Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem (0)

Kordamisküsimused 9. klass
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem
Sisenõrenäärmete iseloomustus
Sisenõrenäärmed on näärmed, mis toodavad hormoone, millel puudub juhtsüsteem, nad juhivad närvisüsteemiga tervet organismi. Ajuripats – juhib teiste sisenõrenäärmete tööd koos närvisüsteemiga, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut, toodab kasvuhormooni. Käbikeha – ööpäevased rütmid, naha pigmentatsioon . Kilpnääre – toodab türoksiini, mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri, kasvamist. Neerupealised – toodavad adrealiini, erutab südametegevust, kiirendavad hingamissagedust, tõstab vererõhku. Kõhunääre – toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Sugunäärmed – toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone, naistel munasarjad östrogeeni, progesterooni, meestel munandid testosterooni.
Millised näärmed kuuluvad sisenõrenäärmete hulka?
Ajuripats, käbikeha, kilpnääre, neerupealised, sugunääre, kõhunääre.
Hormoonid-mis neid iseloomustab?
Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, on keemiliselt aktiivsed, neid on organismis väikses koguses, imenduvad otse verre, igal hormoonil on oma ülesanne ja ensüüm, hormoonidel on erinev toimeaeg ( erutus, hirm, kasvamine )
Haigused, mis on seotud sisenõrenäärmete ja hormoonide tootmise/mittetootmisega diabeet , struuma , kääbuskasv. Mis neid haigusi iseloomustab ja millise näärme ja hormooniga seotud?
Struuma – see tekib joodi puudusel ja siis tekib kilpnäärme haigus. See on seotud kilpnäärmega, mis toodab hormooni türoksiin.
Diabeet – tekib insuliini mittetootmisest ja siis ei saa kõhunääre töötada õigesti. See on seotud kõhunäärmega, mis toodab insuliini.
Kääbuskasv – see on kilpnäärme alatalitus. See on seotud kilpnäärmega, mis toodab türoksiini.
Närvisüsteemi jagunemine ja ülesanded.
PNS: ülesanne on, et see kannab erutuse edasi peaajju. Jaguneb: somaatiline ehk kehaline, mis juhib tahtele alluvait tegevusi ja vegetatiivne ehk autonoomne, mis juhib tahtele allumatuid tegevusi.
KNS: juhib kogu organismi tegevust. Koosneb peaajust ja seljaajust . Peaaju juhib kogu organismi tegevust ja koosneb: suuraju , väikeaju reguleerib koostööd ja tasakaalu, vaheaju reguleerib ainevahetust, paljunemist ja kehatemperatuuri, piklikaju reguleerib tahtele allumatuid tegevusi, keskaju tagab lihase pingeseisundi.
Aju ehitus
Mälu
Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine.
Seljaaju ülesanne
Ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse.
Närviraku ehitus (osata joonistada)
dendriit , neuriit-nende ül.
Dendriit – toodavad erutusi rakukehasse
Neuriit – juhivad edasi ( nt. lihastesse)
Sünaps ja selle ülesanne.
See on neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab infol liikuda ühelt rakult teisele.
Refleksid
See on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus ärritusele. Reageerimine toimub enne, kui info jõuab seljaajust peaajju.
Osata nimetada tingitud ja tingimatuid reflekse
Tingimatu – kaasasündinud. Neelamis -ja imemisrefleks
Tingitud – omandatakse elu jooksul nagu kaitse –ja käitumisrefleksid. Silmapupillide ahenemine, kõndimine, rääkimini.
Refleksikaar
See on erutuse kulgemise tee.
1.erutust vastuvõttev närvirakk
2.närvikiud, mis juhivad erutuse KNS’i
3.KNS’i piirkonnas info analüüsimine
4. närvikius, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse
5. organ või elund , mis erutusele reageerib.