Klaasimaailm ehituses (0)

 
Kristian  Nõmmik 
Klaasimaailm  ehituses 
REFERAAT 
Õppeaines: Hoone osad 
Ehitusinstituut 
Õpperühm: KHE 31 
Juhendaja : lektor  Jüri Tamm 
Esitamiskuupäev:……………. 
Üliõpilase allkiri :…………….. 
Õppejõu allkiri: ……………… 
Tallinn  2018  
SISUKORD 
1. 
KLAASI AJALUGU, KIRJELDUS ............................................................................................ 4 
2. 
KLAASI KOOSTIS JA VALMISTAMINE ................................................................................ 6 
3. 
ERINEVAD KLAASTOOTED  ................................................................................................... 7 
3.1 
Klaasuksed ............................................................................................................................. 7 
3.2 
Klaaslaed ............................................................................................................................... 7 
3.3 
Klaasmööbel .......................................................................................................................... 7 
3.4 
Klaastrepid ja klaaspiirded .................................................................................................... 8 
3.5 
Dužžinurgad ........................................................................................................................... 8 
3.6 
Klaasseinad ............................................................................................................................ 8 
3.7 
Klaaspõrandad ....................................................................................................................... 8 
3.8 
Klaasist varikatused ............................................................................................................... 9 
3.9 
Klaasfassaadid ....................................................................................................................... 9 
4. 
ERINEVAD KLAASID  ............................................................................................................. 10 
4.1 
Tavaline klaas ...................................................................................................................... 10 
4.2 
Päikest hülgavad klaasid ...................................................................................................... 10 
4.3 
Isepuhastuvad klaasid .......................................................................................................... 11 
4.4 
Tuletõkke klaasid ................................................................................................................. 11 
4.5 
Turvaklaasid ........................................................................................................................ 11 
4.6 
Mürasummutavad klaasid .................................................................................................... 12 
4.7 
Dekoratiivklaasid ................................................................................................................. 13 
4.8 
Matistatud klaasid ................................................................................................................ 13 
4.9 
Taustvärvitud klaasid ........................................................................................................... 14 
2 
 
4.10 
Painutatud klaasid ............................................................................................................ 14 
4.11 
Klassikaline vitraaž .......................................................................................................... 15 
5. 
KLAASI TAASKASUTAMINE ............................................................................................... 16 
VIIDATUD  ALLIKAD ...................................................................................................................... 17 
 
 
 
3 
 
1.  KLAASI AJALUGU, KIRJELDUS 
Klaasi  hakati  valmistama  umbes  neli  ja  poolt   tuhat   aastat  tagasi  samaaegselt  Egiptuses  ja 
Mesopotaamias.  I  aastatuhandel  eKr  jõudis  klaasivalmistamisoskus  LõunaEuroopasse,  kust 
hakkasid  esimesed klaasesemed levima ka Põhjamaadesse. Keskajaltegeleti klaasi  valmistamisega 
väikestes  käsitöökodades,  esimesed  suuremad  klaasimanufaktuurid  rajati  Stockholmi  linna  ja 
lähiümbrusesse  16.  sajandi  II  poolel.  Eestisse  jõudis  klaas  I  aastatuhandel  pKr  Kesk-Euroopa  ja 
Skandinaavia   kaudu.  13.  sajanditeisest  poolest  imporditi   aknaklaasi   peamiselt  Saksamaalt,  14. 
sajandi  lõpust  on  teadaesimesi  Eesti  aladel  tegutsenud  klaasimeistreid,  kes  tegelesid  aknaklaasi 
kaunistamise ja raamimisega, 16. sajandist hakati seda väikestes  kogustes  valmistama ka kohapeal. 
Teadaolevalt rajati esimene klaasimanufaktuur, Hüti klaasikoda Hiiumaal, Eesti  aladele  17.sajandil. 
Peale  Hüti  klaasikoja  seiskumist  jäi  klaasitootmine  Eesti  alal  kuni  18.  sajandikeskpaigani  üldiselt 
soiku,  mil  hakati  järjest  enam  klaasimanufaktuure  looma  ning  18.–19.sajandi  vahetuseks  oli 
klaasitootmine tõusnud juba tähtsaimaks tööndusharuks[1] 
Klaas  on  huvitav  ja  ainulaadne  materjal,  mida  võib  korduvalt  taaskasutada  uute  klaastoodete 
valmistamiseks  ilma,  et  nende  kvaliteet  halveneks.  Saadud  materjali  omadused  on  samad,  mis 
esmakordsel loodusliku toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas võib olla elastne või painduv ning 
samas   habras .  Klaas  võib  juhtida  elektrit,  aga  samas  olla  eriti  hea   soojaisolatsioon .  Klaas  saab 
alguse liivateradest ning klaasi võib edasi kasutada peaaegu lõputuid kordi .  
Tavaline  klaas  on  enamasti   amorfne   ränidioksiid  -  sama  keemiline  koostis   kvarts   või 
polükristallilises vormis liiv. Tavalise klaasi omaduste muutmiseks lisatakse sellele tavaliselt muid 
koostisosi. Pliioksiidi sisaldav  pliiklaas  on  tavalisest  säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. 
Boori  võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks  Pyrex -klaasi puhul. 
Kui  klaasi  lisada  tseeriumi,  siis  ta  hakkab  neelama  infrapunast  energiat.  Teiste  metalloksiidide 
lisamine  võib  muuta  värvust.   Sooda   või   potase   osatähtsuse  suurendamist  kasutatakse  mõnikord 
sulamispunkti  täiendavaks alandamiseks. Mangaani lisamisega on võimalik  vabaneda  soovimatutest 
värvustest.Valmistades klaasi lisatakse liivale kaks komponenti juurde. Üks  nendest  soda või  potas  
4 
 
