Eesti Vabariigi võimuorganid 1.Riigikogu: Riigikogu kosseisus on parlament, mis on rahvaesindusorgan ja saadikud, kes on rahva tahte esindajad. Saadikutel on eristaatus, saadikut ei tohi ilma parlamendi nõusolekuta arreteerida ega kohut mõista tema üle. Neil on kõrge palk ja mõningad soodustused(eluaseme-, sõidukulude-, telefonikõnede kompentseerimine). Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, juhtuse moodust. Riigikogu esimees(Ene Ergma) ja 2aseesimeest(Kristiina Ojuland, Jüri Ratas). Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse(10alalist komisjoni). Franktsiooni kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad
Balti erikord ja keskvalitsus 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845.aastal, kolmas 1864.aastal. 1860. Aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu, kuna selline eristaatus ei olnud vastuvõetav Vene avalikule arvamusele nin paljudele valitsusringkondade tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. Venemaa keskvalitsus kasutas äärealade valitsemisel mitmesuguseid eri vorme. Balti kubermangud olid alates 1801.aastast liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. Kuberneri võimupiirid olid üsna ulatuslikud ning esialgu sisuliselt võrdsed ministri omadega. Kindralkuberner oli kubermangude
kujunemine tervikuks - valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide(koalitsioonipartei) ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemis põhiküsimustes - opositsioon - vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid(opositsiooniparteid) või parteide ühendust, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel *saadiku saatus: - eristaatus -> teda ei saa arreteerida ega kohtul vastutusele võtta ilma riigikogu enamuse nõusolekule - palka -> 4x keskmine palk + erisoodustused( transpordikulud, eluasemekulud, telfooni kulud, kõik kompenseeritakse ) - ametisse valitud teatud valimiringkonnast *riigikogu ülesanded: - ratifitseerida välislepinguid - kinnitada/vastu võtta riigieelarve - menetleda ja vastu võtta seadused
• RAJATI ERIMAJANDUSTSOONID- KAPITALISM- ERAETTEVÕTLUS • TÄNAPÄEVAKS KASVANUD ÜLE HIINA • VASTUOLU: VÕIMUL ON IKKA KOMMUNISTLIK PARTEI(SALAPOLITSEI) • LUBATI VÄLISKAPITAL RIIKI • HIINA ARENENUD MAJANDUSLIKULT KIIRESTI • (1-2. RIIK MAAILMAS. OSTIS USA VÕLAKIRJU) • DEMOKRAATIAT POLE • MAAILMA NOORIM POLIITVANG 6 AASTANE • 1989 TULISTATI ÜLIÕPILASI TAEVASE RAHU VÄLJAKUL. TAPETI 5000 INIMEST(PRESSIFOTO) • (HONGKONG HIINALE TAGASI. ERISTAATUS. RAHUTUSED) SÕJAD IRAAGIS • 1980-1988 IRAAGI-IRAANI SÕDA • 1990-1991 LAHESÕDA. IRAAK TUNGIS KUWEITI. MOODUSTATI KOALITSIOON IRAAGI VASTU. LÕPPES IRAAGI KAOTUSEGA: LENNUKEELUTSOONID. KAUBANDUSEEMARGO. ABC RELVAD TULI LIKVIDEERIDA. KUI LAHKUTI KUWEIDIST, PANDI PUURTORNID PÕLEMA. PÄRSIA LAHT- ÖKOKATASTROOF. • 11.9.2001- WTC. BUSH. (VANDENÕUTEROORIAD) • 2003- IRAAGI SÕDA. ETTEKÄÄNE. ABC RELVAD POLE HÄVITATUD. VALE • SÕDA VÕIDETI LÄÄNE POOLT
Ühepoolsed aktid on enamjaolt loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 288: määrused, direktiivid, otsused, arvamused ja soovitused. Peale selle on eelnevatele lepingutele tuginevaid eriakte. Näiteks kriminaalasjades kohaldatakse endiselt raamotsuseid (need võeti vastu enne Lissaboni lepingu jõustumist, kui politsei- ja õigusalasel koostööl kriminaalasjades oli eristaatus, mille kohta leiate rohkem teavet järgmiselt lingilt: kokkuvõtted - kriminaalasjad kuni novembrini 2009). Õigusloomeprotsessiga vastuvõetud õiguslikult siduvaid akte, nagu määrused, direktiivid ja raamotsused, nimetatakse õigustloovateks aktideks ehk õigusaktideks. Lepingud ja kokkulepped hõlmavad rahvusvahelisi lepinguid ja
Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda Uute pingekollete teke. Olukord Lähis-Idas 1947.a. novembris otsustati ÜRO Peaassambleel, et Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juudi riigi vahel. 14. mail 1948.a. loodi Iisraeli riik. Iisraeli esimeseks peaministriks sai David Ben Gurion. Määrati kindlaks piirid ning Jeruusalemma rahvusvaheline eristaatus. otsus ei rahuldanud ei araablasi ega juute. 15. mai 1948 - juuni 1949 toimus Araabia-Palestiina sõda. Palestiina araablaste poolel sekkusid sõtta: Egiptuse, Süüria, Jordaania, Iraagi ning Saudi Araabia ja Jeemeni väed. Iisraeli riigil tõrjuda naaberriikide agressiooni. Sõja käigus hõivas Iisrael enamiku Palestiina Araabia riigi territooriumist, ülejäänud osa Jordani jõe läänekaldale jäävad alad ja Gaza sektor liideti vastavalt Jordaania ja Egiptusega.
Külm sõda. Raudne eesriie Lähiajalugu II § 24 Teema nimetus ka: kahepooluseline maailm Kordamine - Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. Vt kaarti lk 6 USA, NSV Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustasid Rahvusvahelise Sõjatribunali, mis 1945 novembrist - 1946 oktoobrini pidas Nürnbergi protsessil kohut sõjaroimarite üle. ...
Haldusasutused · Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium. Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) Prantsusmaa piirkonnad 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Sümbolid Riiklikud sümbolid · Riigilipp · Hümn · Deviis Rahvuslikud sümbolid · Marianne · Gallia kukk Tähised · Vapp Majandus
Haldusjaotus Next.svg Pikemalt artiklis Prantsusmaa haldusjaotus Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) Prantsusmaa piirkonnad 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Sümbolid Riiklikud sümbolid * Riigilipp * Hümn * Deviis Rahvuslikud sümbolid * Marianne * Gallia kukk Tähised * Vapp Majandus Väliskaubandus Eksport 1. Vein 2. Autod 3
aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused · Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Sümbolid Riiklikud sümbolid · Riigilipp · Hümn · Deviis Rahvuslikud sümbolid · Marianne · Gallia kukk Majandus Eksport 1. Vein 2. Autod 3
· Prantsusmaa riiklikud sümbolid : Riigilipp, hümn, deviis. · Rahvuslikud sümbolid : Marianne, Gallia kukk · Tähis: vapp Haldusjaotus Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) (22 tk) 1. Alsace 2. Akvitaania 3. Auvergne 4. Alam-Normandia 5. Burgundia 6. Bretagne 7. Keskpiirkond 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Transport Lennundus Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud hoovõturadade. Suuremaid
Napid toiduvarud Ø Toidupuuduse ja kõrgete hindadegakaasnevad tavaliselt sotsiaalsed rahutused Ø Globaalne toiduainetega kindlustatus on kasvava elanikkonna, kliimamuutuse jaloodusõnnetuste tõttu ohtu sattunud Ø Juba praegu on paljud inimesed näljas ja olukorralahendamiseks on vaja mõistlikku ja õiglast põllumajanduspoliitikat ning ka sektori rahalisttoetamist Ø Põllumajandusele tuleks anda eristaatus, mis võimaldaks toidukriiside korralvõtta erimeetmeid Ø Euroopa peab suutma ühiste ja tõhusate meetmetega sekkuda,et tagada toiduga varustamine ja ennetada ränka asümmeetriat, mis siiani valitseb ELis jakolmandates riikides toodetud toodete ohutusstandardites. Valed toitumisharjumused Ø Tänapäeval on maailm toidu järgi jaotunud Ø See tähendab, et kui osa inimesi sööb liiga
Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses (USA, Pr ja SB) tsoonis läbiviidud rahareform (ka Lääne- Berliinis); NSVL ei saanud Lääne-Berliini majanduslikult siduda enda piirkonnaga ning vastuseks sulges läänetsoonidega maismaaühenduse. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise. Saksamaa lõhenemine (1949): · Saksa Demokraatlik Vabariik NSVL kontrolli all · Saksa Liitvabariik Lääne kontrolli all · Lääne-Berliin eristaatus Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks. Organisatsioonid NATO 1949. aastal loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid 12 asutajariiki (Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Pr, SB, Taani, USA ja Kanada) ning organisatsiooni eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. Põhimõte: kui kedagi rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja.
enamust esindava organisatsiooni vabade kollektiivläbirääkimiste õigust. Samuti on komitee rõhutanud, et kollektiivlepingute laiendamisel tuleks tugineda asjakohases sektoris ettevõetava laiendamise tagajärgede kolmepoolsele analüüsile. Esindusorganisatsioonide all peetakse silmas „tööandjate ja töötajate kõige esinduslikumaid organisatsioone, kellel on vaba ühinemise õigus”. Esindusorganisatsioonidel on ILO süsteemis eristaatus ja -positsioon. See ei tähenda aga, et teistel konkureerivatel organisatsioonidel ei oleks ILO konventsioonide nr 87 ja 98 järgi ametiühingute põhiõigusi. Üldiselt ei peeta kõige esinduslikumatele organisatsioonidele eriõiguste andmist vähemusorganisatsioonide diskrimineerimiseks. ILO soovituses rõhutatakse, et laiendamismenetlus on kooskõlas ühinemisvabaduse põhimõtetega, ent ei jäeta toonitamata, et riik võib seada sellisele menetlusele tingimusi,
Liitlaste Kontrollnõukogu lakkas sisuliselt tegutsemast juba märtsis 1948, lõhe läänesektorite ja NSV Liidu tsooni vahel süvenes üha. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ühendasid oma tsoonid. Loodi Saksamaa Liitvabariik, mille põhiseadus võeti vastu mais 1949. Parlament alustas tööd septembris. Oktoobris 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli Saksamaa lõhenenud kaheks riigiks. (ühinesid taas alles 1990) Lääne-Berliinile jäi eristaatus. III Kriisid ja kriisikolded 1) Korea sõda 1950-1953 Ajalugu: 1904-05 Vene-Jaapani sõjas okupeeris Jaapan Korea. Teises maailmasõjas otsustasid Jaapani vastu sõdivad riigid Korea suveräänsuse taastada. 1945 vabastati NSV Liidu abiga Jaapani käest Põhja-Korea, septembris 1945 hõivas USA Lõuna-Korea (kuni 38. paralleelini). Tänaseni eksisteerib 2 Koread Korea Rahvademokraatlik Vabariik ehk Põhja-Korea (tekkis 1945,
Seega muudatuste elluviimine ei saa olla juhtidele kerge. Õnnestumiseks on vaja muudatusi juhtida ja vastuseis ületada. Muudatuse vastuseisu ilminguteks on töötajate vähene koostöövalmidus, apaatsus, tööpanuse vähenemine ja kuulujuttude levitamine. Igal sellisel vastupanu ilmingul on tavaliselt põhjuseks hirm kaotada mingeid sisemisi ja väliseid hüvesid, milleks võivad olla töörahulolu, töötasu, töökoht, eristaatus jpm. Selleks, et sellistes olukordades õnnestuda, tuleb juhtidel parandada kommunikatsiooni, toetada töötajaid ümberõppes, haarata töötajad muutusse kaasa ning toetada informatsiooni ja kaasamisega. Kõige levinumateks muudatuste vastupanu põhjusteks inimestes on Alas'e ja Salu järgi: · Oht isiklikele huvidele, võimu, prestiizi või sissetuleku vähenemise kartus · Juhtkonna vähene usaldamine ja arusaamatused
Põhjamaad Riigikord: Parlamentaarne monarhia, mitmeparteiline. Majandus: · Kasutati täiel määral liberaalse turumajandusega kaasnevaid hüvesid, Stabiilne, põhiseadusele rajatud liberaalne reziim, mis arenes demokraatia poole. · Kiiresti arenesid linnad ja sealne tööstuse ja kaubandusega · väga vaest kihti on väga vähe Sisepoliitika: · Vahendid, mida suured riigid kulutasid sõjatööstusele, suunati kultuuri arendamisele · Soomel oli keisririigis eristaatus: ei kehtinud sõjaväekohustus, oma rahasüsteem. · Ei tuntud sotsiaalset ekstremismi. (Norra lahkulöömine Rootsist 1905) Välispoliitika: · Põhjamaadesse ei puutunud suurriikide rivaalitsemised · Neil polnud ka koloniaalseid ja imperialistlikke ambitsioone. Ameerika Ühendriigid (lk.37-40): Majandus: · Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused:
1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) - 10 - Prantsusmaa Kristel Tilk 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Prantsusmaa riigiasjadega tegelesid kuni revolutsioonini 1789 monarhid ja nende isiklikult välja valitud ministrid. 1958
Ülddeklaratsiooni mudel 5 struktuurset joont - Inimväärikus - Väärtuste tagamise mehhanism - Indiviidi õigused - Vastastikku sõltuv ja lahutamatu kogum - Riikide rakendamiskohustus Väärtuste kaitse mehhanism Kolm aspekti: - Võrdsed õigused - Võõrandamatud - Universaalsed Valik väärtustest Inimõigused ise pole väärtused Indiviidi õigused - Isikute kaitse - Õiguse kandja - Perekonna ’eristaatus’ Vastastikune sõltuvus ja lahutamatus Majanduslike ja sotsiaalsete õiguste staatus - Universaalsus - Olulisus - Praktilisus - Rakendamine Aktiivsed ja passiivsed õigused Riigi roll - Riik kui inimõiguste rakendaja – nt mõrvar ei riku teise inimõigusi - Riik kui peamine rikkuja - Inimõigused hoiavad riiki midagi tegemast või panna midagi tegema - Inimõigused annavad inimestele riigi üle kontrolli Rahvusvaheline rakendamine
Arvatavasti ta surigi tervisehäiretesse. Lapsepõlvea nähtud mäss põhjustas tal elu lõpuni näolihaste krampe. Ta valitses 43 aastat ja muutis sellega Venemaad igaveseks. Balti eriolukord · Balti aadlikud said kinnituse oma võimule · Administratiivsed piirid jäid samaks o Põhja-Eestist sai Eestimaa kubermang o Lõuna-Eesti koos Lätimaaga Liivimaa kubermang o Liivimaa alla kuuluval Saaremaal oli eristaatus · Eestimaad valitsesid kolm rüütelkonda o Eestimaa rüütelkond Tallinn o Liivimaa rüütelkond Riia o Saaremaa rüütelkond Kuressaare Venemaast oli Eesti eraldatud tollipiiriga. Rüütelkonda kuulusid vaid aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud. Aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks oli Maapäev. Rüütelkonna tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium.
