Värvipimedus ehk daltonism (0)

Värvipimedus ehk  daltonism
Kaisa 
ÕDE II
5. rühm
Mis on värvipimedus?
Värvipimeduseks nimetatakse haigust, mille korral ei suuda inimene 
eristada teatud värve.
Värvipimedus võib olla kaasasündinud, ent see võib tekkida ka silma­, närvi­ 
või ajukahjustuse tõttu, samuti ka kokkupuutel kemikaalidega.
Kõige sagedamini esineb puna­rohelist värvipimedust, mis tähendab, et 
inimesel on raskusi punaste ning roheliste toonide eristamisega ehk tal on liiga 
vähe vastavaid  kolvikesi  ( rakud , mis on tundlikud värvide suhtes) või on nede 
töövõime langenud.
Värvipimedus on väga sage Eurooplaste seas, seda põeb nimelt 8% meestest.
Pilt sel est, kui erinevalt värvipimedad 
tavapäraseid toone näha võivad
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Haiguse ajaloost
Esimese uurimuse sellel teemal avaldas inglise keemik John Dalton aastal 1794 
pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta". Ta kirjutas selle siis, 
kui avastas, et on ise värvipime. 
Ta hakkas nimelt uurima, millest tuleb see, et teised suudavad küpseid ja 
tooreid õunu välimuse järgi eristada, aga tema ei suuda kuidagi. Tänapäeval 
tähendab see kindlat tüüpi värvipimedust nimetusega deuteranoopia.
Tekkepõhjused ja  mehhanismid
Enamjaolt on värvipimedus kaasasündinud haigus, mis pärandub X­
kromosoomi vahendusel, st. see on  retsessiivne  suguliiteline  puue . 
    Seetõttu haigestuvad sagedamini mehed (naistel on kaks X­kromosoomi 
ning kui üks neist kannab haigust, siis teine on tavaliselt terve ja seega haigus 
ei avaldu; meestel on üks X­ ja üks Y­kromosoom). 
Värvipimedus võib avalduda väga erinevate vormide ning raskusastmetega.
Sümptomid
 Enamikul värvipimedatest isikutest on siiski see haigus vähehäiriv. Olenevalt 
värvipimeduse vormist on häiritud erinevate värvide nägemine/eristamine:
Näiteks protanoopia korral (punase­rohelise värvipimeduse vorm) ei suuda 
inimene eristada rohelist ja sinist ning punast ja violetset värvi ehk kui neid 
värve näidata talle koos (kõrvuti), siis näeb ta neid ühtlase hallina. 
Deuteranoopiaga (roheliste kolvikeste puudus) isik ei suuda eristada oran
ze, 
rohelisi ja pruune toone.
Kui värvipimedus on omandatud ( trauma  või haiguse tõttu), siis võivad esineda 
ka muud ilmingud vastavalt põhjusele.
Diagnoosimine
Värvipimedust saab diagnoosida vastavate  jooniste /piltide alusel. Piltidel on 
segatud  erinevaid värve ning moodustatud neist teatud  kujundid , mida 
normaalse nägemisvõimega inimene suudab eristada.
Olenevalt sellest, milliste värvide kombinatsioonidest isik  kujundit  üles ei leia, 
määrataksegi värvipimeduse alatüüp.
Haiguse diagnoosimiseks 
kasutatavad joonised
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Prognoos ja ravivõimalused
Prognoos –
Enamjaolt on siiski tegemist kergete värvipimeduse vormidega, mis ei põhjusta 
igapäevaelus inimesele probleeme. Vahel peab  loobuma  teatud ametist, mis 
nõuab täpset värvide eristamist (piloodid, autojuhid jt).
Ravivõimalused –
Kaasasündinud värvipimedust ravida ei saa. Omandatud juhtudel ravitakse 
seda põhjustanud haigust/traumat.
Kasutatud kirjandus
http://www.inimene.ee/ 
http://www.mediresource.net
http://www.healthseva.co m

Document Outline

• Slide 1
• Mis on värvipimedus?
• Slide 3
• Haiguse ajaloost
• Tekkepõhjused ja mehhanismid
• Sümptomid
• Diagnoosimine
• Haiguse diagnoosimiseks kasutatavad joonised
• Prognoos ja ravivõimalused
• Kasutatud kirjandus