Haridus Inglismaal ja USA´s (0)

Sarnased õppematerjalid

24

doc

Haridussüsteem Suurbritannias

Lisa 2. Klassikalised Briti koolivormid...............................................................22 3 1. SISSEJUHATUS 1.1. Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik Iga riigi tulevik ja tugevus sõltub sellest, kui hästi ja mitmekülgselt on haritud tema kodanikud. Briti haridussüsteem on üles ehitatud sadade aastate kogemusel. Haridus on väga aktuaalne teema Suurbritannias ka tänapäeval, sest see puudutab peaaegu kõiki inimesi. Igaüks on ühel etapil oma elust koolis käinud ja lõppude lõpuks on kool see koht, kus inimesed tutvusid oma esimeste sõpradega, arendasid endast sotsiaalsed isiksused. Kool on pannud aluse meie kõigi tulevikule. Valitsused on alati mõjutanud haridussüsteemi vastavalt nende arusaamadele ja nii arutelu ümber teema ,,Haridus" ei lõpe.

Inglise keel

22

docx

Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga

Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva. Kohustuslik haridus hõlmab 10 aastat ja koosneb kahest etapist:  Esmane etapp nii öeldud algkool: klassid 1-7 (vanuses 6-12)  Põhiharidus etapp nii öeldud põhikool: klassid 8-10 (vanuses 13-16). Teadmiste edendamine on viimane reform 10-aastase kohustuslikus põhihariduses. Reform tutvustab mõningaid muudatusi aine struktuuris ja organisatsioonis esimesest klassist kuni 10. klassini.

Sotsioloogia

32

docx

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas

algkool, 3-aastane keskkooli noorem aste ja 3-aastane vanem aste). Kohustuslik on läbida 9 klassi, kuid peaaegu 100% õpilastest läheb edasi keskkooli vanemasse astmesse õppima. Jaapani kultuurile on omane hariduse tähtsustamine ja edasipürgimine. Koolis käiakse ka mõnedel laupäevadel. Klassid on Jaapanis suured, umbes 40 õpilasega või suuremadki. Koole on kolme tüüpi: riigikoolid, munitsipaalkoolid ja erakoolid. Programmid on neis kõigis ühised. Keskkooli vanemas astmes on haridus diferentseeritud ja on erinevad harud: A- akadeemiline haru (kas loodusteaduslik või humanitaarharu), B- kaubanduslik haru, C- kodumajanduslik haru, D - tehniline haru, E - põllumajanduslik haru. Matemaatikaõpetuse mahtu on ka Jaapanis võrreldes 1970ndate aastatega oluliselt kärbitud nii, nagu paljudes teisteski maades. Matemaatikatundide arv I II III IV V VI VII VIII IX X-XII kokku

Matemaatika

16

docx

Waldorfpedagoogika

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOLILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Waldorfpedagoogika Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Waldorfpedagoogika tekkimine............................................................................ 4 2.1Olulised eripärad............................................................................................ 5 3Mis on waldorfpedagoogika?................................................................................ 6 3.1Sotsiaalse pädevuse arendamine...................................................................6 3.2Õppimine piltide abil - õppimine tegevuse kaudu..........................................6 3.3Elav õpetamine teeb õpetajast autoriteedi.......................................

Pedagoogika

2

doc

Koolirõõm ja koolimure

Sa oled suur ärimees ja tööpäevad hakkavad kell 9.00 ning lõppevad kell 17.00. Sa oled sinna jõudnud tänu koolile ja sa tunned rõõmu oma elust. Paar tänavat eemal on asotsiaal, kel pole kodu, õigeid riideid ja armastavat pere ega töökohta. Tema oma elust rõõmu ei tunne, sest võib- olla ta ei viitsinud koolis käia või tegi ta koolist enamus aja poppi ning tuli koolist ära, kui võimalus oli või lihtsalt ei käinudki seal. Järelikult on haridus ja ka kool rõõm, kuid kahjuks hakkame seda hindama palju hiljem. Üks suurimaid koolimuresid on surve, et pead häid hindeid saama, kontrolltööd peaksid vähemalt rahuldavad olema ja loomulikult eksamid ning kas ma olen piisavalt tark, et ülikooli sisse saada. Mured algavad juba algkoolis, kus väikesed lapsed närveerivad, mis nad kontrolltöö said, pole just harv juhus kui kuuled kooli peal kolmandas klassis käivat last küsimas:"Mis sa kontrolltöö said

Eesti keel

28

docx

Eesti koolisüsteem

klasse. Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. Põhikooli lõpetamise tingimus on õppekava läbimine vähemalt rahuldavalt ja kolme põhikooli lõpueksami – eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja õpilase valikul ühe eksami edukas sooritamine ning loovtöö koostamine. 8 Ibid. 9 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016) 10 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016) Pärast põhikooli lõpetamist on haridustee jätkamiseks mitmeid valikuid: omandada gümnaasiumis üldkeskharidus, kutseõppeasutuses kutsekeskharidus või lihtsalt kutse.11 Põhikool on jagatud kolmeks kooliastmeks: I kooliaste – 1.-3. klass. II kooliaste – 4.-6. klass. III kooliaste – 7.-9. klass12. 1.2.1

Ühiskond

2

doc

Väliseestlaste koolid wordi fail esitluse juurde

Väliseestlaste koolid Eestlastele on kõikjal kuhu nad on välja rännanud või põgenenud, omased hariduse ja oma kultuuri jätkamise püüdlused. Tahe olla vaba ja teistest sõltumatu nii vaimselt kui materiaalselt on kodumaalt kaasa viidud ja mõistetav kui osa rahvuslikust enesealalhoiutungist. Väliseestlasteks nimetatakse tavaliselt neid, kes püsivalt elavad väljaspool Eestit. Väliseestlasi on peamiselt kolmest kategooriast: 1. Need kes lahkusid Eestist enne Eesti iseseisvumist 1918 ja nende järglased. 2. Need kes lahkusid Eestist seose Teise maailmasõjaga ja nende järglased. 3. Need kes on lahkunud Eestist peale Eesti taasiseseisvumist 1991. Antud kaardil on punasega märgitud piirkonnad, kus on vähemalt üks eesti organisatsioon. Maailmas on 33 kooli, kus õpetatakse eesti keelt ja kultuuri. Nende koolide hulgas on euroopa koolid (Euroopa koolid võimaldavad õppida eesti õpilastel eesti keele emakeelena. Eesti lapsed õpivad viies koolis.), täiendõppe koolid, põ

Pedagoogika alused

34

doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

Haridusalasteks eesmärkideks on: 1. vanusele vastav esimese keele lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulamisoskuse omandamine; 2. teise keele hea lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulmise järgi arusaamisoskuse omandamine; 3. vastavas klassis nõutavate üldhariduslike oskuste omandamine teistes ainetes, nagu matemaatika ja looduslugu; 4. nii koduse keele kõnelejate kui ka sihtkeele kõnelejate kultuuri mõistmine ja hindamine. Seega on keelekümblusprogrammis kakskeelne haridus lisaväärtus, kuna eesmärgiks on mõlema keele (K1 ja K2) funktsionaalse oskuse oman-damine ning mõningatel juhtudel ka kolmanda keele valdamine (vt Genesee, 1998, nt). Kõige iseloomulikum joon keelekümblusprogrammis ongi asjaolu, et teises keeles õpetatakse tavalisi üldhariduslikke õppe-aineid, nagu matemaatika ja looduslugu. Keelekümblusõpilastelt oodatakse nendes õppeainetes samu tulemusi kui oma

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse

Meedia

Kommentaarid (0)