Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem-selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega.Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine.Valgeaine- moodustavad närvirakkude jätked.Peaaju osad:1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine.2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline.3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust.4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi.5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp.Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni.Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus.Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust.Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi.Refleks-automaatne muutus väliskeskkon...
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem- selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine Valgeaine-moodustavad närvirakkude jätked. Peaaju osad: ● 1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine. ● 2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline. ● 3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust. ● 4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi. ● 5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp .Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni. Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus .Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke li...
autonoomse närvisüsteemi alla kuuluvad... Näärmetesse, eluditesse ja skeletlihastesse signaale viivad närvid Kuidas toimib parasümpaatiline närvisüsteem? Aktiveerub puhkeolekus. Kontrollib seedeelundite tahtust. Igasse elundisse suunduvad nii sümpaatilise kui ka parasümpaatilise närvisüs. närvikiud. Mis aitab kahjustunud aksonil taastuda? müeliintuppe tekivad närvikiu ümber neuroglüarakud. See toimib isoleerkihina ümber neuriidi. Kiirendab impulsi kulgemist ja aitab aksonil taasutuda. Mille abil toimub ioonide liikumine läbi rakumembraani? Valkude, ioonkanalite ja ioonpumpade abil. Millisel juhul kasutatakse ioonpumbas lisaenergiana ATP energiat?
d)Juhib hingamist ja südametegevust ............................................................................................... 5)Järjesta refleksikaare etapid: 2 a) Erutuse juhtimine mööda närvi kesknärvisüsteemi ............................................................... 4 b) Erutuse juhtimine reageerivasse elundisse – ......................................................................... c)Erutuse vastuvõtmine närvirakkudega - ................................................................................. 1 5 d)Elundi reageerimine - .............................................................................................................
Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Hormoonid- Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilised keemilised ained. Reguleerivad organismi ainevahetust. Välisnõrenäärmed - eritavad seedevedelikke või jääk- ja mürkaineid mööda kanaleid (mööda juhasid) konkreetsesse kohta. Neutriit - ehk akson ehk närvikiud on närviraku suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsikaudu teise närvirakku või elundisse. Dendriit -Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Insuliin - valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Adrenaliin - eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust Tingitud refleks kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Tingimatu refleks kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid ( imemise-, neelamise-, aevastanuse-, jne ) Refleks - Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Refleksikaar sealt kaudu liiguvad erutused jne
ka rütmiga, kulgedes veidi venitavalt, nagu regilaul. Ta sisaldab palju keha loksutamist ning kohati ka kliendi enda aktiivsust ja liikumist. Valdavalt tehakse vana-eesti massaaži ilma õlita läbi riiete, võimaldades ravivõtete toimel sügavamale pääseda ning andes kliendile tänu rõivastusele turvalisema tunde. Teraapiale lisab tuge nii massööri kui ka kliendi hingamine, sisse hingamisega tõmmatakse õhk pinges elundisse ning suukaudselt välja hingates lõdvestatakse antud elund. Vana-eesti massöör kasutab teraapias nii oma sõrmi, labakäsi, randmeid, küünarnukke, küünarvarsi, põlvi kui ka jalalabasid. Sarnaselt idamaiste teraapiatega vaatleb vana-eesti massaaž keha tervikuna ning õlavalu kaebav klient saab siiski ka jalgade ning tuharate pingest vabastamise osaliseks. See on ka põhjus, miks antud teraapiasse tulemiseks vähemalt poolteist tundi tuleks varuda.
· vegetatiivne Tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Refleksid tingimatud Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks tingitud Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid (silmapupillide ahenemine) Refleksikaar Erutuse kulgemise tee: 1. erutust vastuvõttev närvirakk; 2. närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi; 3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis analüüsivad erutust; 4. närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse; 5. organ või elund, mis erutusele reageerib. Refleksikaar: http://mudelid.5dvision.ee/refleks/ Põlverefleks Närvisüsteemi ülesanded: reguleerib organismi elundite talitlust kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd kohandada organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele http://www.bbc.co.uk/science/humanbody/body/interactives/3djigsaw_02/index.shtml?skeleton Kasutatud materjal: http://miksike
Kordamisküsimused 9. klass Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem Sisenõrenäärmete iseloomustus Sisenõrenäärmed on näärmed, mis toodavad hormoone, millel puudub juhtsüsteem, nad juhivad närvisüsteemiga tervet organismi. Ajuripats juhib teiste sisenõrenäärmete tööd koos närvisüsteemiga, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut, toodab kasvuhormooni. Käbikeha ööpäevased rütmid, naha pigmentatsioon. Kilpnääre toodab türoksiini, mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri, kasvamist. Neerupealised toodavad adrealiini, erutab südametegevust, kiirendavad hingamissagedust, tõstab vererõhku. Kõhunääre toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Sugunäärmed toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone, naistel munasarjad östrogeeni, progesterooni, meestel munandid testosterooni. Millised ...
vegetatiivne(tahtele allumatud tegevused). Inff liigub elektriimpulsina närvikraku sees Sünaps-ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu impulsse ühelt rakult teisele edastatakse Refleksid-tingimatud(kaasasündinud, neelamis-ja imemisrefleks) ja tingitud(omandatakse) Reflekikaar- Erutuse kulgemise tee: 1. erutust vastu võttev närvirakk 2.närvikiud juhivaderutuse kesknärvisüst. 3.kesknärvisüst. piirkonnad analüüsivad erutust 4. närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse/elundisse 5. organ/elund reageerib eritusele Närvisüsteemi ülesanded: reg. Organismi eludite talitust, kooskõlastab elundite tööd, kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele. NÄGEMISMEEL: Sarvkest-kaitse, hoiab silmamuna koos. Vikerkest ja silmaava-reg. valguse hulka. Silmalääts-teravustab pilti. Klaaskeha-tagab rõhu. Nägemisnärv-viib infi nägemiskeskusesse. Võrkkest-tekib kujutis, nägemisretseptorid(kolvikesed-tajuvad värve, kepikesed-must-valge) Soonkest-toidab, veresooned
Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit
1. OTSAJU e. SUUR AJU 2. PIKLIK AJU 3. VÄIKE AJU 4. KESKAJU 5. VAHEAJU 8. Mõiste refleks ja refleksikaar Refleks on organismi vastureaktsioon ärritusele, väga kiirelt ja tahtmatult. Aferente ehk tundenärv viib erutusi kesknärvisüsteemi. Eferente ehk liigutusnärv viib erutuse vastavasse elundisse või lihasesse. Refleksikaar on tee mille kaudu liigub erutus. 9. Mis on närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete töös ühist? Mõlemad reguleerivad elundite ja elundkondade koostööd. 10. Reflekside liigitus ja nende võrdlus, näited Tunnus Tingimatu refleks Tingitud refleks Kujunemise, toimimise aeg Automaatne Pikaajaline
seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud Ganglionid- närvide teedel asetsevad väikesed moodustised, mis mis koosnevad närviraku kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihiga. Gangionid jagunevad: sensoorsed ganglionid asuvad toomanärvide juures vegetatiivsed ganglionid asuvad siseelundite talitlust reguleerivate eferentsete närvide teedel. Neis toimub ümberlülitus (sünaps) KNS-ist tulevatelt närvikiududelt elundisse kulgevale närvikiule. 16. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus - e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem, mis innerveerib põhiliselt siseelundeid. Jaotus: sümpaatiline; parasümpaatiline. 17. Mis on refleks? Vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele. Dominant - ajutiselt valitsev tegevuskolle, mis määrab ära vastusreaktstiooni iseloomu. Dominantseid koldeid iseloomustab närvikeskuste süsteemi erutus, mis painevad eri korrustel ja
Ravi peab määrama arst, kuid haige peaks teadma ravimite toimet ja ka kõrvaltoimeid. Paljudel sissevõetavatel (antihistamiinse toimega) allergiaravimitel on unisust põhjustav kõrvaltoime. Haige peab seda teadma ja arvestama, näiteks autoga sõitmisel ja muude tähelepanu nõudvate tegevuste puhul. Ravimid on sissevõetavad, sissehingatavad lahused või pulbrid, ninna pihustatavad, silma tilgutatavad, nahale määritavad ja süstitavad. Ravimite kasutamine paikselt allergia nähtudega elundisse (bronhid, nina, silmad) on efektiivne ja praktiliselt kõrvaltoimeteta, kuna kasutatakse väga väikseid ravimi annuseid. Toimelt jagunevad allergiaravimid järgmiselt: 1. antihistamiinse toimega ravimid, mis nõrgendavad või kõrvaldavad allergeeni toimel nuumrakkudest vabaneva vahendaja-aine (histamiini) toimet. Haigusnähud on nõrgemad või ei avaldu üldse. 2. allergilist reaktsiooni blokeerivad ravimid - takistavad nuumrakkudest vahendaja-ainete
Spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm, alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm, millest lähtub Hisi kimp, mis jaguneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest parema ja vasaku vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. 116. Suur vereringe - JOONIS! Vasakust vatsakesest väljuv aort kannab arteriaalse vere keha igasse elundisse, ülemise ja alumise õõnesveeniga viiakse venoosne veri paremasse kotta 117. Väike vereringe - JOONIS! Paremast vatsakesest väljub kopsutüüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks, mille kaudu suundub venoosne veri kopsuvärati kopsudesse. Kummagi kopsu kahe veeni, mis väljuvad kopsuvärati kaudu suubub arteriaalne veri vasakusse kotta. 118. 127. JOONIS! 128. Lümfi mõiste Lümfikalpillaaridesse kogunenud koemahl
Kui nende eritumine on häiritud võivad tekkida haigused nt. Parkinson Atsetüülkoliin kui selle eritus on häiritud tekib lihasnõrkus (lihasrakud ei tõmbu kokku), halvatus (botulism võib tekitada) , seda kasutatakse alzheimeri tõve leevendamisel, XII. Refleks 1. Erutuse vastuvõtmine 2. Aferentsed närvikiud viivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. Erutuse analüüs 4. Eferentsed närvikiud viivad erutuse elundisse/lihasesse 5. Elund/lihas reageerib Tunnus Tingimatu Tingitud Kujunemine, aeg Automaatne, kiire Kujuneb aja jooksul Aju Seljaaju, piklikaju Suuraju Õpitud/sünnipärane sünnipärane Õpitud Näited Imemine, neelamine, aevastus Laulmine, käekiri, pabistamine
reks (c o r t e x c e r e b r i ). Perifeerse NS-i moodustised - närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe,mis on väljastpoolt kaetud sidekoelise kestaga. Talitluselt jagunevad närvid järgmiselt: 1. aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) toova erutusi elundite tundenärvi- lõpmetest e. retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i. 2. eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) viivad erutusi KNS-st elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvi lõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. Eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse, nimetatakse motoorseteks, veresoontesse vasomotoorseteks, näärmetesse - sekretoorseteks närvideks. 3. seganärvid - enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude. Närvikiu põhiomadus on e r u t u v u s ja e r u t u s e j u h t i m i n e.
NÄRVISÜSTEEMI JAGUNEMINE: a) Somaatiline (e kehaline) närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd vastavalt meeleelunditega väliskeskkonnast saadud infole. b) Autonoomne (e vegetatiivne) närvisüsteem juhib tahtele allumatut elundite talitlust. ALKOHOLI MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE Kahjustused ühekordse joobe ajal: · Organismi reageerimiskiirus väheneb, erutus liigub meeleelundist kesknärvisüsteemi ja reageerivasse elundisse aeglasemalt. · Väheneb enesekontroll ja otsustusvõime · Häirub koordinatsioon, tasakaal · Kõnetakistus · Nägemise halvenemine · Kuulmise nõrgenemine Kahjustused alkoholismi korral: · Osa ajurakke hävib, ajumass väheneb · Kahjustuvad hingamis- ja südametöö keskused piklkajus · Mälu halveneb, vaimsete võimete langemine · Unehäired · Tasakaalu- ja käimishäired · Alkoholisõltuvus
refleksid. Refleks toimub kesknärvisüsteemi vahendusel. Teed, mida mööda erutus kulgeb, nimetatakes refleksikaareks. Refleksikaar koosneb vähemalt kahest närvirakust. Refleksikaare osad on järgmised: 1. erutust vastuvõttev närvirakk; 2. närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi; 3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis analüüsivad erutust; 4. närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse; 5. organ või elund, mis erutusele reageerib. Autonoomne närvisüsteem Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on piirdenärvisüsteemi osa. Autonoomne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelunditega- seedimis-, hingamis-, eritus-, vereringe-, endokriin- ja suguelundeid. Autonoomse närvisüsteemi osad on arvukad närvipõimikud arterite ümber ja elundite seintes ning läheduses. Autonoomse närvisüsteemi osadeks on sümpaatiline närvisüsteem ja parasümpaatiline
ARTER-Veresooned, mis viivad verd südamest organitesse VEEN-Veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse KAPILLAAR- Kõige peenememad veresooned, mis ühendavad artereid veenidega VERERÕHK- Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. VERERINGEELNUDKONNA MOODUSTAVAD VERI, VERESOONED NING SÜDA Vereringe on vere liikumistee organismis. Vereringe seob kõik organismi osad: mööda veresooni jõuab pidevalt veri igasse koesse ja elundisse. Inimese vereringe jaguneb väikseks ja suureks vereringeks, neid ühendab süda. VÄIKE VERERINGE Ülesanne rikastada kopsudes veri hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist Algab südame paremast vatsakesest Veri liigub mööda kopsuartereid kopsudesse Kopsudest jõuab arteriaalne veri südame vaskusse kotta SUUR VERERINGE Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkaineid ära viia
Väheveresus 1 /Hypaemia/ Väheveresus 2 /Hypaemia/ kohalik - isheemia üldine on tingitud arteriaalse vere juurdevoolu vere üldhulga langus oligeemia vähenemisest elundisse (Oligaemia) - põhjused: erütrotsüütide hulga langus aneemia angiospasm - veresoone ahenemine, (Anaemia) veresoone kompressioon, veresoone ummistumine vereringe ümberjaotamise korral
Kuidas need jagunevad? Refleksikaar? Refleks kiire tahtele allumatu vastureaktsioon ärritusele, mille tagajärjel toimub lihaste liikumine või eritub vedelik Kaasasündinud refleksid ei püsi alati elu lõpuni; nt neelamine Omandatud refleksid elu jooksul õpitud; nt kõndimine, liigutuste vilumus Refleksikaar tee, mida mööda erutus liigub erutuse vastuvõtt neuroni poolt, selle juhtimine kesknärvisüsteemi, analüüsimine ja vastuse suunamine elundisse 15. Kirjelda Ivan Pavlovi töid reflekside uurimisel. 19. saj; Nobeli preemia laureaat; tingitud reflekside avastaja Pavlovi refleksid Uuris koerte peal seost stiimuli (toit) ja refleksi (sülje eritumise) vahel. 16. Mille poolest erinevad hall- ja valgeaine, kus paiknevad? Mõlemad kuuluvad kesknärvisüsteemi Hallaine moodustavad närvirakkude kehad ja müeliintupeta dendriidid; paikneb peaajus välimises osas ja seljaajus seesmises osas
ahenevad Müdriaas – pupilli laienemin (mioos – pupilli ahenemine), silma radiaallihase kontraktsioonid Naha, soolte, neerude veresoonte ahenemine Soolemotoorika langus Emaka kontraktsioonid, eriti tiine emaka puhul 10. Katehoolamiinide peamised toimed? Katehoolamiidid on otsese toimega sümpatomimeetikumid - toimivad vahetult retseptoritesse. Aine seondub otse postsünapsil retseptoriga. – Seonduvad igalpool organismis – otse elundisse – Aktiveerivad retseptoreid efektorelundi rakkudes, efektide ilmnemiseks ei ole otseselt vaja adrenergilisi närve. – Adrenaliin (epinefriin), noradrenaliin (norepinefriin), isoproterenool – Ahendab artereid, veene, arterioole, kapillaare (1-mimeetiline toime) – Tõstab nii arteriaalset kui venoosset vererõhku – Vere juurdevool südamesse suureneb, mis põhjustab südametegevuse reflektoorset
farmakokine 4 etika 3) koe omadustest. Sõltuvalt koe spetsiifikast ja sidumiskohtade hulgast seovad elundid ravimeid erinevalt (luukude seob kaltsiumit ja fosforit, luuüdi seob rauda depoovormina). Enamus ravimeid jaotub siiski ühtlaselt elundite vahel, kuid kuhjub maksas (biotransformatsioonielund) ja neerudes (peamine ekskretsioonielund). Aine kuhjumine mõnda elundisse ei tähenda veel tema toime lokalisatsiooni (aminasiin kuhjub kopsudes, toimib KNS-s, südameglükosiidid kuhjuvad neerupealistes, toimivad südame lihaskihis). 4) bioloogilistest barjääridest. Ravimite tungimist ühte või teise elundisse mõjustavad tunduvalt mitmed kaitsebarjäärid. Nendes elundites on kapillaaride sein vähem läbitav, see tagab elundite suurema sõltumatuse vere koostise muutustest.
halvatuks/liikumatuks. ★ REFLEKS - organismi mittetahtlik vastusreaktsioon ärritusele. ★ REFLEKSIKAAR - tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini levib. ★ AFERENTNE NÄRV - sensoorne ehk tundenärv, mis toob erutuse retseptorilt ganglionide kaudu KNS-i, toomanärv. ★ EFERENTNE NÄRV - efektoorne, viimanärv, mis viib erutuse KNS-ist elundisse kas otse (somaatiline ) või ganglionide kaudu (vegetatiivne). 3. HALLOLLUS koosneb neuroni kehadest. VALGEOLLUS koosneb neuroni jätketest. 2 4. Suuraju koor CORTEX CEREBRI koosneb HALLOLLUSEST Funktsioon: - analüüsida kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesida otstarbekad vastusreaktsioonid (käitumine)
VERERINGEHÄIRED HÜPEREEMIA · Arteriaalne hüpreemia arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Kliiniliselt: nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud Kongestsioon veretulv elundisse (nt sugulise erutuse korral sugutis/kõdistis) Arteriaalse hüpereemia eeldus hea südametegevus, veresoonte laienemine. - üldine ringleva vere mahu e. vere voluumeni suurenemise tagajärjel (näit. sportimisel, palaviku puhul) - kohalik (näit. punastamine) 1. füsioloogiline füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2
Hallid närvikiud müeliintupeta närvid vegetatiivses närvisüsteemis Närvirakkude põhiomadused: Erutuvus ja erutuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt Dendriidid toovad impulsi neuronisse Aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Talituselt jaotuvad närvid: Afeentsed ehk sensoorsed ehk tundenärvid erutus viiakse elundist kesknärvisüsteemi Eferentsed ehk efektoorsed erutus kesknärvisüsteemist elundisse Seganärvid sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude Ganglion ehk närvisõlm närvirakkude sõlmjas kogum. Nad koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talituselt ja ehituselt jagunevad ganglionid: Sensoorseteks ehk spinaalganglionid asuvad KNS-i lähedal toomanärvi juurl. Vegetatiivsed asetsevad siseelundite talitusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või siseelundi seinas.
1. AFERENTSED ● sensoorsed e retseptoorsed e tundenärvid ● toovad erutusi elundite tundenärvilõpmetest e retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i ● sensoorse närvi kahjustusel: paresteesia, anesteesia (tundetus) - kestva surve puhul vastavd kehaosad surevad ära - valu on retseptorite või tundenärvide ärrituse tunnus (nt närvipõletiku korral) 2. EFERENTSED ● efektoorsed närvid, viimanärvid ● viivad erutusi KNS-ist elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) - lõpevad närvilõpmete e EFEKTORITEGA, kutsudes elundis esile mingi talitluse 1) motoorsed närvid - eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse - lähevad lihastele ja neile allub liikumise regulatsioon - mot. närvi kahjustumisel: parees (lihaste nõrkus), paralüüs (halvatus) 2) vasomotoorsed närvid -> veresoontesse 3) sekretoorsed närvid -> näärmetesse
TINGIMATUD e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe , hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD e. elu jooksul omandatud refleksid 41. REFLEKSIKAAR: Närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu suundub erutus kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti määda antakse impulsse elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni. 42. TINGITUD REFLEKSIDE TEKKEMEHHANISMID: 1. Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast.Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. 2. Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga 3. Organismi vastav funktsionaalne sisund 4. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest 43. SÜNAPS: Sünaps on kontakt kahe neuroni vahel. 44
See võib olla ajutine või püsiv. Toob kaasa erütrotsüütide kokku kleepumise, vere vedela osa väljumine veresoonest, tursete teke. Võib põhjustada pöördumatuid muutusi kudedes. 29. Kuidas jaotatakse väheveresust? Millised need on? Väheveresus jaotatakse üldiseks ja kohalikuks. Üldine on vere üldhulga langus-digeemia, erütrotsüütide hulga langus- aneemia. Kohalik on isheemia ning on tingitud arteriaalse vere juurdevoolu vähenemisest elundisse. 30. Mis on väheveresuse põhjused ja millised on tagajärjed? Põhjused: angiopasm-veresoone ahenemine, veresoone kompressioon, veresoone ummistumine, vereringe ümberjaotamise korral. Tagajärjeks võib olla atroofia, nekroos (rakkude hukkumine). 31. Mis on tromboos? Tromboos on elupuhune vere hüübimine veresoontes või südameõõnes. Tromb on alati kinnitunud. 32. Mis on tromboosi põhjused ja tagajärjed?
jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järkjärgult ka organismi kasvades. Neuriit ehk akson ehk närvikiud on närviraku (neuroni) suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsi kaudu teise närvirakku või elundisse. Dendriit närviraku kehast eralduv jätke. Limbiline süsteem Limbiline süsteemi all mõeldakse piirkonda, mis ühendab aju poolkerasid ning tegeleb muuhulgas lõhnataju, unehormooni tootmisega taalamuste vahel olevas käbikehas, emotsioonide ja mälestustega. · Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis ja mäluprotsesse. · Kujundab inimese sise ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese
115. Südame erutusjuhtesüsteem. On moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, kus tekib erutus ja levib südame erinevatesse osadesse. Selle moodustavad sinuaalsõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. 116. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Algab vasakust vatsakesest aordi näol, arvukad harud (arterikapillaarid) kannavad vere igasse elundisse ja koesse. Lõppeb paremas kojas. Kehavereringe. Ülemine ja alumine õõnesveen. 117. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse. Jagunevad artrioolideks, mis lähevad kopsukapillaarideks. Väljuvad kopsuvärati kaudu ja suubuvad vasakusse kotta. 118. Suure vereringe arterite üldskeem. TÖÖVIHIK
südame närvipõimiku. 115. Südame erutusjuhtesüsteem. On moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, kus tekib erutus ja levib südame erinevatesse osadesse. Selle moodustavad sinuaalsõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. 116. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Algab vasakust vatsakesest aordi näol, arvukad harud (arterikapillaarid) kannavad vere igasse elundisse ja koesse. Lõppeb paremas kojas. Kehavereringe. Ülemine ja alumine õõnesveen. 117. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse. Jagunevad artrioolideks, mis lähevad kopsukapillaarideks. Väljuvad kopsuvärati kaudu ja suubuvad vasakusse kotta. 118. Suure vereringe arterite üldskeem. TÖÖVIHIK
annab meile teada, et ta tahab seda veel ning seega on raske ilma selleta elada. Millistest uimastitest võib tekkida sõltuvus? Amfetamiin, ecstasy, fentanüül ehk valge hiinlane, heroiin, kanep, kokaiin, LSD. Kirjelda närviimpulsi liikumist mööda refleksikaart? erutust vastuvõttev närvirakk närvikiud juhivad erutuse kesknärvisüsteemi selle piirkonnad analüüsivad erutust närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse organ või elund reageerib erutusele Milline närvisüsteem juhib skeletilihaste, milline siseelundite talitlust? Skeletilihaseid juhib somaatiline närvisüsteem ja siseelundeid vegetatiivne. Kuidas mõjutab alkohol meeleelundeid? Organismi reageerimiskiirus, enesekontroll ja otsustusvõime väheneb, tekib kõnetakistus, nägemine halveneb, kuulmine nõrgeneb. Miks joobes inimesed sageli kukuvad? Alkohol mõjutab väikeaju tasakaalukeskust. Miks ei tohi alaealised alkoholi tarbida?
Koormustestiga uuritakse ka südame tööd (Kehalise koormuse ajal (jalgrattal/jooksulindil) registreeritakse EKG-d ning vererõhku ja jälgitakse üleüldiselt inimese seisundit. Peatükk 7. Vereringe ja veresooned. Vereringeelundkond koosneb kolmest osast – veri, veresooned ja süda. Vereringe on vere liikumistee organismis. Vereringe seob kõik organismi osad: mööda veresooni jõuab pidevalt ringlev veri igasse koesse ja elundisse. Inimese vereringe jaguneb väikeseks ja suureks vereringeks, neid ühendab süda. Vereringe ülesanded on: siduda tervikuks kõik organismi osad; kanda CO2 kudedest kopsudesse; kanda O2 kopsudest kudedesse; kanda kehas laiali toitaineid, hapnik ja hormoonid; kindlustada pideva ainevahetuse; osaleda jääkainete eemaldamises; ühtlustada keha temperatuuri. VÄIKE VERERINGE on vere liikumine südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse. Algab: parema vatsake
Sünaps -on kontakt kahe neuroni vahel. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne. Refleks- vastus signaalile, mis antud läbi kesknärvisüsteemi. Refleksikaar- erutus kulgeb mööda refleksikaart. Refleksikaar - närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: sensoorse neuroni kaudu suundub erutus elundist (nahast, lihastest) KNS-s asuvale motoorsele neuronile, mille aksonit mööda antakse impulss elundisse. Selliseid refleksikaari leidub inimese organismis vähe, enamus on 3 või enama neuroniga. Ganglion - on väljaspool KNS-i paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kogumik. Hallaine- närviraku kehad (moodustab ajukoore, seljaajus tsentraalselt). Valgeaine – närviraku jätked( müelliinkestaga)peaaju sisemuses, seljaajus perifeerselt. Sünapsi joonis Refelksikaare joonis 56. Seljaaju paiknemine, mõõtmed
19. Mis on refleksikaar? Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. · närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu suundub erutus elundist (näiteks nahast, lihastest jm) kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti mööda antakse impulss elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni. Sellist refleksikaart nim monosünaptiliseks. Kaheneuronilisi refleksikaari leidub inimese organismis vähe, suurem osa on kolme või enama neuroniga. Nendel juhtudel on aferentse ja eferentse neuroni vahel 1 või mitu lülineuronit, sellist refleksikaart nim polüsünaptiliseks.niisugused lihtsad refleksikaared kulgevad läbi seljaaju. Läbi peaaju kulgevate refleksikaarte ehitus on keerukam, nendesse
innervatsioon, põletikukolde olemasolu VERERINGE HÄIRED Veresoontega seonduvad patoloogilised seisundid ja ka lümfiringehäired. Normaalse vereringe tagavad: KNS normaalne seisund Vereringe normaalne neuruohumoraalne regulatsioon 1)HÜPEREEMIA EHK LIIGVERESUS Vere hulga tõus elundis või keha osas. Veresoonte laienemine ja nende valendikus leiduva verehulga suurenemine. Põhjused: suurenenud arteriaalne juurdevool elundisse või takistatud venoosne äravool elundist ● Arteriaalne hüperaneemia- arteriaalne juurdevoolu suurenemine, ära vool on norm. Ei kutsu esile patoloogilisi muutuseid. Elund suureneb, erepunane ja temperatuur tõuseb. ● Venoosne hüperaneemia- venoosne veri kuhjub kudedesse. Tavaliselt krooniline protsess ja tekitab tõsist patoloogiat. Elund suureneb, on sinakas. Tagajärjed: turse,
Kopsude kaudu erituvad koos väljahingatava õhuga gaasid ja kergesti lenduvate vedelike aurud. Eritumine naha, limaskestade ja näärmete kaudu sel teel eritub tavaliselt väga väike kogus ravimit. Eritudes võivad põhjustada lokaalseid ärritusnähte ja põletikku. Seega on nendel eritusteedel praktiline tähtsus toksikoloogias. 49. Milles seisneb imendumisjärgne ehk resorptiivne toime? Seisneb selles, et see imendub kõigepealt vereringesse ja sealt edasi elundisse või kohta, kus teha vaja. 50. Milles seisneb paikne ehk lokaalne toime? Lokaalne toime mõjub kohe manustamis kohale. 51. Millise manustamisviisiga saadakse paikne toime? Paikne toime saadakse välispidise (nahale, limaskestale) kaudu manustades. 52. Millise manustamisviisi korral puudub praktiliselt imendumisjärgne toime? Imendumisjärgne toime praktiliselt puudub intravenoosse manustamise korral. 53. Milles seisneb sedatiivne ehk rahustav toime?
Salv, pasta, plaaster. 55. Milliseid ravimvorme võib manustada lihasesse? Steriilseid vesilahuseid (ka kergelt aluselisi/happelisi) Õlilahuseid 56. Milliseid ravimvorme saab manustada kopsude kaudu? Gaasid, aurud, aerosoolid. 57. Mis on imendumine ehk Protsess, mille käigus farmakon jõuab väliskeskkonnast (manustamiskohast) organismi sisekeskkonda 58. Selgita imendumisjärgne ehk resorptiivne toime olemust? Seisneb selles, et see imendub kõigepealt vereringesse ja sealt edasi elundisse või kohta, kus teha vaja. 59. Milles seisneb paikne ehk lokaalne toime? Millise manustamisviisiga saadakse paikne toime? Paikne toime saadakse välispidise (nahale, limaskestale) kaudu manustades. 2018 esimene seminar 3 60. Milles seisneb sedatiivne ehk rahustav toime? Seisneb selles, et füsioloogiline kõrgnenenud tase normaliseeritakse. 61. Milles seisneb halvav ehk paralüüsiv toime? Seisneb selles, et füsioloogiline tase lakkab mingiks ajaks, hiljem võib taastuda. 62
