JÄTKUSUUTLIK ARENG (2)

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
JÄTKUSUUTLIK ARENG
Referaat
Silver Muuga
12 A klass
Tartu 2011

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 3
JÄTKUSUUTLIK ARENG MAAILMAS 4
Rahvusvahelised kokkulepped 6
Agenda 21 6
Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia 6
JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS 8
Säästev Eesti 21 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD MATERJALID 10
SISSEJUHATUS 3
JÄTKUSUUTLIK ARENG MAAILMAS 4
Rahvusvahelised kokkulepped 6
Agenda 21 6
Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia 6
JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS 7
Säästev Eesti 21 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD MATERJALID 9

SISSEJUHATUS

Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali , looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tulevaste põlvkondade valikuvõimalusi.
Jätkusuutlikkuse kolm tähtsat aspekti on: majandus, ühiskond ja looduskeskkond .
Majanduslik jätkusuutlikkus hõlmab endas selliseid aspekte , nagu: mõistlik kasum, õiglane palk ja ühiskondlikud teenused. Sotsiaalne jätkusuutlikus sisaldab selliseid aspekte, nagu: avalik poliitikakujundamine, õiglase kaubanduse standardid , õiglane naiste ja vähemuste kohtlemine. Keskkonna jätkusuutlikkus sisaldab selliseid aspekte, nagu: mõju õhule, veele , maale, taimedele, loomadele ja inimese tervisele.
Mõned arvavad , et jätkusuutlikkus tähendab “looduse juurde tagasi pöördumist” ja vaid traditsiooniliste meetodite kasutamist. See on siiski asjast piiratud nägemus. Jätkusuutlikkus ei tähenda kaasaegsete vahenditeta primitiivsetes tingimustes elamist, see on pigem arusaamine ümbritsevast, kujundades ja kasutades kaasaegset tehnoloogiat vastutustundlikult ning arendades õiglast ühiskonda, arvestades majanduslikke ja ökoloogilisi aspekte. Teisisõnu, jätkusuutlikkus on otsuste vastuvõtmise protsess, mis tasakaalustab majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonna faktorid . Jätkusuutlik majandus väljendub ideedes ja tegevustes, mis ei kurna meie planeedi ressursse ning mis peab lugu ühiskondade kultuurikogemustest. Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut.

JÄTKUSUUTLIK ARENG MAAILMAS

Peamised probleemid, mis takistavad jätkusuutlikku arengut maailmas tulenevad rahvastiku kiirest kasvust ja tarbimisharjumuste muutumisest.
Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19. sajandi algul võttis 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini möödunud sajandi 1930. aastatel. Tänavu sügisel sündis Maa 7 miljardis asukas. Isegi juhul, kui arengumaade rahvad suudaksid sajandivahetuseks vähendada sündimust 3,8 lapselt ema kohta 3,3 lapsele, suureneks teadlaste hinnangul aastaks 2150 inimeste arv maailmas 11,6 miljardini.
Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad paratamatult jäätmeprobleemid. Üha enam on kasutusel
materjale (kilekotid, plastpudelid), mille looduslik lagundamine võtab aastasadu . Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ei
kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti.
Suureks probleemiks on ka veekriis ja veekogude reostumine . Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Lisaks sellele on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik . Samuti on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal tekitavad probleeme üleujutused.
Üha kasvav fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise. Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jms mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid , terviseprobleeme jpm. Üleilmset soojenemist põhjustav keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida me ei suuda kontrollida.
Fossiilkütuste põletamisel eraldub atmosfääri hulk gaase, mida nimetatakse
kasvuhoonegaasideks ja millest üldsusele tuntuimad on süsihappegaas (süsinikdioksiid)
ja veeaur. Teadlastele teeb muret süsinikdioksiidisisalduse vähene ent järjekindel suurenemine õhu seni üsna püsivas koostises. Süsinikdioksiidi hulga suurenemist atmosfääris seostatakse temperatuuri tõusuga.
Teadlaste andmetel on viimase sajandi jooksul Maa keskmine temperatuur tõusnud
0,3...0,7 °C. Kuna see on kõige suurem temperatuuritõus viimase 10 000 aasta jooksul,
siis võib arvata, et niisugustel muutustel on märgatavaid tagajärgi.
Tänu õhku paisatavatele saasteainetele oleme jõudnud ka teise kliima soojenemist soosisva teguri juurde milleks on osoonikihi hõrenemine. Arvatakse, et tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava.
1985. aastal avastasid teadlased aga osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn osooniaugu
Antarktika kohal. Osoonikihi ulatuslikku hõrenemist täheldati hiljem ka Põhja-Kanadas. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm.

Rahvusvahelised kokkulepped

Maailmas on sõlmitud mitmeid kokkuleppeid jätkusuutliku arengu tagamiseks. Säästva arengu peamine idee – majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt – sõnastati esmakordselt 1987. aastal Gro Harlem Brundtlandi juhitud komisjoni tegevusraportis „Meie ühine tulevik“.  Tuntumad jätkusuutlikku arengut käsitlevad kokkulepped on Agenda 21 ja Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia.

Agenda 21

Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO ning seal on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14. juunil 1992 Rio de Janeiro konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. Eesti on samuti ühinenud Agenda 21-ga. Number „21" tähistab programmis 21. sajandit.
Eesmärgi saavutamiseks seatakse kõikidele riikidele ülesandeks rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamine ning säästliku arengu printsiipide rakendamine kohalike omavalitsuste arengukavades.

Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia

Euroopa Ülemkogu võttis 2001. aastal Göteborgis vastu esimese Euroopa Liidu säästva arengu strateegia.
  Seda täiendati  2002. aastal Barcelonas kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kohtumisel .
Uuendatud ELi säästva arengu strateegia võeti vastu Brüsselis Euroopa Ülemkogu kohtumisel 15.–16. juunil 2006.a.
Euroopa Liidu säästva arengu strateegia määrab tegevuskava säästva arengu rakendamiseks Euroopa Liidus ning hõlmab majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna- ja finantsaspekte ning ELi poliitikate ja valitsemistavade ühtsust kõigil tasanditel.

JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS

Erinevalt üldisest maailmast ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv Eestis probleem, pigem on olukord vastupidine . 1988. aastast, mil algas sündivuse kahanemine kõigepealt venekeelse elanikkonna ja seejärel (1990. a) ka eestikeelsete elanike seas. Kuna samal ajal suurenes ka suremus , siis tekkis negatiivne (–5%) iive. Seega tuleb välja, et Eestis elanikkond hoopis kahaneb. Tänu riiklikele meetmetele on rahvaarvu kahanemine pidurdunud.
Olgugi, et Eesti rahvaarv on kahanemas on meil siiski tõsine probleem jäätmetega. Eestis tekib aasta jooksul ühe elaniku kohta 400 kg olmejäätmeid, Kui arvesse võtta ka
tööstusjäätmed (näiteks põlevkivitööstuses tekkinud aher- ja saasteained, mis kuuluvad
nn ohtlike jäätmete hulka), siis oleme esikohal kogu Euroopas.
Üks suuremaid küsimusi Eesti jätkusuutliku arengu juures on energeetika . Eestis toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, kasutatakse vett ja kaevanduspiirkondade pinnast. Põlevkivi kaevandamine ja sellel baseeruv energeetika on Eesti üks olulisemaid majandus- ja keskkonnaküsimusi.
Arutuse all on ka tuumaenergiajaama ehitamine, õigemini Eesti ühinemine sellega kas
Leedus või Soomes. Ometi on tuumaenergia kasutusele võtmisest põhimõtteliselt loobunud mitmed Euroopa riigid (Taani, Rootsi jpt) eelkõige selle ohtlikkuse ja probleemide tõttu jäätmete paigutamisel.
Ainus jätkusuutlik lahendus energiaprobleemidele on energia säästmine ja tõhusam
kasutamine ning, kus vähegi võimalik, fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaallikatega.

Säästev Eesti 21

Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" kiidetud riigikogus heaks 14. septembril 2005.
SE21 on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.
SE21 põhiülesanne on:  leida vastus  küsimusele: "Mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis?" SE21 pakub välja  eesmärgid  ja tegevussuunad, mis võiksid olla aluseks ühiskondlikule kokkuleppele Eesti jätkusuutliku arengu osas. Peamised säästva arengu aspektid on keskkond, majandus ja sotsiaalsed näitajad.
Parimad ökoloogilise tasakaalu näitajad Eestis on Saaremaal, sest seal on väike keskkonnakoormus ja palju inimtegevusest rikkumata loodust. Ida-Virumaa ökoloogilisele tasakaalule mõjub negatiivselt põlevkivi kaevandamine ja põlevkivist saadava elektri tootmine. Seetõttu on Ida-Virumaal loodusressursside kasutamise ja õhusaaste näitajad kõige halvemad.
Majandusliku heaolu näitajate poolest on kõrgeimal kohal Harjumaa, kus enamik majandusnäitajaid olid Eesti parimad. See on ka mõistetav, sest Tallinnasse ja Harjumaale on koondunud suur osa ettevõtetest ja töökohtadest. Samas on Harjumaal aga kõige suurem südame- ja veresoonkonnahaigustesse suremus.
Sotsiaalsete näitajate poolest on kõige ees Saare-, Hiiu- ja Järvamaa ning paremusjärjestuse lõpus Ida-Virumaa.
 

KOKKUVÕTE

Kokkuvõtteks võib öelda, et sellisel moel nagu maailm praegusel ajal majandab ei tohi elu edasi minna, kui soovime säilitada elu planeedil Maa. Inimeste meeletu tarbimine ja saastamine on meid viinud situatsioonini, kus osoonikiht hõreneb, maa kliima soojeneb ja jäätmeid ei ole varsti enam kuhugi panna.
Õnneks on olemas inimesi, kes mõtlevad ka muule kui rahakoti paksusele ja ilusale autole maja ees. Need inimesed tegutsevad aktiivselt planeedi päästimise plaanidega ja see on ka viinud mitmete kokkulepete ja programmideni nagu Agenda 21 ja Euroopa Liidu säästva arengu strateegia.
Kui meie eluea jooksul veel midagi drastilist juhtuma ei hakka siis tuleb ju mõelda ka tulevate põlvede peale, et meie lastel ka oleks koht kus meeldivalt aega veeta ja elada täisväärtuslikku elu. Siinkohal jääb vaid loota , et suudetakse ka täita jätkusuutlikku arengut tagavate programmide poolt seatud eesmärke ja nõudmisi.

KASUTATUD MATERJALID

Õpetajate Leht
http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/22.11.02/teave/1.shtml

http://dolceta.eu/eesti/Mod5/Jatkusuutlikkuse-aspektid.html

Säästva arengu andmbaas EESTI 21 http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html#agenda

Keskkonnaministeerium - http://www.envir.ee/2853

Euroopa parlament http://circa.europa.eu/irc/opoce/fact_sheets/info/data/policies/environment/article_7294_et.ht m

Õppematerjal „Keskkond ja säästev areng“ http://www.vabaharidus.ee/public/files/koolituskeskus/saastev_areng_oppematerjal.pdf

Malle Peedeli koostatud õppematerjal
http://cmsimple.e-ope.ee/arendamine/