Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mina, kui osake ühiskonnast (2)

4 HEA
Punktid
Mina, kui osake ühiskonnast
Ühiskond on kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus, kuhu igaüks meist kuulub. Ühiskonnana võime vaadelda tervet maailma tervikuna kui ka ühte riiki eraldi. Maailma ja iga riigi ühiskond on väga tihedasti omavahel seotud ning kuuludes ühte, kuulume paratamatult ka teise. Ühiskond on meie omanäoline. Kui poleks inimesi, ei saaks ka ühiskond eksisteerida. Seepärast tuleks mõtiskleda endast kui osakesest ühiskonnas.
Seostades end ühiskonnaga, on lihtsam vaadelda ennast kui Eesti riigi kodanikku, kuna tihipeale kaugemal toimuv jääb vaateväljast välja. Kuuldes, et tänapäeva noorus on hukas, unustatud on väärtused ja väärikus ning kadunud tahe , vaatleme tihtipeale teisi, näitame näpuga. Kuid eelkõige tuleks tulla enda juurde, tuletada meelde, millal viimati vanemale inimesele bussis istekohta pakkusime, mis kujundab meie igapäeva elu ja harjumusi ning missugune on meie keelekasutus ning traditsioonid. Oleme meie ju need, kes läbi oma tegude arvamust ühiskonnast kujundavad. Kuuldes, et Eesti jalajälg on Euroopas üks suurimaid, tunnen eelkõige ennast halvasti, läbi kaaludes enda energiakasutuse ning prügitekitamise.
Kasvades ajal, mil Eesti taasiseseisvus, astus Euroopa Liitu, elas üle majandusliku õitsengu ja tunneb ka majanduskriisist tekkinud raskusi, võin väita, et iga inimene, kes riigis elab, tunnetab ühiskonna käekäiku. Nii nagu tööpuudus kajastub eelkõige töötuks jäänud inimeste näol, nii ka paremaid aegu näeb läbi meie endi rahakottide. Kindlasti aitame me kõik kaasa ühiskonna heaolu saavutamisele . Nii maksude maksmisega kui ka lihtsamate asjadega, milleks on eestimaiste toodete tarbimine, kui ka prügisorteerimine. Mina, kui osake ühiskonnast, võin julgelt öelda, et olen olnud kohusetundlik maksumaksja, suvel ametlikult tööl olles, kavatsen riigikogu valimistel hääletada, andes sellega oma panuse riigi heaolu nimel ning kindlasti hoian loodust ning olen alati abivalmis ning koostöövõimeline.
Inimese sotsiaalne olemine on alati olnud ning on edaspidigi korrastatud elamisviis ning pole kahtlustki, et see meid omamoodi kujundab. Lihtsaim näide on ühiskonnast, mis eeldab pere soetamist ning uue põlvkonna kasvatamist, ühiskonnast mis eelkõige vajab meid, kui osakest toimivast struktuurist, töötegijast, paneb paika väärtused ja moraali. Me kõik oleme omanäolised, kuid mõjutatud ühiskonnast. Ja nii puudub ka ühiskonna eiramisvõimalus. Ka kodutu, kes ei soovi kaasa minna ühiskonnaga, on tegelikkuses selle sotsiaalse olemise osake, kogudes plasttaarat, liikudes meie keskel ning tarbides, nagu me kõik seda teeme, ehkki väiksemal määral.
Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Igal ühel meist on ühiskonnas oma roll ning me kõik saame aidata kaasa ühiskonna kujunemisele, mõni meist vähem, mõni rohkem, kuid oluline on, et me kõik seda endale teadvustaks, sest ühiskond on meienäoline ning igaüks meist on selle osake.
E.G
Mina-kui osake ühiskonnast #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor khlk Õppematerjali autor
arutlus

Sarnased õppematerjalid

Arutlus teemal- Mina ja ühiskond-
2
docx

Arutlus teemal ''Mina ja ühiskond''

Mina ja ühiskond Ühiskond on inimeste kooselu vorm ning sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Igaüks meist kuulub ühiskonda. Ühiskonnana võime vaadelda tervet maailma tervikuna kui ka ühte riiki eraldi. Maailma ja iga riigi ühiskond on väga tihedasti omavahel seotud ning kuuludes ühte, kuulume paratamatult ka teise. Ma sündisin 1990. Aastal, mis oli Eesti jaoks kahtlemata üks väga sündmusterikas aeg. Eestlased mäletavad veel kaua 20.augusti 1991.aasta Augustiputsi sündmusi Moskvas, mis andsid Eesti riigile unikaalse võimaluse taastada oma vabadus, mis temalt 1940.aastal oli ära võetud. Koos taasiseseisvumisega 1991.aasta augustis asendus ka Eesti plaanimajandus turumajandusega. Viimane andis innovatiivsetele inimestele võimalused kahjustatud majanduse taastamiseks. Hakkasid tekkima väiksemad ettevõtted ja elavnes kaubavahetus. Tänapäevaga võrreldes oli 18 aastat tagasi elu Ee

Ühiskonnaõpetus
Inimene ja ühiskond
44
pdf

Inimene ja ühiskond

Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele k

Inimene ja ühiskond
Õiguse sotsioloogia
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Euroopa kontekstis on Euroopa riikidel kõikidel ka hirm amerikaniseerumise ees, mis samuti ähvardab Euroopa kultuurilist eripära. Eesti ja Baltiriikide jaoks on kolmas hirm Venemaa näol, kuigi see pole päris nii terav. Mistahes riigi seadused peaksid olema vastavuses kolme põhimõttega: a. seadused peaksid olema kooskõlas konstitutsiooniga b. seadusloomet mõjutab transnatsionaalne õigus c. olemas peaks olema sotsiaalne informatsioon, mida seadusandja peaks ammutama ühiskonnast enesest (nt kodanike väärtusorientatsioonid; hinnangud ja hoiakud sotsiaalsetele probleemidele; majanduslik seisund). Eesti ühiskond selles kontekstis ­ kõige olulisemaks seadusloome teguriks on transnatsionaalne õigus, järgneb seaduste vastavus konstitutsioonile ja viimaseks sotsiaalse informatsiooni kasutamine. Kõik maailma riigid räägivad sama probleematika juures samast probleemist, et kindlasti oleks vaja sotsiaalset informatsiooni kasutada, kuid see pole väga

Õiguse sotsioloogia
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA
36
doc

ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA

Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa ­ kui sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse, siis tähendab see, et õigus on ühiskondlik nähtus ja sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Ülesandeks välja selgitada õiguse roll ühiskonnas, vaadelda õigust erinevate instituutide hulgas ja inimese käitumisele otsitakse ja ka leitakse sotsiaalseid mõjureid. Keskendutakse sellele, et inimeste normivastane käitumine tuleneb ühiskonnast enesest ­ hälbekäitumise juured peituvad ühiskonnas. Otsib Õiguse sotsioloogia kui õigusteaduse osa ­ erinevad õigusharud on hakanud järjest enam huvi tundma selle vastu, mis konkreetselt tingib erinevate käitumisnormide väljatöötamise vajaduse, milline on suhe õigusnormide ja õigusväliste normide vahel. Õigusharud tegelevad sotsioloogiliste uuringutega ­ püütakse õigusharu erinevaid sotsioloogilisi meetodeid kasutades uurida.

Õigus
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

Semantika ­ tõlgendamine ­ lahendus tunnetuse ratsionaliseerimise probleemile: Üks ja sama märk (sotsiaalne nähtus, fakt) omavad erinevaid tähendusi sõltuvalt muutujatest (üleminekutest): ­ Objektiivsed asjaolud:kontekst, mida inimene võib vaadelda ja määratleda ka valikuliselt; ­ Subjektiivsed asjaolud: vaatleja väärtussüsteem, kultuur jm. Sotsioloogia areng Kõik sotsioloogia teooriad ja paradigmad arenevad edasi ja täpsustavad nägemusi kaasaegsest ühiskonnast ning selle probleemidest. 2. SOTSIOLOOGIA SUURKUJUD 2.1.Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte (1798 ­ 1857) Nimetatakse sageli sotsioloogia rajajaks ­ "sotsioloogia isa". Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest. Positivismi looja. Auguste Comte 2 Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist.

Sotsioloogia
Populaarkultuuri teooriad
17
docx

Populaarkultuuri teooriad

suhtleb tsensuuri teel. Olemüstilikatsioon ... "Valed" eeldused on seotud Descartes'iga. Freud Descartes Meie inimese käsitlus kuni Freudini oli Descartesi poolt käsitletud. "Kahtle kõiges, mida sa näed" Eneseteadvus on teadvuses väga väike osa, on ka selliseid sfääre millest inimene ei tea midagi. Mina ego Ülimina superego Miski - id Impulsid ? naudinguprintsiip, kaks keskset tungi elu tung ehk eros ja surmatung ehk Thanatus.. Kui miski on tungidesfäär siis mina on see kus me tajume neid. Mina ongi teadvuse asukoht, mina on see kus inimene on võimeline oma rahulduse saamist edasilükkama, mina on see kus inimene teeb otsuseid. Mina on see mida me peame enda omaks. Ratsaniku ja hobuse suhe. Kogu energia tuleb hobuselt, ratsanik ei tee midagi ,annab suuna ja reguleerib kiirust. Tuleb ette ka seda et ratsanik muutub passiivseks, Ratsaniku ja hobuse suhe domineerimise üle. Ihad. Kunsti kaudu me leiame endale võimaluse.

Kultuur
Sotsioloogia
22
doc

Sotsioloogia

11. Mida tähendab anoomia? Anoomia (anomie) olukord, kus käitumist reguleerivad normid kas puuduvad, on ebaselged või tekitavad segadust. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? · Sotsialismi (kommunismi) teooria looja · konflikti roll ajaloo kujundamisel pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel ­ klassivõitlus. · orgaaniline terviklus arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni. Mudel sellest, kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjustavad üksteist ja moodustavad koos teatud liiki ühiskonna eri valdkondade seoste otsimine. · majandusliku sektori tähtsus vara jagamine tootmisvahendite omanikute vs. mitteomanikute vahel. Nimetas

Sotsioloogia
SOTISAALPEDAGOOGIKA
22
docx

SOTISAALPEDAGOOGIKA

sotsiaalpedagoogiline praktika kujuneb. Sotsiaalpedagoogika püüab mõjutada ühiskonda aktiivselt. Kogu pedagoogika on seotud tulevikuga, otsitakse pedagoogilisi vaatenurki ja pedagoogilisi vahendeid tuleviku kujundamiseks nii indiviidide, erinevate kollektiivide kui ka kogu ühiskonna arengu seisukohalt. Hariduse peamised distsipliinid on pedagoogiline psühholoogia, haridussotsioloogia, haridusfilosoofia. Pedagoogika on teadus inimese kasvatamisest või kasvatamisoskusest, see sõltub ühiskonnast ja kontekstist. Kasvatus annab inimesele võimaluse ja eristab teda loomast. Kasvatuse põhiküsimus on alati indiviidi arengu mõjutamine ­ see, mis on inimese puhul potentsiaalselt võimalik, teostub suuresti kasvatuse kaudu. Sõna ,,sotsiaalne" omab kolme tähendust: (1)ühiskondlik ­ näiteks ühiskonna sotsiaalsete struktuuride või sotsiaalsete probleemide tähenduses; (2)kollektiivne ja inimeste

Sotsiaalpedagoogika




Kommentaarid (2)

NiaR profiilipilt
NiaR: Mulle kõlbas küll, polnud just meistriteos, aga piisavalt hea.
18:34 22-11-2011
leesu8 profiilipilt
leesu8: ei aidanud üldse
22:47 09-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun