Haridus Inglismaal ja USA´s (0)

Haridus Suurbritannias ja USA´s
Inglismaal ja Walesis on 93% tasuta riigikoolid ja 7% erakoolid . Kuigi segaselt, mõned era sõltumatud koolid kutsutakse „avalik“ koolideks! Kõige kuulsam on arvatavasti Eton. Šotimaal on endal haridussüsteem.
Ühendriikides, 90% koolidest on tasuta riigikoolid. Enamik erakoolidest on üles seatud religioosetest gruppidest.
Haridus on kohustuslik alatest viiest kuni kuusteistkümnenda aastastele. Seal on 3 põhi etappe :
Esmane (1-6 aastat), teisene ( 7-11 aastat) ja vabatahtlik „kuues klass“ (kaks või kolm aastat enne ülikooli õpingut). Riigi põhikoolid on peamiselt „ulatuslikud“ koolid, mis tähendab, et õpilased ei pea tegema spetsiaalsed eksamit sinna minnes. Mõnes kohtades, kohalike omavalitsuste kaudu töötavad „valimist“ süsteemi.
Seal ei ole riiklikud süsteemi aga enamus ühendriikides on kohustuslik haridus alates viiest kuni kuueteistkümnenda eluaastani. Seal on kaksteist „ klassid “; algkool (1´st kuni 8´ni klass); keskkool (9´st kuni 12´ni klass). Mõnedes ühendriikides on „juunior kesk“ koolid (7´st kuni 9´ni klass)
Inglismaal ja Walesil on riiklik õppekava (Šotimaal on enda oma) ja õpilased peavad õppima põhi aineid nagu matemaatika, inglise keel ja teadus. Neljateistkümnendal aastal, õpilased saavad õppida vabatahtlikud aineid. Kuueteistkümnendal aastal, õpilased spetsialiseeruvad ja valivad 3 või 4 aineid.
Seal ei ole riiklikud õppekava aga enamus ühendriikides põhi ained on kohustuslikud. Õpilased saavad ka valida valikuid või „valikaineid“. Mõned kõige populaarsemat on etenduskunstid, toiduvalmistamine ja autojuhi haridus.
Õpilased teevad teste põhi ainetes alates seitsmendast eluaastast. Kuueteistkümnendal eluaastal , nemad teevad eksami, mida nimetatakse GCSE´ks (General Certificate of Secondary Education) mitmesugustes ainetes. Kui õpilane jääb kooli, nad võtavad „A“ või „A/S“ taseme eksami nende eri ainetes osana ülikooli pääsemise protseduuris.
Enamus koolides on eksamid pärast iga kõrgema klassides. Pärast peale 12´t klassi, õpilased teevad eksami et saada keskkooli diplomit .
Kuskil 40% õpilastest lähevad kõrgemale haridusele. Tegelikult kõik Briti ülikoolid on avalikud ja iga ülikool nõuab teatud „A“ taseme hindeid . Kui õpilased on edukad ja seal on kohad vabad, nad saavad valida millisesse ülikooli minna. Valitsus annab ainult mõned toetused, seega enamus õpilastest laenavad raha pangast , mida nad peavad maksma tagasi kui nad lõpetavad ülikooli.
Üle 60% õpilastest lähevad kõrgemale haridusele; kaks aastat kolledžis kutsekoolituses; neli aastat kolledžis ja ülikoolis akadeemilise kraadi saamises . Riigiülikoole juhivad üksikud ühendriigid ja nad küsivad üsna madalad õppemaksu. Seal on ka eraülikoolid. Kõige prestiižikamad ja kallid on Harvard, Yale ja Princeton.
Riikliku õppekava loomine on väidetavalt tõstnud standarte enamus kohtades, kuid mõned inimesed ütlevad, et seal on liiga palju testimisi. Õpilased peavad tegema keskmiselt 87 ametliku teste nende kooli ajal! Mõned linna sisemised koolid on ka tõsised probleemid distsipliiniga ja vägivallaga.
1980´ndtel aastatel, US õpilased said madalad hindeid lugemises, kirjutamises ja põhimatemaatikas. Alates sellest, hinded on paranenud aga ikkagi endiselt madalal kui paljude teiste arenenud riikides. Teine tõsine probleem on vägivald ja relvad koolides ja seal on isegi olnud mitu tulistamist. Situatsiooni on paranenud ID kaardi kasutamisega, kaameratega ja metallidetektoriga, et peatada õpilasi tuua relvi klassidesse.