Hingamiselundkond, sisenõrenäärmed ja närvisüsteem (0)

BIOLOOGIA
HINGAMISELUNDKOND
Hingates saab organism õhust hapnikku ja vabaneb rakkude elutegevuses moodustunud süsihapegaasist ning väikesest osast veest, mille me hingame välja veeauruna. Inimene hingab põhiliselt kopsudega, sest naha osa hingamises on ligikaudu 1-2%.
Hapnikuga varustab organismi hingamiselundkond. Toidu seedimisel on üks verre imenduv lõppsaadus glükoos. Glükoosi kui ka hapniku kannab veri rakkudesse. Kui glükoos rakudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas. Seda nimetatakse rakuhingamiseks.
Glükoos + hapnik = süsihappegaas + vesi+ energia
Rakuhingamisel saadakse energiat.
HINGAMISTEED:
1) ninaõõs
2) neel
3) kõri
4) hingetoru
5) kopsutorud ( bronhid )
6) kopsud
alveool ehk kopsusomp - kopsu väiksem ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahetus
KOPSUDE EHITUS
Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on ühenduses kopsutorukestega. Kopsud mahutavad 5-6l õhku. Kopsudesse jääb õhutagavara u 1l, et nad kokku ei langeks.
ALVEOOLIDES TOIMUB GAASIVAHETUS
Alveoolidel on õhukesed, vaid ühest rakukihist koosnevad seinad. Läbi alveoolide ja kapillaaride õhukeste seinte liiguvad gaasid kergesti: hapnik liigub alveoolist verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli . Need ained liiguvad seetõttu, et nende kontsentratsioon kummalgi pool alveooli seina on erineva.
ÕHU KOPSUDESSE JÕUDMINE
Hingamisel kopsude maht vaheldumisi suureneb ja väheneb. See toimub rinnaõõne mahu muutumise tõttu: kui rinnaõõne maht suureneb, suureneb ka kopsude maht ja õhurõhk muutub neis madalamaks kui väliskeskkonnas, mille tagajärjel liigub õhk kopsudesse. Kui aga rinnaõõne maht väheneb, väheneb ka kopsude maht., neis oleva õhu rõhk muutub kõrgemaks kui väliskeskkonnas ja õhk surutakse kopsudest välja. Seega osalevad kopsud hingamises passiivselt, sest sisse ja väljahingamine sõltub paljude lihaste (vahelihase ja roietevaheliste lihaste) tööst.
SISENÕRENÄÄRMED
HORMOONID:
organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad nii närvisüsteem kui ka hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed - näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Seepärast eritavad nad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja nende mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks vereringesse, enne kui nad lagundatakse.
Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust ja sele kaudu ka talitlust: hormoon kas algatab või lõpetab, kiirendab või aeglustab ainevahetusreaktsioone vastavas koes või organis.
SISENÕRENÄÄRMED:
a) Ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust ja sünteesib kasvuhormooni
b) Käbikeha(hormoon) reguleerib ööpäevaseid rütme
c) Kilpnääre kilpnäärmehormoonid reguleerivad ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut
d) Kõrvakilpnäärmed nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks
e) Neerupealised hormoon adrenaliin kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s. o. ohule reageerimiseks
f) Kõhunääre hormoon insuliin reguleerib glükoosi hulka veres
g) Sugunäärmed suguhormoonid mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut: mehel habeme kasvamist, naisel rindade arengut ja nahaaluse rasvakihi kujunemist
Sisenõrenäärmete tegevus on tihedalt omavahel seotud ja koos reguleerivad nad kõiki organisme elutähtsaid protsesse.
NÄRVISÜSTEEMI EHITUS
Närvisüsteemi ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii väliskeskkonnast kui ka organismist enesest ning selle põhjal juhtida ja koosk õlastada kõii elundite talitlust.
NÄRVISÜSTEEMI JAGUNEMINE
a) peaajust ja seljaajust koosnev keskn ä rvis ü steem
b) pärvidest moodustunud piirden ä rvis ü steem
Peaaju juhib organismi talitlust ja talletab infot.
Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse.
NÄRVIRAKUD
Närvisüsteemi ehitusüksused on närvirakud. Nende ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakul on keha ja kaht tüüpi jätked : üks pikk akson (mööda seda liiguvad närviimpulsid närvirakust välja) ja mitu lühikest dendriiti (neid mööda liiguvad teistelt rakkudelt vastu võetud närviimpulssid närviraku kehasse). Enamik närvirakke paikneb kesknärvisüsteemis, kuid osa moodustab kehas väikeseid kogumikke ning osa asub meeleelundites.
AJU
Ajukoore eri piirkondades asuvad nt kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtuv motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded (hirm, rõõm ), mõtted ja mälu.
Suuraju - seotud tahtliku tegevusega , see juhib lihaste talitlust, otsuste tegeist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist.
Väikeaju kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säolitada keha tasakaalu.
Piklikaju ühendab pea seljaajuga. Piklikajus on mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust, nt hingamiskeskus .
Parem ajupool juhib vasaku kehapoole tegevust. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime.
Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust. Vasak poolkera on seotud lugemise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega.
Seljaaju vahendab info peaaju ja ülejäänud keha vahel. Mööda seda liigub info peaajju ja sealt tagasi. Teiseks juhub seljaaju lihtsald kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras.
NÄRVIIMPULSS
Närviimpulss ehk erutus - teade, mida närvid edasi kannavad.
Närviimpulss on mööda närvirakke liikuv elektriline signaal .
1) Silma retseptorid võtavad väliskeskkonnast informatsiooni vastu, tekkinud närviimpulsi edasi närvirakkudele, mis juhivad selle peaajusse .
2) Aju närvirakkudes analüüsitakse infot, võetakse vastu otsus ja saadetakse impulss järgmistele närvirakkudele.
3. Mööda närvirakke jõuab närviimpulss vajalike lihasteni ja paneb need kokku tõmbuma.
Refleks - väga kiire tahtmatult toimuv reaktsioon ärritusele.
REFKEKSI LIIGID:
a) kaasasündinud e pärilikud
b) refleksid, mida omandatakse elu jooksul (läbi kogemuste)
NÄRVISÜSTEEMI JAGUNEMINE:
a) Somaatiline (e kehaline) närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd vastavalt meeleelunditega väliskeskkonnast saadud infole.
b) Autonoomne (e vegetatiivne ) närvisüsteem juhib tahtele allumatut elundite talitlust.
ALKOHOLI MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE
Kahjustused ühekordse joobe ajal:

• Organismi reageerimiskiirus väheneb, erutus liigub meeleelundist kesknärvisüsteemi ja reageerivasse elundisse aeglasemalt.
  
• Väheneb enesekontroll ja otsustusvõime
  
• Häirub koordinatsioon , tasakaal
  
• Kõnetakistus
  
• Nägemise halvenemine
  
• Kuulmise nõrgenemine
  

Kahjustused alkoholismi korral:

• Osa ajurakke hävib, ajumass väheneb
  
• Kahjustuvad hingamis- ja südametöö keskused piklkajus
  
• Mälu halveneb, vaimsete võimete langemine
  
• Unehäired
  
• Tasakaalu- ja käimishäired
  
• Alkoholisõltuvus
  
• Mandumine vaimselt, moraalselt ja emotsionaalselt