See põhjustab emaka limaskesta edasist paksenemist, valmistades organismi ette raseduseks ja luues tingimused, mis on vajalikud viljastumiseks. Kui munarakku ei viljastata ja rasedust ei järgne, siis progesterooni tase langeb ja osa emaka limaskestast irdub. Kõik need hormoonid kõnelevad üksteisega menstruaaltsükli kestel, olles kui väike grupp mängijaid, kellest juhtrolli võtab kõigepealt üks, seejärel teine. 21. Kesknärvisüsteemi struktuur. Kesknärvisüsteem pea ja seljaaju koosneb neuronitest ja neid toetavatest gliiarakkudest. Perifeerias asuvate sensorite ja efektoritega on kesknärvisüsteem seostatud aferentsete (sensoorsete) ja eferentsete (motoorsete ja sekretoorsete) närvikiudude kaudu. Neuronite kehad moodustavad kogumeid, mida nimetatakse tuumadeks, neid ühendavad aksonite poolt moodustatud närvikiudude kimbud juhteteed. 22. Erutuse ja pidurduse juhtimine närvikeskustes.
niimoodi kunstlikult takistades või soodustades erutuse levikut (meditsiinis näiteks tuimestamsel; narkootiliste ainete tarbimisel). KIRJANDUS: Kingisepp, lk 54 - 62 Tatarinov, lk 68 - 91 Tsuzmer, lk 39 - 50 Mattila jt., lk 14 - 16 NÄRVISÜSTEEM (NS) reguleerib üksikute elundite ja kogu organismi talitlust, koordineerib nende tööd. NS aitab kohaneda muutuvate välisoludega, tagab organismi ja väliskeskkonna ühtsuse. Närvisüsteem on vaadeldav kesknärvisüsteemina (pea- ja seljaaju) ning perifeerse närvisüsteemina (12 paari peaajunärve ja 31 paari seljaajunärve, mille harud jôuavad kôikide elunditeni). Pea- ja seljaaju kujutavad endast närvirakkude, nende jätkete ja neurogliia (nn. abirakud närvikoes) suuri kogumikke. Pea- ja seljaaju läbilõikes eristatakse hallollust (koosneb närvirakkude kehadest) ja valgeollust (jätked).
Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Organismi talitust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mood. närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust ja aitab kohaneda organismil keskkonnatingimustega. KN-süsteem võtab vastu meeleelunditelt saabunud inffi, analüüsib seda ja siis edastab närve mööda organitele vajaliku info.
Bioloogia kontrolltöö NÄRVISÜSTEEM Organismi talitlust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne). Närvisüsteemi ülesanded: · Reguleerib elundite talitlusi · Kooskõlastab elundkondade talitlusi · Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU
Erutus. Postsünaptiline pidurdus-Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist mis kesknärvisüsteemi edasi ei kanta.Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu mis paiknevad:nahal,nahaaluses koes,liigestes,organismi sisekeskkonnas Refleksikaar Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine),Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas), Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs), Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse), Efektorid (organ, mis erutusele reageerib)Refleksid tingimatud -Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks(pupillide ahenemine) tingitud -Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Seotud suure aju koore tegevuseta kuna madal närvitaliutus. Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust.
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal
NÄRVISÜSTEEM Koostas: Kristel Mäekask Närvisüsteemi jaotus: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem KNS Juhib kogu organismi tegevust. Koosneb: · peaajust · seljaajust Peaaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak ja parem ajupoolkera Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. Väikeaju
NÄRVISÜTEEM Autor : Juhendaja : NÄRVISÜSTEEM: Jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (KNS) ja piirdenärvisüsteem (PNS). Võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja sobidab neid. Juhtimisest võtavad osa närvid kui ka hormoonid. Aitab vastu võtta väliskeskkonnamuutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega. KESKNÄRVISÜSTEEM: Koosneb peaajust ja seljaajust. Juhib kogu organismi tegevust. PEAAJU: Närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Eristatakse 5 ajuosa:
annaabi.ee 
10 punkti
~ 1 leht
37 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid