Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Protsess ideaalgaasiga ning arvutuskäik koos diagrammiga (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
EESTI MAAÜLIKOOL
Tehnikainstituut
Protsess ideaalgaasiga
ÜLESANNE NR.5
Ülesannete lahendamine
õppeaines "Soojusõpetus"
TE.0044
Energiakasutuse eriala
EK KÕ BAK 3
Üliõpilane: "....." ................... 2014.a ..................................
Juhendaja : "....." ................... 2014.a ..................................
Tartu 2014
TÄHISED JA LÜHENDID
M- mass
kg- kilogramm
s- entroopia
kJ- kilojaul
v- erimaht
V- ruumala
Q- soojushulk
q- soojus
p- rõhk
k- kelvin
η- molekulmass
R- gaasikonstant
R*- universaalne gaasikonstant
L- töö
c- erisoojus
PROTSESS IDEAALGAASIGA ÜLESANNE 5
10 kuupmeetrit ideaalgaasi O2, mille algrõhk on 10 MPa ja temperatuur 350 paisub lõpprõhuni 0,13 MPa.
Arvutada gaasi maht ja temperatuur paisumise lõpul ning protsessi töö ja soojus, kui
paisumine toimub vastavalt lähteandmete tabelis antud isoprotsessile.
Kujutada termodünaamiline sündmus p-v- ja T-s- diagrammil sobivas mõõtkavas koos
isotermse protsessi tööd ja soojust väljendava pinna viirutusega.
Lähteandmed valida vastavalt õpinguraamatu kahele viimasele numbrile.
Antud:
V1= 10 m3
p1=10 MPa
p2= 0,13 Mpa
t1=350= 350 +273,15= 623,15 k
ηO2=2*16=32 kg/mol
cp=0,9203+0,0002130*350=0,9985 [1]
V2=?; t2=?; L=?; q=?; M=?; R=?
Arvutuskäik:
J/(kg*K)
; 617,7 kg
; = 1,245 m3/kg
; = 0,016 m3/kg
; = 625k = 3510C
; 434290 kJ
; -368,238
; )= 760,02
Vastus: Gaasi lõpp mahuks on , protsessi tööks ja soojuseks on 434290 kJ.
Joonis 1.1 P-v- diagramm
Joonis 1.2 T-s- diagramm
  • Soojustehnika käsiraamat, I. Mikk ,- Tln. Valgus, 1977, Lk.46, tabel 2.20
    9.11.2014 22:00
  • Vasakule Paremale
    Protsess ideaalgaasiga ning arvutuskäik koos diagrammiga #1 Protsess ideaalgaasiga ning arvutuskäik koos diagrammiga #2 Protsess ideaalgaasiga ning arvutuskäik koos diagrammiga #3 Protsess ideaalgaasiga ning arvutuskäik koos diagrammiga #4 Protsess ideaalgaasiga ning arvutuskäik koos diagrammiga #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ronald Kändla Õppematerjali autor
    Antud labortöös on antud 10 kuupmeetrit ideaalgaasi O2, mille algrõhk on 10 MPa ja temperatuur 350℃ paisub lõpprõhuni 0,13 MPa.
    Tuleb arvutada gaasi maht ja temperatuur paisumise lõpul ning protsessi töö ja soojus, kui
    paisumine toimub vastavalt lähteandmete tabelis antud isoprotsessile.
    Kujutada termodünaamiline sündmus p-v- ja T-s-diagrammil sobivas mõõtkavas koos
    isotermse protsessi tööd ja soojust väljendava pinna viirutusega.

    Sarnased õppematerjalid

    Protsess ideaalgaasiga
    6
    docx

    Protsess ideaalgaasiga

    Ülesanne 5 Protsess ideaalgaasiga Algandmed: V1=8m3 Gaas on heelium (He) T=const. M(He)=4g/mol p1=8Mpa=8000000 Pa He moolerisoojus k=1,67 t1=400°C V2;T2;L;Q=? T1=T2=673,15 K p2=0,14 Mpa=140000 Pa Arvutused: Leian erimahu v1 valemist pv=RT: 8000000· 0,175

    Soojustehnika1
    TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA
    57
    rtf

    TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

    Selles töös formuleeriti esimesena termodünaamika teine seadus. 19.sajandi 40-ndatel aastatel J.R.Mayer, J.P.Joule ja H.Helmholtz uurides eksperimentaalselt mehaanilise töö ja soojuse vastastikust vahekorda, määrasid soojuse mehaanilise ekvivalendi arvväärtuse. See andis aluse termodünaamika esimese seaduse formuleerimiseks. Tehniline termodünaamika on baasiks mitmetele uute energiate tootmisviiside väljatöötamisel ja täiustamisel Tehniline termodünaamika koos soojusülekandega annab kõigile soojustehnilistele distsipliinidele teoreetilised alused. Õppematerjali I osas antakse algteadmisi tehnilisest termodünaamikast, mis on vajalikud soojuse olemuse ja soojustehnilistes seadmetes toimuvate protsesside mõistmiseks. 1. PÕHIMÕISTED. IDEAALSETE GAASIDE OMADUSED. 1.1. Termodünaamiline süsteem ja väliskeskkond. Termodünaamika mõistete ja seaduste käsitlemisel on oluline tähtsus termo-dünaamilise

    Termodünaamika
    Soojustehnika
    25
    docx

    Soojustehnika

    : h = p(t2 ­ t1); (2 ­ 25) h u pv: h = u + pv dq = dh + dlt dlt = - vdp cp = ( dq/dT)p = (h/T)p , . 1 2: T2 h = h2 ­h1 = cpdT T1 - : : (2) s = dq/T (1) : s = cvln(T2/T1) + Rln( 2/ 1) ; (2 -26) s = cpln(T2/T1) - Rln(P2/P1) ; (2 -27) s = cvln(P2/P1) + cpln( 2/ 1) . (2 -28) . () , . 1). Isohoorne protsess (.4.1). = Const , 2 = 1. (2 - 29) : P2 / P1 = T2 / T1. (2 - 30) 2 = 1, l = 0 1- / : q = u = v(t2 - t1); ( 2 - 31) 2. Isobaarne protsess ( .4.2). P = Const , P2 = P1 - : 2 / 1 = T2 / T1 , (2 -32) : l = P( 2 - 1). (2 - 33) 1- / : q = u + l = (t2 - t1); (2 - 34) 3). Isotermiline protsess ( .4.3).

    Vene keel
    Soojustehnika küsimuste vastused
    21
    doc

    Soojustehnika küsimuste vastused

    Süsteemide liigitus )..........2 2.Termodünaamilise keha termilised ja energeetilised olekuparameetrid (nende mõõteühikud, tähistused).............................................................................................................................................. 2 3.Absoluutse rõhu, alarõhu ja ülerõhu mõiste....................................................................................... 3 4.Termodünaamiline tasakaal (tasakaalne süsteem ja protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess)....3 5.Ideaalgaaside mõiste ja ideaalgaaside põhiseadused.......................................................................... 3 6.Ideaalse gaasi termiline olekuvõrrand(a) ( võrrandi kolm kuju N: pv=RT jne ..) (universaalne gaasikonstant)........................................................................................................................................ 4 7

    Soojustehnika
    Soojustehnika eksami küsimused
    90
    pdf

    Soojustehnika eksami küsimused

    energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süsteemi ja ümbruskeskkonna vaheline piir on ballooni sisepind, ümbruskeskkonna moodustab aga balloon ise koos seda ümbritseva õhuga. Termodünaamiline süsteem võib olla homogeenne või heterogeenne. Homogeenses süsteemis on aine füüsikalis-keemilised omadused kõigis punktides ühesugused. Sellise süsteemi näiteid on gaas, vesi ja jää. Heterogeenseks nimetatakse süsteemi, mille üksikosade füüsikalis-keemilised omadused on erisugused. Seejuures on süsteemi osad üksteisest eraldatud lahutuspinnaga. Heterogeenne süsteem on näiteks vesi ja jää, aur ja vesi, aur ja jää.

    tehnomaterjalid
    SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED
    54
    pdf

    SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

    vedel, tahke olek. Reaalgaaside põhiomaduseks on, et neid on võimalik teatud tingimustel kondenseerida e. vedeldada. Soojusteh. vaadeldaksegi vedeliku ja auru piirkonda . Reaalgaaside iseloomustamiseks kasutatakse zp- diagrammi, kus z on kokkusurutavuse tegur), z= pv/RT (ideaalgaasil z=1, sest pv=RT). Tegur z näitab reaalgaasi omaduste kõrvale kaldumist ideaalgaasi omadustest. z sõltub gaasi rõhust ja temperatuurist ja z väärtused saab tabelitset või diagrammi kuhul. z H2 1 Ideaalgaas O2 p, Mpa temp= 0C Reaalgaaside olekuvõraandid Erinevate uurijate poolt on välja pakutud väga palju erineva kuju ja täpsusega RGOV. Klassikaliseks ja suhteliselt lihtsaks, mis küllalt täpselt kirjeldab reaalgaaside käitumist ja omadusi on van der Waalsi RGOV:  a kus a/v2 parandusliige, arvetsab lisa rõhku, mis on tingitud molekulide  p  2 v  b   RT  v  vahelisest külgetõmbejõust

    Soojustehnika
    Ideaalgaas
    42
    doc

    Ideaalgaas

    (2 -28) Все процессы рассматриваются как обратимые. Если процесс возврата (обратный) системы в начальное состояние проходит без теплового воздействия, то такие процессы в идеальных газах называются обратимыми. Изопроцессы идеального газа 1). Isohoorne protsess Изохорный процесс (Рис.4.1).  = Const ,  2 =  1. (2 - 29) В соответствии с законом Шарля уравнение состояния процесса: P2 / P1 = T2 / T1. (2 - 30) Так как υ 2 = υ 1, то l = 0 и и уравнение 1-го закона т/д имеет вид: q = u = сv∙(t2 - t1); ( 2 - 31) 2

    Vene keel
    Soojustehnika eksamiküsimused-vastused
    19
    doc

    Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

    1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika ­ teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega ­ külmutustehnika. Termodünaamika ­ Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia ­ objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaarenergia ­ kõik kütused sisaldavad varjatud kujul keemilist energiat see ongi primaarenergia,mis vabaneb põletamisel kateldes soojuse kujul

    Soojustehnika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun