nende ümber ei kartnud nii palju kui varem. Kindlasti hindasid nad ka väljaõppel õpitut, kuigi nad polnud seda harjutanud, Kati õpetustest oli selle juures väga palju kasu. Poisid hiljem tõdesid,et kuineid ilma sellise väljaõpptajata otsemaid kaevikutesse oleks saadetud, siis oleks enamik hulluks läinud. 4. Too välja Kantoreki ja Himmelstossi kolm ühis- ja kolm erijoont. Tõesta tekstiga (otsekõnena või jutumärkides tekstikatketena). +Kantorek ja Himmelstoss olid väga energilised ja aktiivsed. „Muide, on koomiline, et igasugune häda ja õnnetus maailmas pahatihti just lühikasvulistest tuleneb: nad on alati palju energilisemad ja agressiivsemad kui pikad“ +Poisid pidi nende sõna kuulama. „Neli nädalat järjest olin iga põhapäeval vahiteenistuses ja ühtevalu päevnik; täies varustuse ja vintpüssiga harutasin lagedal, märjal, äsja ümberküntud kesapõllul: „pikali“ ja „püsiti“ ja „püsto, joostes marss, marss
kui kümne kooliaasta jooksul. Nad veendusid, et mitte mõistus ei näi olevat otsustava tähtsusega, vaid saapahari, mitte mõte, vaid süsteem, mitte vabadus, vaid rividrill. Täis vaimustust ja head tahet olid nad sõduriteks saanud. Kolme- ja neljakaupa jaotati nende klass jagudesse laiali, koos friisi kalurite, põllumeeste, tööliste ja käsitöölistega, kellega nad kiiresti sõbrunesid. Kropp, Müller, Kemmerich ja Paul sattusid üheksandasse jakku, mille ülemaks oli allohvitser Himmelstoss. Himmelstossi peeti kasarmu kõige tigedamaks. Kropi, Tjadeni, Westhusi ja Pauli peale oli ta eriti vihane ja nõudis palju. Paul pidi kord ta voodit 14 korda üles tegema, kuna Himmelstoss leidis alati millegi, mille kallal nokkida. Ta pidi Himmelstossi igivana ja kivikõva saapapaari pehmeks mudima. Allohvitseri käsu peale on ta hambaharjaga meeskonnaruumi põrandad puhtaks küürinud, kasarmuõuelt koos Kroppiga lume ära rookinud. Lund rookides külmusid nad, kuni ilmus üks
His interest in analyzing the causes of the war leads to many of the most critical antiwar sentiments in the novel. Müller - One of Paul's classmates. Müller is a hardheaded, practical young man, and he plies his friends in the Second Company with questions about their postwar plans. Tjaden - One of Paul's friends in the Second Company. Tjaden is a wiry young man with a voracious appetite. He bears a deep grudge against Corporal Himmelstoss. Kantorek - A pompous, ignorant, authoritarian schoolmaster in Paul's high school during the years before the war. Kantorek places intense pressure on Paul and his classmates to fulfill their "patriotic duty" by enlisting in the army. Read an in-depth analysis of Kantorek. Corporal Himmelstoss - A noncommissioned training officer. Before the war, Himmelstoss was a postman. He is a petty, power-hungry little man who torments Paul and his friends during their training
Läänerindel muutuseta Piia Uutma KK12-PE1 Üldinfo 1930 Erich Maria Remarque novelli alusel Film kirjeldab saksa sõdurite füüsilist ja vaimset stressi sõja ajal ning sellest kuidas tavaellu naasemine oli pärast sõda väga raske Peategelased 19-aastane koolipoiss Paul Bäumer ja tema 6 klassivenda. Treener Himmelstoss Rindel olev pealik Sisu Esimene maailmasõda, võitlemine Prantusmaal läänerindel. Kogu Pauli klass registreeris õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Enne armeesse saamist tuli sõduritel läbida treening, treeneriks oli Himmelstoss, keda nad ka hiljem häbistasid selle eest, et sõdureid nii karmilt oli kohelnud. Pärast treeningut sõitsid nad autodega treening sõja
Üks sellistest mõttelaadidest on Kuubas, kus kommunism pidas surmaga silmitsi olemise julgust ülimaks vapruseks. Selle Ladina-Ameerika riigi suurim kangelane on Ernesto Guevara, rohkem tuntud kui Che, kes riskis oma eluga ja veetis aastaid surmaga silmitsi, kõik selleks et muuta riigikorda. Ta ei murdunud, vaid saavutas oma tahtmise ning sai riigikangelaseks. Vastupidine, äbariku efekt oli raamatus „Läänerindel muutusteta“, kus rühma väljaõpetaja Himmelstoss oli lahinguväljal täielikus shokis. Oli aru saada, et Himmelstoss oli surmaga silmitsi seisnud ja sellepeale vajus ta täielikult ära. Seega, surmaga silmitsi seistes muutub inimene temaks endaks. Ta ei üritagi teiste ees julge välja paista ja varjata oma tegelikku olemust. Kuid miks üldse inimesed piirisituatsioonis muutuvad teistsugusteks? Arvatavasti toob surmaga silmitsi seismine kaasa adrenaliinitaseme järsu muutuse. See
. Enam ta ei tegele sellega. Vanematel meestel on, kuhu tagasi pöörduda, ent neil, noortel ei jõudnud elu alatagi, kui juba sõtta saadeti. Nende elud on tühjad, ent nad ei ole kurvad. Nende silmis on ainult tõsiasjad õiged ja tähtsad häid saapaid on harva leida, ning sanitaril on neid vähem vaja, seega Müller juba passis seal. Kropp, Müller, Kemmerich ja Paul sattusid üheksandasse jakku, kõige julmema ülemuse juurde allohvitser Himmelstoss, keda kutsuti nahanülgijaks. Ta sundis neid igasugu mõttetuid töid tegema(hambaharjaga põrandat pesema, prügikühvliga lund rookima...). Ent lõpuks nad astusid vastu, ütlesid, et tahavad tema kohta kõik välja öelda ja käske täitsid aeglasemini. Siis jättis ta nad rahule. Paul mõtles oma noorusele, nad olid noore ja süütud. Ent sõjaväe õpe oli neid muutnud, tähtis oli aint sõda ja oskused..
· Sõprade surm mõjub laastavalt. · Väärtushinnangute muutus puudub usk tulevikku · Mäng õnnega ja saatusega. · Juhused ellu jäämiseks. · Polnud elu peale sõda puudus eesmärk ja otstarve. Näljahäda · Vahel polnud rindel piisavalt süüa. · Tsiviilisikud elasid näljas - parem kraam saadeti rindele. · Vangi võetud venelased olid näljas. Ebavõrdsus · Poisid olid noored ja kogenematud. · Himmelstoss kasutas ära oma võimu. · Vastastel olid tunduvalt paremad relvad ja varustatus. · Rahvas kannatab sõjas keegi lõikab sellest kasu. Igatsus - armastus · Puruks kistud perekonna suhted. · Poisid igatsesid koju vanemate juurde. · Mõnel ootas kodus tüdruksõber. * oli ka kodus naisi ja lapsi. · Taheti isegi minna tagasi kooli. · Unistati pehmest madratsist ja sulepadjast. · Detering üritas põgeneda oma tallu ja see sai talle saatuslikuks.
Paul üritab kõigest väest teda seljas tagasi viia, et ta ravile kiiresti saaks. Sidumispunktis selgub, et Kat on teel granaadikillu pähe saanud ja surnud. See on raamatu peategelasele kõige rängem hoop. Paul läheb tagasi rindele, kuid natuke hiljem sügisel hukkub ka tema. 5. Peategelased: Paul Bäumer, Stanislaus Katczinsky, Albert Kropp Kõrvaltegelased: köögitoimetaja Heinrich, kooliõpetaja Kantorek, Franz Kemmerich, Pauli ema, õde ja isa, allohvitser Himmelstoss, leitnant Bertinck, Josef Hamacher, Peter, Franz Wächter, Lewandowski, Marja Lewandowski, Haie Westhus, Müller, Leer, Detering, Tjaden, Mittelstaedt. Paul Bäumer- ta oli 19 aastane noor koolipoiss, kellele meeldis kirjutada ja raamatuid lugeda. Ta oli keskmise kehaehitusega ning pärit natuke vaesemast perekonnast. Tal on isa, vanem õde ja ema, kes on haigestunud vähki. Tema kõige paremaks kaaslaseks sõjas on Stanislaus Katczinsky
Paul üritab kõigest väest teda seljas tagasi viia, et ta ravile kiiresti saaks. Sidumispunktis selgub, et Kat on teel granaadikillu pähe saanud ja surnud. See on raamatu peategelasele kõige rängem hoop. Paul läheb tagasi rindele, kuid natuke hiljem sügisel hukkub ka tema. 5. Peategelased: Paul Bäumer, Stanislaus Katczinsky, Albert Kropp Kõrvaltegelased: köögitoimetaja Heinrich, kooliõpetaja Kantorek, Franz Kemmerich, Pauli ema, õde ja isa, allohvitser Himmelstoss, leitnant Bertinck, Josef Hamacher, Peter, Franz Wächter, Lewandowski, Marja Lewandowski, Haie Westhus, Müller, Leer, Detering, Tjaden, Mittelstaedt. Paul Bäumer- ta oli 19 aastane noor koolipoiss, kellele meeldis kirjutada ja raamatuid lugeda. Ta oli keskmise kehaehitusega ning pärit natuke vaesemast perekonnast. Tal on isa, vanem õde ja ema, kes on haigestunud vähki. Tema kõige paremaks kaaslaseks sõjas on Stanislaus Katczinsky
Oli esimene surija seitsmest vabatahtlikust klassivennast, kes astusid kroonusse. Pärandas oma säärikud Müllerile Haie Westhus Pauli klassivend, kes oli samuti liitunud kroonuga. Sai lahingus surmavalt haavata. Müller Pauli klassivend, kes liitus samuti kroonuga. Sai Kemmerichilt päranduseks saapad, milled ta pärast enda surma pärandas Tjadenile. Hukkus valgustusraketi kõhtu tabamise tagajärel. Albert Kropp Pauli klassivend, kes liitus samuti kroonuga. Himmelstoss Oli üheksanda jao ülemus ja allohvitser. Nõudis üldist korda ja pidevat valmisolekut. Andis väga palju ülesandeid ja oli väga karm. Sisu kokkuvõte Paul ja ülejäänud seltskond jõuvad näljastena rindelt tagasi ning kuna lahingus on nende kompanii arv suurelt vähenenud, siis nad saavad rohkem süüa. Kemmerich on saanud rindel tabamuse, mille tagajärel ta lõpuks sureb. Tema on esimene surija seitsmest klassivennast, kes vabatahlikuna sõtta astuvad
· las-minna-meeleolu sihi- ja põhimõttekindlus A. Gailit "Ekke Moor"- Ekke tee "lorust poisikesest" vastutustundeliseks täiskasvanuks · allaandmine tahtejõulisus J. D. Salinger "Kuristik rukkis"- Holden Caulfieldi depressiooni põhjused ja tee enese leidmiseni Hamleti kahtlused · passiivne eluhoiak aktiivne eluhoiak J. Rooste novelli "Pornofilm ja pudel viina" nimetu peategelane E. M. Remarque`i "Läänerindel muutuseta"- õõnsate üleskutsetega õpetajad ja argpükslik Himmelstoss ja koolipoisid eesotsas Paul Bäumeriga · mõjutatavus/ soov teistele meeldida julgus iseendaks jääda Goethe "Faust"- Wagner ja Faust Tsehhovi novell "Paks ja peenike"- amused kooliaegsed sõbrad Tsehhovi novell "Ametniku surm"- riigiametnik Tservjakovi aevastamine teatris Tsehhovi novell "Inimene vutlaris"- Belikov ja Kovalenko J. Kross "Keisri hull" T. von Bock M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Ivan Bezdomnõi ja Meister (loomingulises mõttes) · liiderlikkus truudus L
Tjaden, 19, lukksepp, voodimärgaja, suurim söödik, kuid kehalt peenike; Haie Westhus, 19, turbalõikaja; Detering, talupoeg, abielus, mõtles ainult maamajapidamisest; kirsside õitsemise ajal põgenes rindelt. Mitte desertöörlus, vaid koduigatsus; Kemmerich, amputeeriti jalg, suri ühena esimestest. Stanislaus Kaczinsky, 40, peamees, visa, kaval, mullakarva näo, siniste silmade ja längus õlgadega, kuues meel hädaohu ja hea söögi suhtes, osav kohustustest kõrvalehiilija; Himmelstoss - kasarmu 9. jao ülem, endine postiljon, väike masajas, rebasekarva vurrudega, kasarmu tigedaim nahanülgija. Hiljem saadeti rindele; Kantorek, range, karihiirenäoga väike mehike, klassijuhataja, kes utsitas kõiki rindele minema. Hiljem samuti maakaitseväes. (,,On koomiline, et igasugune häda ja õnnetus maailmas pahatihti just lühikasvulistest tuleneb: nad on palju energilisemad ja agressiivsemad kui pikad") 5.Teose idee Teose peateema on sõja mõttetuse tajumine
pahatahtlik tagasundija kasarmuhoovil, ja vihatud õpetaja Kantorek. Vaenlaste poolelt on nime ja näo saanud ainult prantslane Duval, kelle Bäumer lähivõitluses surnuks torkab. Bäumeri ja Franz Kemmerichi emade kujudes korduvad kõikide emade kannatused, kes on pidanud oma pojad sõtta saatma. Tegelased on Stanislaus Katczinsky, salga peamees, Miller, kes vedas kooliraamatuid kaasas, Leer, Tjaden, kõhn lukksepp, Haie Westhus, turbalõikaja, Detering, talupoeg, Himmelstoss, kompaniiülem, Kemmerich ja Kropp. Nad läksid sõtta innuga, sest kooli räägiti neile, et oma kodumaa eest on hea surra. Rindel olles saavad nad aga kiiresti tunda, mida tähendab olla sõjas, tappa ja surmast pääseda. Rindel muutuvad nad loomadeks tapaloomadeks. Eesmärgiks on vaid ise ellu jääda. Sõjakoledused ja sõprade surma nägemine muudab neid-nad pole enam noored. Nagu Paul ise ütleb, et teised
annaabi.ee 
