Säästlikkuse arendamine hotellimajanduses (0)

TÜ Pärnu kolledž
Turismi- ja hotelliettevõtlus
SÄÄSTLIKKUSE ARENDAMINE HOTELLIMAJANDUSES
Referaat
Juhendaja : lektor Tiina Viin
Pärnu 2008
SISUKORD
Sissejuhatus..............................................................................................................3
1 ROHELINE VÕTI ( GREEN KEY) 4
1.1 ISO 14001 JA ROHELISE VÕTME VÕRDLUS 5
2 ENERGIASÄÄSTLIKKUSE VÕIMALUSED MAJUTUSASUTUSTES 10
2.1 ELEKTER 10
2.2 VALGUSTUS 11
3. Paju, K. RV ja ISO 14001. [ http://visitestonia.com/index.php?page=612 ]. 10.12.2008. 14
SISSEJUHATUS
Ökoturism on säästva turismi üks osa. Ökoturismiks nimetatakse reisikorraldust, mis püüab parandada looduse ja kultuurimälestiste seisundit ning ühtlasi toetada kohalikku elanikkonda. Nende eesmärkide saavutamisel on abiks  üldine huvi kasv keskkonna vastu. Kõigis tootmisvaldkondades muutub üha olulisemaks tootmise keskkonnasõbralikkus. Järjest rohkem tarbijaid keeldub ostmast ja kasutamast tooteid, mille valmistamine halvendab keskkonnatingimusi. Sama kehtib ka maailma suurima majandusharu ja tööhõivevaldkonna - turismi kohta, mille alla kuulub ka hotellimajandus. Parimate hotellide vannitubadesse on ilmunud viisakas palve külastajatele: võimaluse korral kasutatagu sama käterätti paar päeva, säästmaks veekogusid täiendavast pesuainekogusest. Keskkonnasäästlikkusest on kujunenud toote kvaliteedi näitaja, millega ettevõtted püüavad võita uusi kliente.  Tihtipeale on hotellimajanudes säästva opereerimise põhjused majanduslikud. Tõusvad vee- , elektri-, ja jäätmete käitlemiskulud sunnivad hotelle suuremale kokkuhoidlikusele.

ROHELINE VÕTI (GREEN KEY)

Et olla edukas ja konkurentsivõimeline, peab teatavasti iga äriettevõte majandama omi ressursse säästvalt ja rahuldama oma klientide vajadusi ning ootusi teenuste või toodete suhtes. See kehtib ka turismiettevõtete kohta, kus tavaliste , kasumit taotlevate ärieesmärkide kõrval tuleb püstitada täiendavalt keskkonnaalaseid eesmärke: arukamalt majandada ja rahuldada ettevõtte huvipoolte kasvavat nõudlust “rohelise” teenuse järele. Nagu igasuguse eesmärgi saavutamine nõuab suunatud ja sihikindlat tegevust, nii on ka turismiettevõttes vaja oma tegevusi juhtida ( plaanida , suunata, koordineerida, kontrollida) püstitatud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Teiste sõnadega, on vaja “juhtimise tööriista”, mis hõlmaks ressursside kasutamist, teenuste müüki, teenuste osutamist ja oluliste keskkonnamõjude leevendamist. (Paju 2008)
Säästva turismi arendamise üheks väljenduseks on ökomärgised – keskkonnasõbralikele toodetele erapooletu institutsiooni poolt antavad vabatahtlikkuse alusel taotletavad märgised. Ökomärgis võimaldab tooteid eristada teistest samaotstarbelistest, kuid keskkonnale suuremat kahjulikku mõju avaldavatest toodetest. (Ruukel 2008)
Green Key on Taanis 1994. aastal asutatud organisatsioon , mille tööd korraldavad Taani Hotellide ja Restoranide Liit, Taani Turismiamet, Friluftsrådet, Danhostel, Kämpingute Liit, Turismifirmade Liit ja Keskkonnaministeerium. Eestis on loodud samalaadne organisatsioon, mille juhatusse kuuluvad Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu, EAS Turismiagentuuri, majandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ning Eesti Ökoturismi Ühenduse esindajad. Igapäevase töö korraldamine toimub Eesti Rohelise Võtme sekretariaadi kaudu, mis asub EAS Turismiagentuuri ruumides. Märgist võivad taotleda erinevad majutusettevõtted,tulevikus ka restoranid ja spordirajatised. Rohelise Võtme taotlemine eeldab teatud kriteeriumite täitmist ja edasises töös nendega arvestamist. Märgi saamiseks tuleb täita umbes 70 kriteeriumit, mis on jagatud kolme ossa : kohustuslikud, tähtajalised ja soovituslikud. Kriteeriumid hõlmavad peamiselt vee-, energia- ja elektri kokkuhoidu ning jäätmekäitlust, aga ka keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamist. Rohelise Võtme märgise saamiseks määrab iga hotell enda töötajate hulgast ühe inimese, kes hakkab tegelema keskkonnateemaliste küsimustega. See inimene saab põhjaliku koolituse, et siis omakorda tutvustada Rohelise Võtme ja keskkonnajuhtimise põhimõtteid oma hotelli töötajatele.(Anupõld 2002)

