SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL (1)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ19(K)
Melani Veremiy
SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL
Referaat aines Uurimistöö alused I
Juhendaja : Kadri Kööp
Tallinn 2018
SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.SÖÖMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL 5
1.1.Rinnaga toitmine 5
1.2.Pudelist toitmine 6
1.3Lisatoit 7
2.JOOMISE ELAMISTOIMIG IMIKUTEL 8
2.1.Vesi 8
2.2.Piim 8
2.3. Mahl 8
3.ARUTELU 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10
Cricco-Lizza., R. ( 2016 ). Infant Feeding Beliefs and Day-to-Day Feeding Practices of NICU Nurses. J Pediatr Nurs. 31(2): e91–e98. 10
LISA 1. 10

SISSEJUHATUS

Imik on laps sünnist kuni 1 aastani. Kuna laps on väike ja ei ole võimalik iseenda eest hoolitseda ning ennast toita, siis vastutus on lapse vanemate peal. Kes ise langetavad otsuseid imiku toitumisviisi ja joomise kohta. Esimene eluaasta on inimlapse jaoks olulise tähtsusega, sest sel ajal on lapse kasvamine ja arenemine kiirem kui ülejäänud lapseea perioodidel. Sel ajal on lapse eakohaselt sobilik toitumine eriti oluline, sest esimesel eluaastal kulub 30% toiduga saadud energiast kasvamiseks ja arenemiseks . (Imiku toit … 2012: 3). Toit peab katma lapse vee- ja kõikide toitainete vajadusi ning olla mineraalainete ja vitamiinide rikas. Kuni kuue kuu vanuseni täidab rinnapiim või piimasegu kõiki imiku vajadusi. Kuuendast kuust, aga pakutakse juba lapsele lisatoitu, sest ta muutub füüsiliselt aktiivsemaks ning suureneb tema energia- ja toitainetevajadus.
Referaadi eesmärk on kirjeldada imiku söötmisviise ja tutvuda imikule kasulike ja sobivate jookidega. Eesmärgist tulenevalt on püstitatud ülesanded:

• kirjeldada söömise elamistoimingut imikutel;
  
• kirjeldada joomise elamistoimigut imikutel.
  

Teaduslike allikate otsimisel kasutati www.doaj.org, www. ebsco .com ja scholar.google.com andmebaase. Otsingusõnadena kasutati imik (infant), rinnaga toitmine (breast feeding), õde (nurs) ja vesi (water) .(Lisa 1). Raamatuid otsiti Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli andmebaasist. Märksõnadeks kasutati imik ja toit. Allikate otsingut ja läbitöötamist raskendas asjaolu, et materjal oli võõrkeeles – inglise keeles. Läbitöötatud allikatest valiti need, mis vastasid teadusallika kriteeriumitele. Statistika andmete saamiseks kasutati Tervise Arengu Instituudi andmebaasi.

SÖÖMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL

Rinnaga toitmine

Imik ei ole võimeline otsust langetada ja seetõttu peavad valikuotsuse teha emad: kas toita oma last rinnaga või pudelist. Palju on mitmesuguseid põhjusi, miks emadele ei ole võimalust toita last rinnaga, kuid rinnapumba abil saavad nad rinnast piima välja lüpsta ja lapsele anda – selliseid lapsi ei toideta küll rinnaga, kuid nad saavad rinnapiima . ( Roper jt 1996 : 164).
Imetamine ei ole lihtsalt lapsele toidu pakkumine, see on midagi palju enamat . Rinnaga toitmine on ka ema ja lapse vaheline suhtlemisviis , mis pakub naudingut mõlemale ning loob ema ja vastusündinu vahele ka erilise sideme. Laps vajab kasvamiseks nii piisavat toidukogust kui ka hellitusi. (Imiku toit … 2012: 3).
Rinnaga toitmine, mis on imiku loomulik söötmise viis, pakub imikutele ideaalset toitu. Rinnapiim annab optimaalsetes proportsioonides energiat, valke, vitamiine, hormoone, antikehi ja muid väärtuslikke toitaineid. Paljudes uuringutes on teaduslikult dokumenteeritud, et rinnapiima kasu imikute kehalisele arengule on vaieldamatu ja mitmekordne. Tõendus rinnaga toitmise kasust vaimsele tervisele hakkas üles kerkima pärast aastatepikkuseid teadusuuringuid. (Harami jt 2015).
Emapiim katab lapse vee-, valkude, rasvade, süsivesikute, mineraalainete ja mikroelementide vajaduse kuni lapse kuuekuuseks saamiseni . D-vitamiini on rinnapiimas vähe. Seetõttu vajavad kõik rinnapiima söövad lapsed D-vitamiini 400—600 toimeühikut päevas. (Imiku toit … 2012: 3).
Rinnapiim suudab esimeste elukuude jooksul täita kõiki imiku vajadusi. Kuid kuni kuue kuu vanuseks on toidulisandite rahuldamiseks vajaliku kvantitatiivse toiduga sissetoomine hädavajalik, et vältida imikute suremust . (Torigoe1 jt 2012: 86).
Maailma Terviseorganisatsioon soovitab toita last esimesel kuuel elukuul ainult rinnapiimaga ning jätkata rinnaga toitmist kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauem, pakkudes alates kuuendast elukuust lisatoitu.
Rinnapiim koosneb peamiselt veest, milles on lahustunud kõik piima koostisosad. Vastavalt oma soovile rinda imev laps ei vaja lisaks jootmist. (Imiku toit … 2012: 3).
Tabel.1 Imikute täielik rinnapiimaga toitmine kestuse ja maakonna (Tervise Arengu Instituut 2016 ).
SR91: Imikute täielik rinnapiimaga toitmine kestuse ja maakonna järgi
 Vanus
1-aastaseid lapsi kokku*
1 nädala
1 kuu
3 kuu
6 kuu
Eesti kokku
Täielikul rinnapiimatoidul laste arv
2013
13 621
12 723
11 595
9 516
6 082
2014
13 270
11 770
10 543
8 734
4 625
2015
13 390
11 764
10 665
8 619
3 998

Pudelist toitmine

Vahel ei ole rinnapiimaga toitmine võimalik kas lapse või ema haiguse
tõttu. On palju asjaolusid, mistõttu võidakse siiski otsustada pudelist toitmise kasuks. Sellisel juhul kasutatakse sageli kuivpiimavalmistist. Kõige tähtsam on kuivpiimapulbri õige doseerimine , kasutades selleks pakendis olevat mõõtekoppa ja valmistamisjuhendis ettenähtud vedelikuhulka. Kui pudelipiima saav imik tundub olevat näljane, võib toiduhulka suurendada, kuid mitte toidu kontsentratsiooni. Nakkuse vältimiseks peavad pudel ja lutt olema väga hästi pestud ja toidukordade vahel steriliseeritud hüpokloriidilahusesse kastmise teel. Lahust tuleb iga päev vahetada. (Roper jt 1996 : 165).
Enne piimaseguga toitmise alustamist või lisatoidu pakkumist tuleb
nõu pidada pereõega, arstiga või ämmaemandaga. Enamik piimasegusid on valmistatud lehmapiimast. Üldteada on see, et imik saab lehmapiimast vähe rauda. Kui rinnapiimas olevast rauast imendub ligi 50%, siis lehmapiimast vaid 10%. Kuna lehmapiimast on raua imendumine vähene, siis piimasegudes tagatakse imikule vajalik raua kogus ja piimasegu saaval imikul rauavaegust üldjuhul ei teki. (Imiku totit … 2012: 11).
Piimaseguga toitmine kutsus esile vähem emotsioone emadel ja enamik õdedest nägid seda söötmisviisi turvalisena ja mugavana (Cricco-Lizza 2016).

Lisatoit

Rinnapiim katab lapse vee- ja kõikide toitainete vajaduse kuni lapse kuuekuuseks saamiseni. Rinnapiim või piimasegu jäävad lapse põhitoiduks esimese eluaasta lõpuni. Teisel elupoolaastal, alates kuue kuu vanusest , muutub laps füüsiliselt oluliselt aktiivsemaks ja suureneb tema energia- ja toitainetevajadus, mistõttu ta kindlasti vajab lisaks rinnapiimale või piimasegule lisatoitu. (Imiku toit … 2012: 14).
Alates 6. elukuust tuleb järk-järgult tutvustada muud toitu, säilitades dieedis rinnapiima kuni kahe või enama eluaastani. Kuue kuu järel täiendavad toidud ( teraviljad , mugulad, liha, puuviljad, marjad ja köögiviljad) tuleks anda kolm korda päevas, kui laps saab rinnapiima. Täiendav toitmine peaks olema vastavalt pere toidukordadele, regulaarne ja austades lapse söögiisu. (Torigoe1 jt 2012:87).
Lisatoidu pakkumist tuleks alustada poolest teelusikatäiest. Kui laps selle ära sööb ning tal ei teki järgneva ööpäeva jooksul vaevusi , võib järgmisel päeval sama toitu pakkuda juba üks-kaks teelusikatäit ning edaspidi toidukogust ettevaatlikult suurendada. Rinnapiima sööb laps lisatoidule juurde vastavalt oma soovile. Kõiki lisatoite pakutakse lusikast või tassist, aga mitte lutipudelist. (Imiku toit … 2012: 16).
Tabel 2. Lisatoidu ja piima soovitatavad päevased kogused (Raukas jt 2006: 78).
Lisatoidu ja piima soovitatavad päevased kogused
Vanus
Lisatoidu andmise kordi päevas
Lisatoidu kogus päevas (g)
Rinnapiima või piimasegu kogus päevas (ml)
6 kuud
1-2
Lusikaotsatäis kuni 50
900-1000
7 kuud
2
100-150
850-900
8 kuud
2-3
200
800
9 kuud
3
250
750
10 kuud
3
300
700
11 kuud
3
350
650
12 kuud
3
400
600

JOOMISE ELAMISTOIMIG IMIKUTEL

Vesi

Kuuendast elukuust edenevad imikud järk-järgult ainult vedelast rinnapiima või piimaseguga toitumisest normaalsesse segatud toitumisse. Mida noorem on laps, seda kõrgemad on vee proportsioonide nõuded. Imiku keha sisaldab umbes 70% vett, mille päevane ümberarvestusmäär on umbes 20%. Soovitatav veetarbimine on seatud väärtuseni umbes 120 milliliitrit kilogrammi kohta (ml / kg) imikute jaoks. Janukustutuseks on igas vanuses lapsele sobivam puhas gaseerimata vesi. (Osborn ja Lyons 2010: 31).

Piim

Joogiks võib hakata lehmapiima pakkuma aastavanusele lapsele. Kui laps saab veel rinnapiima, ei ole mingit vajadust talle lehmapiima lisaks pakkuda. Väikese koguse piima võib lisada üle kuue kuu vanuse imiku toidule. Kui lapsel ilmnevad allergianähud, peab ka sellisest väikesest piimakogusest loobuma . (Raukas jt 2006: 98). Lehmapiima valguallergia on imikutele kõige sagedasem allergia ja sageli esineb ainult veriroe. ( Jackson Allen 2014: 225).

Mahl

Sobiv aeg mahla pakkuda on alles siis, kui laps on võimeline jooma tassist, umbes 7—8 kuu vanuses. On vaja harjutada last kohe algusest peale jooma mahla tassist, mitte lutipudelist. Maitsva mahla joomisest lutipudelist võib saada üks lapse meelistegevusi ning kogu päeva jooksul lonkshaaval võetud mahlasuutäied vähendada tema söögiisu.  Koostiselt on kõige täisväärtuslikumad kodumaistest värsketest marjadest või puuviljadest . Imikule sobivad hästi punase sõstra, jõhvika- ja pohlamahl, mida on veega lahjendatud. (Raukas jt 2006: 95).

ARUTELU

Joomine ja söömine kui elamistoiming imikutel on väga vajalik ja elutähtis. Esimesel eluaastal imik areneb ja kasvab kiiremini võrreldes ülejäänud lapseea perioodiga. Imik ei saa iseenda eest hoolitseda ning 24 tundi ööpäevas sõltub täiskasvanutest. Imiku vanemad langetavad otsuseid imiku toitumisviisi ja joomise kohta.
Imikutel on kaks toitumisviisi: rinnaga toitmine või pudelist toitmine. Palju naisi toetavad rinnaga toitmist, mõned on aga selle vastu. Rinnaga toitmine ei ole lihtsalt imetamine vaid, midagi rohkem. See loob ema ja lapse vahel erilise sideme, sest laps vajab mitte ainult toitu, vaid ka hellitusi. Rinnapiim pakkub imikule kõike vajalikke toitained ning kattab kõik tema vajadusi. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab kuni kuue kuu vanuseni toita imikut ainult rinnapiimaga.
Üsna sageli ei ole võimalik toita last rinnaga, kas lapse või ema haiguse tõttu või muudel põhjustel. Siis emad eelistavad pudelist toitmist. Sageli pakutakse lastele piimasegu. Kõige tähtsam on piimasegu õige doseerimine ning pudeli ja luti pesemine selleks, et vältida nakkust.
Lisatoitu antakse imikule pärast kuue kuu saamist, kuid säilitakse rinnapiimaga toitlustamis. Alustada on vaja teelusikatäiest puuvilja või köögivilja püreest kolm korda päevas ja iga kord toidukogust võib suurendada. On väga tähtis jälgida, et lisatoit ei põhjustaks lapsel vaevusi või allergiat. Samas kuuendast elukuust pakutakse imikule juba juua vett ning soovitatav kogus on 120 ml kilogrammi kohta. Mahla pakutakse lapsele 7—8 kuu vanusest siis kui ta on võimeline jooma ise tassist, mitte pudelist. Piima pakutakse joogiks aasta vanusele lapsele.

KASUTATUD KIRJANDUS

Cricco-Lizza., R. (2016). Infant Feeding Beliefs and Day-to-Day Feeding Practices of NICU Nurses. J Pediatr Nurs. 31(2): e91–e98.

Harami, E., Mazarakou, H., Tsoromokos, D. (2015). The effects of breast feeding on the mental health of infants . Archives of Hellenic Medicine, 32(2):245–249.
Imiku toit ja toitumine.(2012).Eesti Lastearstide Selts.
http://www.lastehaigla.ee/public/infotekstid/Imiku_toitmisjuhis_EST_20.12.2012.pdf (08.05. 2018 ).
Imikute täielik rinnapiimaga toitmine kestuse ja maakonna järgi. (2016). Tervise Arengu Instituut.
http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/Dialog/Saveshow.asp (08.05.2018).
Jackson Allen., P. (2014). Promoting Breastfeeding in Infants with Cow’s Milk Protein Allergy: A Case Study . PEDIATRIC NURSING , 40: 5.
Osborn, K., Lyons., M. (2010). Is bottled water really unsafe for making up infant formula . Community Practitioner, 83(3): 31—4.
Raukas, R., Uibo , O., Raal, A. (2006). Tervislik toit lapseootel naisele imikule väikelapsele. Tallinn: Kirjastus Valgus OÜ.
Roper, N., Logan, W.L., Tierney, A.J. (1996). Õenduse alused. Tallinn: AS Kirjastus Elmatar.
Torigoe, C., Asakura, L., Sachs, A., Demézio da Silva , C., Freitas de Vilhena Abrão, C., Silva dos Santos , G., Coelho, L. (2012). Influence of the nutritional intervention in complementary feeding practices in infants. Journal of Human Growth and Development ,
22(1): 86—93.

LISA 1.

Tabel 3. Infootsingu raport
Andmebaas
Piirangud
Otsingusõnad
Leitud allikate arv
Läbi töötatud allikate
Kasutatud allikate arv
EBSCOhost :
MEDLINE,
CINAHL,
Complete, Academic Search, Complete, Health Source
Full text, 2008-2018, English languaege, Peer reviewed
feeding, AND child * AND nurs*
81
4
2
EBSCOhost:
MEDLINE,
CINAHL,
Complete, Academic Search, Complete, Health Source
Full text, 2008-2018, English languaege, Peer reviewed
infant, AND water* AND nurs*
15
2
1
EBSCOhost:
MEDLINE,
CINAHL,
Complete, Academic Search, Complete, Health Source
Full text, 2008-2018, English languaege, Peer reviewed
Infant AND breast feeding AND nurs*
99
3
0
Google Scholar
2008-2018
Imik ja toit
4
1
1
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas
Rinnatoitmine
1
1
1
PubMed
2008-2018
Baby AND breast feeding AND nurs*
66
4
1