(Kreeka naisennustaja, kes need Rooma kuningale müüs). Rooma riigis segunesid mitmed usud. Nende algne religioon hakkas kaduma, säilis vaid formaalse riigiusuna. Selle asemel hakati ülistama mitmete erinevate jumaluste kokku-sulandeid. Müsteeriumid olulised - Bacchus. Oluliseks tõusis Isis, keda oli mõjutanud Kreeka, muutus peaaegu kõikvõimsaks. Jumalaema formaat. 1. saj eKr alistati Palestiina, monoteismi tõttu neil eristaatus - palju vabadusi. Valitsusaja lõpul määras Augustus sinna asevalitseja - prokuraatori. Siiski juudid virisesid, ringi rändas Jeesus - rändjutlustaja - "Taevasse saavad vaesed". Ülikkonna vastuseis, sundisid Juuda porkuraatorit Pontius Pilatust teda hukkama - u 30. pKr löödi risti. Ei tak. tema õpetuse levikut. Oodati jumalariigi saabumist. Kristlus muutus populaarseks, kuna olid kõigile avatud. Kaasa aitasid apostlid - rändjutlustajad: Peetrus (alustas Rooma kristliku koguduse, 1
NSV Liit lootis SDV-st kujundada sotsialismi näidismaa. Liitlaste Kontrollnõukogu lakkas sisuliselt tegutsemast juba märtsis 1948, lõhe läänesektorite ja NSV Liidu tsooni vahel süvenes üha. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ühendasid oma tsoonid. Loodi Saksamaa Liitvabariik. Oktoobris 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli Saksamaa lõhenenud kaheks riigiks. Lääne-Berliinile jäi eristaatus. SDV Riik eksisteeris alates 7. oktooberist 1949 kuni 3. oktoobrini 1990 . Pealinn- Berliin Pindala- 108 179 km² Rahvaarv- 16,35 miljonit (jaanuar 1990) Rahaühik- Saksa DV mark Riigikord- demokraatlik vabariik Riik piirnes põhjas Läänemerega, läänes Saksa Liitvabariigiga, idas Poolaga ja lõunas Tsehhoslovakkiaga. Saksa DV jagunes halduslikult 14 ringkonnaks. Üle 99% rahvastikust olid sakslased
Viide artikli asukohale: http://www.postimees.ee/2731344/putin-liigub-lahemale- krimmi-annekteerimisele 5. analüüsitav artikkel koos töö autori märgetega Putin tunnustas Krimmi iseseisva riigina 17. märts 2014 21:13 Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas esmaspäeval seadluse, mis tunnustab Krimmi «suveräänse ja iseseisva» riigina. Kremli veebilehele kohaselt tunnustab Venemaa Putini seadlusega «Krimmi Vabariiki, kus Sevastopoli linnal on eristaatus, iseseisva ja suveräänse riigina». Seadlus allkirjastati vastuseks «Krimmi rahva üleüldisel referendumil väljendatud tahtele», seisis veebilehel. «Seadlus jõustub allkirjastamise päeval.» Selles viidatakse Krimmi pühapäevasele referendumile, kus Krimmi lahkulöömist Ukrainast ja ühinemist Venemaaga toetas kohalike võimude sõnul 96,77 protsenti hääletanutest. Krimmi venemeelsed võimud esitasid esmaspäeval ametliku taotluse ühineda Venemaaga
Põhjamaad Riigikord: Parlamentaarne monarhia, mitmeparteiline. Majandus: Kasutati täiel määral liberaalse turumajandusega kaasnevaid hüvesid, Stabiilne, põhiseadusele rajatud liberaalne reziim, mis arenes demokraatia poole. Kiiresti arenesid linnad ja sealne tööstuse ja kaubandusega väga vaest kihti on väga vähe Sisepoliitika: Vahendid, mida suured riigid kulutasid sõjatööstusele, suunati kultuuri arendamisele Soomel oli keisririigis eristaatus: ei kehtinud sõjaväekohustus, oma rahasüsteem. Ei tuntud sotsiaalset ekstremismi. (Norra lahkulöömine Rootsist 1905) Välispoliitika: Põhjamaadesse ei puutunud suurriikide rivaalitsemised Neil polnud ka koloniaalseid ja imperialistlikke ambitsioone. Ameerika Ühendriigid (lk.37-40): Majandus: Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused: 1) odav tööjõud (pidev sisseränne);
- Lääneriigid tunnustavad NL 1941. a piire. 1945 Jalta konverents (SRB, USA, NL) 4.11. Saksamaa jagamine veebruar okupatsioonitsoonideks, liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, otsustatakse luua ÜRO. 1945 Potsdami konverents (SRB, USA, NL) 17. juuli2. - Saksamaa jagamine ja denatsifitseerimine, august - Berliini eristaatus, - sakslaste ümberasustamine Poolast, Ungarist ja Tsehhoslovakkiast. 1946 Stalini ja Churchilli kõned Stalini kõne põhimotiiv: Churchilli kõne põhimotiiv 1947 Trumani doktriin 12. märts 1947 Trumani kõne doktriin kahe eluviisi võitlusest ,,Üks eluviis põhineb enamuse tahtel ja seda
eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted nende riikidega põhinevad jagatud väärtustel nagu õigusriik, transparentne ja hea valitsemine, inim- ja vähemusõiguste austamine, turumajandus ja säästev areng. Otsustati, et neil riikidel on ka eristaatus kahepoolseis suhetes EL-iga. Püüeldes õigusruumi ühtlustamise poole Euroopas, aitab EL kaasa piiriäärsete riikide arengule, tagamaks stabiilsust ja julgeolekut Euroopa Liidu piirides. Millised need riigid on ja kuidas toimub nende riikide abistamine Euroliidust, kirjeldabki õppeaine nimetusega “EL naabruspoliitika”. Sealjuures vaatleb antud õppeaine eraldi loengupaaridena Euroopa Liidu naabruspoliitika (ENP) põhilisi komponente nagu seda on Põhja-mõõde ehk Põhjadimensioon,
piir. Ordule kuulus Muhu saar, Ida-Saaremaa ja Kihelkonna kihelkond, piiskopile ülejäänu. Liivi sõja alguses langes Saaremaa Taani võimu alla, aastatel 15601572 valitses seda hertsog Magnus. 1645. aastal läks Saaremaa Brömsebro rahuga Taanilt Rootsile. 1710. aastal vallutasid Saaremaa venelased, ametlikult liideti see Venemaaga Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. 3 Kuni 19. sajandini lõpuni oli Saaremaal olnud eristaatus. Taani ajal oli ta eraldi provints, Rootsi ajal kuninganna Kristiina isiklik valdus ja hiljem samuti pigem eraldi provints kui maakond (kreis). Ka Peeter I tunnustas osaliselt Saaremaa eristaatust, jättes alles Saaremaa rüütelkonna ja superintendendi (kõrgeim kiriklik ametnik). 19. sajandil sai Saaremaast Liivimaa kubermangu kuuluv maakond. Superintendendi koht kaotati, kuid rüütelkond jäi alles. Saare maakond eksisteeris kuni 1950
Ühe naise kohta sünnib 2.1 last. Sündide ja surmade arv on riigis 1000 elaniku kohta vastavalt 18,1 ja 6,26 (hinnanguline 2011). Kuni üheaastaste laste suremus 1000 elaniku kohta on 28 (riikide arvestuses 72. kohal). Poisse ja tüdrukuid sünnib Indoneesias üsna ühe palju, kuid poisse siiski mõne võrra rohkem. Indoneesia on demograafilise plahvatuse ülemineku etapis. LINNASTUMINE Indoneesia koosneb 34 provintsist, millest viiel on eristaatus. Igal provintsil on oma seadusandlik võim ja kuberner. Provintsid jagunevad regentkondadeks ja linnadeks, mis jagunevad omakorda ringkondadeks ning edasi küladeks. Rahvastikust 44% (2010) elab linnades. Suurimad linnad, rahvaarvu järgi on Jakarta, Surabaya, Medan, Bandung, Bekasi, Palembang, Tangerang, Makassar, Semarang, Depok. Kõige rohkem asuvad inimesed riigi lõuna poolsetel saartel, sest seal pole nii mägine kui riigi põhjaosas ja seal asuvad suuremad saared
Berliinil vabalinnana edasi eksisteerida. 23. mail 1949. aastal kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja Saksa Föderatiivne Vabariik (Bundesrepublik Deutschland, BDR). Sellele vastas Nõukogude liit Saksa Demokraatliku Vabariigi (Deutsche Demokratische Republik, DDR) väljakuulutamisega. Inglismaa, Pransusmaa ja Ameerika Ühendriigid kohustusid kaitsma Saksamaa kunagise pealinna lääneosa Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Nõukogude Liidu annektsioonikatsete vastu. Linna eristaatus jäi püsima riigi taastamiseni 1990. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sõltumatu demokraatlik riik ainult nime poolest. Temast sai NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolne bastion. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõis Ida-Berliinis 17. juunil 1953[1], suruti räigelt maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada risti läbi Berliini okastraadiga müüri. Tööd aslustati 13. augustil 1961
jälitustegevusega seotud). Teatud juhtudel võib kohtuistungi ka kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lg 1 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskatisesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadusest lähtudes. Vrd. Teatud juhtudel on mõnele isikule tagatud teatud privileegid või eristaatus – nt diplomaadid, õiguskantsler, riigikoguliikmed. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikud vaidluses. Kohus on sõltumatu ja neutraalne. Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma väiteid ja tõendeid – nn “ärakuulamisõigus”. Informeerituse printsiip PS § 21 lg 1 „Igaühelt, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmisest.“ Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest
4.Operatsioonidel, mis on suunatud eurosüsteemi struktuurse likviidsuspositsiooni parandamisele finantssektori suhtes, kasu-tatakse nii võlakirjade emiteerimist, pöördrepotehinguid kui ka muid instrumente. Need operatsioonid võivad toimuda regulaar- selt või üksiktehingutena. lk. 133-134 15. Rahvusvaheliste Arvelduste Pank: BIS asub Šveitsi linnas Baselis ning tegutseb formaalselt Šveitsi kommertspanga litsentsiga. Rahvusvahelise kokkuleppe järgi on BIS-ile antud aga eristaatus ning seetõttu ei käsitle ka Šveitsi võimud panka tavalise kommertspangana. BIS näeb enda eesmärgina võimaldada ja süvendada keskpankade rahvusvahelist rahanduslikku koostööd. 2011. a seisuga kuuluvad BIS-i liikmeskonda 58 riigis asuvad keskpangad. Vajadus keskpankade tegevust koordineeriva organisatsiooni järgi tekkis pärast I Maailmasõda, mil keskpankadel ilmnes vajadus stabiliseerida oma valuutasid ning Saksamaa reparatsioonid võitjariikidele muutsid riikidevahelisi arveldusi
Eesti panga selle kohase seadusliku regulatsiooni loomisel lähtuti just suurema iseseisusega keskpanga põhumõttest, mis tõttu valitsuse mõju Eesti Pangale on lõppkokkuvõtte suhteliselt väike. Rahvusvaheliste arvelduste pank (Bank for International Settlements, BIS). Ajaloos nimetati seda panka riikide keskpankade keskpangaks. Asub Šveitsis Baselis ning formaalselt tegutseb ta Šveitsi kommertspanga litsentsiga. Kuna rahvusvaheliste kokkulepetega on pangale antud eristaatus, siis ei käsitleta seda lihtsa kommertspangana. 1930 aastal asutati BIS. Sajandivahetusel oli panga aktsionärideks 28 erinevat keskpanka, kuid tegevuses ei osale enam USA pangad. Vajadus keskpankade tegevuse koordineerimises tekkis peale esimest maailmasõda, kui päevakorda tõusis riikide valuutade stabiliseerimise küsimus, ning riikidevahelised maksed e valuutaarveldused, eelkõige Saksamaa hüvitised sõja võitnud riikidele. Tänapäeval osutab
informatsiooni saanud inimeselt, kes eelistas jääda anonüümseks, on probleemiks allikakaitse. Teine oluline kaitse laimusüüdistuse vastu on avalikkuse huvi. Ehk teisisõnu: kas ajakirjanduse kohustus informeerida on primaarne? Austrias ja Hollandis tuleb süüdistataval ajakirjanikul tõestada, et laimav informatsioon oli avaldatud lähtudes avalikkuse huvist ja heast tahtest. Avalikkuse huviga on seotud avaliku elu tegelase eristaatus difamatsiooni puhul Pressivabadus ja avalik huvi *Ajakirjandusvabadus ei ole sõnavabdus *Ajakirjanduslik vabadus: avalikult levitada informatsiooni ja ideid, mis võivad kellegi õigusi või vabadusi riivata *Ajakirjanduslik kohustus: levitada informatsiooni ja ideid poliitiliselt teemadel või mis on avalikkuse huvides *Avalikkuse õigus: saada sellist informatsiooni ____ Avalikkusel on suur huvi teada saada, mis ühiskonnas toimub, kuid sinna hulka
ks (région v e r g n e -N o r m a n mitmuses métropoli 3.Au r m a n d ia (Basse régions m t aine4,.Alam-No Emamaa étropolita ( B o u r g ogne) l on 21 pii in ndia eristaatus rkonda nin es)5. .Burgu ( B reizh) es olev K g t a g n e orsika sa 6.Bre d ( C e ntre) ar rk o n 7.Keskpii e - A rdenne p a g n
sinna Rootsi kuningriigi teine ülikool Uppsala kõrvale ning 1630 loodi sinna Svea ja Turu õuekohtu kõrvale ka Rootsi riigi kolmas õuekohus. Nii tõusis tartu tähtsus ka kohtulinnana. Uued koolid jäid esialgu suletuks talurahva esindajatele. Suure arengu tegi 17saj kahtlemata läbi ka eestikeelne kirjasõna ning rahvaharidus. Viimast teotas muuhulgas 1686.a Rootsi riigi kirikuseadus, mille järgi pisis köstrid talurahva lapsi lugema õpetama. Eristaatus Vene impeeriumi koosseisus Riia ja Tallinn mängisid 18.saj Vene impeeriumi jaoks erilist rolli. Keiser Peeter I avaldas soovi , et kõik Vene impeeriumi linnad kujundada Tallinna ja Riia eeskujul. Ta tahtis küll näha Vene impeeriumi linnu sarnastena Tallinnale ja Riiale, kuid ta keeldus loomast alust nende linnade arengule. 1704.a alistusid venelastele Narva ja Tartu. Vene vägedele alistusid 1710.a 15 juulil Riia, 23.august Pärnu, 26.september Kuressaare ja 10.oktoober Tallinn
mai Religioon (religiones, religio) 27 eKr Kultus (cultus) 475 pKr Manilus 270. aastatel pKr Gnoosis 475 pKr Monism kujutab jumalat ebaisikulisena. Juutide vastandumine antiikreligioonile polnud nii rõhutatud kui varakristlus. Seetõttu sai juudi religioon Rooma riigis vabamalt eksisteerida kui varakristlus. Religioon ei tohtinud ohustada avalikku korda ja kõlblust ega halvustada riigiusundit. Juutidel oli Rooma religioonis eristaatus: nad olid vabastatud keisrikultusest. Juudi kogukonna pagendamiseks ühest riigi otsast teise oli vaja keisri otsust. Juudi riik oli Rooma riigi algusest multikultuurne riik ja seetõttu ka multireligioosne paljude erinevate kultustega. Roomlased ei nõudnud vallutatud aladelt Rooma usu vastuvõtmist, küll aga püstitati Rooma kultuskeskused (Kapitooliumi triaad). Jumalanna Roma oli Rooma võimu personifikatsioon provintsides. Keisrikultus. Austust osutati keisri geniusele (kaitsevaim)
● A.Ansip (ANZIP) 2005-2014 ● T. Rõivas 2014-2016 ● J.Ratas 2016- Jäägrikriis 1993 ● 1993.a suvel teatas Pullapääl asuv jäägrikompanii oma allumatusest Eesti Vabariigile. Reformid ● Omandireform (riigistatud vara tagastamine, ettevõtete erastamine kolhooside likvideerimine) ● Maksureform (üleminek proportsionaalsele maksusüsteemile) 1994.a juulileping ● Vene väed lahkusid Eestist 31.augustil 1994. ● Paldiskile anti mõneks ajaks eristaatus. ● Vene sõjaväepensionäridele anti sotsiaalsed garantiid. Metalli äri 2004 ● Liitumine EL ja Natoga 16.05.2017 30 PILTI 1. Berliini müüri langemine 2. Gorbatšov 3. Kreml, 1991 ja riigipöördekatse augustis 4. Lech Walesa 5. Hirvepargi miiting 6. Sametrevolutsioon 7. Rumeenlased enne hukkamist 8. Balti kett 9. Johannes Paulus II 10. 1991 jaanuar 11. Poola ümarlaud 12. Vaino Väljas 13. Fosforiidikampaania 14. Talongid 15
1956-60 Adolf Päss 1985-91 Erich Kaup Välis-Eestis: Välismaal elavatest eestlastest teadlastega oleks võinud lausa eraldi ülikooli kokku panna. „Välis-Eesti teadlaste leksikoni“ pandi kirja 578 teadlast. Üsna palju oli humanitaar- ja ajaloovaldkonna inimesi. Humanitaar- ehk rahvusteadlased olid eriseisundis pagulased, kuna allikaline baas oli pagulasteadlastele enamasti kättesaamatu (nt Rootsi aja uurimine teises staatuses kui NSVL uurimine jms). Teiselt poolt on eristaatus seotud ka ideoloogilise tegevusega. Paljudel juhtudel oli nende teadlaste ülesandeks paljastada Nõukogude võimu tegelikkus. Hoolimata tõsiasjast, et mitmed teadlased Eestist lahkusid, ei leidnud nad kohe erialast tööd. Peale sõda ei kujune kohe välja koordineeritud teadustegevust paguluses. Kohanemine uute oludega võttis aega, teadlaskonna ümberpaiknemine aktuaalne teema pagulusperioodi vältel. Lisaks tuli esmajoones mõelda pere toitmisele, seetõttu tuli sageli teisi töid teha.
43. RIIGIPEA Juriidiline laad: Juriidiline laad sõltub sellest, kas riigivalitsemise vormid põhinevad monarhial või demokraatlikul vabariiklusel. Ühel juhul on tegu päritava võimuga ja teisel juhul valitava. Riigipea valitakse kas otse või valijameeste poolt või parlamendi poolt (kas alamkoja või mõlema koja poolt kui kahekojlaine parlament). Iseloomulik: 1) Riigi esindusfuktsioon 2) Juriidiline eristaatus ehk immuniteet 3) Positisoon sõltub sellest, kas tegemist parlamentaarse või võimude lahususe või neid ühitava süsteemiga. Kui president on ka valitsuse juht, on pädevus lai ja positsioon tugev. Kui riigipea ei ole valitsuse juht, on ta kõrgeim täidesaatva võimu tasand. Valitsuse juhina ühendab ta nii kollegiaalse kui ka ainuisikulise täidesaatva riigivõimu (USA). Funktisoon: Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik, kelle funktsiooniks on esindada
EP sellekohase seadusliku regulatsiooni loomisel lähtuti just suurema iseseisvusega keskpanga põhimõttest, mistõttu valitsuse mõju EP-le on lõppkokkuvõttes suht väike. Rahvusvahelised organisatsioonid: Rahvusvaheliste arvelduste pank Bank for International settlements BIS. Ajaloos nimetati seda panka riikide keskpankade keskpangaks. Asub Šveitsis ning formaalselt tegutseb šveitsi kommertspanga litsentsiga. Kuna rahvusvaheliste kokkulepetega on pangale antud eristaatus ei käsitle ka Šveits ise seda kommertspangana. Asutati 1930. aastal. 1900 lõpus oli panga aktsionärideks 28 erinevat keskpanka, tegevuses ei osale enam USA pangad. Vajadus keskpankade tegevuse koordineerimiseks tekkis peale 1.stmaailmasõda kui päevakorda tõusis riikide valuutade stabiliseerimise küsimus ning riikidevahelised maksed e valuutaarveldused eelkõige Saksamaa hüvitised sõja väitnud riikidele.
tasuks endale piiskopi nimetamise õiguse iga kord kui koht vabaneb. Salaleping, mis sõlmiti, sätestas, et senine piiskop astub tagasi ja kuningas saab nimetada uueks piiskopiks oma venna, hertsog Magnuse. Kevadel saabub Magnus Kuresaarde 400 palgasõduri ja muude meestega, majapidamisega jne. Ostab Tallinna piiskopkonna. Kettlerist saab Kuramaa ja Zemgallia hertsog. Liivimaa jagatud erinevate valitsejate vahel. Riial eristaatus, kuni ollakse valmis allutama Poolale, 1581. 1563.aastal peapiiskop sureb-pärast seda ei hakatud vaimulikku järglast Poola võimu poolt otsima. Koadjuutor Christoph asub tegutsema iseseisvalt, soovis mängida peapiiskopi ala Rootsi võimudele. 31.oktoober 1563 jõudis vastava kokkuleppeni, millega oleks peapiiskpi ala läinud Rootsi võimu alla, aga Rootsi väed olid kaugel. Poola võimud kõrvaldasid Christophi ja sellega oli asi lahendatud. 1561-1629 perioodil palju sõdu
korral valib teda parlament (kaudne poliitiline sõltuvus). 58 Riigipea staatust iseloomustab: 1) riigi esindusfunktsioon ja sellega seonduvad auõigused, seejuures ka ex officio õigused riigi esindamisel (ex officio - õigus esindada riiki ilma erivolituseta - aluseks on põhimõte jus representationes omnimodae: riigipea tahteavaldus loetakse riigi tahteavalduseks); 2) juriidiline eristaatus ehk immuniteet; 3) riigipea positsioon (pädevus laiem või kitsam) sõltub suuresti sellest, kas tegemist on parlamentaarsete või võimude lahususe või neid ühitava segasüsteemiga. Süsteemis, kus president on sisuliselt ka valitsuse juht (USA), on tema pädevus lai ja positsioon väga tugev. Kui president on enamasti vaid esindusisik (Saksa LV) , siis on tema positsioon nõrk (pädevus piiratud ja ammendav) . Riigipea valitakse kas otse rahva poolt või vahendatult - viimasel juhul kas:
eksperdi, linnakodanike ja Eesti pereturistide arvates säilitamist. Pärnu linnakodanikud kinnitasid turismiklastri uuringutulemusi, mille kohaselt tahavad nad olla kuurordi taastamisel osalised ja arendajad. Erinevalt klastri liikmete arvamusest soovib kohalik kogukond veelgi suuremal määral kaasa lüüa. Soovitakse saada Pärnu Linnavalitsuselt õigus arendada kuurort välja eraisikute loodavate pereettevõtete baasil, millele tuleb anda eristaatus (madalamad nõuded, soodustingimustel maksustamine, vajaliku infrastruktuuriga toetamine). Suurte turismiettevõtete kaasamist peavad nad mõistlikuks, kuid soovivad, et viimased kujundaks oma stiili ümber väikelinna sobivalt maalähedaseks madalad hooneid, personaalne teenindus koos isikupärase tootega. Eesti pereturistide soovidest lähtuvalt on autori arvates võimalik kujundada Pärnu aktiivsete linnakodanike baasil eelkõige suviseks elamuskuurordiks, mille tegevustelg
Vaba ruum kodulehel peaks tutvustama olemasolevaid interaktiivseid võimalusi (sisselogimine, infoleht, jms), · vahendama uudiseid. Koduleht peaks ära tooma kõik saidi uudised: uued dokumendid, algatused, jms; uudiste jaoks peaks olema eraldi tsoon. Sageli kuhjatakse kodulehele tarbetut informatsiooni petlikus lootuses, et see köidab kasutaja tähelepanu. Praktika seda arvamust ei toeta: liigne infohulk ajab kasutaja segadusse ja ta ei leia vajaminevat. Kodulehel on eristaatus ja selle struktuur võib teistest saidi lehtedest erineda. Ent üldpõhimõtted peavad olema samad; s.t sellised elemendid nagu metanavigeerimine ja peanavigeerimine peavad olema samas vormingus ja sama asukohaga kui teistel lehtedel. SEKUNDAARNE KODULEHT Kontekst: saidi hierarhiline struktuur võib koosneda paljudest kihtidest ja iga kiht omakorda arvukatest jaotistest. Alati ei ole võimalik keerukat ülesehitust vältida.
puhkekodu rajamine Kosel. See andis Liidu liikmetele võimaluse peale puhkamise ka seal rajatud raamatukogus ennast täiendada. Hästi läksid ka EALi korraldatud pressiballid, mille sissetulekuid kasutati kirjastamistegevuses. EAL hakkas taotlema selgete kutsenõuete fikseerimist ja ajakirjanike kutse- ettevalmistuse hindamist Liidu poolt. Sellega seoses astus EAL samme ajakirjandusseaduse läbisurumiseks, et tagada ajakirjanduse eristaatus autoritaarses ühiskonnas, kuid see ei õnnestunud. Samuti ei suudetud trükiseadusesse lülitada punkti, mis lubaks väljaandjaid kasutada toimetajaina, osakondade juhtidena või toimetuste alaliste tööjõududena ainult neid isikuid, kes on omandanud vastava kvalifikatsiooni. Samas näitasid EALi püüded kontrollida alalepääsu ajakirjaniku ameti arenemist professionaliseerumise poole. Industriaalühiskonnas muutub sotsiaalne aeg oluliselt kiiremaks. Uudiste levitamise
Teisene õigus sisaldab nn ühepoolseid akte ning lepinguid ja kokkuleppeid. Ühepoolsed aktid on enamjaolt loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 288: määrused, direktiivid, otsused, arvamused ja soovitused. Peale selle on eelnevatele lepingutele tuginevaid eriakte. Näiteks kriminaalasjades kohaldatakse endiselt raamotsuseid (need võeti vastu enne Lissaboni lepingu jõustumist, kui politsei- ja õigusalasel koostööl kriminaalasjades oli eristaatus, mille kohta leiate rohkem teavet järgmiselt lingilt: kokkuvõtted - kriminaalasjad kuni novembrini 2009). Õigusloomeprotsessiga vastuvõetud õiguslikult siduvaid akte, nagu määrused, direktiivid ja raamotsused, nimetatakse õigustloovateks aktideks ehk õigusaktideks. Lepingud ja kokkulepped hõlmavad rahvusvahelisi lepinguid ja kokkuleppeid või konventsioone, millele on alla kirjutanud ühendus või Euroopa Liit ning väljaspool ELi asuv
annaabi.ee 