ISO 14001 JA ROHELISE VÕTME VÕRDLUS

Eesti hotellimajanduses on projekt olnud väga populaarne . Tuleb aga märkida, et üheks “juhtimise tööriistaks” võiks sobida ka näiteks Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt 1996. aastal välja töötatud standardiseeria ISO 14001, kus on kirjas keskkonnategevuse pideva ja süstemaatilise parendamise põhimõtted, mis kehtivad kõikidele tegevusvaldkondadele. Olgu siinkohal nimetatud, et ISO 14001 põhimõtteid arvestavad ka turismi ja hotellinduse tarbeks välja töötatud Green Globe rahvusvahelised keskkonnajuhtimisstandardid, mille nõuete täitmisel antakse samuti välja vastavad sertifikaadid.
Järgnevalt koostatud võrdlustabel toob esile põhilised sarnased jooned ja erinevused Rohelise Võtme ja ISO 14001 vahel.
Võrdluskriteerium
ISO 14001
Roheline Võti
Eesmärk
Toetada keskkonnakaitse tegevusi ettevõttes või organisatsioonis ja tõkestada keskkonna saastamine.
Keskkonnasõbraliku tegutsemise ja säästva majandamise põhimõtete rakendamine majutusettevõttes.
Lähenemisviis
ISO 14001 on keskkonnaalaste tegevuste suhtes raamnõudeid esitav ja üldkehtivaid juhtimisprintsiipe arvestav standard, kuid pole seotud mingi konkreetse tegevusvaldkonnaga ega saa seetõttu määratleda mingeid konkreetseid või numbrilisi näitajaid või kasutatavaid tehnoloogiaid .
Seega ISO 14001 aitab leida vastust selle kohta, kuidas eesmärke saavutada, kuid ise ei määra mingeid täpseid eesmärke.
Rohelise Võtme puhul on peamine rõhuasetus konkreetsete nõuete esitamisel ja keskkonnategevuse numbriliste näitajate määratlemisel majutusettevõtte jaoks, kasutades kolme tüüpi kriteeriumeid. Ta on seega sisuliselt samuti standard, kuid pigem teostusnõuete ja –näitajate standard. Roheline Võti määratleb konkreetseid eesmärke ehk mida tuleb teha, kuid ütleb vähe selle kohta, kuidas teha.
Nõuete esitusviis
Nõuded on esitatud vastavalt tüüpilise ISO juhtimisstandardi struktuurile.
Nõuded on esitatud kolme tüüpi kriteeriumidena (kohustuslikud, tähtajalised, soovituslikud) eri valdkondade kohta ettevõttes.
Nõuetele vastavuse tõendamine
Võimalik vastavuse hindamine ja tõendamine kolmanda poole poolt süsteemi sertifitseerimiseks ning vastava sertifikaadi väljastamine kus juures sertifitseerimine ISO 14001 järgi on põhimõtteliselt vabatahtlik.
Standardis on määratletud ka nõuded siseauditite perioodiliseks läbiviimiseks ettevõttes või organisatsioonis
Võimalik kriteeriumide nõuete täitmise hindamine kolmanda poole poolt ja vastava sertifikaadi väljastamine.
Roheline Võti ei määratle nõuete täitmise ja eesmärkidele vastavuse seesmiseks hindamiseks teisi meetodeid peale koosolekute (siseauditid ei ole nõue). Nõuetele vastavuse hindamiseks väljastpoolt on ette nähtud kontrollvisiidid sertifikaadi väljaandja poolt.
Tegevuste määratlemine
ISO 14001 määratleb selgelt, milliseid juhtimissüsteemi elemente ja tegevusi on tarvis rakendada eesmärkide saavutamisel ning kindlustab lähenemisviisi järjepidevuse ja süsteemsuse. Toodud juhtimismudeli alusel on määratletud ka võimalik tegevuste seos: keskkonnapoliitika määratlemine –keskkonnamõjude (nii positiivsed kui negatiivsed) väljaselgitamine – plaanimine eesmärkide ja ülesannete kindlaksmääramiseks – toimimise ja kontrolli protseduurid (ka hädaolukordade jaoks) – tulemuste hindamine ja süsteemi parendamine.
Rohelise Võtme kriteeriumid sisaldavad ka nõudeid juhtimistegevuste kohta:
- keskkonnategevuse poliitika ja eesmärkide määratlemine;
- tegevuskava koostamine eesmärkide saavutamiseks;
- ülevaade ettevõtte tegevuse negatiivsest mõjust keskkonnale;
-keskkonnategevuse koordinaatori määramine ja personali kaasamine;
- kontrolli ja infovahetuse protseduuride sisseseadmine (sh. koolitus, külaliste informeerimine, aruandlus juhtkonnale).
Nõuete rakendamise ulatus
Ulatus on lai, sest standardi järgi on ettevõttes vaja kindlaks määrata ja hinnata võimalikult kõiki neid toodete, teenuste või tegevuste elemente, millel on või võib olla keskkonnale oluline mõju (nii positiivne kui ka negatiivne); seejärel tuleb rakendada vastavaid juhtimistegevusi.
Vajalik on kokkuvõtlik ülevaade ettevõtte poolt keskkonnale avaldatavast negatiivsest mõjust; lisaks nõuetele juhtimistegevuste kohta sisaldavad Rohelise Võtme kriteeriumid konkreetseid ja tehnilisi nõudeid majutusettevõtte tüüpilistele tegevusvaldkondadele:
- vee- ja energiamajandus , nõuded sisekliimale;
- puhastus-koristustööd ning territooriumi korrahoid;
- toitlustamine (kohalike toiduainete kasutamise suurendamine );
- jäätmekäitlus
Rollide ja kohustuste määratlemine
Standard nõuab keskkonnategevuse rollide, vastutuse ja kohustuste kindlaksmääramist praktiliselt kogu personalile.
Roheline Võti nõuab keskkonnaalase töö jaoks ainult koordinaatori kindlaksmääramist, kuid igapäevase tegevuse jaoks eeldatakse kogu personali ja külastajate kaasamist.
Inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine ja infovahetus
On nõutav, et oleks kehtestatud protseduurid personali keskkonnateadlikkuse tõstmiseks (koolituseks) ja nii organisatsioonisiseseks kui ka –väliseks infovahetuseks keskkonnaalase tegevuse kohta
Rohelise Võtme järgi tuleb tagada personali keskkonnaalane teadlikkus ja informeeritus; ka külalistele peab olema keskkonnategevust käsitlev info kättesaadav; keskkonna koordinaator peab juhtkonnale andma ülevaate keskkonnaalasest tööst vähemalt neli korda aastas.
Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja muudele organisatsiooni poolt aktsepteeritud nõuetele
Standard seab tingimuseks õigusnõuetele vastavuse tagamise ning määratleb selleks vajalikud tegevused ettevõttes.
Kriteeriumid otseselt õigusnõuetele vastavuse tagamist ei käsitle (va. mõned nõuded puhastusvahendite osas).
Juhtkonna kaasahaaramine keskkonnaalasesse tegevusse
ISO 14001 rõhutab just tippjuhtkonna panust ja kohustusi keskkonnajuhtimissüsteemi edukuse tagamiseks ettevõttes või organisatsioonis;
eesmärgiks on tagada, et tippjuhtkonna (või tippjuhi) panus keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ei piirduks ainult keskkonnategevuse eest vastutava töötaja määramisega ja talle kõikide kohustuste delegeerimisega.
Rohelise Võtme järgi peaks keskkonna koordinaator olema vastava tegevuse juhtija ja koordineerija ettevõttes; juhtkonnapoolset toetust peetakse küll vajalikuks, kuid kohustusi kindlaks ei määrata.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Roheline Võti ja ISO 14001 teenivad samu eesmärke: hoida keskkonda, vältida igasuguste loodusressursside mõtlematut kasutamist ja keskkonna saastamist, mis kõik halvendaks tunduvalt meie kõigi elu kvaliteeti. Samas aga on erinevusi lähenemises ja nõuete esitamises. ISO 14001 määrab kindlaks juhtimismudeli ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud süsteemsed juhtimistegevused, konkreetsete näitajate määratlemine on ettevõtte või organisatsiooni asi. Roheline Võti aga esitab oma kriteeriumide abil konkreetsed nõuded ja numbrilised näitajad just majutusettevõtete keskkonnaalasele tegevusele ilma juhtimismudelit või –süsteemi kindlaks määramata. (Paju 2008)

ENERGIASÄÄSTLIKKUSE VÕIMALUSED MAJUTUSASUTUSTES

Majutusasutused on suured energiatarbijad. Esimese sammuna energia säästmisel tuleks muuta mõtteviisi ja käitumisharjumusi. Töötajate ja samuti külaliste käitumisharjumused mõjutavad suurel määral energiakasutust. Edukas säästliku energiakasutuse programm algab lihtsatest käitumisharjumuste muutmisest hotelli personali hulgas. Selleks, et töötajad tunneksid ennast osana energiat säästvast ettevõttest, tuleb teha selgitustööd: tutvustada kütte-, ventilatsiooni- ja valgustussüsteemide tööd ja säästva energiakasutusega saavutatavat kokkuhoidu. Tubadesse võiks külastajatele paigutada informatsioonitahvlid ning voldikud säästliku energiakasutuse kohta.
Kõrvaloleval diagrammil on kujutatud tüüpiline energiatarbimise jaotus hotellides

ELEKTER

Energiale tehtavate kulutuste hulgas on kõige lihtsam energiat säästa elektriseadmete ratsionaalse kasutamisega. Elektriseadmete säästliku kasutamisega ja vanade seadmete vahetamisega energiatõhusamate vastu on võimalik kokku hoida ligi 20% tarbitavast energiast. Näiteks, ei tohi lubada töötajatel tubade koristamise ajal sisse lülitada televiisorit. Samuti, kui tuba on koristatud, peavad kõik elektrit tarbivad seadmed olema välja lülitatud ja termostaadid seatud miinimumirežiimi.
Kõikide energiat tarbivate seadmete puhul tuleks kasutada kontrollimehhanisme ja automaatikat (taimerid, programmeeritavad termostaadid, fotoelemendid ja liikumisandurid). Liikumisandurid tuvastavad inimese ruumis viibimise, temperatuuri muutuse või liikumise järgi. Liikumisandurite kasutamine võimaldab säästa puhkeruumides, väikestes kontorites, ladudes jne. 15 – 80% kasutatavast energiast.

