Mina, kui osake ühiskonnast (2)

Mina, kui osake ühiskonnast
Ühiskond on kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus, kuhu igaüks meist kuulub. Ühiskonnana võime vaadelda tervet maailma tervikuna kui ka ühte riiki eraldi. Maailma ja iga riigi ühiskond on väga tihedasti omavahel seotud ning kuuludes ühte, kuulume paratamatult ka teise. Ühiskond on meie omanäoline. Kui poleks inimesi, ei saaks ka ühiskond eksisteerida. Seepärast tuleks mõtiskleda endast kui osakesest ühiskonnas.
Seostades end ühiskonnaga, on lihtsam vaadelda ennast kui Eesti riigi kodanikku, kuna tihipeale kaugemal toimuv jääb vaateväljast välja. Kuuldes, et tänapäeva noorus on hukas, unustatud on väärtused ja väärikus ning kadunud tahe , vaatleme tihtipeale teisi, näitame näpuga. Kuid eelkõige tuleks tulla enda juurde, tuletada meelde, millal viimati vanemale inimesele bussis istekohta pakkusime, mis kujundab meie igapäeva elu ja harjumusi ning missugune on meie keelekasutus ning traditsioonid. Oleme meie ju need, kes läbi oma tegude arvamust ühiskonnast kujundavad. Kuuldes, et Eesti jalajälg on Euroopas üks suurimaid, tunnen eelkõige ennast halvasti, läbi kaaludes enda energiakasutuse ning prügitekitamise.
Kasvades ajal, mil Eesti taasiseseisvus, astus Euroopa Liitu, elas üle majandusliku õitsengu ja tunneb ka majanduskriisist tekkinud raskusi, võin väita, et iga inimene, kes riigis elab, tunnetab ühiskonna käekäiku. Nii nagu tööpuudus kajastub eelkõige töötuks jäänud inimeste näol, nii ka paremaid aegu näeb läbi meie endi rahakottide. Kindlasti aitame me kõik kaasa ühiskonna heaolu saavutamisele . Nii maksude maksmisega kui ka lihtsamate asjadega, milleks on eestimaiste toodete tarbimine, kui ka prügisorteerimine. Mina, kui osake ühiskonnast, võin julgelt öelda, et olen olnud kohusetundlik maksumaksja, suvel ametlikult tööl olles, kavatsen riigikogu valimistel hääletada, andes sellega oma panuse riigi heaolu nimel ning kindlasti hoian loodust ning olen alati abivalmis ning koostöövõimeline.
Inimese sotsiaalne olemine on alati olnud ning on edaspidigi korrastatud elamisviis ning pole kahtlustki, et see meid omamoodi kujundab. Lihtsaim näide on ühiskonnast, mis eeldab pere soetamist ning uue põlvkonna kasvatamist, ühiskonnast mis eelkõige vajab meid, kui osakest toimivast struktuurist, töötegijast, paneb paika väärtused ja moraali. Me kõik oleme omanäolised, kuid mõjutatud ühiskonnast. Ja nii puudub ka ühiskonna eiramisvõimalus. Ka kodutu, kes ei soovi kaasa minna ühiskonnaga, on tegelikkuses selle sotsiaalse olemise osake, kogudes plasttaarat, liikudes meie keskel ning tarbides, nagu me kõik seda teeme, ehkki väiksemal määral.
Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Igal ühel meist on ühiskonnas oma roll ning me kõik saame aidata kaasa ühiskonna kujunemisele, mõni meist vähem, mõni rohkem, kuid oluline on, et me kõik seda endale teadvustaks, sest ühiskond on meienäoline ning igaüks meist on selle osake.
E.G