Vana-Kreeka (0)

Vana- Kreeka
Hellenismi ajajärk. Aeg, mil loodi Homerose eeposed „ Ilias “ ja „Odüsseia“.
Teadus: Kreekas ristusid paljud kaubateed . Teadmishimulised kreeklased õppisid tundma Egiptuse, Babüloonia, India ja teiste idamaade teaduse saavutusi, võtsid neid üle ja arendasid edasi. Kreeklaste suur teene oli teadmiste viimine loogilisse süsteemi. Inimesi, kes püüdsid jõuda selgusele maailma tekkimise ja arenemise kõige üldisemates seaduspärasustes, hakati kutsuma teaduse sõpradeks e. filosoofideks.
Vana-Kreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetosest, kes pidas kõige olemasoleva aluseks liikuvat vett. Ka peetakse teda matemaatika ja loodusteaduste isaks. Ta oli esimene, kes väitis, et taevakehad on loodusnähtused ja ta oskas ennustada päikesevarjutusi. Pythagoras väitis, et just arvud on maailma aluseks. Avastas muusikalise harmoonia matemaatilised alused. Demokritose järgi koosneb maailm aatomitest, mis on lakkamatus liikumises.. Platon rajas filosoofilise kooli, kus õpetas surmani. Aristoteles süstematiseeris kõik tolleaegsed teadmised ja pani aluse uutele teadusharudele – loogika ; psühholoogia; biolooogia; eetika ; riigiõpetus. Herodotos oli ajaloolane , rändas palju ringi ja kirjutas 9 raamatut „ Historia “ sellest, mis nägi.
Üheks tähtsamaks kunstiliigiks peeti retoorikat e. kõnekunsti.Silmapaistvaim kõnemees oli Demostenes. Kõned jagunesid: pidulikud, kohtu- ja kõnekoosolekute kõned.
Teater: näidendid ja teater ilmusid seoses viljakusjumala Dionysosega. Paar korda aastas peeti Dionysose püha. 534.a.e.Kr. etendati kevadisel Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat, kus monoloogid vaheldusid koorilauludega. Seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks kogu maailmas. Ateena korraldas etendusi 2 X aastas. Etendused olid näitekirjanike võistlused. Vabas õhus. 3 näitlejat, kes olid vabad inimesed. Ka naiste osad. Teatris käisid kõik inimesed. Sissepääsu eest tuli maksta, vaesematele andis polis raha, nii tähtsaks peeti teatrit. See oli rahva kool.
Olümpiamängud: Esimesed toimusid 776. a. e. Kr. Iga 4 aasta järel 1169 a. vältel. Katkestada sõjad. Eesmärk oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. 393.a. toimusid viimased mängud, sest kristlik keiser Theodosius keelas need paganlike mängudena ära. Olümpias töötasid ka nimekad kunstnikud , et jäädvustada marmoris ja pronksis olümpiavõitjaid. Siin on loodud paljud Myroni, Polykleitose , Skopase jt. meistriteosed .
Tehnika ja teadusasutused: Tõstemehhanismid. Linnad kindla plaani kohaselt. Veejuhtmed , kanalisatsioon. Öine tänavavalgustus. Tuletorn. Heitemasinad, ratastel liikuvad piiramistornid. Archimedes – originaalne veetõstemehhanism – tigu . Kinnitusvahend . polt. Tema õpilased hammasratas. 1.saj. e.Kr. vesiveski .
Riiklikku teaduse ja kultuuri viljelemise asutust nim. museioniks. Museion oli ühtlasi kõrgem kool, teadusliku uurimise asutus ja raamatukogu. Suurim ja esinduslikem oli Aleksandria museion. Seal 700 000 kirjarulli. Hellenismi ajajärgu kultuuripärand on kaasaegse maailmakultuuri üheks alussambaks.
Kasvatus ja kool.Üldharidus – esimesena maailmas kehtestasid kreeklased kõiki vabu kodanikke hõlmava kohustusliku üldhariduse.
Hilisem pedagoogika on palju üle võtnud kreeklaste haridussüsteemist. Pedagoog – last juhtiv ori.
Vastsündinud lastest jäeti ellu vaid täiesti terved ja tugevad, ülejäänud hukati vanemate nõukogu käsul. Otsuse viis täide vastsündinu isa. 7. eluaastast võeti poisid vanemate juurest ja paigutati riiklikesse koolidesse. Seal 20. eluaastani. Vanuse järgi rühmades.Õpetati sõnakuulmist, jooksmist, hüppamist, kettaheidet ja rusikavõitlust.Kirjaoskust vaid sel määral, et saadud käske lugeda. 14-aastane pidi läbi tegema prooviaasta, peale seda võis kanda relva. 15-20-aastase nooruki kasvatuses esikohal sõjalised harjutused ja koorilaul, millega tuli avalikkuse ees esineda. 20.-aastaselt võis abielluda , kuid alles 30-aastaselt sai temast täieõiguslik Sparta kodanik.
Riiklik kasvatus kehtis ka tüdrukutele. Neiud pidid hoolitsema oma keha karastamise eest ja oskama relva käsitseda.
Ateenas oli kasvatuse eesmärk igakülgne harimine. 7-aastaselt poiss erakooli, kus sai õpetust grammatisti ja kitaristi käest. Veel lugemist, arvutamist, kirjutamist, muusikat ja deklameerimist. Poisi saatja ja tema sündsa käitumise järele valvaja oli pedagoog. Jõukamad õppisid edasi gümnaasiumis, kus anti ka võimlemist, filosoofiat , kirjandust ja poliitikat.
Ateena südameks oli turuplats e. agoraa. Siin asusid riigiasutused , peeti kohut , tehti teatavaks tähtsamad uudised. Agoraa asendas ateenlastele tänapäevaseid ajalehti, raadiot ja TV-d. All-linna läheduses kõrgus kaljukünkal akropol, mis algselt oli kindlus . See oli Ateena kultuskeskus ja suurepärane kultuuriansambel. Linna kaitsejamalanna oli Pallas Athena (sõja- ja tarkusejumalanna ). Akropoli peatempel Parthenon oli kogu Kreeka kaunim ja võimsam pühamu. Rikkalikult kaunistatud skulptuuride ja bareljeefidega. Templi sisemuses oli 12 m kõrgune kullast ja elevandiluust Athena kuju.
Vana- Rooma
Legendi järgi Rooma 753.a.e.Kr. Põlluharimine + teadmised. Uued viljapuusordid, loomatõud, teraviljad. Uurisid viljakuse põhjusi ja panid oma tähelepanekud kirja. Kirsid , aprikoosid, viinamarjad , oliivid, nisu, rukis, oder . Lambakasvatus – vill . Seakasvatus - liha; kanad haned , pardid.
6. saj. üldistati Rooma kohtute senine praktika ühtseks seadustekoguks, mis avaldati Justinianuse tsiviilkoodeksi nime all 533.a. See koosnes 12 raamatust, millele lisandus 50 köidet kommentaare ehk seletusi . Järgmise 2000 a. jooksul on kasutatud peaaegu kõigis riikides neid põhimõtteid.
Kõrgeim au, mis võis võidukale väejuhile osaks saada, oli triumfikaäik läbi Rooma.
Rooma antiikaja suurim linn – 1-1,5 milj. el. Südameks foorum . Turuplats. Foorumil palju uhkeid hooneid, millest suurim Juliuse basiilika (kohtuhoone, kus sõlmiti äritehinguid ja peeti koosolekuid), mitu templit, riiklik arhiiv ja kartseri nime kandev vangla . Foorumi kõrval Kapitooliumi küngas. Peajumala Jupiteri uhke tempel. Lihtrahvast Kapitooliumile ei lubatud. Roomlased ehitustehnikas nii kaugel, et hakkasid esimestena kasutama sideainena lubjamörti. Põletatud tellis. Ehitus odavnes ja hiiglaslikud hooned. Ristvõlv, kuppel. Igavene linn. Arhitektuuri parimad näidised Panteon ja Colosseum . (50 000 pealtvaatajat, 4 korrust, 80 sissepääsu, valmis 80 a. e.Kr.) Alles 500-600 aasta pärast jõuti Euroopas sellele tasemele . Akveduktid , amfiteatrid , hipodroomid, äri- ja kohtuhooned. Termid e. saunad . Varustatud põrandaaluse soojaõhuküttega. Seal riietusruumid, jahe, soe ja kuum vesi. Veini- ja söögipood, raamatukogu, muusikatoad. Spordisaalid, basseinid . Talvisel ajal veedeti seal terveid päevi.
Miljonilinna varustamiseks vaja teid. – Via Appia .
Laualdaseltr tähistati usupühi., mida oli 180 päeva aastas. „Leiba ja tsirkust “. Rooma teater ei saavutanud kunagi sellist taset nagu Kreekas. Kreeka näidendid tõlgiti ladina keelde ja kohandati Rooma oludele. Rooma teatris ei kasutatud koori, orkestra jäi vabaks ja sellest kujunes parter ülikutele. Eriti populaarsed tsirkusemängud. Kaarikute võiduajamised.. Gladiaatorite võitlused.
Riietus: särgitaoline tuunika. Peal villasest kangast tooga. Tooga on vaba kodaniku tundemärk. Tooga selgapanek nõudis teise inimese abi., kuna kõik voldid pidid õigesti langema , muidu hakkasid päevavargad tänaval saamatu toogakandja üle irvitama. Pükse ja sukki ei tuntud. Rikkust näitas materjal, mitte tegumood . Naistel pikk, kandadeni stoola, mis oli vöö kohalt kinni seotud. Suurim tähelepanu soengul. Kasutusel Indiast toodud võltsjuuksed, kunstripsmed , kunsthambad.
Haridus : antiikses Itaalias olid inimesed kirjaoskajad. Algkoolid olid erakoolid . Koolipäev kestis 6 tundi, nädalas 7 päeva. 8. päev oli vaba – turupäev. Õppetöö kestis 5 aastat. Koos poistega ka tüdrukud. Keskharidus saadi tasulistes grammatikakoolides, kus olid 12-15 a. poisid. Peamine õpetus seisnes kreeka ja rooma autorite tekstide lugemises ja päheõppimises., kõneoskuse arendamises. Haritud inimene pidi oskama kreeka keelt. Ka õpetajad olid kreeklased. Alates 16. eluaastast õpiti kõneoskust, mida peeti antiikajal hariduse tähtsaimaks koostisosaks.
keeled: Antiikaja pärandiks on meie sõnavara. Õppeained: anatoomia, füüsika, astronoomia , grammatika, geograafia, geomeetria , keemia, matemaatika, trigonomeetria jne. Ladina keelest: abiturient – äramineja; auditoorium – kuulamisruum; circus – ring; rector – juht, valitseja jne. Väljendid: alma mater ; de jure; de facto , ex libris, jne.
Ladina keelest pärinevad ka meie kuude nimetused. 46.a.e.Kr. teostas Caesar kalendrireformi. Aasta algus 1. jaanuarile, muutusid kuude nimed. Caesari auks juuli, keiser Augustuse auks august. Alates 4. saj. mindi üle 7-päevasele nädalale.