Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid (0)

1 Hindamata

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium
Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid
Referaat
Koostas: Monika Kovaltšuk
11 klass
Viljandi 2015
Sisukord

Sissejuhatus

Mõisted

Taastumatud energiaallikad ja nende kasutamine maailmas

Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas
6.2 Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas

Energiaprobleemid

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Praegusel ajal on üle maailma väga tähtsal kohal elektri- ja soojusenergia , kuid selle saamiseks peame kasutama erinevaid energiallikaid ja mõtlema välja uusi viise, kuidas energiat ammutada, sest mingil hetkel saavad taastumatud energiallikad otsa ja tuleb leida alternatiivid. Kõik see tegevus mõjutab nii suuremal kui väiksemal määral kogu meie ökosüsteemi.
Mõisted
Energiamajandus – tegeleb energiavaade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale. Põhieesmärk on toota kaupu ja osutada teenuseid minimaalsete kuludega samas mõjutada keskkonda võimalikult minimaalselt.
Taastuvad ja taastumatud energiaallikad – Taastumatud energiaressursid on sellised, mille kogus kasutamisel väheneb. See on biomass , mis minevikus on kogunenud ja muutnud vormi, mis on kütusena kasutatav. Nt: nafta , maagaas, turvas . Taastuv energiaallikas on selline, mida saab kasutada lakkamatult. Nt: päikese-, tuule-, vee-energia
Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saab kasutada fossiilkütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivenergia on saadud sellistest taastuvatest ressurssidest nagu päike, tuul ja biomass.
Fosiilsed kütused – fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päriolult settekivim , millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid.
Biokütus – energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel või tahkekütus. Keemiliselt orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Nt: hagu , puud, hein, sõnnik
Tuumaenegia – elektrienergia , mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades.
Hüdroenergia – ehk vee-energia mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks nt vesiveskites või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades.
Päikeseenergia – energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikuks valgustamiseks.
Bioenergia – biomassist toodetud energia – soojus , elekter , biokütus
Laineenergia – mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkimisel. Kasutamise võimalus ajaliselt väga ebaühtlane . Energeetikas olulist osa ei oma. Tavaliselt kasutatakse väikesaartel või merel väikese võimsusega objektide jaoks koostöös elektriakumulaatoritega.
Geotermaalenergia – Maa siseenergia . Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivste elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergi ning osa Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia.
Passiivmaja – hoone, mille soojusliku mugavuse saab tagada pelgalt siseõhu kvaliteedi tagamiseks hoonesse juhitava värske õhu vooluhulga järelsoojendamisel või jahutamisel ilma õhu korduvringluse vajaduseta.
Energiakriis on kütuse- ja energiamajanduse korraldamise ebakõla, mida põhjustab disproportsioon riikidevahelises energeetilise tooraine varude jaotumises, energia tootmise tasemes ja toodangu turustamises.
Taastumatud energiallikad ja nende kasutamine maailmas
Maailma rahvaarv kasvab kiiresti ja energia vajadus suureneb. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse kõige rohkem sütt (39%), seejärel gaasi (20%), tuuma ja hüdroenergiat (16%), naftat (7%) ja teisi (2%).
Kõige suuremad naftavarud on Saudi Araabial, kuid peamine nafta tootja on siiski Venemaa. Nafta eksport ja import toimub üle maailma. Kõige rohkem ekspordib välja Saudi Araabia, aga impordib USA. Nafta hinda mõjutavad majanduslikud, looduslikud ja poliitilised tegurid. Üks suurimaid naftakatastroofe toimus Mehhiko lahes. 11 töötajat hukkus ja täielikult suudeti puurauk sulgeda alles 5 kuu pärast. Seni voolas merre umbes 610 000 tonni naftat, mis tõi kaasa suured vee reostused. Kõige rohkem tarbitakse vedelat kütust transpordi sektoris, seejärel tööstustes, ehitustel, elektri tootmisel,
Tahked kütused on puit, turvas, pruunsüsi, kivisüsi , antratsiit ja põlevkivi . 27 % maailma primaarenegiast annab süsi. Sütt kaevandatakse 50 riigis. Suurimad tootjad on Hiina, USA, India, Austraalia ja LAV. Suurimad varud on USA-l ja Venemaal. 40 % maailma elektrienergiast toodetakse söest. 13% kaevandatud söest kasutatakse terase tööstuses. Kivisütt on ohutu transportida, ladustada ja kasutada. Kivisöe tootmine on viimase 25 aasta jooksul kasvanud 50% võrra.
Põlevkivi on miljonite aastate jooksul merepõhja settinud taimede-ja loomade kivistunud jäänused, mis sisaldavad orgaanilist ainet. Kütteväärtus on madalam kui kivi- või pruunsöel, sisaldab palju mittepõlevat mineraalosa . Suured varud on USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial , Venemaal. Eesti põlevkivi on tänaseks kaevandatud u 1 miljard tonni.
Peamised gaasi tootjad on Venemaa ja USA, Kanada , Iraan, Katar , Norra, Hiina... Peamised eksportijad on Venemaa, Norra ja Katar. Suurimad importijad on Jaapan, Saksamaa, Itaalia ja USA.
Fossiilsete kütuste kallinemise tõttu on üha rohkem hakatud tootma kildgaasi. Eriti märgatavalt on tootmine suurenenud USAs. Kildgaas on kiltkivi tillukestesse pooridesse ja pragudesse kogunenud maagaas. Gaasi saadakse pooridest ja pragudest kätte horisontaalsesse puurauku suure surve all pumbatud vee ja täitematerjali seguga. Vee rõhk purustab kivimi ja täidis ei lase purunenud kivimil tekkinud kollektorit ummistada, sinna koguneb vabanenud gaas , mis puuraugu kaudu maapinnale pumbatakse. Erinevalt maagaasist on kildgaasi võimalik toota sesoonselt, just nii palju kui on nõudlust.Kildgaasi puurimise käigus võib põhjavesi reostuda metaaniga, samuti kemikaalidega, mida lisatakse puurauku pumbatavasse ja kivimi purustamiseks vajaminevasse vette. Pinnavesi võib reostuda puuraugust väljapumbatava saastunud veega. See takistab kildgaasi tootmist, eriti tiheda asustusega piirkondades. 2011 aastal keelas Prantsusmaa kivimite hüdraulilise purustamise kildgaasi otsimiseks ja ammutamiseks. Kiltkivi on maailmas levinud kivim ning paljud gaasifirmad on asunud uurima kildgaasi tootmisvõimalusi.
Tuumaenergiajaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienergiast. Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on Prantsusmaal, Leedul,Slovakkial ja Belgial ning Rootsil. Tuumaenergia tootmine on kallis. Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on poole suuremad kivisöe või gaasi töötava energiajaama ehitamiskuludest. Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine . Arvatakse, et keskmise kasutamisaktviisuse juures jätkuks uraani 2035 aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus avatsatakse uusi leiukohti ja uued tehnoloogilised läbimurded võiksid vähendada uraani vajadust. Tuumajaamad on terroristide sihtmärgiks. Tõsisem õnnetus tuumajaamas ohustab tõsiselt ümbruskonda.
Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas
Hüdroenergia
Hüdroenergia on energia liik, kus energia vabaneb vabal langemisel raskusjõu toimel. Hüdroenergiat saab muuta otse mehhaaniliseks energiaks (näiteks vesiveskites) ja elektrienergiaks (hüdroelektrijaamas). Maailma teoreetiline hüdroenergiabaas on neli korda suurem kui praegu kasutusel olevad ressursid. Enamik reallsest hüdroenergia potensiaalist asub Aasia ja Aafrika arengumaades. Arendamine võimalik vaid väga suure välisabi toel. Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa hüdroenergia varud on juba suuresti kasutuses. Täiendavate hüdroskeemide areng põrkuks elanikkonna vastuseisule (üleujutused, tammid ). Hüdroenergia tootmise kasv tuleb olemasolevate seadmete täiustamisest ja energiakadude vähendamisest. Suurimad hüdroenergia tootjad on Hiina, Kanada, Brasiilia. Suurimad jaamad USA, Hiina, Kanada, Brasiilia.
Hüdroenergia eelised on: taastuv energia, keskkonnasõbralik, õhusaastet ei teki, jooksvad kulud väiksed ja seega elektri omahind väike. Puudused: ehitamine väga kallis, saab ehitada vaid sinna kus on suure languga veerikas jõgi , suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. HEJ tammi taha tekkiva veehoidla tõttu: hävivad paljud looma ja taimeliigid, kaovad elupaigad ja kasvukohad , muutub kohalik ökosüsteem, muutub kohalik kliime (suurem aurumine), piirkonnas võib tekkida seismilisi probleeme. HEJ tammi tõttu: on häiritud kalade liikumine jões, jõuab jõe alamjooksule vähem settematerjali (viljakat mulda), kuhjuvad setted tammi taha ja veehoidlat peab aeg-ajalt puhastama.
Hüdroenergia kasutamine Eestis. Eesti jõed on väiksed, üsna veevaesed ja väikese languga. Siiski on vesiveskite jõudu Eestis kasutatud juba alates 13. sajanist. Esimesed HEJ rajati 20. saj algul. Enamik veejõuseadmeid purustati sõja ajal. Pärast sõda paljud neist taastati , käiku lasti uusi veejõujaamu. Põlevkivienergeetika arenguga tunnistati hüdrojaamad mitteperspektiiseteks. Eestis töötas kunagi üle 700 vesiveski , millest praegu oleks võimalik taastada 250-300. Eesti suurimad HEJ asuvad Jägala jõel ja Keila -Joal. Narva jõel asuv kuulub Venemaale.
Tuuleenergia
83 riiki kasutab tuulikuid elektrienergia tootmiseks. 2010. aastal andsid tuulikud 2.5% maailma elektrienergia toodangust. 2010 a. tõusis Hiina USA ees suurimaks tuuleenergia tootjaks. Euroopas on suurimateks tootjateks Saksamaa ja Hispaania . Suurim tuuleenergia osatähtsus elektrienergia tootmises on Taanil , Portugalil ja Hispaanial. Suuremad tuuleenergia tootjad maailmas on Hiina, USA, Saksamaa ja Hispaania.
Tuuleenergia tootmise eelised: taastuv energia, keskkonnasõbralik, õhusaastet ei teki, jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike, suhteliselt lihtne rajada.
Puudused: saab ehitada vaid sinna, kus on pidevalt tugev tuul, vajavad suurt territooriumi, ehitamine suhteliselt kallis, tuulevaiksemal perioodil ei tööta, rikuvad maastiku visuaalset pilti, lähiümbruses müra ja valgussaaste, ohuks lindudele.
Päikeseenergia
Kasutatakse nii soojus- kui elektrienergia toomiseks. Päikeseenergiat salvestatakse eri meetoditel . Peegelsüsteemid. Peeglid koondavad päikesekiired kitsasse punkti, kus asub aurugeneraator. Tekkiv aur suunatakse turbiinile, mis käivitab elektrigeneraatori. Päikesepaneelid. Päikesetornid- suhteliselt suure võimsusega päikeseelektrijaam, mis võib energiat salvestada ja seda anda ka öisel ajal. Tuhanded peeglid koondavad päikesekiired torni tipus paiknevale vastuvõtjale, mis sisaldab soojustkandvat vedelikku ja see omakorda annab energia soojusvaheti kaudu üle aurugeneraatorile, mis käivitab elektrigeneraatoriga ühendatud turbiini. Fotoelektriliste päikesejaamade eelis: modulaarsus- võimalik lihtsalt koostada soovitud võimsusega süsteeme ja soovi korral hiljem täiendavaid paneele lisada, võimalik paigaldada nii katusele kui fassaadile, võimalik kasutada autonoomse toiteallikana, sisuliselt hoolduvaba.
Geotermaaleneria
Geotermaalenergia on maasisene soojus. Jaotatakse kaheks: Kõrgtemperatuuriline – näiteks Islandil kasutatakse elektri tootmiseks peamiselt 90C+ ja USAs temperatuuriga 150C+. Madalatemperatuuriline – alla 90C geotermaalenergia. Eestis rakendatakse geotermaalenergiat peamiselt maasoojuspumpade abil. Geotermaalenergiat kasutab maailmas 70 riiki. Otsene kasutamine – soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad , kalatiigid, majade kütmine, tänavate küte, tööstustes. Soojusenergia suurimaks puuduseks on see, et seda pole mõtet 30 km kaugemale transportida. Elektrienergiat saab aga transportida suurte kauguste taha. Elektrit saab kasutada väga mitmekülgselt, seepärast muudetakse geotermaalenergia eelkõige elektrienergiaks. Kasutatakse eritüüpi geotermaalelektrijaamasid. Peamised GTE suurimad tootjad on USA, Filipiinid , Indoneesia. Islandil annab GTE suurema osa elektrienergiast.
Biomass ja biogaas
Biomassienergia on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomasi all mõistetakse taimset materjali, mis on põletamiseks piisavalt kuiv. Energiavõsa- võsana kasvatatakse kiirelt kasvavaid puittaimi. Kasutatakse palju paju, sest see on kiirekasvuline ning seob kasvuperioodil sama palju süsihappegaasi kui selle sama palju biomassi põletamisel eraldub. Energiavõsa ei saasta keskkonda süsihappegaasiga.
Biogaas ehk käärimisgaas on orgaanilise aine käärimisel tekkiv gaas. Saadakse suure orgaanilise aine sisaldusega olme ja loomakasvatusjäätmete kääritamisel. Orgaanilise aine suurte koguste juures võidakse kasutada energeetilise kütusena kohaliku vajaduse katmiseks.
Rapsist ja rüpsist saadav õli sobib biodiisli tooraineks . Õlipalmist biodiisli tootmine on suurendanud survet keskkonnale ja vähendanud toidukultuuride kasvatamiseks sobiliku maa pinda.
Laineenergia
Kautatakse näiteks Norras ja Jaapanis . Kalda äärde paigaldatud laineenergiaseadmed. Sissetulevad lained suruvad õhu välja vastavast kambrist, pannes tööle turbiini ja generaatori. Õhk voogab laine tagasi tõmbudes kambrisse tagasi.
Energiaprobleemid
Üha kasvav fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise. Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jms mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid , terviseprobleeme jpm. Keskkonnasaaste , ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida me ei suuda kontrollida.
Veelgi enam, järjest kõrgem elustandard ning inimeste suurem liikuvus on suurendanud nõudlust fossiilkütuste järele. Üha suurenev nõudlus naftatoodete järele tekitab tarneraskusi, sest endised suured naftaväljad on asendunud väiksematega, kust naftat on keerukas välja pumbata . Mõningate prognooside kohaselt peaks naftatoomine jõudma haripunkti viie aasta pärast ning gaasitootmine viieteistkümne aasta pärast. Fossiilkütuste ammendumine hakkab edaspidi üha enam mõjutama valikuid elektritootmisel, transpordivahendite valikul ja igapäevases majapidamises. Eestis toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, kasutatakse vett ja kaevanduspiirkondade pinnast. Põlevkivi kaevandamine ja sellel baseeruv energeetika on Eesti üks olulisemaid majandus- ja keskkonnaküsimusi.
Arutuse all on ka tuumaenergiajaama ehitamine, õigemini Eesti ühinemine sellega kas Leedus või Soomes. Ometi on tuumaenergia kasutusele võtmisest põhimõtteliselt loobunud mitmed Euroopa riigid (Taani, Rootsi jpt) eelkõige selle ohtlikkuse ja probleemide tõttu jäätmete paigutamisel.
Jätkusuutlik lahendus energiaprobleemidele on energia säästmine, tõhusam kasutamine ning, kus vähegi võimalik, fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaallikatega.
Kokkuvõte
Uutes elektrijaamades kasutatakse järjest enam taastuvaid energiaallikaid. Peamised energia tootjad ja tarbijad on Põhja riigid. Suurimad tootjad on USA, Hiina, Jaapan, Venemaa. Suurimad tarbijad inimese kohta on Norra, Island , Kanada ja Rootsi. Hetkel kasutatakse kõige rohkem sütt. Mingil hetkel saavad taastumatud energiaallikad otsa ja tuleb leida alternatiivid. Praegu tehakse selleks juba pingutusi ja arendatakse järjest uusi meetodeid kuidas loodust säästa ja samas toota loodussäästlikult energiat.
Kasutatud kirjandus
www.koolielu.ee
www.wikipedia.org
www.slideshare.net
www.google.com/search

.ODT Laadi alla originaalfail 10 lk · .odt · 66 allalaadimist

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #1

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #2

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #3

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #4

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #5

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #6

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #7

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #8

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #9

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

66 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

monikakovaltsuk Õppematerjali autor

4. Mõisted
5. Taastumatud energiaallikad ja nende kasutamine maailmas
6. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas
6.2 Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas
7. Energiaprobleemid

energia hüdroelektrijaam tuumaelektrijaam mõisted geograafia energiaprobleemid taastumatud energiaallikad taastuvad energiaallikad biomass turvas nafta kildgaas maagaas põlevkivi tuuleenergia päikeseenergia geotermaalenergia biogaas laineenergia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

ENERGIAMAJANDUS

voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass) TUUMAENERGIA- ehk aatomienergia, aatomituuma moodustavate elementaarosakeste seoseenergia, mis hoiab neid aatomielemente tuumas koos; tuumaenergiat saab vallandada tuumareaktoris looduslikult ebastabiilseid elemente lohutades PÄIKESEENERGIA- päikesekiirguses sisalduv soojus ja valgusenergia, TUULEENERGIA- liikuvate õhuosakeste ehk tuule kineetiline energia HÜDROENERGIA- ehk vee-energia, raskusjõul langeva (voolava) vee mehaaniline energia LOODETE ENERGIA- mehaaniline energia, mis tekib Kuu ja Päikese gravitatsiooni põhjustatud maailmamere taseme muutustest GEOTERMILINE ENERGIA- ehk maapõue energia, maa sees olevatest kuumades kivimites ja nendega kokku puutunud põhjavees salvestunud soojusenergia BIOMASSI ENERGIA- ehk bioenergia, taimede loomade ja mikroobide elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines (biomassis) sisalduv

Geograafia

docx

Energiaressurssid

energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA Energiamajanduse 10 mõistet Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad - sellised energiaallikad, mis uuenevad

Geograafia

doc

Energiamajandus

ENERGIAMAJANDUS 1.Energiamajanduse olemus ja tähtsus Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energiamajandus mõjutab teisi majandussektoreid. Muutused energiamajanduses on tihedalt seotud muutustega teistes majandusharudes. Varude piiratus aga sunnib otsima uusi võimalusi nii energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Suurem osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid. Ainuüksi USA kasutab ära 35% kogu maailma energiatoodangust. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu.

Geograafia

doc

Enegiamajandus

SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel

Geograafia

doc

Energiamajandus

ENERGIAMAJANDUS ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijaile. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid.

Geograafia

odt

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma energiaprobleemid 2. Energiaressursid ja maailma energiavajadus. 3. Nüüdisaegsede tehnoloogiad energiamajanduses. 4. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 5. Põhimõisted Sissejuhatus Energia ja selle tarbimine on igapäevane teema. Palju me sellest, aga teadlikud oleme, mis on selle ohud ja tagajärjed. Kui suur on tootmine ja energia nõudlus. Püüan tuua kokkuvõtlikult mõisted ja energiaga seotud teemad esile. Igasugune tarbimine on see, mis meie maailmale kokkuvõttes kahju tekitab ja inimesed peavad hakkama sellele mõtlema juba täna. Maailma energiaprobleemid.

Geograafia

doc

Energiamajandus | Geograafia 10. klass

ENERGIAMAJANDUS Energia liik Kasutamise eelised ja puudused, sealhulgas keskkonnaprobleemid Nafta Suure kütteväärtusega. *taastumatu Hea transportida tankerite ja torujuhtmetega. Kasutatakse mitmeks otstarbeks. Puuraukude rajamine merre on keeruline. Ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. Vajab puhastamist lisanditest ning ümbertöötlemist. Gaas Suure kütteväärtusega.

Geograafia

ppt

Energiamajandus: Energiavarad

Energiamajandus Energiavarad Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega. Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine masinaid rakendatakse üha rohkem põllumajandus on tõhusam suureneb koduses majapidamises tarbitav energia kulu Riigi energiapoliitika sõltub: · vastava maa tööstuse arengutasemest · majanduse struktuurist · geograafilisest asendist · kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel).

Geograafia

Rohkem sarnaseid