VALGUSTUS

Valgustus ja elektrilised seadmed moodustavad hotelli energiakasutusest umbes 33%. Hotellid ja motellid on tavaliselt valgustatud ööpäevaringselt, loomaks külastajatele mugava ja turvalise tunde. Uued valgustustehnoloogiad (säästupirnid jne) võimaldavad vähendada energiale tehtavaid kulutusi ilma mugavustunnet alandamata st., et ei pea vähendama lampide arvu ja valgustuse kvaliteeti.
Energia kokkuhoiuks tuleks  valgustust kontrollida ja juhtida süsteemselt, näiteks süttib numbritoas valgustus ainult siis kui toa võtmena kasutatav magnetkaart asetatakse spetsiaalsesse taskusse,  magnetkaardi eemaldamisel aga tuled kustuvad.  Selliselt välditakse tulede põlemist, kui kedagi toas ei ole. Võimalusel tuleks ümber paigutada varjatud või ebamugavalt asetsevad valgustite lülitid. Inimesed kustutavad meelsamini tulesid siis kui lülitid asuvad mugavas kohas ja on lihtsalt leitavad.
Välisvalgustus peab looma hotellikülastajale positiivse esmase mulje ja turvalise tunde. Valgustuse reguleerimisel tuleks kasutada fotoandureid, mis tagavad valgustuse ainult pimedal ajal. Välisvalgustuses tuleb kasutada säästlikke lampe.
Fuajeedes kasutatakse valgustust ka kujunduslike elementide või kunstiteoste esile toomiseks. Halogeenlampe kasutades on võimalik säästa kuni 50% energiast, kuna halogeenlamp tekitab eredama valgusvihu kui hõõglamp ning  valgust on võimalik efektiivsemalt fokuseerida, et vajalikku paremini esile tuua.
Külaliste tubades peab olema tagatud valgustus, mis tekitaks külalises mugavustunde erinevatel tegevustel, näiteks lugemisel, puhkamisel, televiisori vaatamisel jne. Vahetage hõõglambid säästulampide vastu kuna säästulamp kasutab 75% vähem energiat kui hõõglamp. Hotelli koridorides peab valgustus põlema ööpäevaringselt, seetõttu tuleks seal kasutada säästulampe. Samuti tarbivad vähem elektrienergiat hotellist evakueerimiseks vajalikud suunavad sildid ja viidad , mis on teostatud valgusdioodidega. Vannitubades tuleks hõõglambid välja vahetada säästulampide vastu. (Energiasäästuvõimalused... 2008)
KOKKUVÕTE
Nii eetilised kui ka finantspõhjused omavad olulist rolli selles, miks majutusasutused võtavad aina enam kasutusele energiasäästlikke meetmeid. Keskkonna säästlikku majandamise eest on hotellil võimalik saada ka vastav märgis, mis omakorda tõstab hotelli mainet nii konkurentide kui ka klientide seas. Eestis on popularseimaks kasutuselolevaks märgiseks Roheline Võti (Green Key). Järjest tõusvate kommunaalkulude tõttu on majutusasutused üha enam hakanud üle vaatama oma tarbimisharjumusi.
VIIDATUD ALLIKAD
1. Anupõld, J. Roheline Võti Eestis. 2002. [ http://www.visitestonia.com/public/files/Teataja1.pdf ]. 17.12.2008.
2. Energiasäästuvõimalused majutusasutustes. Energiasäästu portaal . [ http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1357 ]. 16.12.2008.

3. Paju, K. RV ja ISO 14001. [ http://visitestonia.com/index.php?page=612 ]. 10.12.2008.

4. Ruukel, A. Säästev turism ja ökoturism. [ http://ecotourism-education.blogspot.com/2008/03/sstev-turism-ja-koturism.html ]. 10.12.1008.
2