o Piripilli-Liisu upub oma pisaratesse, Seene-Mikk on nii must, et kasvab pärast vihma seeni täis jne. o Tõsimeeli manitseva, õpetava ja hoiatava, tihti ka halemeelse lastekirjanduse taustal mõjus selline hüperbool lausa revolutsioonina, nagu aastaid hiljem neid piltlugusid kommenteeritakse. Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hindrey (04.04.2011, 14:00) Karl Eduard Sööt (1862-1950) Eesti järelärkamisaja üks kõige huvitavam luuletaja sündis 26. dets 1862 Tartu vallas Lohkva küla Tuki tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis
linnadest, 48801180808 Erika kus on laenutanud eestikeelseid r Tiritamm est on inglise lle originaalkeel rootsi Vladimir Beekman (tulemuses ainultLastekirjandus 48801180808 Erika unikaalsed väärtused) Elmatar est ing Liina Tordik 48704250911 Helen Koostada Elmatar uuele est ing liigendtabel: töölehele Mia Mygri 48704250911 laenutuste arv laenutaja sooHelenja raamatute Elmatar est ing Pille Johanson ikes. Koostada snäidisele vastav diagramm (näidis on lehel Diagramm)
Eesti Päevaest est 48801180808 Erika Varrak est ing Arvo Reinvald 48801180808 Erika Varrak est ing Krista Kaer 48801180808 Erika Eesti Riikli est rootsi Vladimir Beekman Lastekirjandus 48801180808 Erika Tiritamm est rootsi Vladimir Beekman Lastekirjandus 48801180808 Erika Elmatar est ing Liina Tordik 48704250911 Helen Elmatar est ing Mia Mygri 48704250911 Helen Elmatar est ing Pille Johanson 48704250911 Helen e luule-Varrak ja lasteraamatud, est est mille laenutamiseLastekirjandus 48704250911 Helen äidata raamatu Corgi Bookingpealkiri
2007 Mixi Kirjastus est est 4,4E+010 Leida 2007 Mixi Kirjastus est est 4,4E+010 Mirja 2009 Eesti Päevaleht est est 4,4E+010 Leida 2003 Mixi Kirjastus est est 3,4E+010 Hendrik 2007 Mixi Kirjastus est est 3,4E+010 Riho 2001 Elmatar est ing Liina Tordik 4,9E+010 Helen 1997 Elmatar est ing Liina Tordik 3,9E+010 Karl 1997 Elmatar est ing Liina Tordik 3,8E+010 Meelis 2003 Elmatar est ing Tiina Muld 3,8E+010 Meelis 1995 Kuldsulg est ing Tiia Rinne 3,8E+010 Jaan 1997 Elmatar est ing Liina Tordik 4,8E+010 Laine 1995 Kuldsulg est ing Tiia Rinne 3,8E+010 Reijo
• Sotsiokultuursed • Keskkonna • Poliitilis-majanduslikud KOKKUVÕTE • Kehatemperatuur on oluline. • Kehatemperatuur oleneb paljudest aspektidest. • Erinevalt vanusele on kehatemperatuuri mõõtmise meetodid erinevad. • Kui kehatemperatuur ületab 38,0 °C tuleks hakata alandama palavikku. KASUTATUD KIRJANDUS • Roper, N., Winifred,W.L.,Alison,J.T. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. • https://et.wikipedia.org/wiki/Kehatemperatuur (23.02.2017). • http://www.ph.ee/patsiendile_kulastajale/hooajalised_nouanded/detsemb er_esmaabi (01. 03 2017). • http://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi-infomaterjal/ITK418_Vastsundinu _kehatemperatuur.pdf TÄNAME KUULAMAST!
o Lastekirjanduse funktsioonid: õpetlik, kasvatuslik, esteetiline. Oluline on eakohasus. Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada, moraal tuleb peita jutukeste sisse, lastekirjandust ei tohi temaatiliselt piirata ainult lastetoaga, tuleb rääkida ka elus laiemalt, selle headest ja halbadest külgedest. o Lastele kirjutaja peab tundma laste hingeelu. Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Kunder (28.03.2011, kell 16.30) 3. http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html (28.03.2011, kell 16.30) 4. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=28&table=Persons (28.03.2011, kell 16.30). Reinhold Kamsen (1871-1952) Luuletaja ja lastekirjanik Reinhold Kamsen sündis 24. (12.) okt 1871 Viljandimaal Imavere vallas talupoja peres. Õppis Järavere külakoolis
kostüümid pärast nagu valatult. Ta reklaamis firmat kui parima kvaliteediga õmblusfirmat ja tema tööpäevad olid tõesti pikad. Ja alluvaile näis see vägagi meeldivat – nad kasutasid üha rohkem juhust ja hõikasid ikka Antsu appi. Ja Ants läkski appi, iga kord – kuni sai aruannete kroonilise esitamatajätmise eest noomituse. Aga selle jaoks ei olnud ju aega… [E.N. Chapman “Inimsuhted ettevõtluses”, Elmatar, 1999.] Keskjuht tahab kangesti ise võimalikult palju ära teha. Endise spetsialistina on ta ju töö sisuga väga hästi kursis ja nüüd ei usalda ta alluvaid, sest teab täpselt nende puudusi ja nõrkusi. Kusjuures tõsi ta on – ta teekski ilmselt neid töid kõigist paremini, aga paraku ei jää siis juhi töö jaoks aega. Juhi usaldamatus ei mõju muidugi alluvate motivatsioonile kuigi hästi.
Magamine Aktiivsusperiood vaheldub puhkeperioodiga Kasvamine ja rakkude uuenemine Haigused põhjustatud unevaegusest Suremine Ainus kindel asi inimese elus Kurvastamine on surmaga seotud tegevus, kus leinaja lepib kalli inimese surmaga Kokkuvõte Kõik elamistoimingud on tähtsad, kuid mõned on olulisemad kui teised Hingamise elamistoiming on esmase tähtsusega Üksteisega tihedalt seotud Kasutatud kirjandus Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A.J.(1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Dopson, L. (2004). Author of a model for nursing. Solom, K., Asberg, M. (2010). Õendusanamnees. http://www.nooruse.ee/eope/opiobjektid/oendusanamnees/intervjuu_ksimused_elami http://www.aeternum.ee/wpcontent/uploads/2012/01/suhtlemine_f.jpg http://andatech.com.au/blog/wpcontent/uploads/2012/09/juice.jpg https://encryptedtbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSU1r7VRs5EOWEjUF_j3Db http://3.bp.blogspot.com/_ FU8xOndis5g/SXL_Br7rCI/AAAAAAAAAEg/XIPoZMwtviM/s320/Kraadiklaas+2.jpg https://
Las tulla! Suure aruka halva vastu on sul nüüd seada suur arukas hea, Niika-Nganassaan!" (lk 426) Niika ei vaja enam Saatusejuhti, see on märk sellest, et ta on iseendaks saanud. · Kütifilosoofia ,,Ära tapa, pea jahti." (lk 120) · Mees ja naine. Mees on naisest üle. Mehe ja naise mõtted, tunded ja kehad kõlavad heal juhul kokku, aga nende vaimu teed lahknevad" (lk75) Kasutatud kirjandus · Baturin, Nikolai 2001. Karu süda. Elmatar 2001. · http://www.baturin.eu/ (3.05.2011) · Klemete, Monica-Linde.2009. Eneseotsingud Nikolai Baturini loomingus.Tallinna Ülikool. [Bakalaureusetöö].Tallinn
Romantilise armastuse olemus ja keemia Marianne Mitt 10.C Romantiline armastus, sõltuv armastus, kirglik armastus, sõge armumine kutsutagu seda kuidas tahes, kuid iga ajastu ja kultuuri mehi ning naisi on see vastupandamatu jõud ,,nõidunud". Armumine on tavaliselt ettekavatsemata, tahtmatu ja näiliselt kontollimatu. Armunud olek on aga inimkonna jaoks universaalne kogemus, see on osa inimloomusest. (Fisher, 2006) Armastust peetakse ülevaimaks tundeks, mida inimene võib kogeda. Armastus on heitlik, püsimatu, muutlik: ta võib mööduda, uuesti süttida ning taas tuhmuda. Tavaliselt armutakse endaga sarnasesse indiviidi, kellel on samasugused tõekspidamised, vaated ja huvid, sarnane huumorisoon ning sarnased sotsiaalsed ja poliitilised väärtused. Liigne sarnasus pole aga ka kasulik. Inimesed on arendanud vähemalt ühe vaimse mehhanismi, mis tagab, et me valime vähemalt...
Väärtushoiakutel põhinev juhtimine Ken Blanchard, Kersti Cilmer ja Michael O'Connor ,,Väärtushoiakutel põhinev juhtimine", Elmatar 2004 David Taylor ,,Läbipaistev juht ", Ilo 2003 ,,Firmas, mis tegutseb tõepoolest oma väärtushinnangute järgi, on ainult üks juhti-firma väärtushinnangud." Sel juhul: Kõik küsimused saavad lahenduse lähtudes ühistest väärtushinnangutest. Kui inimesed on need väärtushinnangud ise valinud ja näevad vajadust- saavad väärtushinnangud kogu kollektiivi aluseks. ,,Tõeline edu ei tule väärtushinnangute väljakuulutamisest, vaid nende sihikindlast
alguse saavad. Võru raamatukogu koduleheküljelt: Tänu Jaan Vahtra, memuaarilisele loomingule saame justkui ajamasinaga inna sajakonna aasta taguse Võrumaa eri nurkadesse, elada koos toonaste inimestega nende elu tänagi tuttavates paikades. Kasutatud kirjandus: · Kalda, M., Peep, H. (1984) ,,Eesti kirjanduse ajalugu" Tallinn: Kirjastus ,,Eesti raamat" lk 57, 58, 444, 445 · Krusten, R. (1995) ,,Eesti lastekirjandus" Tallinn: Kirjastus ,,Elmatar" lk 76, 109, 129 · Vahtra, J. (1982) ,,Metsajärv" Tallinn: Kirjastus ,,Eesti raamat" · Jaan Vahtra http://modernism.virtuaalmuuseum.ee/JAANVAHTRA/docDesc_pub 11.03.2012 · Jaan Vahtra http://lib.werro.ee/index.php/jaan-vahtra.html 11.03.2012 · Jaan Vahtra http://www.wi.ee/voro/index.php/kiraenigu/jaan-vahtra 11.03.2012 · Jaan Vahtra http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Vahtra 12.03.2012
Juba ammusest aegadest alates on inimene pööranud tähelepanu oma isiklikule hügieenile. Iga ajaloolise perioodi vältel on toimunud naha, küünte, juuste ja hammaste puhastamise vahendite pidev täiustumine. Sama palju on arenenud ka riide- ja moetööstus. Elamise mudel ja õendusmudel annavad antud elamistoimingu põhihinnangu, vaadeldes seda meie õenduskäsitluse ühe osana. Pesemine ja vanniskäimine Kätepesemine Intiimhügieen Juuste hooldamine Küünte hooldamine Suu ja hammaste hooldamine Riietus Väikelapseiga hoolitseb keegi teine. Lapseiga isikliku hügieeni eest hoolitsemise ja riietumise oskuste omandamine. Noorukiiga tuleb pöörata erilist tähelepanu suurenenud kaenlaaluste higistamise, kõõma, akne tõttu. Katsetatakse mitmesuguseid riietumis- ja juukselõikusstiile. Täiskasvanueas võivad nimetatud toimingud varieeruda, olenevalt ...
aja juhtida ja vedavad seda mõttetult võiks olla see, et nad peavad aja jälgima ja vajaduse korral tegema parandusi. On väga tähtis õigesti seletada, et igal klassil on oma aeg. On aeg töötada ja on aeg mängida. Peab isik selgelt märkima, et kõik kohustused on edukalt lõpule viidud enne puhkuse algust. KASUTATUD KIRJANDUS 6 Roper, N., W. Logan, Winifred., J.Tierney, Alison. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. Salumaa, T., Talvik, M. (2004). Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn. Medicina. How Does Seven to Eight Hours of Sleep Affect Your Body? https://www.healthline.com/health/science-sleep-why-you-need-7-8-hours- night#Overview1 (31.01.2018) 7
Nadezda Matõljova O15-010 Eksamitöö Õendus keskendub hoolitsemisele patsiendieest,mis väljendub tervise edendamis ja säilimises,haiguste ennetamises,tervise taastamises ja vaevuste ja kannatuste leevendamises. (Õe eetika koodeks.29.11.1996) Õde vastutab oma tegevuste eest ja peab oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendama.Tundes isiklikku vastutust õde täitma ainult need kohustused,mille kohta ta omab piisavalt tedmisi ja oskusi ning keelduma kohustustest,mida ei saa ohutult täita teadmiste ja oskuste puudumise tõttu. .(Õe eetika koodeks.29.11.1996) Olulist rolli õendustegevuses on eetika, mis põhineb moraalsel käitumisel. Eetika põhimõtteks on kahju ja kannatuste vältiminehead tegemine ja hoolivus,õendusabi kättesaadavus ja järjepidevus: võrdsus, õiglus, solidaarsus,privaatsus, konfidentsiaalsus, autonoomia, tervisekesksus, t...
7 KASUTATUD KIRJANDUS El-Radhi, AS. (2014). Determining fever in children: the search for an ideal thermometer. British Journal of Nursing. Vol. 23 Issue 2, p91-94. 4p. 1 Chart. Loogna, N., Loogna, G. (1998). Kui teil on palavik. Kirjastus: Valgus Ormisson, A. (2010). Sünnist esimese sammuni. Kirjastus: Medicina Roper, N., Logan, W., Tierney, A.J. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar 8
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava tase I Karin Valdmaa Carolin Kull Maria Fessai Callista Roy õendusteooria õenduses Juhendaja: Kaja Solom Tartu 2009 SISUKORD 1. Callista Roy elulugu. 2. Callista Roy õendusteooria. 3. Callista Roy õendusteooria väärtused, kriitika. 4. Callista Roy õendusteooria praktikas, patsiendi hindamine. 5. Kasutatud kirjandus. 1. Callista Roy elulugu Callista Roy sündis 14. oktoobril 1939. aastal kohalikus maakonna haiglas L.A-s. Ta sündis esimese tütrena, teise lapsena perekonnas, kus oli kokku koos temaga 7 poega ja 7 tütart. Nimi Callista on saadud püha Callistuse järgi. Peres oli usk tähtsal kohal. Callista ema oli litsenseeritud kutseharidusega med.õde. 14. aastasena hakkas Roy tööle kohalikus suures haiglas, kus ta tegi kõiki töid, kuni lõpuks hakkas töö...
Nikolai Baturin ,,Karu süda". Tallinn: Elmatar 2001 Autorist Nikolai Baturin on sündinud 5.augustil 1936 Eestis. On lõpetanud keskkooli, põllumajanduskooli ja merekooli. Seejärel teenis ta 5 aastat NSV Liidu mereväes, töötas 6 aastat Siberis geoloogiaekspeditsiooni liikmena ning oli 15 aastat elukutseline kütt Siberi taigas. Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid ja esseistikat. Ta on oma raamatuid ise illustreerinud ja ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka. Raamat algabki Niika- Nganassaani sattumisega taigasse ja tema sünnimüüdiga. Nganassaan tähendab 'inimene'. Selle nimega kaasneb ka kohustus olla Nganassaan- saada inimeseks. ,,Seda ei tehta kaks korda, seda su...
Maier, H.W. (1969). Three theories of child development : the contributions of Erik H. Erikson, Jean Piaget, and Robert R. Sears, and their applications. New York: Harper & Row. Neimeyer, R. A., Currier, J. M., Coleman, R., Tomer, A., Samuel, E. (2011). Confronting suffering and death at the end of life: the impact of religiosity, psychosocial factors, and life regret among hospice patients. Death Studies, 35: 777–800. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. Starkopf, J., Sipria, A., Reinhard, V. (2005). Taaselustamine kliinilisest surmast. http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/attachments/Taaselustamine_kliinilisest_sur mast__ravijuhis.pdf (10.11.2015). Surnud surmapõhjuse, soo ja vanuserühma järgi. Eesti Statistikaamet. http://pub.stat.ee/px- web.2001/dialog/varval.asp?ma=RV56&ti=SURNUD+SURMAP%D5HJUSE %2C+SOO+JA+VANUSER%DCHMA+J %C4RGI&path=../database/Rahvastik/03Rahvastikusundmused/10Surmad/ (20.11.2015)
http://web.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?sid=9ff49a50-fba3-40f9-b3dc- 9653a4c4a20c%40sessionmgr104&vid=7&hid=123 (16.10.2012). Rahvusvahelise Õdede Nõukogu eetikakoodeks õdedele. (2006). Eesti Õdede Liit. http://www.ena.ee/images/stories/attachments/article/405/Eestikeelne%20%C3%B5e %20eetikakoodeks.pdf (5.11.2012). Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused : elamise mudelil põhinev õendusmudel. Tartu: Elmatar. Valler, Z. (2011). Tööstress ja empaatia õe töös. Diplomitöö. Tallinn: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.
Lamades toolil või istudes kušetil on eakal kergem harjutada painduvust. Väga sageli on piiravateks põhjusteks reie sirutaja- ja painutajalihaste jäikus. Neid lihaseid on ise väga raske venitada ning praktikas soovitatakse kasutada toolile toetudes kerget venitust ja väljaastet. (Talving jt). 7 KASUTATUD KIRJANDUS: Roper, N., Logan, L., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Fogelholm, M., Vuori, I. (2005). Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina. Vuori, I., Taimela, S. (1995). Liikumine ja meditsiin. Tallinn: Medicina. Purity, F. (2014). Physical activities in elderly: benefiits and barriers. http://publications.theseus.fi/handle/10024/77087 Talving, I., Tamm, A. Liikumise mõjust eakate tervisele. Sotsiaalministeerium. 8
joogid, mis võivad ärritada teie magu (nt alkohol), · puhake ja magage piisavalt, · olge kehaliselt aktiivne ja järgige oma arsti soovitusi, · kui teie vaevused kestavad või tugevnevad, kontakteeruge arstiga. 10 KASUTATUD ALLIKAD Jaanson, T. (1996). Sisehaigused. Käsiraamat õdedele.Tartu. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar Uiga, B. (2002). Õendusprotsess: käsiraamat õdedele. Tartu. Maohaavand. SA Tartu Ülikoolikliinikum. http://www.kliinikum.ee/? menu=58&mod=info_haigustest&id=138&group=haigused#patsiendiopetus (19.09.09). Mao-sooletrakti haigused. SA TartuÜlikoolikliinikum. http://www.nooruse.ee/~43905152717/Mao-soole/index.html (19.09.09). 11
organismi järsku jahtumist (sest üldjuhul haigestutakse kopsupõletikku pärast tugevat külmetust), haiguse korral tuleks pöörduda arsti poole ning see välja ravida. Kopsuhaiguste korral peab patsient kuulama arsti nõuandeid ja ravima end nii nagu on ettenähtud, ravi ei tohi jätta pooleli, kui enesetunne on paranenud. KASUTATUD KIRJANDUS Roper, N., Logan, W., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. Uiga, B. (2002). Õendusprotsess: käsiraamat õdedele. Tartu. Jaanson, T. (1996). Sisehaigused. Käsiraamat õdedele. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Sora, T., Larkio, M., Manninen-Kauppinen, M., Vierula, S. (1998). Intensiivravi. Käsiraamat õdedele. Tallinn: AS Medicina. Terviseportaal Internetis Inimene.ee. Pleuriit: http://www.inimene.ee/? disease=p&sisu=disease&did=784&idr=1pauKs4f37pHDRdlYiPfPniqqGe ( 24.09.2011).
sisesesse töösse. Tähtsaim on seejuures valmisolek kaastöötajaid mõista ning tegutsemismotiivides kokku leppida, sest umbes 90% konfliktidest tekivad üksteisest möödarääkimistest ning mittemõistmisest. Kasutatud kirjandus 1. Kotkas, M. Organisatsiooniline käitumine. Tallinn: PHARE Eesti Ärikoolitusprogramm, 1998 2. Locey, H. Kuidas lahendada konflikte töökohal. Tallinn: Elmatar, 2000 3. Vadi, M. Organisatsiooniline käitumine, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995 4. Virovere, A., Alas, R., Liigand, J. Organisatsiooniline käitumine. Tallinn: Külim, 2004
Gonzalo, A. (2011). The Principles and Practice of Nursing. http://nursingtheories.weebly.com/virginia-henderson.html (02.01.2015). Nurseslabs. (2014). Virginia Henderson’s Nursing Need Theory. http://nurseslabs.com/virginia-hendersons-need-theory/ (02.01.2015). Sygeplejeråd, D., Vilu, A. Tervis ja õendushooldus. (1998). Callista Roy (191-121). Tartu: Kirjastus ELMATAR. Gonzalo, А. (2011). Florence Nightingale. Nursing: Notes on Nursing. http://nursingtheories.weebly.com/florence-nightingale.html (30.12.2014).
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12 Ita Kuusik Debora Kuusik Merilin Lokk Janno Kuldkepp TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING Referaat Õppejõud: L.Parm Tallinn 2016 Sisukord 2 TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Elamistoimingu kirjeldus Ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa ,,töötamiseks" ning ülejäänud aja kasutamise viisi võib tinglikult nimetada ,,mängimiseks". Töö ja mäng täiendavad teineteist ning on mõlemad elamise põhiaspektid. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 293) Töötamine Töötatakse selleks, et saada sissetulekut. Kuna töö on vältimatu, kiputakse sellest sageli mõtlema pigem negatiivselt kui positiivselt. Tasuks siiski meeles pidada, et töö ei anna üksnes sissetulekut, vaid moodustab ka olulise osa indiviidi i...
meetodit. Referaadis tulenevad järgmised järeldused, et kehatemperatuuri mõõtmise meetodid olenevad paljudest teguritest ning igal meetodil on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Loogna, N., Loogna, G. (1998). Kui teil on palavik. Tallinn: Valgus. Roper, N., Logan, W.W., Tierney, A.J. (1999). Õenduse alused. Elamise mudelil põhinev õendusmudel. Tartu: Elmatar. Obuhovets, T., Skljarova, T., Chernova, O. (2005). Osnovõ sestrinskovo dela. Rostov- na-Donu: Feniks. Basak, T., Aciksoz, S., Tosun, B., Akyuz, A., Acikel, C. (2013). Comparison of three different thermometers in evaluating the body temperature of healthy young adult individuals. International Journal of Nursing Practice, 19: 471–478. http://web.a.ebscohost.com/ehost/detail/detail?sid=9877312a-7c31-4fed-9923- 9f1b356dcdb2%40sessionmgr4002&vid=0&hid=4206&bdata=JnNpdGU9ZWhvc3QtbGl2
Leelo Tungal Kaisa Lohu KELA 1 AÜ Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947. aastal Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. 1962. aastal lõpetas Ruila 8- klassilise kooli, millele järgnes koolitee Tallinna 42. Keskkoolis. L. Tungal on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal 1972. aastal. On töötanud paljudes erinevates kohtades: Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana, Tallinna 36. Keskkoolis samuti õpetajana, erinevate ajakirjade ,,Pioneer" ja ,,Täheke" toimetustes, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande ,,Meie repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe ,,Eesti maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994. aastast ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja ja seda siiamaani. On ka MT...
selle kohta, mida vahetult pärast lähedase inimese surma on vaja teha. Enne kui sugulased lõplikult haiglast lahkuvad, annab õde neile üle ka lahkunule kuulunud vara. On väga oluline, kuida õed sugulastega enne viimaste haiglast lahkumist käituvad. Sõbralikkust ja praktilist abi mäletatakse tänuga, samal ajal kui ükskõikne ja hoolimatu käitumine jätab halva mälestuse. (Roper jt 1999) Allikaloend Roper, N., Logan, W.W.,Tierney, A. 1999 Õenduse alused. Tartu: Elmatar. Tilvis, R. & Sourander, L. (toim.) (1996). Geriaatria. Medicina, Tallinn
SUREMINE Suremine on elu viimane toiming. See tähendab maapealse elu lõppu, nagu sünd tähendab selle algust. Surev inimene on nagu vastsündinudki sõltuv teise inimese abist ja hoolitsusest. Inimese vajadused on neil kordumatutel eluperioodidel väga sarnased. Surma, suremise ning kaotusvalu mõistmine on väga tähtis kõigile tervishoiu professionaalidele, eriti aga õdedele, et nad võiksid suremise ning lähedase inimese kaotuse korral osutada kaastundlikku ja oskuslikku hooldust. Surm ei saabu hetkega, vaid järk-järgult. Kõige kiiremini sureb närvikude, neerud ja perifeersed närvid võivad funktsioneerida tund aega, lihased ja luud mitu tundi. Inimese juuksed, habe ja küüned võiad kasvada veel puusärgiski. Kuigi surmahetke on võimatu eelnevalt ennustada, on mõningaid surma lähenemisele viitavaid märke siiski võimalik täheldada: südamelöögid muutuvad nõrgaks ja korrapäratult kiireks; nahk ...
Samuti asuvad seal kaks teineteisele vastandlikku järve: Mustjärv ja Valgejärv. Meenikunno maastikukaitseala on ka puhkajatele meeldiv külastuskoht.Valisin selle koha kuna olen ka ise seal mitu korda käinud. Kerttu Luik YASB-51 072877 10 SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS 1. Helleström, K., Saks, M., Volmer, K., jt. ( 2005). Põlvamaa maastikud. Tartu: Elmatar. 2. Kalk, K. Drenkhan, R. Meenikunno maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2006-2015. [WWW] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=392461/MeenikunnoKKK28.0 4.06.pdf ( 24.10.2009) 3. Lepistik, A., Neemre, A. jt. (2001). Põlvamaa looduse radadel. Tartu: Eesti Loodusfoto. Kerttu Luik YASB-51 072877 11
juba hea tulemus. Töötame veel selle nimel. Motiveerimine toimub edasi. Pärast füüsilise koormuse suurenemist ja õige toitumist magab paremini. Kasutab fitnesspalli, kui võtab tööd koju. Suur töö on tehtud, aga vajab veel tähelepanu. Kiitsin patsiendi/kliendi hea koostöö eest. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Herdman, T.H. (2012). NANDA Internationali Õendusdiagnoosid: definitsioonid ja klassifikatsioon 2012-2014. Tartu: Kirjandus ELMATAR. Jalak, R. (2006). Tervise treening. Tartu: Medisport. Ilves, H. (2016). Fitnesspalli kasutamisjuhend. Tallinn: ITK Sooba, E. (2008). Tervislik Liikumine. Tallinn: Lege Artis. Hea une kümme käsku. Tallinn: Eesti Unemeditsiini Selts. http://unemeditsiin.ee/?q=node/84 (22.05.2016) 8 Lisa 1 Fitnesspalli kasutamisjuhend 1
Kohalikel ja mittekohalikel lastel on ülekaalulisus ja rasvumine võrdsed. Austraalias tehtud uurimustöö näitas, et rohkem, kui üks kolmandik 2-aastaseid lapsi on ülekaalus või rasvunud. Riiklikul tasandil on see protsent 20. (Russell jt 2016:2). 9 KASUTATUD KIRJANDUS Dorothy Einon Meie terve laps (2001) Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A.J. (1999). Õenduse Alused. Tartu: AS Kirjastus Elmatar. Russell, Georgina, C.,Taki, S., Laws, R., Azadi, L., Campbell, Karen J., Elliott, R., Lynch, Ball, K., Rachael, T, Denney-Wilson, E.(2016). Effects of parent and child behaviours on overweight and obesity in infants and young children from disadvantaged backgrounds: systematic review with narrative synthesis,BMC PublicHealth, 16, 151-163. Varava, L., Hermlin, K. (2009).Lapse rühi kujundamine.Tervise Arengu Instituut.http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/80333
Minu sotsiaalsed identiteedid Essee Tallinn, 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.....3 2. Minu personaalsed identiteedid.....3 3. Minu haridusalased kogemused.....4 4. Minu tööalased kogemused.....4 5. Minu kogemused ülikoolis.....5 6. Kokkuvõte.....5 7. Viited.....6 Sissejuhatus Selle esseega peaks saama ülevaatliku ja iseenese peegelpildi kirjas. Püüan lahata oma isklikke identiteete ja sotsiaalset käitumist, ülikoolis, igapäevaelus ja jõuda arusaamisele kuidas kujunevad igapäevased suhted ning tekib sotsiaalne võrgustik. Kasutan sellekes õppematerjale, soovitatud kirjandust, õppetööl ajal läbi viidud testide tulemusi. Minu personaalsed identiteedid. Personaalse identiteedi kujunemine saab alguse juba lapsepõlvest. Kasvatus annab baasaluse meie hakkamasaamisele ja suhtlemisoskusele edasises elus. Minu arvates ongi suhtlemine ja emotsionaalne intelligentsus peamised...
Paula läheb linna elama (2001) Suleline, Puhuja ja must munk (2007) Paula ja Joosep (2001) Paula sõidab kevadet vaatama (2008) Paula esimene koolipäev (2001) Presidendilood (2008) Paula jõulud (2001) Draakonid võõrsil (2002) Mammutilaps ajab tuult taga (2002) Paula ja Patrik (2002, leedu k 2008) KASUTATUD KIRJANDUS Krusten., R. (1995). Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar Kruus, O., Puhvel, H. (1995,2000). Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti raamat Nirk, E., Sõgel, E (1975). Eesti kirjanike biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti raamat Müürsepp., M. (1995). Eesti lastekirjandus 1970 – 1990. Tallinn: Eesti Lasteraamatukogu 9
Classification, 2012-2014. Oxford: Wiley- Blackwell. Jaanson, T. (1996). Sisehaigused. Käsiraamat õdedele. Tartu. Jaanson, T.(2001). Higete uurimismeetodid ja õendustegeves. Tartu Mustajoki, M. jt. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Medicina Müürsepp, T., Remmel, H. (2006). Õpi ja harjuta: Eesti keele õppematerjal õe eriala pikendatud õppeajaga üliõpilastele. Tallinn Uiga, B. (2002). Õendusprotsess: käsiraamat õdedele. Tartu. Vilu, A. (1998). Tervis ja õendushooldus. Tartu: Elmatar. Mõisted ja definitsioonid. (2009). http://www.med.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=775307/M %F5isted+ja+definitsioonid+(3).pdf (08.11.2013). Diabeet. Õppematerjal haige hooldajale. (2002). http://raulpage.org/koolitus/diabeet.html#abinoud (09.11.2013). Eesti Diabeediliit http://www.diabetes.ee/Mis-on-diabeet.php (10.11.2013). 2.tüüpi diabeet- mida saab ise ära teha? http://www.teinevoimalus.ee/et/koolitus/tervislikud-eluviisid/2tueuepi-diabeet-mida-saab- ise-aera-teha (13.11
10 KASUTATUD KIRJANDUS Kingisepp, P. H. (2006). Inimese füsioloogia. Tart: Atlex. Knobel, R. B. (2013). Optimal body temperature in transitional ELBW infants using heart rate and temperature as indicator.Duke University, School of Nursing. J Obstet Gynecol Neonatal Nurs. 39(1), 2-20. Kristman,V. (1978). Sisehaigused. Tallinn: Valgus. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õendusealused. Tartu: AS Elmatar Turnbull, V., Petty, J.(2013). Evidence-based thermalcare of low birth weight neonates. Part one.NursingChildren&YoungPeople.25(2), 18-22. 11
KASUTATUD KIRJANDUS Alas, R., Liigand, J., & Virovere, A. (2008). Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Külim. Kaldoja, A. (2011). Konflikt kui väljakutse. Kasutamise kuupäev: 02. november 2014. a., allikas Tallinna Tehnikakõrgkool: http://ekool.tktk.ee/failid/H/objekt/11/konflikt/index.html Kotkas, M. (1998). Organisatsiooniline käitumine. Tallinn: PHARE Eesti Ärikoolitusprogramm. Locey, H. (2002). Kuidas lahendada konflikte töökohal. Tartu: Elmatar. Vadi, M. (1995). Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 13
asp (08.05.2018). Jackson Allen., P. (2014). Promoting Breastfeeding in Infants with Cow's Milk Protein Allergy: A Case Study. PEDIATRIC NURSING, 40: 5. Osborn, K., Lyons., M. (2010). Is bottled water really unsafe for making up infant formula. Community Practitioner, 83(3): 31--4. Raukas, R., Uibo, O., Raal, A. (2006). Tervislik toit lapseootel naisele imikule väikelapsele. Tallinn: Kirjastus Valgus OÜ. Roper, N., Logan, W.L., Tierney, A.J. (1996). Õenduse alused. Tallinn: AS Kirjastus Elmatar. Torigoe, C., Asakura, L., Sachs, A., Demézio da Silva, C., Freitas de Vilhena Abrão, C., Silva dos Santos, G., Coelho, L. (2012). Influence of the nutritional intervention in complementary feeding practices in infants. Journal of Human Growth and Development, 22(1): 86--93. LISA 1. Tabel 3. Infootsingu raport Andmebaas Piirangud Otsingusõnad Leitud Läbi Kasutatud
unistuste liigas NBA-s. Esmapilgul võib tunduda, et meie korvpalli parimad päevad on tänaseks seljataga, kuid siiski tuleb uskuda positiivsesse tulevikku ning loota, et Eesti korvpall taastab oma parimate päevade taseme. 22 KASUTATUD KIRJANDUS Ibus, M. ja Lään, V. 2006. Eesti korvpall. Tallinn: Kirjastus Eesti Korvpalliliit Lään, V. 2008. Pikk blond mees palliga. Tallinn: Kirjastus Elmatar Lään, V. 2002. Korvpall. Tallinn: Kirjastus Elmatar Soidra, M. 2007. Tammiste kirg. Tallinn: Kirjastus Mardikas http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Korvpalliliit 20.02.2009 23 LISA Populaarseim Eesti korvpallur gümnasistide seas % Küsitluses osales viiskümmend gümnaasiumi õpilast. Selle tulemusena selgus, et
11 Kasutatud kirjandus Fogelholm, M.,Kannus, P., Kukkonen-Harjula, K., Luoto, R., Nupponen, R., Oja, P., Parkkari, J., Paronen, O., Suni, J., Ilkka, V. (2005). Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina. Pani, K. (2013). Lapsevanemate roll eelkooliealiste laste kehalise aktiivsuse mõjutamisel. Tartu: Tartu Ülikool. Roper, N., Logan, W.W., Tierney, A.J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Stewart, L. (2012). Managing and preventing obesity in infants. Practice Nursing, http://web.a.ebscohost.com/ehost/detail/detail?sid=7f8de5e8-9199-4de8-87f7- 37d0a3bce3ac %40sessionmgr4002&vid=0&hid=4107&bdata=JnNpdGU9ZWhvc3QtbGl2ZQ%3d %3d&preview=false#AN=104452843&db=ccm(24.04.2016). 12
Meie arvamus kattus autori arvamusega. 13 KASUTATUD KIRJANDUS Eesti turvalisus poliitika põhisuunad aastani 2015. RT, I 2008, 25, 165; 10.06.2008. https://www.riigiteataja.ee/akt/12979629 (17.06.2008). Planeerimise põhimõtete rakendamine. (2016). Rahandusministeerium. https://planeerimine.ee/static/sites/2/planeerimise-pohimotted_2016.pdf Roper, N. (1999). Õenduse alused. Elamise mudelil põhinev õendusmudel. Tartu: Elmatar. 14
Tallinn: Kirjastus Külim. 2. Alas, R. (2001). Juhtimise alused. Tallinn: Kirjastus Külim. 3. Alas, R. (2001). Strateegiline juhtimine. Tallinn: Kirjatus Külim. 4. Bolton, R. (2002). Igapäevaoskused. Tallinn: Väike Vanker. 5. Kjerulf, A. (16.02.2009). 5 essential steps to resolve a conflict at work. [http://positivesharing.com/2006/07/5-essential-steps-to-resolve-a-conflict-at-work]. 6. Lacey, H. (2002). Kuidas lahendada konflikte töökohal. Tartu: Elmatar. 7. Lehtsaar, T. (2008). Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 8. Mind Tools Ltd, (16.02.2009). Conflict Resolution. [http://www.mindtools.com/pages/article/newLDR_81.htm]. 9. Vadi, M. (2004). Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 10. Vihma, Ü. (2006). Inimene konfliktide keskel. Tallinn: Äripäeva Kirjastus.
· Kuuma/külma rakendamine · Muusikateraapia · Massaaz ja vibratsioon · Lõdvestustehnikad · Biotagasisid KASUTATUD KIRJANDUS 1. Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Korkiakoski, L. (1997) Õenduse käsiraamat. Kirjastus Medicina. Tallinn. 2. Roper, N.; Logan, M. W.; Tierney, A. (1999) Õenduse alused. Elamise mudelil põhinev õendusmudel. Kirjastus Elmatar. 3. http://98280.edicypages.com/artiklid/suhtlemine 4. Nienstedt,W., Hänninen,O., Arstila,A. Björkqist,S.-E. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia
Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaalidega, sõna (toim.) või (koost.) (inglise keeles (Ed.) ja mitmuses (Eds.); soome keeles (toim.); saksa keeles (Aufl.); vene keeles (red.), ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info (kui on olemas), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 2: Mustajoki, M., Manselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R
Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaaliga, sõna (toim.) või (koost.) (Inglise keeles (Ed.) ja mitmuses (Eds.); soome keeles (toim.); saksa keeles (Aufl.); vene keeles (red.) ), ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info (kui on olemas), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 2: Mustajoki, M., Manselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S
http://fanconi.org/images/uploads/other/FA_Fact_Sheet_Dec_2014.pdf (23.12.2015). Hays, L. (ed). (2014). Fanconi Anemia: Guidelines for Diagnosis and Management, Fourth Edition. Fanconi Anemia Research Fund, Inc. 421 pg. http://fanconi.org/images/uploads/other/FA_Guidelines_4th_Edition_Revised_Names_in_Ap pendix.pdf (31.12.15). Herdman, T.H. (2012) NANDA Internationali õendusdiagnoosid: definitsioonid ja klassifikatsioon 2012-2014, Tartu Elmatar. Lipton, J.M., (2015). Fanconi Anemia. http://emedicine.medscape.com/article/960401 (25.12.2015). Tarraste. S., Tupits. M. (2015). Haige lapse õendus loengukonspekt II osa. Tallinn: Tervishoiu Kõrgkool. What Is Fanconi Anemia? (2011). National Heart, Lung and Blood Institute. http://www.nhlbi.nih.gov/health/health-topics/topics/fanconi (23.12.2015). Lisavaatamist ja lugemist: Graupera, V., (2015). Fanconi Anemia - Clinical aspects. https://www.youtube.com/watch?v=ZrwioTG-0eM (28.12
URL= http://ellen-niiit.weebly.com/elulugu.html. 4 jaanuar 2010. Jürisson, H. 1970. Maa, inimene ja jänesekapsa õis. Looming, juuni, 9-10. Kabur, V. 1975. Poeetiline maailmaloomine. Keel ja Kirjandus, 7, 498-499. Kalda, M. 1991. Eesti kirjanduse ajalugu 1. Tallinn: OÜ Eesti Raamat. Kruus, O. 1995. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: OÜ Eesti Raamat. Kruuspere, P. 1999. Maailma pidevuse valgus. Eesti Päevaleht, 20. november, 9. Krusten, R. 1995. Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar. 17 Krusten, R. 1999. Lasteluule kodu-ja käsiraamat. Sirp, 26. november, 3. Krusten, R. 2004. Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse toimetised 1. Tallinn: AS Pakett trükikoda. Mallene, E. 1970. Sõna koltub, uus pungana puhkeb. Keel ja Kirjandus, 1, 367-368. Süvalep, E. 2003. Meie ühine maailm. Keel ja Kirjandus, 7, 556-557. Vaiksaar, V. 1998. Üks viis õhtut veeta. Meie Meel, 14. oktoober, 11. Vaiksaar, V. 1998. Ellen Niit oli pai laps
2001, 220 lk. 2. Mullaharimise põhisuunad.URL=http://mxh.pri.ee/pages/ehitus/eh-1-ss/p6llumaj- alused/taimekasvatus/mullaharimine.doc, 29.03.2006.a. 3. Muld. URL=http://www.zone.ee/saarelt/muld.htm, 29.03.2006.a. 4. AS Hallik Koduleht. URL=http://www.hagar.ee/index.php? option=content&task=blogcategory&id=17&Itemid=38 5. Rukkilill. URL= http://bio.edu.ee/taimed/general/oistaim.html 6. Mall Värava. Meie ravimtaimed. Tartu, Elmatar, 2004, 319 lk. 7. Eesti selgroogsed. URL= http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm 8. .L. Aasalo Põllumajandusmaastik Eestis. Tallinn, Valgus.1980.a.167 lk. 9. 9.H.Tõnisson, Õ.Lepind. Mullateaduse õpik. Tallinn, Valgus.1976.a.,210 lk. 15
Inimressursside juhtimine. (2000). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. 9. Toomenurm, E. (1999). Personali värbamine ja valik Eesti Ühispanga näitel. TÜ Pärnu Kolledz. Diplomitöö. 10. Vahur, A. (2007). Tõhus värbamine. Kuidas leida häid töötajaid. Tallinn: Äripäeva Kirjastus. 11. Üksvärav, R. (2004). Organisatsioon ja juhtimine. Tallinn: Tallinna Tehnika- ülikooli Kirjastus. 12. Yate, M. (2001). Palgake parimaid. Tallinn: Elmatar. Lisa 1. Personali värbamise seosed personalijuhtimise valdkondadega Suur kanditaatide hulk lubab olla valivam Valik Sobivaks tunnistatud kanditaatide protsent mõjutab seda, kui palju neid veel vajatakse Kõrgema kvalifikatsiooniga kandidaadid saavutavad