PLEURIIT (0)

SISUKORD

SISSEJUHATUS 2
1.1. Kuiv pleuriit (pleuritis sicca) 3
1.2. Märg pleuriit (pleuritis exsudativa) 3
KASUTATUD KIRJANDUS 10

SISSEJUHATUS

Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö sisehaiguste õenduse aine läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada kirjanduse abil pleuriiti, määretelda õendusprobleeme koos põhjendusega, villest antud probleem on tingitud ja õendustegevuse eesmärk vastavalt igale probleemile.
KESKSED MÕISTED
Õenduprotsess on süstemaatiline, sihipärane tegutsemisviis, kuhu kuulub seeria ühistoiminguid, mida tavaliselt on nimetatud vajaduste määratlemiseks, planeerimiseka, õendustegevuse rakendamiseks ja tulemuste hindamiseks.( Roper jt 1999:23).
Õendusdiagnoos on kutsealastel teadmisel põhinev otsustus patsiendi reageeringuist olemasolevaile või võimalikke seisundi muutustele või vajadustele. Diagnoos selgitab, mis on juhtumas. ( Uiga 2002:13).
Õendusprobleem on midagi, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule. ( Uiga 2002:22).
Õendushooldusplaan on õe ja patsiendi/kliendi poolt koostatud tegevuskava, milles sisalduvad õendusprobleemid, nendest tulenevad eesmärgid, planeeritus tegevused, tulemuste hindamine ja ajakava (Roper jt 1999:63).
Õenduspedagoogika on õenduse valdkond , mis tegeleb patsiendi, tema perekonna, õendusüliõpilaste ja õendustöötajate kasvatamise ja õpetamisega (www.med.ut.ee).
1. PLEURIIT EHK KOPSUKELME PÕLETIK
Pleuriit on kopsukelmete põletik, mis on tavaliselt mõne teise haiguse põdemistulemus. Iseseisva haigusena esineb pleuriite väga harva. Tavaliselt on tegemist mõne teise haigusliku protsessi tüsistusega, kõige sagedamini on selle põhjuseks kopsutuberkuloos .

1.1. Kuiv pleuriit (pleuritis sicca)

Kuiv (fibrioosne) pleuriit on pleuralestmete põletik ilma vedeliku kogunemisteta pleuralestmete vahele. Iseseisva haigusena esineb väga harva, kuid võib eelneda eksudatiivsele pleuriidile. Sageli põevad haiged seda püstijalu olles haigusest teadmatuses ning avastavad selle, kui pöörduvad arsti poole aina süveneva nõrkuse ja halvenema enesetunde tõttu. Infektsiooni võivad tekitada bakterid , mis satuvad kopsukelmetele kas kopsust või vere kaudu, harvem keha välispinnalt ( trauma ). Kuiva pleuriidi teket saab seostada : tuberkuloosiga, rindkeretraumaga, kopsupõletiku, kopsuinfarktiga, kopsuvähiga. (Kristman 1978.)
Peamine sümptom pleuriit on terav , torkivat valu rinnus. See valu võib mõjutada õlgadele ja seljale ka, kuid sageli on ühel pool rinnus vaid. Isiku pleuriit hakkab aevastama, köha, ja kasutamise pinnapealne hingamine tõttu põhjustatud valu sügav hingamine. Patsientidel sageli kirjeldatud pidev valu, mis võivad erineda igavus koos põhjuseks põletik. Kui kuiv pleuriit kaasneb mõne teise haigusega, siis lisanduvad kirjeldatud tunnused selle teise haigusega seotud vaevustele.

1.2. Märg pleuriit (pleuritis exsudativa)

Märg ehk eksudatiivne pleuriit jaguneb veel omakorda kolmeks erinevaks liigiks , mille kõigi põhitunnuseks on vedelik pleuraõõnes. ( Jaanson 1996.) Serofibrinoosne pleuriit on pleuralestmete põletik vedeliku kogunemisega pleuraõõnde. Iseseisva haigusena esineb ka see väga harva, kuid võib seostuda järgmiste haigustega: kopsupõletik, tuberkuloos, kopsuinfarkt, kopsukasvaja, kopsuvälise lokalisatsiooniga kasvajad, kõhunäärmepõletik, reuma . (Kristman 1978.)
Tavaliselt on kliinilised ilmingud põhjustatud haigusest, mille tõttu märg pleuriit tekkis. Kopsupõletik toob kaasa palaviku, külmatunde, valu rindkeres , hingelduse, higistamine , röga ja köha. Vedeliku kogus ja patsiendi aluseks olev kopsu haigus paneb paika sümptomite tõsiduse. Suur pleuraefusioon (suur kogus vedelikku pleuras) põhjustab astmat. Kui tegemist on väikese kuni keskmise vedeliku hulgaga, siis võib hingeldus puududa või olla minimaalne. (Bare jt 2004.)
Mädane (purulentne) pleuriit on juhul, kui pleuraõõnes on mädane vedelik või vedelikus leidub baktereid. See võib tekkida samuti kopsupõletiku, operatsiooni või trauma tüsistusena. Pleuraempüeemia haige patsient on teravalt haige ja tal on sümptomid sarnased akuutsetele (ägedatele) hingamisteede viirustele või kopsupõletikule ( palavik , öine higistamine, valu rindkeres, köha, hingeldus, kaalu kaotamine).
Hemorraagiline pleuriit-pleuras olev vedelik sisaldab verd. Selle põhjuseks on sageli pahaloomulised kasvajad, kopsuemboolia ja rindkere traumad . Vere olemasolu tehakse kindlaks punktsiooniga, kuid lisaks muudele uuringutele, mis verega tehakse, on vaja määrata hemoglobiin ja hematokrit (vererakkude osa vere üldmahust). (Jaanson 1996).
2. ÕENDUSPLAAN
ÕENDUSPROBLEEMID
EESMÄRK
ÕENDUSTEGEVUS
HINNANG
Aktuaalsed
probleemid:
Valu rinnus (8 palli), tingitud
pleura ärritusest
Valu vähendamine kuni 3-ballini 2 tunni jooksul

• Hinga valu lokalisatsiooni, tugevust, seost liikumise ja hingamisega
  
• Aita patsiendil võtta võimalikult mugava ning valutu asendi voodis
  
• Selgita valu tugevdavad faktorid
  
• Abista patsienti pööramisel ja liikumisel
  

Valu vähenes 3-ballini
Palavik 39°C seoses põletikulisest protsessist organismis
Kehatemperatuuri normaliseerimine kuni 37°C ühe tunni jooksul

• Taga voodireziim
  
• Julgusta haiget jooma ( 200-250 ml.iga tund)
  
• Mõõda temperatuuri iga poole tunni järel kuni temperatuur on langenud 38°C (krambi oht),
  

seejärel iga 2
tunni
Kehatem-peratuur normalisee-
ris kuni 37°C
Köha ja raskendatud rögaeritus
Köha ei ole

• hinda köha iseloomu, tugevust
  
• hinda röga hulka, iseloomu, koostist
  

• õpeta patsiendile efektiivne köhimine
  

et see oleks patsiendile võimalikult valutu

• õpeta patsiendile nn kõhuhingamist (sissehingamine nina kaudu ja käed asetada kõhule, kõht peab paisuma, väljahingamine läbi kitsa huulepilu).
  
• õpeta röga õigesti koguma.
  

Köha ei ole
Raskendatud hingamine, tingutud haigusest
Hingamine on vaba

• Anna hapnik
  

• Toeta hingamist kergendav asend
  

(tavaliselt kõrgendatud ülakehaga

• Jälgi HS, rütm, RR, pulss
  

• Õpeta õiget hingamistehnika
  
• Rahusta patsient, taga kindlustunne
  
• Selgita füüsilise pingutuse vältimise vajadus
  

Patsient hingab vabalt
Mure ja hirm, tingitud haigusest, õhupuudusest, hirmust tuleviku eest.
Mure möödub

• Rahusta haiget
  
• Räägi selgelt
  
• Selgita raviprotseduure
  
• Anna täpset infot haigusest
  
• Selgita ravimite täpse kasutamise vajalikkust ja kõrvaltoimeid
  
• Taga rahulik ümbrus ja puhkamisvõimalus
  

Mure ei ole
Nõrkust, seotud üldseisundist

• Taga puhkus ja uni
  

• Taga patsiendile kõrgema kalorisusega toit
  
• Taga mitmekesine ja vitamiinirikas toit
  
• Selgita füüsilise pingituse vältimise vajadus
  

Nõrkust ei ole
Häiritud toitumine , tingitud organismi üldseisundist

• Taga kõrgendatud kalorsusega toit
  
• Selgita patsiendile, et peaks sööma väikeste portsjonitega kui tihedamini kui tavaliselt
  
• Anna sobiv asend, kuna täiskõhuga tõuseb diafragma ja raskendab hingamist
  

• Jälgi, mida sööb patsient ja hinda toidu täisväärtuslikkus
  

Söögiisu on hea
Potensiaalsed
probleemid:
Krambide oht, tingitud kõrgest palavikust
Krambide ohtu ei ole

• Mõõta temperatuuri iga pool tunni järel kuni temperatuur on langenud 38°C ,
  

seejärel iga 2-3
tunni

• Jälgi patsiendi üldsesisund
  
• Jää haige juurde
  

Krambide ohtu ei ole
Dehüdratasiooni oht, tingitud kõrgest palavikust
Dehüdratatsiooni ohtu ei ole

• Jälgi joodud ja eritunud vedeliku hulka
  
• Jälgi naha värvus, elastsus ,suulimakestade kuivus
  

Dehüdratatsiooni ohtu ei ole
Kõhikinnisuse oht, tingitud langenud aktiivsisest

• Taga privaatsus eliminatsioonil
  
• Toeta kiurikas dieet
  

3. ENNETAMINE
Pleuriit esineb iseseisva haigusena väga harva ja seetõttu on põhiline ennetustegevus selleks teiste kopsuhaiguste (näiteks kopsutuberkuloos) vältimine ja ravimine . Kuiva pleuriidi korral, kui patsiendil tõsiseid sümptomeid ei esine, tuleb talle selgitada haiguse tõsidust, sest patsient ise ei pruugi seda mõista, kui ta oskab kurta vaid nõrkust ja veidi halba enesetunnet . Kuna põhilisem haigus, millega võib pleuriit kaasneda, on kopsutuberkuloos, siis tuleks eelkõige seda ennetada.
Selle ennetamiseks vaktsineeritakse imikueas, samuti tuleks:

• tugevdada organismi vastupanuvõimet ning
  
• muuta elustiil tervislikumaks
  
• käia arstlikus kontrollis kindla aja tagant,
  
• tegeleda spordiga,
  
• süüa toitaineterikast toitu,
  
• loobuda suitsetamisest,
  
• ravida välja kõik haigused
  

Kopsupõletiku vältimiseks tuleks samuti organismi tugevdada ja karastada, peaks vältima organismi järsku jahtumist (sest üldjuhul haigestutakse kopsupõletikku pärast tugevat külmetust), haiguse korral tuleks pöörduda arsti poole ning see välja ravida. Kopsuhaiguste korral peab patsient kuulama arsti nõuandeid ja ravima end nii nagu on ettenähtud, ravi ei tohi jätta pooleli , kui enesetunne on paranenud.

KASUTATUD KIRJANDUS

Roper, N., Logan, W., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar.
Uiga, B. (2002). Õendusprotsess: käsiraamat õdedele. Tartu.
Jaanson, T. (1996). Sisehaigused . Käsiraamat õdedele.
Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus.
Sora, T., Larkio, M., Manninen-Kauppinen, M., Vierula, S. (1998). Intensiivravi . Käsiraamat õdedele. Tallinn: AS Medicina .
Terviseportaal Internetis Inimene.ee. Pleuriit:
http://www.inimene.ee/?disease=p&sisu=disease&did=784&idr=1pauKs4f37pHDRdlYiPfPniqqGe ( 24.09.2011).