happega kahjustus ja kudede (väljaheide) komponentide imendumine põletus, pulbri sissehindamine); massiivne lagunemine verre kiiritushaigus koos naha-, (vigastus, traumad) limaskesta-, soolestiku- ja bronhide kahjustusega isheemilised (elundisse või elundite funktsioneerimisvõime piiratus; emboolia (trombi põhjustatud kehaossa suunduva vere proteolüütiliste ja oksüdatsiooni ühe või mitme veresoone juurdevoolu vähenemine) (happeprotsesside ja jääkainete) topistumine), tromboosid (trombi häired elundites ja kudedes protsesside injitseerimine ehk teke või selle olemasolek),
Ravi peab määrama arst, kuid haige peaks teadma ravimite toimet ja ka kõrvaltoimeid. Paljudel sissevõetavatel (antihistamiinse toimega) allergiaravimitel on unisust põhjustav kõrvaltoime. Haige peab seda teadma ja arvestama, näiteks autoga sõitmisel ja muude tähelepanu nõudvate tegevuste puhul. Ravimid on sissevõetavad, sissehingatavad lahused või pulbrid, ninna pihustatavad, silma tilgutatavad, nahale määritavad ja süstitavad. Ravimite kasutamine paikselt allergia nähtudega elundisse (bronhid, nina, silmad) on efektiivne ja praktiliselt kõrvaltoimeteta, kuna kasutatakse väga väikseid ravimi annuseid. Toimelt jagunevad allergiaravimid järgmiselt: 1. antihistamiinse toimega ravimid, mis nõrgendavad või kõrvaldavad allergeeni toimel nuumrakkudest vabaneva vahendaja-aine (histamiini) toimet. Haigusnähud on nõrgemad või ei avaldu üldse. 2. allergilist reaktsiooni blokeerivad ravimid - takistavad nuumrakkudest vahendaja-ainete
sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. f) Refleksikaar - närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu suundub erutus elundist (nahast, lihastest) kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti mööda antakse impulss elundisse. Selliseid refleksikaari leidub inimese organismis vähe, enamus on kolme või enama neuroniga. g) Ganglion - on väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik. h) Tuum - on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum. i) Hallaine - paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore. Seljaajus on hallaine tsentraalselt.
toimub seljaaju refleksid iseseisvalt; Juhtefunktsioon: vahejaam erutuse edastamiseks teistele närvikeskustele. 5 Autonoomse närvisüsteemi talitlus. Preganglionaarsed ja postganglionaarsed närvikiud. (2.5.1) *preganglionaarsed närvikiud: lähtuvad KNS kindlates piirkondades paiknevatest neuronitest ja siirduvad autonoomsetesse ganglionitesse *postganglionaarsed närvikiud: lähtuvad autonoomsetes neuronitest ja siirduvad innerveeritavasse elundisse Elundite troofiline ja funktsionaalne innervatsioon. (2.5.2) KNS perifeersetele oragnitele võib avaldada funktsionaalset st elundite talitlust esilekutsuvat mõju (lihaste kontraktsioon, näärmete sekkreet jne) troofilist mõju reguleerides elundi ainevahetus protsesside kulgu ja funktsionaalset seisundit. Sümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. (2.5.3) Sümp NS kiirendab või tugevdab organite talitlust. Pupilli laienemine, bronhide laienemine,
ALUSELINE KESKKOND. TOIDUKÖRDILE AVALDAVAD TOIMET KÕHUNÄÄRME NÕRE, SAPP JA DUODEENUMI ENDA NÄÄRMETE SEKREET. DUODEENUMIS TOODETAKSE HORMOONE SEKRETIIN, MIS AVALDAVAD MÕJU PANKREASELE SUURENDADES SEKREEDI HULKA, HORMOON PANKREOSÜMIIN-KOLETSÜSTOKINIIN, MIS STIMULEERIB PANKREASE ENSÜÜMIDE SEKREATSIOONI JA SAMAS TOIMIB SAPIJUHA KONTRAKTSIOONE ESILEKUTSUVALT. MOTOORNE- (ALANEV) ehk EFERENTNE (VIIMA)NÄRV. EFERENTSED ehk EFEKTOORSED NÄRVID (VIIMANÄRVID) VIIVAD ERUTUSI KNS-st ELUNDISSE KAS OTSESELT (SOMAATILISED) VÕI GANGLIONIDE KAUDU (VEGETATIIVSED) JA 7 LÕPEVAD NÄRVI LÕPMETE ehk EFEKTORITEGA, KUTSUDES ELUNDIS ESILE MINGI TALITLUSE. NB! EFERENTSED NÄRVID, MIS VIIVAD ERUTUSI LIHASTESSE, NIM. MOTOORSETEKS, VERESOONTESSE NIM. VASOMOTOORSETEKS, NÄÄRMETESSE NIM. SEKRETOORSETEKS NÄRVIDEKS. SENSOORNE (ÜLENEV) ehk AFERENTNE (TOOMA)NÄRV. AFERENTSED ehk
organismi ja väliskeskkonna vahel 5. Hallollus koosneb neuroni kehadest 6. Valgeollus koosneb neuroni jätketest 7. Suurajukoor koosneb hallollusest, juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb informatsioon 8. Mõisted Parees Lihaste nõrkus Paralüüs Lihaste halvatus 9. Talitluse järgi jagunevad närvid Tundenärvid Erutus elundist KNS'i e. aferentsed Viimanärvid Viivad erutuse KNS'st elundisse e. eferentsed Seganärvid Enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude 10. Erutus läbib närviraku polaarselt ainult ühes suunas dendriidilt neuriidile 11. Sünaps Neuronite puutekontaktid, kus ärritus kantakse ühelt neuronilt teisele 12. Refleks KNS'i vahendusel toimuv vastureaktsioon ärritusele 13. Spinaalsegmendiks ehk seljaajusegment nimetatakse seljaaju osa, millest väljub kaks
signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest Neuriit ehk akson ehk närvikiud on närviraku (neuroni) suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsi kaudu teise närvirakku või elundisse.. Dendriit ehk ... 29. Limbiline süsteem. Limbeline süsteem on aju süsteem, mis tagab meie tundeid. Limbiline süsteem Aju emotsionaalse mälu pank Salvestab mälestused (õnnestumised ja ebaõnnestumised); sõelub informatsiooni, et teha kindlaks ohud ja võimalused Paneb meid reageerima kui "nõelatult" (nt. Mike Tyson hammustas Evander Hollyfield'i kõrvast, raev) "põgeneda või rünnata" aju osa 30. Aju vanim osa.
Kui impulsid on jõudnud ajju, saadetakse sealt nüüd omakorda impulsid mitmesugustele lihastele, mis üritavad tasakaalu säilitada/taastada. Refleksid toimuvad kesknärvisüsteemi vahendusel. Refleksi kulgemise teed nimetatakse refleksikaareks. Refleksikaare osad on: sensoorne närv, mis juhib erutuse kesknärvisüsteemi; kesknärvisüsteemi vastav keskus,kus signaali töödeldakse; motoorne närv, mis juhib erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse elundisse, näiteks lihasesse. Kui elund reageerib, siis see ongi vastus ärritusele. Kõige lihtsamad refleksikaared koosnevad vaid kahest neuronist, nagu näiteks põlverefleks. Sellised refleksid on ka väga kiired ja nende abil saab kontrollida kesknärvisüsteemi talitlust. Kõri anatoomia ja füsioloogia. Kõri paikneb 4. -6. kaelalüli kõrgusel. Häälepilu asetseb 5. kaelalüli kõrgusel Kõri on ülalt ühendatud sidemetega keeleluuga ja alt rinnakuga
siseorganite poole. Pehme konsistensiga parenhümatoosne organ. (Parenhümatoossetel elunditel ei ole õõnt ja seda piiravaid seinu; nende sidekoelisse toestikku (stroomasse) on sulundatud elundi põhikude - parenhüüm, mis koosneb peamiselt spetsiifilisest epiteelist ja see teostabki elundi põhifunktsiooni. Stroomat moodustav sidekude tiheneb elundit katvaks kihnuks ja temast lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi sagarateks ja sagarikeks. Strooma kaudu tungivad elundisse veresooned, lümfisooned ja närvid.) Maks moodustab täiskasvanul ~1/50 kehakaalust. Kujult meenutab põikisuunas poolitatud muna. Eristatakse kahte pinda ja kahte serva- teravat alumist ning taha suunatud tömpi serva. Pinnad 1.diafragmaalne pind kumer, suunatud üles vahelihase poole 2.vistseraalne pindlame, suunatud taha ja alla siseelundite poole Maksaga seotud organid: -ülalt ja eest diafragma ja kõhu eessein
Alati ei teki Helicobacter pylori esinemisel haavandit, aga kui inimesel on haavand ja leitakse ka H. pylori, siis arvestatakse sellega ravimisel. Haavandi tagajärjel võivad tekkida tüsistused: verejooks haavandist, haavandi perforatsioon ehk tungimine läbi mao (kaksteistsõrmiksoole) seina, mille tõttu tekib kõhukelme põletik ehk peritoniit, haavandi penetratsioon ehk tungimine läbi mao (kaksteistsõrmiksoole) seina kõrvalolevasse elundisse ning mao tühjenemist takistav mao ja kaksteistsõrmiku ülemineku koha ahenemine ehk pülorostenoos. Hepatiit on maksapõletik. Maks on elutähtis organ, mis muu hulgas osaleb ainevahetuses, toodab seedimiseks vajalikku sappi ning aitab organismil vabaneda jääkainetest. Hepatiit ka Hepatiiti põhjustavad mitmesugused viirused, alkohol, uimastid, ravimid ja muud tegurid. Seda võib põhjustada ka mitu tegurit korraga Kõik need viirused võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu
● Kujult nagu põikisuunas poolitatud muna. ● Pehme konsistentsiga parenhümatoosne organ- ei ole õõnt ja seda piiravaid seinu, stroomasse (sidekoeline toes) on sulandunud elundi põhikude e parenhüüm (koosneb spets.epiteelist, teostab elundi põhifunktsiooni). ● Stroomat moodustav sidekude tiheneb elundit katvaks kihnuks, temast lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi sagarateks ja sagarikeks. - strooma kaudu tungivad elundisse verersooned, lümfisooned, närvid. ● Maks asub õhukeses kapslis, on kaetud peritoneumiga. - maks fikseeritakse ülalt poolt peritoneumilt lähtuvate sidemete abil, mis kinnituvad diafragmale - osaliselt toetatakse kõhuõõne organite poolt avaldatava rõhuga. Eristatakse 2 pinda ja kahte serva: 1. ülemine e diafragmaalne pind: kumer, suunatud üles vahelihase poole - jaotub 2 sagaraks 2
annaabi.ee 