ja  teine  on   lubjakivi .  Sooda  näiteks  muudab  klaasi  lahustuvaks.  Lubjakivi  muudab  vastupidi 
lahustamatuks.[2] 
Looduslik  kvartsklaas  on  tekkinud  vulkaanilise  tegevuse  tagajärjel,  välgulöögi  või  meteoriidi 
langemise ( tektiidid )  
Tehislikult saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel modifitseerivate  lisandite  manulusel. 
 
 
 
5 
 
2.  KLAASI KOOSTIS JA VALMISTAMINE 
Tavalise akna- või pudeliklaasi tootmisel on peamisteks lähteaineteks võimalikult puhas, helevalge 
kvartsliiv ,  marmor , kriit jt ning sooda. Kõigis lähteainetes peab olema minimaalselt rauaühendeid, 
et klaas ei tuleks liiga intensiivse värvusega. Klaasisegule on kasulik lisada saadava klaasiga sama 
sorti  klaasi  jäätmeid  –  klaasisegu  sulab  ja  ühtlustub  siis  paremini.  Lähteaine  peenestatakse, 
segatakse  ja  neid  hakatakse  kuumutama  vannides  või  suurtes  tiiglites.   Kuumutamine   toimub 
elektriliselt  või  gaasiga.  Algul  lendub  lähteainetest  niiskus,  seejärel  hakkavad  lagunema 
karbonaadid   ja  tekivad   silikaadid .  Märgatav  osa  lagunemisel  tekkinud  süsihappegaasist  jääb 
väikeste mullidena siirupitaolisesse klaasimassi, vähendades sellega klaasi läbipaistvust. Mullidest 
on  väga  raske  lahti  saada.  Nende  eemaldamiseks  lisatakse  kergesti  lagunevaid   sooli ,  näiteks 
nitraate ,  millest  tekivad  suured  hapnikumullid  haaravad  endaga  kaasa  ka  süsihappegaasi  mulle  ja 
klaasimass selitub. 
Klaas  on  ka  väga  energiamahukas  materjal:  klaasi   keetmisel   on  klaasisegu  maksimaalne 
temperatuur  1400 -1500 kraadi. Madalama temperatuuriga ei ole võimalik kuidagi toime tulla, sest 
klaasisegu  peab  peale  selitumise  ka  oma  koostiselt  ühtlustuma,  vastasel  korral  ei  saa  kvaliteetst 
klaasi.  Ühtlustumine  toimub  üksnes  iseeneskiku  segunemise  (difusioooni)  teel:  kuna  see  protsess 
kulgeb väga aeglaselt, peab selle kiirendamiseks klaasimass olema võimalikult vedel.  Mehaaniline  
segamine ei tule siin kõne allagi –  millisest  materjalist peaks olema segur, millega saaks kiiresti läbi 
sellist  tulikuuma  klaasimassi?  Pärast  ühtlustumist  ja  selitumist  lastakse  klaasimassil  pisut  jahtuda 
(temperatuurini 1000-1200 kraadi) ja seejärel töödeldakse seda vajaliku kujuga  toodeteks .[3] 
6 
 
3.  ERINEVAD KLAASTOOTED 
3.1 
Klaasuksed 
Klaasukse  põhiliseks  ülesanndeks  on  teha  ruumid  valgemaks  ja  tuua  ka  rohkem  avarust 
sisse.Klaasuksi  on  mitmeid  erinevaid  tüüpe:  helikindlaid,  matte,  mustrilisi,  tulekindlaid,  turvauksi 
jne. Klaasuste puhul on võimalik kasutada erineva paksusega (4mm kuni 20mm) klaasi, kui ka eri 
värvi  ( kirgas ,  pronks,  hall,   satiin (keemiliselt  matistatud)),  ning  samuti  mustrilist  matistust.  Samas 
on võimalik ukseklaasidele teha ka erinevaid graveeringuid ning vitraaže.[4] 
3.2 
Klaaslaed 
Peeglit  ja  klaasi  on  võimalik  kasutada  ka  laes.  Peegleid  ja  klaase  võib   lakke   liimida,  kasutades 
klaasides avasi lakke kinnitamiseks, või  paigaldada erineva suuruse ja värviga peegleid või klaase 
varem  paigaldatud  ripplae  konstruktsiooni.    Juhul,  kui  kasutada  laes   matt ,  või  värvilisi  klaase  on 
võimalik ruumides saavutada  efektne  valgustus. Tavaklaasi puhul kasutatakse karastatud, värviliste 
klaaside  osas  lamineeritud  ja  karastatud  klaase.  Samas  on  hästi  lihtne  ja  ohutu  kasutada  lagedes 
akrüülklaasi,  e.  siis  pleksiklaasi.  Pleksiklaasi  juures  on  värvi  ja  paksuse  valik  lai.  Samuti  võidab 
erikaalus, kuna pleksiklaas on kordi kergem, kui tavaline klaas.[4] 
3.3 
Klaasmööbel 
Tänapäevases  kodus  võib  klaasmööblit  kohata  kõikjal  –  köögis,  magamistoas,  elutoas  jne. 
Klaasmööbel  on  elegantne  ja  funktsionaalne.  Klaas  omab  võluvõimet  ruumi   piire   laiendada  ja 
valgusvooge murda. Klaasmööbel suurendab ruumi mahtu visuaalselt. Tänu klaasmööblile muutub 
kodu  sisustus  avaramaks, päikesevalgusega täidetuks. Klaaselemendid võivad omada  mitmesugust  
geomeetrilist vormi ja toone.[5] 
7 
 
3.4 
Klaastrepid ja klaaspiirded 
Klaastrepp on väga  unikaalne  sisustuselement, mis sobib ühtviisi hästi nii modernsesse interjööri, 
kui   iidsete  paekiviseinte vahele. Oma kujutelma täitmiseks on mängumaa lai:  valida on erinevate 
klaasitüüpide ja värvitoonide vahel.  
Klaasist piirded koguvad aina enam populaarsust, klaas annab trepipiirdele piisava turvalisuse ja on 
samas ka väga kaasaegne. 
3.5 
Dužžinurgad 
Klaas on väga tugev ja vastupidav materjal. Klaas ei pleegi, ei muuda värvi, talub niiskust. Kui teda 
mehhaaniliselt  ei  rikuta  võib  klaas  väga  kaua  aega  ilusana  säilida.  Dekoratiivsuse  ja  privaatsuse 
lisamiseks  klaasid  matistatakse,  kaetakse  dekoratiivkiledega  või  taustvärvitakse.  Viimast 
teostatakse koos klaasi karastusprotsessiga spetsiaalsete ahjuvärvidega. Turvakile hoiab  purunenud  
klaasi  kenasti  koos  ega  lase  võimaliku  õnnetuse  korral  kildudel  laiali  paisata.  Tänapäevaseid 
klaaskonstruktsioone  on  kerge   hooldada   kaasaegsete  vahenditega  ja  need  võib   katta   näiteks 
vetthülgava  klaasivahaga,  mille  tulemusena  kuivanud  veepiiskade  tekkimine   klaasile   vajub 
unustusse. Just selline  tehnoloogia  annab võimaluse toota dužžinurkasi, mis on turvalised ja samas 
ka väga kaasaeksed.[4] 
3.6 
Klaasseinad 
Klaasvahesein võimaldab eraldada teine teisest töökohad, samas jaotada erinevateks tsoonideks ka 
kaubanduspinnad.  Läbipaistmatute  kohmakate  raam-elementide  puudumine  võimaldab  säilitada 
ruumi  terviklikkust.   Sealjuures   võib  klaasvahesein   sisaldada   endas  ka  erinevaid  uksi.  Eraldi 
lahendus on ka täisklaasist voldikseinad ja siirdseinad  – nendega saab vajadusel  ruumi jaotada ja 
taas  liita.  Mõned   paneelid   seinas  võivad  täita  ka  uste  funktsioone.  Kuulikindel  klaas  võimaldab 
klaasida „kindlusi”, saatkondi, ent tekitab oma avatuse ja samaaegse ligipääsmatusega vastandlikke 
tundeid. Matistatud või musterdatud klaas võib samas toimida nagu  tumm  seinapind,  andes  selgelt 
märku, et tegu on seinaga.[6] 
3.7 
Klaaspõrandad 
Klaaspõrand – kas tundub esialgu ehmatav? Kuid see valitakse tihti seetõttu , et loomulikku valgust 
jagada  erinevate  korruste  vahel,  kus  valgus  võib-olla  muidu  ei  ole  piisav.  Tavaliselt  koosneb 
8 
 
klaaspõrand mitmest  kihist : põhiklaasid - karastatud turvaklaasid ja nende vahel kiht tavalist klaasi, 
mis muudab põranda läbiva vigastuse korral vajumiskindlamaks.[4] 
3.8 
Klaasist varikatused 
Kuna klaas on vettpidav, siis on seda hea kasutada ka varikatuste ehitusel. Täisklaasvarikatused on 
enim levinud sissepääsude kohal, seda nii kortermajadel kui ka keskuste,  hotellide  ja büroohoonete 
puhul. Taoline varikatus on õhuline ja kerge ning seda on lihtne hooldada.[4] 
3.9 
Klaasfassaadid 
Tänapäeval  kasutatakse  klaasi  nii  dekoratiivselt  fassaadi  ümbritsemas,  kui  tehakse  ka  hooneid 
milled  seined  koosnevad  klaaspaneelidest.  Klaasfassaad  on  ilmastikukindel,  summutab  müra  ning 
selle eripäraks on suurepärane soojusreguleerivus – klaas  laseb  ruumi sooja, kuid tõkestab külma. 
Klaasfassaadi  puhul  kasutatakse  vastupidavat  klaasi,  mis  on  karastatud  või  lamineeritud. 
Klaasfassaadi puhastamise muudab lihtsaks isepuhastuv klaas, mis ei haagi külge mustust.[7] 
  
 
   
 
9 
 
4.  ERINEVAD KLAASID  
4.1 
Tavaline klaas 
Tavalise  klaasi  all  mõistetakse  kõige  massilisemalt  toodetavat  klaasi  –  pudeli-  ja  aknaklaasi. 
Tavaline  klaas  on  üldjuhul  läbipaistev  ühtlase  paksusega,  pinnad  on   tasased   ja  poleeritud. 
Aknatööstuses  kasutatakse  3-12  mm  paksust  klaasi.  Tavalist  aknaklaasi  valmistatakse   liivast , 
soodast  ja  kalgist  lisades  natuke  rauda,  magneesiumi,  alumiiniumi  ning   klaasipuru   ja   sideaineid  
sulaklaasi  homogeensuse  saavutamiseks.  Valmistamine  toimub  jätkuva  protsessina,  kus  sulanud 
klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sula klaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse 
ja  lõigatakse  sobivasse  mõõtu.  Tavaline   aknaklaas   ei  hoia  nõuetele  vastavalt  sooja  ka 
kolmekordselt, mistõttu esialgne  kokkuhoid akna hinnalt tuleb hiljem küttele kulutada.[8] 
4.2 
Päikest hülgavad klaasid 
Päikese  poolt  tekkiva   siseruumi   õhutemperatuuri  tõus  ning  UV-kiirgus  võib  kahjustada  ruumi 
sisekliimat.  Selle  vältimiseks  ja  soojuskiirguse  reguleerimiseks  võib  klaaspakettides  kasutada 
päikesekaitseklaase.  Päikesekaitseklaase  on  kahte  eri  tüüpi  –  massvärvitud  ja  pindkaetud  klaasid, 
millel on ka energiasäästu omadus.  
Kõiki  päikesekaitseklaase  võib  klaaspakettides  ühildada  muude  klaasidega  nagu   turva -; 
tulekindlate-;   heliisolatsiooni -  jne.  klaasidega.  Päikesekaitseklaasid  tuleb  alati  asetada  välimiseks 
klaasiks  parema  päikesekaitse  saavutamiseks.  Kuna  mõned  päikesekaitseklaasid  absorbeerivad 
palju  päikeseenergiat,  on  mõnel  juhul  vältimatu  klaasid  karastada   termilise   purunemise  riski 
maandamiseks.[8] 
  
 
10 
 
4.3 
Isepuhastuvad klaasid 
Pilkington  Activ on tavaline klaas, mille välispinnal on eriline kahetoimeline pind. Päevavalgusega 
kokku puutudes pinnakattes tekib kahetoimeline keemiline  reaktsioon . Kõigepealt lagundub klaasi 
pinnale tekkinud orgaaniline mustus ja seejärel uhub vihmavesi eraldunud mustuse klaasi pinnalt.  
Kuna  Pilkington  Activ  on  hüdrofiilne,  siis  vesi  ei  moodusta  pisaraid,  vaid  levib  ühtlaselt  kogu 
klaasi  pinnal.  Vesi  kuivab  klaasi  pinnal  võrreldes  tavalise  klaasiga  kiiremini  ja  ei  jäta  inetuid 
kuivamisjälgi. Kui klaasid on eriti määrdunud ja kestab pikem kuiva periood või vihmavesi ei  satu  
klaasi  pinnale, on pesemine vajalik.  Tavaliselt  piisab  veega uhtumisest,  kuid  lisaks võib  kasutada 
pehmet kangast ja lahjat pesuainet. Pinnakate aktiveerub mõne aja pärast uuesti.  
Kuigi  pinnakate  on  kõva,  võib  teda  vigastada  teravate  esemetega,  terasvillaga  ja  abrassiivsete 
puhastusainetega.  Pilkington  Activ-it  võib  kasutada  kõikides  klaasitavates  kohtades  akendel, 
talveaedades,  klaasfassaadides  ja  klaaskatustes.  Eriti  hästi  sobib  Pilkington  Activ  raskesti 
ligipääsetavatesse  kohtadesse , nagu näiteks katuseaknad ja klaaskatused.[8] 
  
4.4 
Tuletõkke klaasid 
Kõik  tuletõkkeklaasid  on  vaieldamatult  head  kaitseks  leekide  ja  suitsugaaside  eest  (tuleklass  E). 
Tuletõkke  klaasid  jagunevad  kahte  rühma  –   armeeritud   klaasid  ja  mitmekihilised  klaasid.  Kui 
nõutakse  kaitset  ka  suurte  kuumuste  eest  (tuleklass  EI),  siis  lahenduseks  oleks  mitmekihilised 
tuletõkke klaaikihid. Armeeritud klaas sisaldab õhukest terastraat võrku, mis hoiab klaasitükid koos 
klaasi  purunedes.  Kuumakindlast  klaasist  saab  valmistada  märksa  paksemaid  ja  seega 
vastupidavamaid  nõusid:  suurema  soojusjuhtivuse  tõttu  ühtlustub  temperatuur  paksus  klaasis 
kiiresti ja järskude temperatuurimuutuste puhul klaas ei purunue.[8] 
   
4.5 
Turvaklaasid 
Kindlasti  olete  märganud  korterelamute  välisustes  või  kusagil  mujal  klaase,  mille  sees  on 
metallvõrk.  Seesuguseid  klaase  nimetatakse   sard -  e  armeeritud  klaasideks.  Sardklaasi  omadused 
sõltuvad  eelkõige  traadi  läbimõõdust  ja  võrgu  silma   suurusest .  Armeeritud  klaase  loetakse 
ohututeks klaasideks, 
11 
 
kuna  tänu   metall -võrgule  jäävad  klaasitükid  klaaside  purunemisel  suure  tõenäosusega  oma 
esialgsele kohale.  
Turvaklaasidega  võib  luua  valgusrohkeid,  läbinähtavaid  ja  turvalisi  interjööre.  Turvaklaasid  on 
karastatud  ja  lamineeritud  klaasid.  Neid  kahte  klaasitüüpi  ühildades   saavutatakse   klaasid  mis  on 
kuulikindlad,  murdvarguste  kindlad  ja  mida  saab  kasutada  kohtades  kus  on  suur  raskuskoormus, 
nagu trepid, klaaspõrandad jne. Turvaklaaside levinumad  kasutuskohad  on välisfassaadid, katused, 
põrandad,  uksed,  treppide-  ja  rõdude  piirded,  rõdude  klaasimissüsteemid,   vaheseinad , 
dušikabiinind, vannitubade sisustused, mööblis jne. 
Karastatud  klaasi  lisandunud  tugevus  on  tekkinud  klaasi  kuumutamisel  600-650oC-ni.  Seejärel 
klaas  jahutatakse  kiiresti,  mille  tulemusel  muutub  klaas  umbes  5  korda  tugevamaks  kui  tavaline 
klaas.  Karastatud  klaas  peab  vastu  koormustele  tunduvalt  paremini  kui  tavaline  klaas  ja  täidab 
turvaklassi 1(C)1 nõudeid. Ka karastatud klaas võib puruneda, kui teda koormatakse nii palju, et ta 
murdub. Purunedes karastatud klaasist tekkivad väikesed tükid ei ole ohtlikud, võrreldes.[8] 
    
4.6 
Mürasummutavad klaasid 
Müra  on  kasvava  keskkonna  probleem,  ennekõike  liiklusega  tänavate  ja  raskeliiklusega  teede 
ümbruses.  Häiriv  hääl  tungib  peaasjalikult  klaasiosade  ja  ebatihedate  ehitusosade  vahelt  läbi. 
Heliisolatsiooni omadusi võib parandada muutes ise klaase või klaasidevahelisi kaugusi.  
Klaasi  paksuse   kasvatamisega   klaasi  kaal  kasvab  ja  heli  võnked  ei  saa  nii  kergelt  klaasi  liikuma. 
Klaasi  heliisolatsiooni  arv  kasvab  umbes  6  dB  kaalu  kahekordistumisel.  See  pädeb  madalatest 
sagedustest  kuni  koinsidens  sageduseni  välja.  Sellest  ilmingust  tuleb   vastupidine   olukord.  Kuna 
paksem   klaas  on  jäigem,  koinsidens  sagedus  on  madalam.  Kui  kasutada  4mm  klaasist  paksemaid 
klaase, peab võtma koinsidenssi arvesse. Klaaside omaduslik  vibratsioon  oleneb klaaside paksusest. 
Kui   aknaklaasid   on  ühepaksused,  siis  nad  vibreerivad  samal  sagedusel.  Seda  kutsutakse 
olemuslikuks resonantsiks ja see nõrgendab heliisolatsiooni. Kasutades ebasümmeetriat, eripaksusi 
klaase,  probleem  väheneb  ja  akna   heliisolatsioon   paraneb.  Kui  mitu  klaasi  lamineeritakse  kokku, 
painde  jäikus  väheneb  ja  üle  1000  Hz  heli  võnked  vähenevad  märkimisväärselt,  kuna  koinsidens 
sagedus siirdub natuke kõrgemale sagedusalale. Kaks 4mm kokku lamineeritud klaasi summutavad 
paremini kõrgesageduslikke  helisid  kui 8mm monoliitne klaas. Madalamatel sagedustel, alla 1000 
Hz helides, paremust ei täheldata.  
12 
 
Kui klaaside paksus  on  ette nähtud,  siis klaasidevaheline kaugus määratleb olemusliku  resonantsi 
sageduse.  Mida  suurem  vahekaugus,  seda  madalam  resonantsi  sagedus.  Vahekauguse   olemasolul  
20mm  on  resonantsi  sageduse  vähenemine  küllaltki  marginaalne.   Kasvatades   vahekaugust 
võimalikult  suuremaks on heliisolatsiooni paranemine märkimisväärne.[8] 
 
   
4.7 
Dekoratiivklaasid 
Mustriliste dekoratiivklaaside ühele küljele on pressitud  vastav ornament  kuuma klaasi  juhtimisel 
vastavate rullikute vahelt läbi. Nii saadakse väga erinevate pinnakujunditega klaasid. 
Mustrilisi klaase kasutatakse privaatsust nõudvates kohtades ehk seal kus võõras silm ei pea kõike 
nägema. Kuid musterklaasid on ka atraktiivsed disainielemendina. 
Kasutusvõimalused:  uksed,  aknad,  vaheseinad.   Dekoratiivklaasidel   on  reljeefne  pind,  mis 
valtsitakse  kuuma  klaasimassi  klaasi  valmistuse  käigus.  Dekoratiivklaase  on  saadaval  mitmete 
erinevate mustritega, rohkem ja vähem läbikumavaid, olenevalt mustrist. Dekoratiivklaase on palju 
erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on 
ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad 
olenevalt mustri sügavusest. [8] 
 
 
4.8 
Matistatud klaasid 
Mattklaaside  pind  hajutab  valgust  ja  sõltuvalt  kasutatud   tehnoloogiast   muudab  klaasid  kas  siis 
osaliselt või täielikult läbipaistmatuks. 
Satiin  klaasid  on  läbikumavad  klaasid,  millel  on  eriti  kõrge  ja  ühtlane  valguse  läbivus  (LT  u.82-
85%). Satiin klaasi töödeldud pind on viimistletum võrreldes liivapritsitud klaasiga. Satiin klaasi on 
kerge käsitleda ja ta on karastatav. Ideaalne klaas vaheseintele, ja kohtades kus vajatakse privaatsust 
kuid ei soovita loobuda  valgusest. 
13 
 
Liivapritsitud  klaasi  pind  on  pritsitud   liivaga   tasaselt  matiks.  Selle  meetodiga  võib  valmistada 
klaasipinnale  šabloone  kasutades  erinevaid   mustreid .  Kuna  pritsitud  pindasid  on  raske   puhastada , 
on soovitav pind katta tefloniga või kasutada klaaspaketis sisemise pinnana.[8] 
 
 
4.9 
Taustvärvitud klaasid  
Fassaadi umbosade klaasimisel ühekordse taustkaetud klaasiga on olemas kaks erinevat  lahendust  
tausta   katmisel,  kas  emailimine  või  pindamine.  Taustvärvitud  klaasid  on  alati  karastatud  ja 
vähemalt 6mm paksud. Emailitud fassaadi umbosa klaasidel on klaasi  keraamiline  värv tagapinnal. 
Värv põletatakse karastusprotsessis klaasile kinni, nii et sellest tuleb kindel püsiv pind. Karastamine 
muudab klaasi termilistele pingetele vastupidavaks. Kuna klaas on seejärel läbinähtamatu, võib teda 
asetada fassaadi umbosades soojustuse vastu või jättes tuulutusvahesid.  
Ühtlaste  fassaadide  e.   Look -alike  fassaadides  kasutatakse  umbosade  klaasidena  samalaadse 
peegelduse   ja  tooniga  klaase  kui  on  aknaklaasid.  Et  klaas  peegeldaks,  peab  klaasi  tagune  olema 
pimedam  kui  klaasi  esine  pind.  Mida  suurem  valguse  vahe  sise-  ja  välispinna  vahel,  seda  suurem 
peegeldus   efekt  on  klaasidel.  Seega  ühtlane  peegeldus  on  ainult  päevavalguses.  Õhtuti  valgustus 
suhted  muutuvad  ja  peegeldus  väheneb,  ehk  alati  kui  siseruumide  valgustus  on  välisvalgusest 
tugevam, võime väljast näha sisse.[8] 
 
 
4.10  Painutatud klaasid 
Tänapäeva ehituslikus arhitektuuris on kumerate klaaspindade kasutamine juba väga laialt levinud. 
Kui algusaastatel kasutati  kumeraid klaase ja klaaspakette ainult vitriinidena ja piirdeklaasidena, siis 
alates 90-ndatest aastatest kui algas võimas klaaselementide areng maailmas, kasutatakse kumeraid 
klaase ka hoonete fassaadidel, katustel ja rahvarohkete hoonete pöörduste klaasidena. Painutada on 
võimalik enamust 4 kuni 19mm paksust lehtklaasi nomenklatuurist, ehk siis tavalist kirgast klaasi, 
toonitud  klaasi  ja  pinnakattega  klaasi.  Painutatud  klaase  on  võimalik  saada  ka  lamineerituna, 
karastatuna või hoopis klaaspaketina. 
14 
 
4.11  Klassikaline vitraaž 
Klassikaline  vitraaž  on  kõige  vanem  vitraažitehnika,  mis  on  ajas  vähe  muutunud.   Klassikalist  
vitraaži on kõige parem kirjeldada väljendiga „nagu kirikus”. Tehnikas kasutatakse värvilisi vitraaži 
klaase,  kus  iga  tükk  on  eraldi  klaasist  välja  lõigatud.  Tükid  seotakse  omavahel  H- kujulise   tinast 
profiiliga. Kui vitraaž on kokku pandud joodetakse tinaprofiil üle. Klassikaline vitraaž sobib hästi 
geomeetriliste  mustrite  jaoks.  Soovitame  klassikalist  vitraaži  kasutada  restaureerimiste  puhul  ja 
vanades ajaloolistes hoonetes 
15 
 
5.  KLAASI TAASKASUTAMINE 
Klaas on ainuke materjal, mida saab ümber töödelda lõputult. Töötlemisel ei muuta klaasi materjali 
omadused.  Klaasi  taaskasutamisega  kaasnev  kasu  on  kasvuhoonete  emissiooni  vähenemine, 
energiakasutuse   vähenemine  ja  keskkonna  mitte   saastamine ,  sest  klaasi  valmistamiseks  on  vaja 
rohkelt   toormaterjali ,  mis  on  olemas  ning  klaas  ei  vaja  fossiilseid  kütuseid  selle  puhastamiseks. 
Erinevatel otstarvetel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, selletõttu näiteks ei 
ole  võimalik  kasutada   pudelite   tootmiseks  aknaklaasi  ja  kõige  õigem  oleks  klaastaara  värvi  järgi 
eraldi  koguda,  sest  see  vähendav  taaskasutatava  toorme  kvaliteeti.  Klaasipuru  läheb  täiteainena 
paberi,  värvide,  kummi  ja   plasti   hulka.  Klaasipuuder  annab  huvitava   tekstuuri   ja  võib  ka  toote 
omadusi muuta.  
16 
 
VIIDATUD ALLIKAD 
[1] M. Roosma käsikiri [Eesti klaasitööstus]. 1960. – AM 296.1.67. Lk 9; A. Ruussaar . Võsaklaasist 
kristallini: 
Eesti klaasitööstused ja - disain 1920.-1930. aastatel. Tallinn: Eesti  Ajaloomuuseum , 2006. Lk 6. 
[2] Vikipeedia [Võrgumaterjal]  Available :  https://et.wikipedia.org/wiki/Klaas [Kasutatud 01. 
veebruar, 2019 ] 
[3] Heiki  Timotheus .  ,,Praktiline keemia II” AS Bit 2003 
 [4]Peegelklaas  [Võrgumaterjal]  Available:   http://www.peegelklaas.ee/  [Kasutatud  01.veebruar, 
2019] 
[5]Aluminiumset 
[Võrgumaterjal] 
Available: 
http://www.aluminiumset.ee/main.php?lang=est&page=interior [Kasutatud 01.veebruar, 2019] 
[6]  Vitrecon  [Võrgumaterjal]  Available:   http://www.vitrecon.ee/tooted/klaasseinad  [Kasutatud 
01.veebruar, 2019] 
[7]  Malmerkfasaadid  [Võrgumaterjal]  Available:   http://www.malmerkfassaadid.ee/klaasfassaadid 
[Kasutatud 01.veebruar, 2019] 
[8] 
Klaasmerk 
[Võrgumaterjal] 
Available: 
https://klaasmerk.ee/et/tooted/fassaadiklaasid/  
[Kasutatud 01.veebruar, 2019] 
[9]   Viking    window   [Võrgumaterjal]  Available:   https://www.viking.ee/info/kasulik-info/76 -
vitraazklaasid [Kasutatud 01.veebruar, 2019] 
17