BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuurilised põhjused -pärisorjus e
1. Balti erikord 17101850 (1710-1762, 1796-1850) · talupoegade koormiste kasv tõus · Tunnused: säilitati kultuuritraditsioonid e. Kultuuriline · pärisorjusest hakati rääkima mõisnike hulgas omapära, omavalitsused · valgustusaeg ja mõtted muutuvad · Eelnes restitutsioon- mõisad anti tagasi · Aadlimatriklite sisseseadmine-koostatakse paks raamat , aadlike nimekirjad · 1796 taastub erikord. Venemaa avalik arvamus pöördub Baltierikorra vastu. Kokkuvõttes oli Balti kubermangude areng kiirem kui sise-Venemaa areng. Balti erikorda kinnistas provintsiaal-seadustik. Nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Baltisaksa aadlikud omasid sidemeid väljaspool
aladel senised seadused ja maksukorraldused. Sellega kaasnes eestlastele pärisorjuse süvenemine ja õiguste maha surumine. Venemaa tuli baltisaksa aadlike nõudmistele vastu, kuna niimoodi võidab kohaliku balti aadli poolehoiu ja jäävad püsima vallutatud alad. Balti aadlike abiga saab Venemaa muuta euroopalikumaks ja võimaldas säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga. Asehalduskord hakkas kehtima Katariina ajal 1783. aastal, ta oli Venemaa keisririigi valitseja Peeter naine, kes võttis võimu ka valitsemisel ning tõi kaasa muudatusi. Katariina lõi kubermanguseadused, mis hakkasid kehtima Venemaa piirkonnaaladel, millele oli kehtestatud Balti erikord. See oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Katariina soov oli tihedamini liita piirialad Venemaaga ja terviklikkuse tagamine. Kehtima hakkasid seadused, mis Venemaalgi. Halduskord muutis maakondade ja valdade piire ning loodi uued maakonna linnad, Paldiski ja Võru
raha. Kasumajandus kauplemine, paremad suhted, nihverdamine. Hakati korralikult riides käima, jaga kingad ja saapad, mitte enam pastlad. Vaimuelu Tartu ülikool esimest korda 1632 Rootsi ajal. Siis pandi piirid kinni ja sõdade tõttu ülikool suleti ning taasavati 1802. Tartut hakati taastama ja oli palju klassitsismi. Iga suur vallutaja (ka Napoleon) armastan klassitsismi. Tartut hakatakse ülikooli pärast nimetama teaduselinnaks. Üliõpilastest peetakse lugu ja saadakse aru ,,rebaste" naljast. Tänu ülikoolile saavad ka inimesed tööd juurde kojamehed, riidehoiutädid, õpetajad, professorid. Eestlased hakkasid rohkem koolis käima (K.J. Peterson, Masing, Faehlmann, Kreutzwald) Aleksander I lõpetab pärisorjuse ja tema auks Ingli sild. Puruks pommitatud toomemäe asemele tehakse inglise stiilis park. Sakslased toovad Eestisse kartuli, mustavalged lehmad. Kui läheb aeg edasi ja inimesed arenevad mõistuselt, luuakse Õpetatud Eesti Selts
kestis küll vaid kolmteist aastat ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus, kuid isegi pärast seda jäi kõrgemaks poliitiliseks võimuks keisrivõim ning kohaliku baltisaksa aadli mõjuvõim hakkas nõrgenema. Järgmine Balti erikorra nõrgenadmise etapp oli Keisririigi poolt linnade omavalitsusseaduse muutmine, mis võimaldas osaleda eestlastel senises sakslaste poolt juhitavate linnade omavalitsuses. Aadlike omavalitsusest teostasid rüütelkonnad, mida oli 4: Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas kõrgeid ametikohti täitvad baltisakslased. Baltisaksa seisusliku omavalitsuse tähtsaim organ oli maapäev, kuhu kuulusid kõik immatrikuleeritud s.t. kindlasse nimistusse kantud perekondade aadlikud- 18. sajandi keskpaigaks ühendasid Eesti, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad
Balti erikord Vene keskvõim ja baltisaksa aadel Mõiste Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud). Reduktsioon vs restitutsioon Restitutsioon Rootis valistusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmine nende ednistele omanikele. Aadel sai tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle. Milleks olid...? Millal? Balti erikord algas Põhjasõja ajal allkirjastatud kapitualtsioonilepinguga 1710. Lõplikult kehtestati Uusikapunki vaherahuga 1721. Kehtis kuni 1880-ndate aastate alguseni. Uusikapunki rahu 1721 Balti erikorra alused: Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse; Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus; Eesti- ja Liivimaale jäi omaseks luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS Balti erikorra püsimine: · Uuesti alustasid tegevust asehalduskorra eelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. · Koostati ka Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses.
Riigimõisad). Kolmandaks olid pastoraadid (e. Kirkikumõisad). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaa järgi. Selleks korraldati iga 7-8 aasta järel adramaarevisjone. 1783. aastal kehtestati pearahamaks.. Mille järel hakati korraldama ka hinge loendusi. Talurahva olukord Rootsi ajalTalupoegadel oli peal sunnismaisus. Talupoeg seati mõisnikust sõltuvusse. 1696. aastal
Kõik kommentaarid