Keskkond ja säästev areng (0)

Keskkond ja säästev areng
Maa elanike ees on rida keerulisi keskkonna- ja arenguprobleeme. Tööstuse ja tehnika areng, mis esialgu viis hüvede ja tarbimisvõimaluste kasvule, on teiselt poolt viinud keskkonna saastumise ja loodusressursside ammendumiseni. Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19.sajandi algul kulus 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini möödunud sajandi 1930. aastatel. 2007. aastal loeti Maa elanike arvuks 6,7 miljardit. Teadlaste hinnangul aastaks 2150 tõuseb inimeste arv maailmas kuni 12 miljardini.
Rahvastiku arvu kasv toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Koos rahvastikuarvu suurenemisega tõuseb tootmine ja tarbimine ning seejärel ka jäätmetehulk, mida keegi ei kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti. Keskkonna saastatuse ja inimtegevuse tagajärjel kaovad iga päev kümned loomaliigid.
Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kõlbab vähem kui 1% sellest joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Lisaks sellele kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik . Veekogudele kõige ohtlikumad tööstusalad on naftatööstus ja paberitööstus. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi.
Üha suurem fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonna saastumise ja kergesti kättesaadavate maavarade ammendumise . Fossiilsete kütuste põletamisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu süsinik- ja lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, vesinikuosakesed jm. mis põhjustavad õhusaastet, happesademeid , terviseprobleeme jpm. Üleilmset soojenemist põhjustav keskkonnasaaste, ressursside ammendumine ja energiakasutus on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale, mõjutades Maa ökosüsteeme viisil, mida inimene ei suuda kontrollida.
Vee ja energia säästmine on põhimõtte ja harjumuste küsimus, mitte puhtusest loobumine, vaid otstarbekas veekasutus koos töökorras ja säästlike veeseadmetega aitab kokku hoida palju väärtuslikku loodusvara. Jälgige, et seadmed vee tarbimiseks oleksid korras. Tilkuva kraani tõttu võib majapidamises kuluda rohkem kui 10 000 liitrit vett aastas. Eelistage duši võtmist vannis käimisele, sest viimane kulutab keskmiselt kolm korda rohkem vett.
Suur osa meie tarbitavast elektrist ja soojusest toodetakse fossiilkütuseid ( nafta , põlevkivi) põletades. Eesti toodab elektrienergiat peamiselt põlevkivist, mille töötlemine saastab keskkonda. Elanikel ei ole võimalik energiasüsteemi muuta. See nõuab poliitilisi otsuseid. Küllaga saavad kõik inimesed oma tegevusega mõjutada energia tarbimist – nii soojuse kui elektri kulutamist nii kodus kui töö juures. Energia säästmine on otseses seoses kokku hoitud raha ning meid ümbritseva keskkonna puhtusega. Näiteks kustutage tuled ruumides, kus kedagi ei viibi ja valgustust otseselt vaja ei ole ning eelistage säästupirne, mis kulutavad 80% vähem energiat kui sama valgustugevusega tavapirnid . Lülitage elektriseadmed pärast kasutamist vooluvõrgust välja, sest vanem kodutehnika võib ooterežiimil tarbida kuni 25% töötamisaegsest energiast.
Liikumine ühest kohast teise on tegevus, millega kaasneb suur keskkonnamõju. Transport on tööstuse kõrval üks neid tegevusi, mis loodust kõige enam mõjutab. Autode bensiini- ja diiselmootoritest eralduvad heitgaasid põhjustavad muude probleemide hulgas ka näiteks kliimamuutusi. Oma liikumise korraldamisel alustage küsimusest „Kas ma pean sinna minema?” või „Kas on võimalik asjad korda ajada Interneti või telefoni teel?”. Kui füüsiline kohalolek on vajalik (näiteks kooli minek), siis kaaluge erinevaid transpordivõimalusi. Kui olete igapäevane autokasutaja, siis juba üheks päevaks auto koju jätmine või kolme sõidu asendamine kaugtöö, jalgsi , jalgratta või ühistranspordisõiduga vähendab teie tekitatud liiklus- ja keskkonnakoormust 20%. Isiklikus plaanis ei tähenda see absoluutselt autost loobumist, vaid oma elu korraldamist nii, et vajadus isikliku auto omamise või selle kasutamise järele oleks minimaalne.
Ostes kaupu ja teenuseid, mille tarbimisega kaasneb võimalikult vähe jäätmeid või on tekkivaid jäätmeid võimalik taaskasutada (materjalina või energiana), olete juba andnud panuse jäätmete vähendamisse. Prügi sorteerimine ei võta ilmtingimata kaua aega ega ole keeruline. Lisaks segaolmejäätmete prügikastile leidke koht pakendite hoidmiseks, väiksem anum biolagunevate jäätmete kogumiseks, eraldi kastike vanapaberile ning kui vaja ka ohtlikele jäätmetele.
Allikad:
1) http://www.vabaharidus.ee/public/files/koolituskeskus/saastev_areng_oppematerjal.pdf