Läänerindel muutuseta (Lugemispäevik) (0)

’’Läänerindel muutuseta’’
Erich Maria Remarque
TEGELASED

• Paul oli noor kooli lõpetanud noor, kes sõdis Esimeses maailmasõjas Saksamaa eest. Tema oli peategelane ning kõik teoses kirjutatu oli ümberjutustus läbi tema silmade. Ta kohusetundlik, heasüdamlik ning hooliv. Talle ei meeldinud sõdida, kuid ta armastas oma isamaad ning oli võitlema selle eest. Ta hoolis väga oma klassivendadest, kes olid koos temaga rindel ning oma emast, isast ja vanemast õest.
  
• Stanislaus Katczinsky hüüdnimega Kat oli maakaitseväelane, kes astus sõjaväkke aasta varem, kui Paul. Kat oli kogenud mees, kel oli palju kogemusi, teadmisi ning oskusi. Ta suutis alati kusagilt toitu muretseda. Kat õpetas Pauli rindel hakkama saama ning nendest said parimad sõbrad.
  
• Albert Kropp oli Pauli klassivend , kes astus koos temaga sõjaväkke. Nad sõdisid samal rindel ning kandsid hoolt üksteise eest.
  
• Tjaden oli Albert Kroppi klassivend, kel meeldis koguaeg süüa ja palju rääkida.
  
• Müller, kes oli Tjadeni klassivend. Sai pärast Kemmerichi surma tema saapad endale. Sai valgusrakettiga kõhtu, mille tagajärjel suri.
  

Sündmustik
Teoses kirjeldatakse üht ajaperioodi, mil Paul, tema kuus klassivenda ja grupi juht Stanislaus Katczinsky sõdisid Läänerindel nende kodumaa, Saksamaa eest. Tingimused olid kehvad. Pidev toidupuudus , räpased riided, surm, täid ja rotid võtsid poistelt kohe, peale sõjaväkke astumist , tuju sõdida.
Esimeses peatükk algab tüliga poiste ja nende koka vahel. Nimelt oleks kokal jagunud kõigi poiste jaoks topelt kogus toitu, kuid ta ei olnud nõus andma. Kui tülli sekkus Kat, andis kokk alla ning jagas kogu toidu ära. Hiljem läks Paul ja paar poissi veel haiglasse vaatama oma klassivenda Kemmerichi, kes oli saanud rindel viga. Müller tahtis tema saapaid, kuid haige ei tahtnud anda neid. Pärast seda mehed lahkusid.
Teise peatüki alguses läks Paul tagasi haiglasse surevale sõbra Kemmerichi surivoodi äärde. Paul lubas Kemmerich vanematele kiri saata ning hiljem külla minna neile. Kemmerich môtles ümber ning lubas Müllerile oma saapaid. Môni hetk hiljem heitis ta hinge. Paul lahkus ning pöördus tagasi oma sôprade juurde. Himmelstoß oli Pauli ja tema sõprade ülemus. Ta oli väga karm, kuid poisid hakkasid talle vastu. Iga käsk, mis ta andis, tehti vôimalikult aeglaselt. Poisid ajasid teda võimalikult palju närvi.
Järgmises peatükis saadeti rindele juurde mehi, kelle seas oli palju noori, kes esimest korda rindel. Tjaden pidas viha Himmelstoßi vastu. Tjaden oli nimelt voodimärgaja ning Himmelstoß arvas, et see on puhas laiskus. Ta pani Tjadeni ja teise voodimärgaja ühte narisse magama. Üks magab all ja teine magab üleval ning järgmine öö tehti vahetus. Himmelstoßi ravi ei aidanud ning ühel õhtul pandi talle kott pähe ning peksti läbi. Himmelstoß ei saanud kunagi teada, kes ta läbi peksid.
Neljandas peatükis lähevad Paul ja paar meest kaevikut kaevama. Asi läheb tuliseks, sest Prantslased hakkavad pommitama. Üks nekrut otsib Pauli juures varju ning laseb püksid täis. Pommitamise käigus said hobused viga. Nende karjumine oli viha tekitav ning sõdurid said rahu alles siis, kui hobused maha lasti. Kui tulistamine oli vaibunud, asusid mehed "kodu" poole. Kalmistu juures hakkasid prantslased uuesti pommitama. Mehed varjusid. Mürskude seas oli veel ka gaasipomme. Noor nekrut, kes ennem püksid täis lasknud, sai nüüd mürsuga pihta. Ta puus oli täiesti puruks. Nekrut viidi kanderaamiga minema.
Viiendas peatükis läksid Tjaden ja Kropp kartsa ülemuste solvamise eest. Paul ja Kat lähevad hanevargile. Pauli ründab dogi, kuid mees saab ta eest minema ning lähevad koos Katiga tagasi majja, kus nad ööbivad. Sel õhtul said mehed oma kõhu korralikult täis.
Kuuendas peatükis hakkavad mehed oma kaevikus rotijahti pidama . Põrandale pandi leivapuru ning kui rotid seda sööma tuli, virutati kohe labidaga. Järgmisel päeval läksid kolm nekrutit hulluks. Üks saadi kätte, peksti läbi ning seoti kinni, kuid teised kaks jooksid minema. Paul hakkas neile järgi jooksma , kuid kaeviku ava varises kokku ning kõik jäid kaeviku sisse kinni. Mõni hetk hiljem kaevati uks lahti. Varingu põhjuseks oli pommitamine. Algas sõjategevus. Prantslased tungisid peale, kuid sakslased tõrjusid nad kohe tagasi ning tegib vastupealetungi. Prantslastelt varastati toitu, granaadi vaskrõngaid ja langevarje, mis saadeti koju.
Seitsmendas peatükis läheb Paul, Kat, Tjaden ja veel üks mees kanalisse ujuma , kus nad näevad teisel kaldal kolme prantsuse naist. Öösel mindi neile külla, kuid Tjaden joodeti ennem täis, sest mehi oli neli. Tjaden jäi kaevikusse. Varahommikul mindi kaevikusse tagasi ning ei öeldud sõnagi, et nad käisid teisel kaldal. Järgmisel päeval saab Paul teada, et saab puhkust ning pärast seda läheb õppelaagrisse. Kat ja Kropp saadavad ta rongijaama ning Paul suundub kodu poole. Kodus saab ta teada, et ema on vähihaige. Puhkuse ajal külastab ta Kemmerichti ema. Paulil on raskusi nautida puhkust, sest kardab, et kui ta rindele tagasi läheb, ei suuda ta ilma hirmuta sõdida.
Järgmises peatükis läks Paul õppelaagrisse, mille kõrval oli vangla , kus hoiti sõjavange. Enamus neist olid venelased . Neile ei antud süüa. Pauli süda läks hellaks ning andis neile oma kartulikotlette. Üks venelane, kes oskas saksa keelt, mängis talle pilli. Enne rindele tagasi minuekut külastasid Pauli ta õde ja isa.
Üheksandas peatükis otsib Paul rindele saabudes ülesse Kati ja Kroppi. Samal õhtul lähevad nad kohe luurele, kuid luuramine läks halvasti, hakkas pommitamine ning Paul pidi varjuma augus. Prantslased jooksid temast mööda. Paul oli hirmul. Varsti kukkus samasse auku prantsuse sõdur, kes oli suremas. Paul üritas teda elustada ning tundis süüd tema surma pärsast. Pärast lahingu rahunemist jooksis Paul tagasi oma kaevikusse, kus kohtus kohe Kati ja Kroppiga. Nad rahustasid Pauli tapalugu kuuldes maha.
Kümnendas peatükis saadetakse mehed ühte küla valvama, kust pole veel jõutud toiduladu tühjaks teha. Mehed veedavad seal mitu päeva ning söövad korralikult seapraest kõhu täis ning suitsetavad sigarit . Pärast külast lahkumist liigutakse edasi järgmisesse külla. Teel sinna algab uus pommitamine, kus saavad Kropp ja Paul viga. Nad toimetatakse haiglasse, kust nad edasi liiguvad rongi peale. Kroppil tõuseb rongis palavik ning ta viiakse teise haiglasse, kus töötavad nunnad. See oli korralik haigla. Mõlemad on samas palatis, kus on veel mitu haavatut. Hommikul hakkavad nunnad palvetama. See häirib mehi ning Paul viskab pudeliga vastu ust, kuid hiljem võtab süü enda peale hoopis üks teine mees. Kõik mehed imestavad, miks ta süü enda peale võttis ning selgub , et tal on priipilet ehk ta on vabastatud sõdimisest. Kroppi vigastatud jalg ei taha paraneda ning ta jalg amputeeritakse. Paul saab terveks ning läheb rindele tagasi.
Eelviimases peatükis saavad kõik rindel olevad Pauli klassivennad surma. Elus on veel Kat ja Paul. Valitseb toidu ja varustuse puudus. Kat saab mürsu killuga jalga ning Paul viib ta sanitari juurde. Kahjuks selgub, et transportimise käigus sai vigastatu veel ühe killuga pähe ning sureb selle tagajärjel.
Viimases peatükis räägitakse rahust, kuid seda ei näi tulevat. Paul sureb, kui kaotab teadvuse kaevikus istudes .
Tsitaadid
’’Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?’’
’’ Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid?’’
’’ Ent seni kui on elu, otsib ta endale teed, tehku see, mis minus “mina” ütleb, seda või mitte.’’