1 Slaid Mis on haridus? Haridus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust. 2 Slaid Mis on hariduse eesmärk? · Luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; · Kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; · Luua igaühele eeldused pidevõppeks. 3 Sliad Eesti Vabariigi Haridusseaduse eesmärk · õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine · toimimine · Areng 4 Slaid - Huvitavat · § 9
EV haridusseadus Mis on haridus? Käesoleva seaduse raames on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Kuidas liigitatakse haridust ülesannete, kuidas taseme alusel? Esimene: üld, kutse, huviharidus. Teine: alus, põhi, kesk (üldkesk ja kutsekesk), kõrgharidus; täiendusharidus e teadmised, oskused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks. Kellele alluvad haridusasutused?
Jätkusuutlikkus - vajaduste rahuldamine ja ressursside kasutamine nii, et on võimalik elu ja tegevuse jätkumine ka tulevikus ingl sustainability , jätkusuutlik venek: , , ; , ; , . Kaugõpe - sessioonõpe - õppevorm, mis pakub võimalust omandada kõrgharidus või jätkata selle omandamist teatud kindlatel kuupäevadel sessioonide kaupa; tavaliselt käiakse töö kõrvalt õppimas. Keelekümblus - õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks; kümblusklassides ja rühmades ületab eestikeelse õppe maht 50% õppe kogumahust; Canadas on 40 a kogemust. Kaugõpe - sessioonõpe - õppevorm, mis pakub võimalust omandada kõrgharidus või jätkata selle omandamist teatud kindlatel kuupäevadel sessioonide kaupa; tavaliselt käiakse töö kõrvalt õppimas. Keelekümblus - õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise
eesmärgid ja põhimõtted; õppe- ja kasvatus-tegevuse korralduse; 6-7aastase lapse eeldatavad üldoskused; valdkondade õppe-kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning 6-7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused; lapse arengu hindamise põhimõtted Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava: eesmärkide ja põhimõtete kaasajastamine; õppe- ja kasvatustegevuse korralduse paindlikuks muutmine; lapse arengu eeldatavate tulemuste kirjelduste täpsustamine; eesti keele kui teise keele õppekorralduse ning eeldatavate tulemuste lisamine; õppekava rakendumist toetavate juhendmaterjalide koostamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös
abistama, mitte murdma. Elutoa pedagoogika. “Raamat emadele”, “Vaatluste aabits”, “Näitlik arvude õpetus”. Pani aluse alushariduse teooriale! F. W. Fröbel 1782-1852 Saksa pedagoog. Pedagoogilised vaated. Laste tähtsaimaks tegevuseks pidas mängu. Avas lasteaedu, mille sihiks oli kasvatada vabu ja mõtlevaid inimesi. Lõi lasteaednike koolitamiseks seminari. Püüdis välja töötada ka lasteaia metoodikat. EESTIS : 1840.a. Tallinna Väikelaste Hoiuasutus eesti lastele 2-7a. I lasteaed 1905.a. Tartu Lasteaia Selts. Õpetajakoolitus sai riiklikul tasemel alguse Tartu Õpetajate Seminari juures 1920.a. (Eesti Lasteaednike Seminar). Nõukogude Eestis avati rohkesti lasteaedu, sest vanemad pidid palju tööd tegema. Nõukogude naine töötas mehega võrdselt, riik soosis laste kasvatamist selleks loodud asutustes. Lasteaedades olid avatud muuhulgas ööpäevarühmad, vastu võeti lapsi alates kolmandast elukuust. Lasteasutustes olid väga range
a. Kooli päevaplaan: Koolimaja avatakse esmaspäeval kell 7:30 ja teisipäevast reedeni kell 7:40 07:00 äratus 08:00-14:15 õppetöö 08:15-08:45 hommikusöök 13:00-13:30 lõunasöök 14:00-18:00 pikapäevarühm 14:30-15:30 õues käimine 15:30-16:30 rühmatöö 16:30-17:00 õhtusöök 17:00-18:00 vaba tegevus Õpilaskodu päevaplaan: 18:00-19:30 - vaba aeg 19:30-20:00 - oode 20:00-21:00 - ettevalmistus öörahuks 21:00-07:00 öörahu Õpitakse: · eesti keelt, · matemaatikat, · muusikat, · rütmikat, · kehalist kasvatust, · kunsti, · tööõpetust, · elu- ja toimetulekuõpetust. Kõigile õpilasele koostatakse individuaalne õppekava. Praktikal olles sain mina tegeleda 4 - 7nda klassi õpilastega. Me ladusime piktogramme, mis aitavad lastel paika panna oma päeva tegemisi. Piktogrammidel kujutletud tegevused olid laulmine, tantsimine, ujumine, võimlemine, söömine, wc käimine, käte pesemine, kooli minek jne
Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine 6) riigi kodanikkonna määratlemine Avaliku sektori struktuur: 1) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud 2) Riik 3) Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, president, valitsus, KOV, kohus, õiguskantsler, eesti pank. II Erasektori olemus (ehk tulundussektor) (majandus)- kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks AS-id, pangad ja OÜ-d . E/S-i ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud, OÜ-d, AS-d jne), suuruse ja ka tegevusala poolest. Ühisjooneks on aga kasumitaotlemine ja eraomandus. Mõnikord nimetatakse E/S-i ka ärisektoriks. Erasektori funktsioon- Tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu.
Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis 1. Millised on laste õigused? Viited õigusaktidele. Lapse õigused on kirjas ÜRO lapse õiguste konventsioonis, Eesti Vabariigi põhiseaduses, lastekaitse seaduses. ÜRO laste õiguste konventsioon Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 1989. aastal. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 1991. aastal. https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 Igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Kaitsele, millega ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. * Õigus elule.
Kõik kommentaarid