Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti Vabariigi võimuorganid (0)

1 Hindamata
Punktid
E esti Vabariigi võimuorganid
1.Riigikogu:
Riigikogu kosseisus on parlament , mis on rahvaesindusorgan ja saadikud, kes on rahva tahte esindajad. Saadikutel on eristaatus, saadikut ei tohi ilma parlamendi nõusolekuta arreteerida ega kohut mõista tema üle. Neil on kõrge palk ja mõningad soodustused(eluaseme-, sõidukulude-, telefonikõnede kompentseerimine).
Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, juhtuse moodust. Riigikogu esimees(Ene Ergma ) ja 2aseesimeest(Kristiina Ojuland, Jüri Ratas). Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (10alalist komisjoni).
Franktsiooni kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Üks saadik võib kuuluda ainult ühte franktsiooni, ta võib ka loobuda franktsioonides osalemast. Franktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende puhul seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hääletamisel.(nt Mõõdukate franktsioon ).
Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses, neid nimetatakse koalitsiooniparteideks.
Erakonnad , kes pole valitsusega seotud, moodust.opositsiooni.
Otsuste tegemis protseduur-parlament langetab otsuseid avalikult hääletades, seaduseelnõu peab saama vähemalt üle 50 poolehääle.
Riigikogu ülesanneteks on: 1)esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid
2)arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3)võtta vastu seaduseid 4)valitsuse ametissepanek ja kontroll tema töö üle 5)võtab vastu riigi eelarve
2.Eesti Vabariigi president :
Valimine: Presidendi valib valimiskogu(salajane hääletus). Presidendi valitsusaeg on maksimaalselt 5aastat. Presidendi õigused ja kohustused: 1)osaleb rahvusvahelisel suhtlemisel 2)kuulutab välja valimised 3)kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu 4)kuulutab ja annab välja seadusi 5)teeb Riigikogule ettepaneku tähtsate ametite ametissenimetamiseks.
Eesti 1.president Päts(1938-1940), Meri(1992-2001), Rüütel(2001-2006), Ilves(2006- )
3.Eesti Vabariigi valitsus:
Valitsuse vahetumine : 1)pärast riigikogu valimisi, mil eelmine valitsus volitused maha paneb 2)pärast valitsuskriisi
Täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei , mida juhib riigisekretär.
Valitsuse ül:viia ellu riigi sise-ja välispoliitikat.(mitmesugused tegevused ühiskonnaelu eri valdkondades).
Valitsuse ülesanded Õigusalase tegevuse vallas: 1)esitada parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid 2)sätestada määrusega meetmeid, mis tagavad seaduste elluviimise 3)tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek
Majanduse vallas: 1)koguda makse 2)korraldada riigiettevõtete majandamist 3)juhtida riigi majandusarengut ja planeerida selle strateegiat 4)koostada riigieelarve , jälgida selle täitmist 5)arendada side- ning transpordivõrke
Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas: 1)korraldada haridust ja meditsiini 2)tagada inimväärne elatustase 3)maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid 4)garanteerida rahvuskultuuti püsimine ja aeg 5)kaitsta elu- ja looduskekkonda
Välissuhtluse vallas: 1)korraldada suhtlemist teiste riikidega 2)tagada riigi välisjulgeolek
Eesti Vabariigi võimuorganid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marell rõss Õppematerjali autor
Räägin Eesti Vabariigi riigikogust, presidendist, valitsusest ja nende ülesannetest.

Sarnased õppematerjalid

Riikogu ja valitsus
1
doc

Riikogu ja valitsus.

rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon 2.Vabariigi president ­ peamised ülesanded, kust tuleb?, kes võib kandideerida? Esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, nimetab ametisse ja vabastab ametist diplomaate, annab riiklikke autasusid ja auastmeid, kuulutab välja RK-s vastuvõetud seadusi, nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrid, kaitseväe juhtkonna ning teised kõrged riigiametnikud, Eesti vastase rünnaku korral kuulutab välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. Presidendi valib ametisse Riigikogu või spetsiaalne valijameeste kogu. Presidendiks võib kandideerida vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik Riigikogu liikmed(minim. 21) esitavad kandidaadi, hääletamine Riigikogus, kui 2/3 ei ole poolt tuleb teine hääletusvoor ja kui vaja siis ka kolmas ning kui kandidaat ei saa 68 poolthäält, siis valib presidendi valijatekogu. Kui aga 2/3 on poolt siis kandidaat

Ühiskonnaõpetus
Demokraatlik valitsemine
2
doc

Demokraatlik valitsemine

paragrahvide rohkuse, tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ja konkreetse sisu poolest; aitavad hoida demokraatiat: 1) sätestab riigi eesmärgid 2) määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused 3) kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Põhiseaduse muutmise kord Eestis: 1) rahva ja parlamendihääletuse korras. Selle muutmist saab algatada Eesti president või vähemalt 21 Riigikogu liiget. Riigikogus peab konstitutsiooniparandust arutama kaks järjestikkust koosseisu. 2) kiireloomuline ­ selleks peab küsimuse arutamist pooldama 4/5 Riigikogu saadikuist ja vastuvõtmise poolt hääletama 2/3 parlamendiliikmetest. Valitsuse määrused ­ piiritlevad ja kinnitavad asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrus(üldakt) ­ õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks.

Ühiskonnaõpetus
Riigivalitsemine
8
docx

Riigivalitsemine

Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel parlamendivalimiste teel. Parlamendi laialisaatmiseks kehtivad demokraatias kindlad reeglid, see ei olene presidendi või monarhi suvast. Eesti parlamendi ehk riigikogu peamised ülesnaded:  Menetleda ja vastu võtta seadusi  Ratifitseerida välislepinguid  Kinnitada riigieelare  Kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid  Kontrollida täitevvõimu (valitsust) 2. Vabariigi president – Eesti riigipea Eesti presidendi ülesanded määrab kindlaks Eesti Vabariigi põhiseadus. Need on suunatud eri võimuharude tasakaalu ning vastastikuse kontrolli tugevdamisele ja riigi rahvusvahelise maine tõstmisele. Eestis valib presidendi kas riigikogu või valimiskogu. (Vähemalt 40- aastane sünnijärgne Eesti kodanik) Võib juhtuda, et ka kolmandal hääletusel ei kogu ükski kandidaat vähemalt 68 häält

Ühiskond
Eesti valitsus-president-riigikogu
3
rtf

Eesti valitsus, president, riigikogu

- kinnitada/vastu võtta riigieelarve - menetleda ja vastu võtta seadused - kontrollida täitevvõimu ( valitsuse ) tegevust - kinnitada presidendi esitatud kõrgemae riigiametnike kandidatuurid - sedaduste vastu võtmine - valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle EESTI VABARIIGI PRESIDENT *valimine: - Presidendi valib riigikogu või valimiskogu *ametiaeg: - 5 aastat , max 2x5 aastat-> vältida ametiseisundi kuritarvitamist *Konstantin Päts - president aastail 1938-1940, Eesti esimene President *Lennart Meri - president aastail 1992-2001, Eesti teine President *Arnold Rüütle - president aastail 2001-2006. Eesti kolmas President *õigus:-allkirjastada kõiki sedausi, vastuolu põhiseadusega - rahvusvahelised suhted, loob kontakte

Ühiskonnaõpetus
Parlament-seadus-mõisted
6
docx

Parlament, seadus, mõisted

1. Millised on parlamendi (Riigikogu), presidendi ja vabariigi valitsuse ülesanded? Parlamendi (riigikogu) – seaduste vastuvõtmine; esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja huvisid; arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid; valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Presidendi – esindada riiki; kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused; nimetada kõrgeid riigiametnikke; olla riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi valitsuse - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib

Ühiskond
Ühiskond
1
doc

Ühiskond

Fraktsioon. e saadikurühm- erakonna liikmed riigikogus. Presidendi ül. : · Esindab rahvusvahelises suhtlemises · kuulutab välja riigikogu valimised ja seadused · määrab peaministri kandidaadi; · nimetab ja vallandab valitsuse liimeid. · Teeb riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiamtenike nimetamiseks · nimetab kohtunikud ja eesti panga presidendi · on riigikaitse kõrgeim juht Valitsuse ül: · viia ellu riigi sise, ja välispoliitikat · juhtuda riiku seaduste, riigieelarve ja koalitsioonilepingu alusel · koostada seaduseelnõusid, s.h. Riigieelarve eelnõu · suunata ja kordineerida valitsusasutuste tegevust. Ministeeriumid: välis, kaitse, sise, justiits, majandus- ja kommunikatsioon,

Ühiskond
Ühiskond
11
doc

Ühiskond

Niisuguseid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Seda gruppi esindavad näiteks USA, Saksamaa ja Venemaa, neid riike, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, tuntakse kui unitaarriike. Unitaarses ehk ühtses riigis on poliitika paikkondlikud erinevused väiksemad. Unitaarriikide hulka kuuluvad Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia riigid ning ka Eesti. Võimu kontrollimine on vajalik selleks, et: · Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides. · Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. · Vältida riigivõimu kuritarvitamist. Eespool on mainitud abinõusid, mis võimaldavad neid eesmärke saavutada: esiteks ­ parlamendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus, teiseks ­ rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler.

Ühiskonnaõpetus
Põhiseadus-õigused ja ülesanded-valitsus
4
doc

Põhiseadus, õigused ja ülesanded, valitsus

1. Mis on demokraatia? Demokraatia erinevad vormid 2. Eesti Põhiseadus. Mis on? Kes vütab vastu? Kuidas muudetakse? 3. Riigikogu õigused ja ülesanded. 4. Vabariigi Valitsuse õigused ja ülesanded. 5. Vabariigi Presidendi õigused ja ülesanded. 6. Maavalitsuse ja omavalitsuste õigused ja ülesanded. 7. Eesti kohtusüsteem. Kuidas jaguneb ja millega tegeleb? 8. Kaitsevägi ja Kaitseliit. Mis need on ja kuidas jagunevad? 1) * Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust ehk riiki, kus on võimul rahvas. * Demokraatia on valitsusevorm, mille puhul rahvas teostab võimu,kas vahetult või valitud esindajate ehk saadikute ja esinduskogude vahendusel. * Demokraatia erinevad vormid: 1) otsene demokraatia ­ on selline riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun