Margit Kapak
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
Secunda Sotsiaal
November 2008
Kohustuslik koolivorm Eesti koolides
Halvad mälestused
Kümmekond aastat tagasi hingasid õpilased kergendatult –
koolirõivastus anti vabaks! Nüüd on ring täis ja järjest seavad
koolid sisse vormi. Sõjaeelses Eesti Vabariigis aitas koolivorm kaasa koolikesksuse kujundamisele. Neil aegadel oli koolivormi kandmine õpilastele au- ja uhkuseasi. Nõukogude ajal ei aidanud
koolivorm lastel samastuda oma kooliga , vaid muutis nad ühtseks
massiks ja soodustas distsipliini hoidmist. Viimane üle-eestiline
koolivorm oli kasutusel 1980. aastate lõpuni. Tänapäevase
koolivormi puhul on lähtutud möödunud iseseisvusaja eeskujust,
kuid aegade ja olukordade erinevusest johtuvalt ei suuda see täita
samu eesmärke – nüüdismaailmas on esmatähtis individualism.
Praegu on koolivorm kasutusel veerandsajas Eesti koolis, kusjuures näha on kaht eri suunda. Ühelt poolt eelistavad vormi prestiižikad
linna- või erakoolid, teisalt aga oma päritolu rõhutavad maakoolid ( Halliste , Raudna, Kihnu põhikoolid, Viiratsi algkool ). Veel
eelmisel õppeaastal oli rahvuslik koolikampsun kasutusel ka Lõõla
algkoolis Järvamaal, kuid kahjuks sel aastal seal kooli enam ei avata . Täiesti kohustuslikuks on tahetud vormi muuta paljudes
riikides rohkem kui ühel korral. Näiteks sotsiaaldemokraatide poolt
2006. aastal ja ka Eesti naaberriigis Lätis avaldas sealne haridus -ja teadusminister soovi muuta koolivorm kohustuslikuks üle
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-06-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
meeluke
Õppematerjali autor
HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend.........................................................
SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmised ja oskused on valdkonnas omandatud. Uurimistööde tegemine on kujunenud traditsiooniks koolides, kus
kutsuda teda töötuba või koolitust läbi viima. raames), näen ma õpetajaid – ning omaenda juhtimis- ja vanemaoskusi – nii eredalt, nagu oleksin ette pannud oma esimese paari prille. Selline ongi käesoleva raamatu mõju: see annab õpetajatele jõudu ja energiat ning see on kohustuslik igale osakonnale ja koolile.“ Professor Tim Brighouse / Birminghami Haridusameti juht Times Educational Supplement, 19. aprill 2002 „Mulle kui äsja kvalifitseerunud õpetajale oli see tekst äärmiselt kasulik oma põhiliste õpetamisoskuste arendamisel – eriti „trotslikumate“ klasside õpilaste-õpetajate käitumise ja tegevuste mõtestamisel.“ Bill Harris / Scottish Support For Learning
Antud on ka ülevaade Eestis tegutsevatest uneuuringute keskustest. Eestikeelne materjal unetuse kohta on võrreldes inglisekeelsega mahuliselt suures vähemuses. Peab aga tunnistama, et need eestikeelsed raamatud, mida antud töös on kasutatud, andsid une probleemidest vägagi hea ülevaate ning nad olid väärikad tugipunktid. Viimastel aastatel on une osas tehtud mitmeid avastusi, mille tarvis sai uuritud inglisekeelseid Internetimaterjale. Inimesele, kes tahab eesti keeles saada unetusest lihtsat ülevaadet, on see raamatute näol täiesti arvestataval tasemel kättesaadav. Ka eestikeelsed artiklid Internetis andsid uurimise käigus head tuge, kuna sai lugeda ka Eesti arstide arvamusi, kelle kätes praegune uneteadus meie maal on. Unetus on vaid üks unega kaasnevaid korratusi, samas aga kõige sagedamini esinev. Edasine uurimine võiks jätkuda väga paljudes suundades, sest unehäired on lai ja uurimist ootav ala
Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused 70 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? 79 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 89 Võistlused andeka lapse elus 100 Kuidas aidata andekal lapsel saada õnnelikuks täiskasvanuks 108 Järelsõna 115 4 Sisukord Kasutatud kirjandus 117 Lisad 1. Valik eesti keeles ilmunud raamatuid 123 2. Võimete hindamise lehe näidis 125 3. Enesekohane multiintelligentsuse küsimustik 131 4. Multiintelligentsuse tüpoloogia 139 5. Visuaal-ruumilise õppija vaatlusleht 143 6. Andekate profiilid 145 7. Nõustamiskeskused 149 8. Haridus- ja enesetäiendusvõimalused 153 9
............................14 LISA 3. Projektitöö ja uurimistöö võimalusi kirjandusõpetuses Ivika Hein........... .20 LISA 4. Uurimistöö spetsiifika ajaloos Tiiu Ojala ......................................... .22 LISA 5. Valik ideid õpilaste uurimistöödeks Anu Toots ..................................31 LISA 6. Uurimistöö põhikoolis Anu Toots ........................................... ..34 LISA 7. Projektitöö võimalusi eesti keele õppes Krista Nõmmik, Ülle Salumäe......45 LISA 8. Näiteid kooli loovtööde temaatikast Anne Ermast ............................. 51 55 SAATEKS 2011. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud põhikooli riiklikus õppekavas sätestatakse, et kool korraldab põhikool III kooliastmes õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö
5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Eestiga seotud peamised veeteed 1.5 Eesti muistsed ja ajaloolised veesõidukid 8 1.6Rahvusvaheliselt tuntud meresõitjad Eestist 1.7 Laeva ehitus (laeva sünd) kiilust veeskamiseni. Nime omistamine 8 1.8 Inimene ja laev, nende omavaheline suhe. 2.ETIKETT JA EETIKA 2.1 Eetika ja etiketi mõisted 2.2 Meremehe kutse-eetika 8 2.3 Meremehele kehtivad etiketinõuded 2
õppuritest viletsamatena. See poleks "demokraatlik". Erinevusi õpilaste vahel - sest pimegi näeks, et need on individuaalsed erinevused tuleb maskeerida. Seda saab teostada mitmel tasandil. Ülikoolides tuleb eksamid korraldada nii, et peaaegu kõik üliõpilased saaksid head hinded. Sisseastumiseksamite nõuded peavad olema sellised, et ülikoolidesse võiksid minna kõik kodanikud, ükskõik kas neil siis on võimeid (ja soovi) kõrgemast haridusest kasu saada või ei. Koolides võib lapsed, kes on liiga rumalad või laisad, et õppida keeli, matemaatikat või kodulugu, panna tegema seda, mida lapsed varemalt tegid vabal ajal. Las nad näiteks mätsivad mudakooke ja nimetavad seda modelleerimiseks. Kuid kõik see aeg ei tohi millegagi vihjata sellele, nagu oleksid nad teistest õppivatest lastest viletsamad. Mis mõttetusega nad ka ei tegeleks, tuleb seda "hinnata võrdväärselt" niisugust sõnaühendit inglased minu arust juba kasutavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid