensed protsessid, energiaallikas on väljastpoolt Maad (näiteks Päike-sellega on seotud vooluvete ja tuulte tegevus, kivimite Murenemine jne) Sisedünaamilised ehk endogeensed protsessid- toimuvad Maa sisemusest va- baneva energia arvel. Sellega on seotud maavärinad, kurrutused, maakoore kõikuvliikumised, magmaline tegevus jne. 4. Filtratsioonimoodul (def)
Kaisa ÕDE II 5. rühm Mis on värvipimedus? Värvipimeduseks nimetatakse haigust, mille korral ei suuda inimene eristada teatud värve. Värvipimedus võib olla kaasasündinud, ent see võib tekkida ka silma, närvi või ajukahjustuse tõttu, samuti ka kokkupuutel kemikaalidega. Kõige sagedamini esineb punarohelist värvipimedust, mis tähendab, et inimesel on raskusi punaste ning roheliste toonide eristamisega ehk tal on liiga vähe vastavaid kolvikesi (rakud, mis on tundlikud värvide suhtes) või on nede töövõime langenud. Värvipimedus on väga sage Eurooplaste seas, seda põeb nimelt 8% meestest. Pilt sellest, kui erinevalt värvipimedad tavapäraseid toone näha võivad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Sellest pealkirjast saad sa aga tõsiselt aru alles siis, kui oled ka ise raamatut lugenud. Järgnevalt annaksin väikese ülevaate teose tähtsaimatest tegelastest. Jürka oli vastuvaieldamatult selle teose peategelane. Paljudes raamatutes on peategelased läbinisti head. Nad on targad ja oskavad igast olukorrast edukalt välja tulla. Jürka oli aga teistsugune. Ta oli küll jõult võimas, aga mõistuselt kehv. Sageli tekkis tal probleeme hea ja halva eristamisega. Tal oli ka küllalt raske aru saada sellest, kuidas tema enda haritud maa lihtsalt teisele inimesele pidi minema. Kõik probleemid lahendas ta jõu ja vägivallaga. Siiski ei paneks ma neid omadusi talle pahaks. Ta oli ju ikka... vanapagan. Ja kui hoolikalt mõelda, siis just selline peakski üks õige vanapagan olema. Aga ega tal ainult halbu omadusi olnud. Ta oli heasüdamlik, kohati hoolitsev. Töökas, nagu ikka üks õige Eesti mees peaks olema.
liigutuste tajumisega. Nt: tippsportlased, tantsijad. 5.Muusikaline intelligentsus on nii seotud muusika mängimisega kui ka muusika loomise ning kuulamisega. Nt: muusikud 6.Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks:1.Isikutevaheline intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. 2.Isikusisene intelligentsus seondub inimese endaga- oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ning eristamisega. Gardner analüüsis igat intelligentsustüüpi eraldi, lähtus sellest, et inimene, kes on andekas ühel alal, ei pruugi olla seda teisel alal. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria( Robert Sternberg) 1.Seesmine komponent seondub inimeses endas toimuvate kognitiivsete protsessidega. Need protsessid jagunevad omakorda kolmeks: vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine ja oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. 2
nägemisenärvi haiguste korral tüsistusena. Silmamuna taga paikneb silma võrkkest ehk reetina. Võrkkestas on peamiselt kahte liiki rakke, mis osalevad nägemiseprotsessis: kepikesed ning kolvikesed. Viimased on tundlikud värvide suhtes ning eristatakse omakorda punaseid, rohelisi ning siniseid kolvikesi. Erinevad kolvikesed reageerivad erineva lainepikkusega valgusele (punane, roheline, sinine). Daltonism tähendab, et inimesel on raskusi punaste ning roheliste toonide eristamisega ehk tal on liiga vähe vastavaid kolvikesi või on nende töövõime langenud. Üldjuhul on värvipimedus kaasasündinud haigus, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel. Seetõttu haigestuvad sagedamini mehed (naistel on kaks X-kromosoomi ning kui üks neist kannab haigust, siis teine on tavaliselt terve ja seega haigus ei avaldu; meestel on üks X- ja üks Y-kromosoom). Siiski ei ole see ainult nii, inimese genoomi kaardistamise tulemusel on leitud, et on palju
Enamjaolt on värvipimedus kaasasündinud haigus, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel. Enamikul värvipimedatest isikutest on siiski see haigus vähehäiriv. Olenevalt värvipimeduse vormist on häiritud erinevate värvide nägemine/eristamine Värvipimedus võib avalduda väga erinevate vormide ning raskusastmetega. Kõige sagedamini esineb puna-rohelist värvipimedust, mis tähendab, et inimesel on raskusi punaste ning roheliste toonide eristamisega ehk tal on liiga vähe vastavaid kolvikesi või on nende töövõime langenud. Värvipimeduse pildid Vasakul pildil näeb inimene värve nii, kui tal pole värvipimedust. Paremal aga on kujutatud värvid nii nagu neid näevad värvipimeduses olevad inimesed. Diagnoos ja ravi Kaasasündinud värvipimedust ravida ei saa. Omandatud juhtudel ravitakse seda põhjustanud haigust/traumat. Värvipimedust saab diagnoosida vastavate jooniste/piltide alusel
Keeleõppes sobivad nad täitma analüütilisi keeleülesandeid, probleeme võib esineda üldlugemise ja soravusharjutustega. TERVIKULE KESKENDUJA Sellised õppijad tajuvad olukordi tervikuna, saades kergesti probleemidest üldpildi koos ümbritsevate seostega. Teadmisi kalduvad nad omandama sisemisi seoseid nägemata ning tervikust arusaamine sünnib ühe hoobiga. Nad leiavad kergesti lahendusi, kuid neil on probleeme oma otsuste põhjendamisega. Neil võib ette tulla raskusi terviku osade eristamisega, mis raskendab näiteks probleemi lahendamisel probleemi põhjuste mõistmist ja takistab lahendusele jõudmist. Keeleõppes valmistavad seda tüüpi õppijatele probleeme detailse lugemise ja otsinguülesanded. Nad tulevad hästi toime üldlugemise ja üldkuulamise ülesannetega. Seda tüüpi õppijatele võivad kerged olla ka vaba kirjutise ülesanded, mis ei nõua konkreetse keelematerjali kasutust VERBALISEERIJA Info põhjal kujunevad neil peamiselt sõnalised assotsiatsioonid
täieliku konkurentsi tunnused. Selliste toodete puhul nagu nisu, rukis, loomaliha, turst või vähid on iga müüja kaup praktiliselt täpselt ühesugune. Monopolistlik konkurents. Kui ettevõtted pakuvad sarnaseid, kuid mitte täpselt ühesuguseid tooteid, nimetatakse sellist turustruktuuri monopolistlikuks konkurentsiks. Nende turgutel nagu ka täiusliku konkurentsi puhul on palju väikeseid firmasid. Teatud ühelaadsete kaupade ja teenusta ainulaadsuse rõhutamisel on tegemist toodete eristamisega. Klienditeenindus-kui oleks valida mitme sama hinnalise ning kvaliteediga teenuse vahel, siis kindlasti valiks igaüks sellise, millel pakutakse suuremat teenindust, millega ettevõtted saavad kliente meelitada. Garantiid ja abistamine. Inimesed ostavad peamiselt oma tooteid sellistelt firmadelt, mis pakuvad parimat tehnilist abi. Prestiiz-paljud ettevõtted kasutavad oma toodete eristamiseks silmatorkavaid silte. Nad
nõrga valgustatuse korral (suur valgustundlikkus), nad ei erista hästi värve. (Kepikesed ... 2009) Kolvikesed ehk koonusrakud silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemisega ja ruumilise lahutusvõimega toimivad hea valgustatuse korral (väike valgustundlikkus). (Kolvikesed ... 2009) Kõige sagedamini esineb puna-rohelist värvipimedust, mis tähendab, et inimesel on raskusi punaste ning roheliste toonide eristamisega ehk tal on liiga vähe vastavaid kolvikesi või on nende töövõime langenud. (Color Vision ... 2013). 3 AJALUGU Esimesena kirjeldas värvipimedust Inglismaalt pärit keemik, meteroloog, füüsik ja nüüdisaegse aatomiõpetuse rajaja John Dalton, kelle nimest pärineb ka sõna daltonism. 1794. aastal avaldas ta sellel teemal esimese uurimuse pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta
narratiivis olemas vastuväited kuulajaskonna oletatava ebasoodsa reaktsiooni ja kriitika suhtes. Narratiiv luuakse ühe käsitluse kohaselt vastastikuse interaktsiooniprotsessi käigus koos kuulajaga. Narratiivuurimus erineb teistest uurimistraditsioonidest narratiivi määratlemise poolest, selle andmestik koosneb just narratiividest ning analüüsis luuake tüpoloogiaid või uurijapoolseid narratiive uuritava fenomenide kohta. Narratiivide analüüsimine algab narratiivide eristamisega intervjuu tekstist, mille aluseks on narratiivitõlgendus. Tuleb osata määrata selle algus ja lõpp. Narratiivide äratundmiseks tekstis kasutatakse käsitlust täielikult formureerunud narratiivi struktuuri, millel on Labovi ja Waletzky järgi kuus osa, alates sissejuhatavast kokkuvõttest koodani, mis toob kuulaja ja jutustaja tagasi olevikku. Narratiivianalüüsil on kolm põhisuunda: strukturaalne, temaatiline ja narratiivjutustamise interaktsiooniline ja kontekstuaalne tõlgendamine
- Mis on allotigeensed/autigeensed settekivimi komponendid? - Millised on kolm kõige levinumat settekivimite koostises olevat mineraali? - Mida tähendavad settekivimite puhul termin struktuur ja tekstuur? - Millele viitab setteosakeste hea ümardatud? - Missuguses keskkonnas esineb põimjaskihilisus? - Nimeta kihipinna tekstuure Stratigraafia ja geokronoloogia Stratigraafia geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega. Suhteline vanus - sündmuste/kivimikehade ruumilised suhted ja sellest tuletatud vanuseline järgnevus. Absoluutne vanus - kivimi/mineraali (kalendaarse) vanuse määramine selle omaduste kaudu . Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim). Geokronoloogiline skaala liigestab Maa ~4,6 miljardilise aastase ajaloo erineva
kujuga tindiplekkidega või siis lumehelveste suurendatud kujutisega. Kahe päeva pärast kontrolliti äratundmist samal viisil nagu eelkirjeldatud katses. Pildipaaridest tunti ära 71% nägudest, 48% tindiplekkidest ja 33% lumehelvestest. Nägude äratundmine oli parem ilmselt seetõttu, et nägu kui stiimul sisaldab väga palju komponente, mis inimeseti varieeruvad ning mis on äratundmise aluseks. Inimene tegeleb igapäevaelus pidevalt nägude eristamisega ja on vastavaid komponente tundma õppinud. ****slaid LÜHIAJALINE JA PIKAAJALINE MÄLU Lühimälus, nagu nimigi ütleb, püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest.
olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust. 6) Isikukohane ehk personaalne intelligentsus – jaguneb omakorda kaheks. Interpersonaalne intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. Intrapersonaalne intelligentsus seondub indiviidi endaga – oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus USA psühholoog Raymond Cattell nägi erisusi just üldvõimekuses. Ta leidis, et on kaks teineteisest erinevat intelligentsuse vormi – fluiidne ja kristalliseerunud intelligents. Fluiidne ehk voolav intelligentsus selgitab inimese võimet arutleda ja tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja saada uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist teatud asjades
4. mida tähendab ,,elada" meie maailmas Neist uuritavatest aspektidest tulenevad ka 4 Suurt Tõde: 1. maailm on hierarhiline struktuur, mis koosneb vähemalt 4st olemise tasandist 2. Suur Tõde inimese valmisolekust maailmaga hakkama saada on adekvaatsuse printsiip 3. Suur Tõde inimese tundmaõppimisest puudutab ,,4 teadmise ala" 4. Suur Tõde elamise kohta siinses elus on seotud kaht tüüpi probleemide konvergentsete ja divergentsete probleemide eristamisega Kaart või teejuht ei lahenda probleeme ega seleta saladusi, vaid aitab neid ära tunda ning aitab inimesel määratleda ennast ning ümbritsevat maailma. Olemise tasandid Schumacheri arvates on teaduse peamine viga see, et me hülgame traditsioonilise usulise ja religioosse maailmavaate, kus näeme maailma nagu meie esivanemadki suure Olemise ahelana, mis näib jagunevat neljaks ,,riigiks": mineraalid, taimed, loomad, inimesed.
Mida kiiremini suudab laps tajuda erinevaid olukordi, esemeid jms, seda paremini tuleb ta toime uutes ülesannetes, olukordades. Tajukogemused rikastavad kujutlusvõimet ja seeläbi areneb sõnavara ning analüüsi- ja sünteesivõime. Nägemis- ja ruumitaju saab arendada läbi kujundite eristamise, võrdlemise, teksti sisse peidetud sõnade leidmisega. Kuulmistaju areneb läbi heli ja mürade eristamise; hääldusvigade märkamisega teiste kõnes. Kompimistaju saab arendada esemete eristamisega kompimise teel.14 Lapse oskamatus tähele panna võib kaasa tuua probleeme nii üleklassiliste kui iseseisvate ülesannetega. Lapsel saab arendada nii kuulmis- kui nägemistähelepanu. Taju ja tähelepanu ülesandeid leiab netist aadressil: http://www.hot.ee/helvi40/HP/helvi/taju_ul.htm . Parandusõppe tunnis arendatakse operatiivmälu, lühiajalist ja pikaajalist mälu. Operatiivmälu saab arendada läbi teatud numbrite, hulga vms meeldejätmise ning ka järjest pikemate
mitte tekitada füüsilist kahju. Naistele ei valmista vähimatki raskust samal ajal küpsetada pannkooke, tegeleda lapsega ja raadiot. Selle võime tekitab ühendusteede võrgustik vasaku ja parema ajupoole vahel, mille kujunemise eest on hoolt kandnud naissuguhormoon. Meestel neid ühendusteid ajupoolkerade vahel pole, mistõttu tegelevad nad ühe asjaga korraga. Samas on naistel raskusi parema ja vasaku käe eristamisega, kuna nad kasutavad korraga kahte ajupoolt. Tüdrukutel on poistega võrreldes kaks kuni viis korda enam hirme ja kartusi (hirm üksi kojujäämise ees, hirm vanemaid kaotada, hirm pimeduse ees jne). Alla aastase lapse 4 hirm on igasugune võõras müra, tugev hääl, võõrad kujutised, kukkumised ja valu. Teise kuni viienda eluaastani on hirmuks üksindus, pime ruum, jutud kurjadest
Nende tooted pole aga täiesti ühesugused ning iga ettevõte võib oma läbimüügi muutmiseks hindu tõsta või alandada. Monopolistliku konkurentsi puhul väidavad sarnaseid tootedi pakkuvad ettevõtted, et nende tooted on “uued ja täiustatud”, neid “kasutavad spetisalistid” või neid ostes saate “ parim toote madalaima hinnaga”. Teatud ühelaadsete kaupade ja teenuste ainulaadsuse rõhutamisel on tegu toodete eristamisega. Hamburgerid kiirsöögikohtades võivad olla küll sarnased, kuid iga firma kasutab erinevaid kastmeid, valmistavisviise, lisab juustu või peekonit, et oma toodet teiste seast esile tuua. Tooted võivad eristuda ka tänu garantiidele ja abistamisele. Inimesed, kes ostavad arvutitarkvara, teevad seda sageli firmas, mis pakub parimat tehnilist abi. Tänapäeval on tihti isegi hügieenitarvetel ja majapidamisristade markeeringutel firma telefoninumber, et
Nende tooted pole ühesugused ning iga ettevõte võib oma läbimüügi muutmiseks hindu tõsta või alandada. Monopolistlik konkurents Sellist turustruktuuri, kus ettevõtted pakuvad sarnaseid kuid mitte täpselt ühesuguseid tooteid nimetatakse monopolistlikuks konkurentsiks. Kuna tooted pole täiesti ühesugused siis võib iga ettevõte oma läbimüügi muutmiseks hindu tõsta või alandada. Ühelaadsete kaupade ja teenuste ainulaadsuse rõhutamisega on tegu toodete eristamisega. See on protsess, mille puhul ettevõtted väidavad et just nende poolt toodetud hüvised on ,,erilised", on ,,uued ja täiustatud", on ,,parim toode madalama hinnaga". Toodete eristamine tähendab seda, et need tooted võivad küll teineteist asendada aga ei ole ideaalsed asenduskaubad. Nii Coca-Cola kui Pepsi kustutavad mõlemad janu ja on teineteist asendavad kaubad. Sellegipoolest on tarbijaid, kes eelistavad Coca-Colat Pepsile, sest need tooted on eristatud
haldus-) asutuste vahel. Esimeste hulka kuulusid erinevad õiguslikud toimingud ja neid toiminguid sooritavad asutused, näiteks kohtud, mis keskendusid järjest enam õigusemõistmisele; õigusloovate aktide väljatöötamine, samuti nende protsesside käigus väljatöötavad juriidilised terminid ning normid. Õigus jäi küll veel tava, religiooni, moraali ja erineva taseme poliitika mõju alla, kuid ta oli siiski neist järjest enam eristatavam. 3) Eelneva eristamisega seonduvalt võib esile tuua, et õigusasutuste tegevuse juhtimine usaldatakse järjest enam spetsiaalse inimeste korpuse kätte, kes tegelevad õigustoimingutega professionaalselt ning kellele see on põhitööks. 4) Ülalnimetatud professionaalid saavad spetsiaalse erialase ettevalmistuse, mille põhiosaks on kõrgem juriidiline haridus. Neil on oma professionaalne erialane kirjandus ja professionaalsed erialased koolid.
olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust.[1;117] 6) Isikukohane ehk personaalne intelligentsus jaguneb omakorda kaheks. Interpersonaalne (isikutevaheline) intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. Intrapersonaalne (isikusisene) intelligentsus seondub indiviidi endaga oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega. Mida paremini tunnetame teisi, seda kõrgem on meie interpersonaalne intelligentsus, ja mida paremini tunnetame iseennast, seda kõrgem on meie intrapersonaalne intelligentsus.[1;117] 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: 1) Seesmine komponent inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste
Raskusi on ka kohaneda valgustugevuse muutumisega. Kui eakas inimene tõuseb öösel voodist ja süütab ereda valguse, võib ta kaotada tasakaalu. Vananedes jääb ka vaateväli kitsamaks, külgedes toimuvat ei pruugi vanem inimene märgata. Häirub sinise värvi tajumine. Viiekümnendast eluaastast alates võib tekkida kuulmise langus. Varajasem ja väljendunum on see neil, kes on sageli viibinud valju müra sees. Tüüpiliselt kuuleb inimene häält, kuid tal on raskusi sõnade eristamisega. Kauem säilib täishäälikute eristamine, aga kaashäälikud muutuvad eristamatuteks. Asendades kuulmata jäänud konsonant, võib vanur valesti aru saada. Raskem on vanemal inimesel kuulda naiste ja laste kõnet, sest nende hääl on kõrgem. Vanuriga rääkides tuleks vältida taustamüra, sest paljude helide sees ei suuda ta ühele keskenduda. Kuulmist saab parandada abivahenditega (kuulmisaparaat, kõrvaklapid).
naisenägudega, erineva kujuga tindiplekkidega ja lumehelveste suurendatud kujudega. 2 päeva pärast kontrolliti äratundmist samal viisil. Pildipaarides tunti ära 71% nägudest, 48% tindiplekkidest ja 33% lumehelvestest. Nägude äratundmine oli parem ilmselt seetõttu, et nägu kui stiimul sisaldab väga palju komponente, mis inimeseti varieeruvad ning mis on äratundmise aluseks. Inimene tegeleb igapäevaelus pidevalt nägude eristamisega ja on vastavaid komponente tundma õppinud (nt ka et valgete inimeste keskkonnas elavatel valgetel keerulisem eristada omavahel mustanahaliste nägusid). Tindiplekkidel sellised iseloomulikud tüüptunnused puuduvad, kuid nad võivad siiski olla väga erinevad, lumehelbed on kasutatud stiimulitest üksteisega kõige sarnasemad. Eristatakse lühimälu (uuem nimetus: töömälu), pikaajaline mälu. Semantiline, episoodiline ja
Infraheli põhjustab valu kõrvas, väsimust, hirmu. Infraheli tekitavad loodusnähtused: äike, tuul, maavärin. Plahvatused. Ultraheli abil orienteeruvad nahkhiired ja delfiinid. Inimese kuulmine on hästi kohanenud helisagedusel 300-3500 Hz. Inimese kuulmisteravus sõltub inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega. Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. Maitsmisrakud (gustatoorsed rakud) asuvad peamiselt keelel.
meelti otsuste tegemine või otsustamine, kriisiolukorrad ajavad sind paanikasse ja kui miski ei lähe plaani- või ootuspäraselt, siis raputab see sind rohkem kui teisi. Kui kaldud rohkem 2. elutee numbri negatiivsete omaduste poole, siis oled tõenäoliselt üpris pessimistlik inimene. Võid teha õnnelikuks ja rahulikuks teisi, kuid sisemise rahu leidmine valmistab sulle raskusi. Võib juhtuda, et sul on probleeme tegelikkuse ja fantaasia eristamisega. 3 Kui su elutee number on 3, sisenesid sa siia maailma koos tugeva loomingulisuse ja suurepärase suhtlemisoskusega. Kui oled piisavalt andekas, saab sinust suurepärane kirjanik, muusik, kunstnik vms loomeinimene. Inimesed, kes kannavad number kolme on alati teiste jaoks huvitavad, säravad ja ligitõmbavad. Oled harmooniline ja armastad naudinguid — enamasti elad elu täisväärtuslikult ning tihti ei võta sa vaevaks homse pärast muretsemist
Lugemis-ja kirjutamis probleemid. (Dyslexia Scotwest) Kõik eelnevad neli alapunkti kombineerituna põhjustavad probleeme kirjaoskusega. Lugemisraskuste tunnused: kirjalikust tekstist arusaamise raskused sõnade riimimise ja poolitamise raskused ka lihtsamast lausest on raske leida põhiideed sõnade kodeerimise raskused sõnade või numbrite järjestamise oskuse puudulikus raskused sõnades olevate häälikutega eristamisega raskused mõtete edastamisega, kui seda tuleb teha verbaalselt vasaku ja parema käe segistamine käekirja raskused varasem lugemis-ja kirjutamisraskuste ilmnemine suguvõsas 6 kõikuvad IQ tunnused kehv silma/käe koostöö suunajuhiste meelde jätmis raskused organisatoorsed probleemid kehv ajataju (Dyslexia Scotwest)
meelti otsuste tegemine või otsustamine, kriisiolukorrad ajavad sind paanikasse ja kui miski ei lähe plaani- või ootuspäraselt, siis raputab see sind rohkem kui teisi. Kui kaldud rohkem 2. elutee numbri negatiivsete omaduste poole, siis oled tõenäoliselt üpris pessimistlik inimene. Võid teha õnnelikuks ja rahulikuks teisi, kuid sisemise rahu leidmine valmistab sulle raskusi. Võib juhtuda, et sul on probleeme tegelikkuse ja fantaasia eristamisega. 3 Kui su elutee number on 3, sisenesid sa siia maailma koos tugeva loomingulisuse ja suurepärase suhtlemisoskusega. Kui oled piisavalt andekas, saab sinust suurepärane kirjanik, muusik, kunstnik vms loomeinimene. Inimesed, kes kannavad number kolme on alati teiste jaoks huvitavad, säravad ja ligitõmbavad. Oled harmooniline ja armastad naudinguid -- enamasti elad elu täisväärtuslikult ning tihti ei võta sa vaevaks homse pärast muretsemist
o Tekstuur iseloomustab osakeste paiknemist ruumis - Millele viitab setteosakeste hea ümardatus? Et on mujalt transporditud - Missuguses keskkonnas esineb põimjaskihilisus? Viredel, luidetel - Nimeta kihipinna tekstuure o Vired o Luited o Kuivalõhed o jälgfossiilid Stratigraafia ja geokronoloogia Stratigraafia geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega. Suhteline vanus - sündmuste/kivimikehade ruumilised suhted ja sellest tuletatud vanuseline järgnevus. Absoluutne vanus - kivimi/mineraali (kalendaarse) vanuse määramine selle omaduste kaudu . Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim). Geokronoloogiline skaala liigestab Maa ~4,6 miljardilise aastase ajaloo erineva
Kirjutas oma filosoofilise peateose 26 aastaselt. Tema teose ilmumine ei äratanud mingit tähelepanu. Tema enda sõnul „ilmus trükis surnuna sündinult“. 8 aastat hiljem avaldas ta lühema versiooni, mis saigi teatavat tähelepanu kriitika ja pilkamise näol. Teda süüdistati au- ja rahaahnuses. Tema filosoofiat on kombeks nimetada skeptiliseks empirismiks. Ta usub nagu Locke ja Berkeley, et kogemus on kõigi teadmiste allikas. Humei tunnetusteooria algab ideede ja muljete teineteisest eristamisega. Meil ei ole põhjust uskuda ei ainelise ega hingelise substantsi olemasolusse. Hume skeptilise empirismi kõige kuulsam ja mõjusam osa käsitleb põhjuse ja tagajärje suhet(kasuaalsus). Kui me võtame loomulikuna, et joome vett ja see meid ei mürgita või, et kui igal hommikul tõuseb päike, siis on loomulik, et ka homme tõuseb päike. Hume ütleb selle peale „ei“. Ta küsib, et kas on mingit alust uskuda, et reaalsus on ajaliselt alluv seaduspärasusele ja muutumatu
KRIITIKA. Hume´i filosoofiat on kombeks nimetada skeptiliseks empirismiks. Autentse teadmise piiride sügav tunnetamine. Ta suhtub kahtlevalt meie tavapärasesse arusaama teadmisest. Ta tahab välja selgitada, mis asjadest meil võib olla kõige rangemaid võimalikke nõudeid täitev teadmine. Kogemus on kõigi teadmiste allikas. Teadvusele vahetult ilmnev- ta enda tegevus ja muljed- on teadmiste suhtes prioriteersed. Tunnetusteooria algab ideede ja muljete teineteisest eristamisega. Mõlemad on teadvuse seisundid. Muljed on meie teadvuse vahetud kujutlused, aistingud ja tähelepanekud meie oma meele tegevusest. Ideed või mõtted moodustavad teadvuse sisu. Inimene võib luua ideid, millel ei ole reaalsuses vastet. Iga sisu omav idee koosneb muljetest. Kõik ideed on vaid meie muljete koopiad. Kust me teame, kas mõiste on mõistuspärane? Kontrollides, kas on olemas mõnda vahetul kogemusel põhinevat muljet või muljete gruppi, millest seda on võimalik tuletada. Kui
see paremat logistilist süsteemi ning suuremat tööjõukulu. Samas elanikkonna vananemisel ning sissetulekute languse tõttu ei suudeta osta kallimaid ravimeid. Noortele ja keskealistele mõeldud ravimite hinna tõus, samal ajal vanuritele vajalike ravimite hinna reguleerimine vastavusse pensioni/elatustasemega (kui see on võimalik). Meelelahutuse valdkonnas tuleb arvestada noortele suunatud meelelahutusvaldkondade ja keskealistele ning vanematele suunatud meelelahutuse mõningase eristamisega – näiteks noored käivad vähem teatris ning vanurid kinos ning pubides. Samas võib ka suurendada teatritükkide reklaami noorte seas ning vastupidi kinodes näidata ka rohkem keskealisi ning vanemaid huvitavaid filme. Kiirtoitlustuse müügimaht ilmselt suureneb sel hetkel kui suure sündivusega perioodi lapsed koolieas on kuid väheneb nende keskikka jõudmisel. Restoranide käibe ajutine tõus kuna keskealised käivad tihedamini väljas söömas
Kõige kaalukam oli vahest ta töö Eesti poliitgeograafilise asendi kohta, mis on suhteliselt puutumata tollal moodi minevast geopoliitikast. Ta pani aluse ka Eesti linnade uurimisele, rõhutades selleski linna asendi erijooni. Edgar Kant (1902-1978). Arendas suuresti edasi Granö ning Haltenbergeri ideid. Temast sai seni ainus rahvusvahelisse teadusse ulatunud eesti inimgeograaf. Kanti doktoritöö Tartu linnast meenutab oma liigituste ohtrusega ning linnamaastike eristamisega saksa maastiku-uurijate programmi ja Granö tööd, selge rõhuga inimgeograafial aga jätkab Haltenbergeri linnade-uurimise liini. Selgesti on Haltenbergeri uuringute jätkuks Eesti asendi kohta käivad tööd, kus Kant kaitseb ilmselt geopoliitilist ja ideologiseeritud Baltoskandia kontseptsiooni. Ometi on neiski töödes objektiivse teadusliku rnaterjali osakaal märksa suurem kui geopoliitika klassikutel Mackinderil ja Haushoferil. Kanti peamiseks tooks on aga 1934
rõdule hüpata, nagu Ämblikmees äsja nähtud mutifilmis. Paraku jäi hüpe iidoli omast nõrgemaks ning lõppes jalaluumurruga. Lasnamäe traumapunkti arstide sõnul pole see juhtunu ainus multifimist inspireeritud õnnetus. Iga aasta suureneb juhtumite arv, milleks üheks põhjuseks võivad olla vägivaldsed filmid. Arstide sõnul on ohtlik eelkõige asjaolu, et kuni 8- 9 eluaastani on lapsel raskusi reaalsuse ja fantaasia eristamisega. Sestap juhtubki, et laps viskub juskui Mootorratturhiir autode alla või hüppab rõdult nagu Ämblikmees. (Mae, 2012.) Kristina Veidenbaumi (2003) jahmatas intervjuulõik 7-aastase Maarjaga, milles kajastus soov võimu ja tugevuse järele, kuid mis näitas ühtlasi, kuidas filmidest saab õppida sotsiaalset käitumist. Küsimusele, millised on tema lemmiktegelased seriaalidest sai Veidenbaum vastuseks, et ,,need, kes ainult tülitsevad, sest siis saab
Seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis- matemaatilist võimekust. · Personaalne intelligentsus jaguneb omakorda kaheks Interpersonaalne intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. Intrapersonaalne intelligentsus seondub indiviidi endaga- oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria · Seesmine komponent seondub inimeses endas toimuvate kognitiivsete protsessidega. Need protsessid jagunevad omakorda kolmeks: vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine ja oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel · Kogemuslik komponent hõlmab kogemuste mõju intelligentsusele. Korduvas situatsioonis
Infraheli põhjustab valu kõrvas, väsimust, hirmu. Infraheli tekitavad loodusnähtused: äike, tuul, maavärin. Plahvatused. Ultraheli abil orienteeruvad nahkhiired ja delfiinid. Inimese kuulmine on hästi kohanenud helisagedusel 300-3500 Hz. Inimese kuulmisteravus sõltub inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega. Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. Maitsmisrakud (gustatoorsed rakud) asuvad peamiselt keelel.
Esimeste hulka kuulusid erinevad õiguslikud toimingud ja neid toiminguid sooritavad asutused, näiteks kohtud, mis keskendusid järjest enam õigusemõistmisele; õigusloovate aktide väljatöötamine, samuti nende protsesside käigus väljatöötavad juriidilised terminid ning normid. Õigus jäi küll veel tava, religiooni, moraali ja erineva taseme poliitika mõju alla, kuid ta oli siiski neist järjest enam eristatavam. 3) Eelneva eristamisega seonduvalt võib esile tuua, et õigusasutuste tegevuse juhtimine usaldatakse järjest enam spetsiaalse inimeste korpuse kätte, kes tegelevad õigustoimingutega professionaalselt ning kellele see on põhitööks. 4) Ülalnimetatud professionaalid saavad spetsiaalse erialase ettevalmistuse, mille põhiosaks on kõrgem juriidiline haridus. Neil on oma professionaalne erialane kirjandus ja professionaalsed erialased koolid.
tervishoid, transport, pensionid jne. Sellest tulneneb, et riik peab teatud määral sekkuma omanduse probleemidesse. Mida tähendavad terminid 'vasak' ja 'parem' poliitikas? · Terminid vasak ja parem pärinevad Prantsuse Revolutsioonist - parempoolne seoti monarhistlike vôi reaktsiooniliste saadikutega, vasakpoolne aga revolutsiooniliste saadikutega, kes pooldasid vôrdsust. · Tänapäeval on taolise eristamisega probleeme - näiteks fashism on parempoolne ideoloogia, kuid samas revolutsiooniline, kommunism on vasakpoolne ideoloogia, aga näiteks perestroika ajal olid nad konservatiivsed. (Elu keerulisem, kui lihtsalt parem-vasak. Poliitilises teoorias välja tuldud ideedega,et tuleks kasutada kahte skaalat,mille puhul räägitakse nii vasak kui ka parempoolsest) Muutused vasak_________________________________parem
Rahaline kasumilävi on müügi netokäive, mis võrdub kuludega. Teine viis on jaotada kasumiläved kolmeks: 1) arvestuslik kasumilävi (accounting break-even point), 2) rahavooline kasumilävi (cash break-even point), 3) finantskasumilävi (financial break-even point). Mikroökonoomikas ja üldises ettevõttemajandusõpetuses tuntakse ja ka rahandusteoorias tunti varem kasumilävena vaid arvestuslikku kasumiläve. Seoses raha ajaväärtusteooria levimisega ning kasumi ja rahavoo eristamisega kasutatakse rahanduses järjest rohkem rahavoolist ja finantskasumiläve. Kõigepealt käsitletakse üldlevinud kasumiläve tüüpi koos selle tuletusega. Arvestusliku kasumiläve tuletamisel eeldatakse, et ärikasum võrdub nulliga: (8.29) EBIT = 0. Selline eeldus tähendab, et finantskulusid ei arvestata. Kogutulud, mis sisuliselt on müügikäive, leitakse järgmise valemiga: n (8.30) S= PQ i =1 i i , 10
Alates õpingutest koolis soodustatakse analüütilist mõtlemist, mis toetab väljast sõltumatu kognitiivse stiiliga indiviidide arengut, kuid sunnib samal ajal ka väljast sõltuva kognitiivse stiiliga õpilasi teadmisi ja oskusi omandama peamiselt analüütilise mõtlemise põhimõttel, liikudes üksikult üldisele. Samal ajal on väljast sõltuva kognitiivse stiiliga indiviididel raskusi detailide eristamisega üldisest kontekstist, kuna nad tajuvad keskkonda rohkem holistlikult ehk käsitlevad seda terviklikumalt. Nende jaoks on efektiivsem kasutada tehnikaid, kus liigutakse terviku tajumiselt selle komponentide tajumise suunas ehk üldiselt üksikule. Sellest tulenevalt võib üldjuhul eeldada, et kognitiivse stiili eiramine tekitab nendes stressi, mis kommunikatsiooni aspektist vaadatuna
Milline on savi, liiva lõimis lineaarsel skaalal? o Liiv – 0,063-2 mm o Savi - <0,002 mm Mida tähendavad settekivimite puhul termin struktuur ja tekstuur? ● Struktuur – setendite tunnuste kompleks, mida väljendavad setteosakeste suurus, kuju ning hulgalised suhted ● Tekstuur – iseloomustab osakeste paiknemist ruumis Stratigraafia – geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega. Suhteline vanus - sündmuste/kivimikehade ruumilised suhted ja sellest tuletatud vanuseline järgnevus. Absoluutne vanus - kivimi/mineraali (kalendaarse) vanuse määramine selle omaduste kaudu . Kuidas on võimalik kasutada fossiile ehk kivistisi kivimkihtide vanuse määramisel? Igal settekihil on ainult temale omased kivistised, millede püsiv järjestus mistahes läbilõikes lubab neid sisaldavaid kihte vanuselist korrastada Nimeta stratigraafilisi alldistsipliine?
erinevate naisenägudega, erineva kujuga tindiplekkidega või siis lumehelveste suurendatud kujutisega. Kahe päeva pärast kontrolliti äratundmist samal viisil nagu eelkirjeldatud katses. Pildipaaridest tunti ära 71% nägudest, 48% tindiplekkidest ja 33% lumehelvestest. Nägude äratundmine oli parem ilmselt seetõttu, et nägu kui stiimul sisaldab väga palju komponente, mis inimeseti varieeruvad ning mis on äratundmise aluseks. Inimene tegeleb igapäevaelus pidevalt nägude eristamisega ja on vastavaid komponente tundma õppinud. (Seda, et kogemuse jõud on tõesti suur, näitab asjaolu, et valgete inimeste keskkonnas elavatel valgetel on mustanahaliste nägusid omavahel palju raskem eristada kui valgete omi.) Tindiplekkidel sellised iseloomulikud tüüptunnused puuduvad, kuid nad võivad olla siiski väga erinevad, seevastu lumehelbed on kasutatud stiimulitest üksteisega kõige sarnasemad. Mäluliike eristatakse veel mitmel muul alusel
Teooria põhiraskus ei seisnud mitte murdepunkti leidmises, tu- leviku ennustamiseks ei proovitudki mingit teooriat välja töötada. Praegu pakub see siiski pigem matemaatiliselt akadeemilist huvi, mitte enamat. Õi- gete algandmete mõõtmine ja isegi määratlemine ei ole sageli praktiliselt võimalik. Kui ajaloolane räägib perioodidest, siis ta ju tegelikult teostab kvalitatiiv- set erinevust. Ordu aeg, vene aeg. . . see võib olla pealiskaudne, aga samas saame me hakkama ka inimeste eristamisega kuigi me ei ole neid keemiliselt 12 . . . ka mina ei ole homme see, mis ma olen täna. . . (viimne reliikvia) 3.2. KVALITATIIVSE ERINEVUSE EELDUS 39 jne uurinud. Vahel räägitakse erisustest ka ainult töö alguses ning hiljem kirjeldatak- se ja uuritakse vaid konkreetset teemat, aega.13 Sageli uurib aga ajaloolane muutust ennast nagu Suur Prantsuse Revolutsioon vms. Vahel jälgivad aja- loolased ka mingi nähtuse teket
Lugemisraskustega laste tüüpilised vead on sarnased nagu algajal lugejal ja kirjutajal (näiteks hääliku ja tähekuju vastavuse leidmine, lugemisel häälikute ühendamine sõnaks ja häälikute pikkuse eristamine). Erinevus seisneb vaid selles, et vaatamata harjutamisele on vead püsivad (Lerkkanen, 2007). Lopatina ja Ivanova (2007) märgivad, et alakõnega (sh primaarse alakõnega) lastel on raskusi foneemide äratundmisega, eristamisega ja meeles pidamisega, millest tulenevalt on raske teha sõnade häälikanalüüsi, mis on lugemise ja kirjutamise üheks osaoskuseks (tsit Sülla, 2011). Kui primaarse alakõnega lapsed jõuavad alakõne III astmele (enamasti koolieas), suudavad nad igapäevaselt suhelda, kuid probleemid avalduvad pigem kõneloome kõrgematel tasanditel (tekstide loome ja mõistmine, keerukamad lausemallid) ja kirjaliku kõne omandamisel
rõhulisrütmilise struktuuri loomiseks. 3. Sõna häälikkoostise taastamine: hüpoteesi(de) loomine sõna kõlast, sõna hääldamine häälega või vaikselt. 4. Enesekontroll tähenduse või sõnade häälikulis-tähelise koostise põhjal. Kirjutamistoimingu operatsionaalne koostis (Karlep 1987): 1. Häälikanalüüs. Selles etapis eraldatakse helid ja tehakse kindlaks foneemid ja nende järjekord. 2. Foneemanalüüs. Siin tegeldakse täis- ja kaashäälikute eristamisega, nende paika panemisega ja kestvuse määramisega. Antud etapp on väga keelespetsiifiline ja sõltub keele foneetikast ja õigekirjareeglitest. 3. Kodeerimine. Selles etapis tuleb lapsel valida õige grafeem (ühekordne või kahekordne). Antud oskus eeldab foneemanalüüsi oskuse olemasolu. 4. Enesekontroll. Eelnevalt tehtud analüüse korratakse ja tulemust võrreldakse originaaliga Kirjutamisoskuse uurimine:
Tajude diferentseeritus helide suhtes on probleemne. See on üks põhjus, miks lapse kõne areng hilineb. Nende kõne võib olla alguses raskesti mõistetav, sest ei häälda häälikut korrektselt. Üks põhjus on see, et nad ei taju häälikutevahelisi erinevusi. Eristamisvõime kuulmistajus on seotud eesti keeles kirjaliku kõne kujunemisega, seal tekivad ka raskused. On raske välteid eristada. Kas häälik kostub pikemalt või lühemalt või ülipikalt, selle eristamisega on neil probleeme. Seda koolis õpetatakse, et lapsed oskaksid vahet teha erinevatel häälikupikkustel. Muidu nad ei saa lugeda ega kirjutada. Kuulmistajuga probleemid puudutavad lapse kõne arengut, nii suulise kui kirjaliku kõne arengut. Kuulmistaju järgi otsustame ümbritseva maailma kohta palju. Kui kaugelt helid kostavad, kui täpselt helid kostuvad jne. liikluses peame jälgima visuaalset ümbrust, kuid suuresti orienteerume ka kuulmistaju järgi
Infraheli põhjustab valu kõrvas, väsimust, hirmu. Infraheli tekitavad loodusnähtused: äike, tuul, maavärin. Plahvatused. Ultraheli abil orienteeruvad nahkhiired ja delfiinid. Inimese kuulmine on hästi kohanenud helisagedusel 300-3500 Hz. Inimese kuulmisteravus sõltub inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega. Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. Maitsmisrakud (gustatoorsed rakud) asuvad peamiselt keelel
klaviatuur füüsilise puudega kasutajate jaoks; · aitab kompenseerida sensoorset puuet, näiteks suurendab teksti arvutiekraanil nägemispuudega kasutaja jaoks. Teiste puuete kompenseerimiseks on olemas erivahendid. Neil juhtudel tagab juurdepääsu spetsiaalse tehnilise varustuse ja vastavate redaktorite kasutamine veebisaidi tegemisel. Mõned näited: · arvestades kasutajaid, kellel on raskusi värvide eristamisega, on oluline vältida informatsiooni edastamist üksnes värvide abil ning tagada teksti piisav kontrastsus taustaga võrreldes; · arvestades kasutajaid, kes kannatavad fotosensitiivse epilepsia all, tuleb vältida liikuvate kujutiste kasutamist sellistel sagedustel, mis võivad vallandada epilepsiahoo; · arvestades kasutajaid, kellel on õpiraskusi või keeleprobleeme, tuleks rakendada arusaadavaid navigeerimismehhanisme ning kasutada dokumentides selget ja lihtsat
annaabi.ee 
