Isiklik puhtus ja riietumine. (0)

 Juba ammusest  aegadest  
alates on inimene pööranud 
tähelepanu oma isiklikule 
hügieenile.
 Iga ajaloolise perioodi vältel 
on toimunud naha, küünte, 
juuste ja hammaste 
puhastamise vahendite pidev 
täiustumine.
 Sama palju on arenenud ka 
riide- ja moetööstus.
  Elamise  mudel ja 
õendusmudel annavad antud 
elamistoimingu 
põhihinnangu, vaadeldes seda 
meie õenduskäsitluse ühe 
osana .
 Pesemine ja vanniskäimine
 Kätepesemine
 Intiimhügieen
 Juuste hooldamine
 Küünte hooldamine
 Suu ja hammaste hooldamine
 Riietus
 Väikelapseiga – hoolitseb 
keegi teine.
 Lapseiga – isikliku 
hügieeni eest hoolitsemise 
ja riietumise oskuste 
omandamine.
 Noorukiiga – tuleb pöörata 
erilist tähelepanu 
suurenenud kaenlaaluste 
higistamise , kõõma, akne 
tõttu. Katsetatakse 
mitmesuguseid riietumis - 
ja juukselõikusstiile.
 Täiskasvanueas võivad 
nimetatud  toimingud  
varieeruda, olenevalt tööst 
ja vaba aja harrastustest.
 Vanas eas  tekkivad  
raskused puhtusepidamise 
ja riietumisega ( füüsilised 
piirangud).
 Väikelapseeas on täielik sõltuvus teisest inimestest
 Lapseeas  iseseisvus  pidevalt kasvab
 Noorukieas  saavutatakse  täielik iseseisvus
 See jätkub kogu täiskasvanuea vältel, väljaarvatud 
inimesed, kellel on füüsiline või õppimispuue või haigus.
  Elukaare  lõpuperioodil võib indiviid muutuda taas teiste 
abist sõltuvaks. 
Bioloogilised:
 nahk ja nahapigmentatsioon,
  juuksed ja juuksevärv, 
 nahaderivaadid , küüned ja  karvad , 
 hambad,
 füüsilised ohud ja  soolised  erinevused 
   vananemine
Psühholoogilised:
 isikupära ja 
emotsioonide 
peegeldamine
   nt. depressiooni käes 
kannatav  inimene võib 
kaotada huvi oma 
välimuse vastu ja 
unustada isegi põhiliste 
hügieeninõuete 
täitmise.
   Sotsiokultuursed tegurid:
    Mitte kõik kultuurid ei väärtusta ühtemoodi puhtust:
        on  kultuure,  kus  keha  “loomulik”  lõhn  on  normaalne 
ning see on osa seksuaalsest veetlusest. 
    Mõned kultuurid kirjutavad ette ka seda kuidas riietuda. 
Samuti  mõjutavad   riietust    religioon   ja  seadused    nt 
millised   kehaosad   peavad  naistel  avalikes  kohtades 
kaetud olema  (araabia kultuur).
www.kunstihoone.ee (21.11.10) 
Keskkonna tegurid:
koduses keskkonnas 
teatud mugavuste 
olemasolu 
Töökeskkonnas sama: 
kaitseriided, 
dušš naha 
puhastamiseks
Kliima ja sellega seotud 
riietamine ja  puhtus
Poliitilis–majanduslikud tegurid:
Tavaline kuuma vee kättesaadavus – see käib eeskätt 
väiksemate sissetulekutega inimgruppide kohta, kelle hulka 
kuuluvad ka pensionärid ja töötud,
ennetav hammastehooldus ja raviteenused inimestel, kes 
pole võimelised  seda endale  lubama ,
kui sissetulekud on piiratud, pööratakse vähem tähelepanu 
välimusele ja rohkem tervishoiu
   põhivajaduste rahuldamisele.
 kui sissetulekud on 
piiratud, pööratakse 
vähem tähelepanu 
välimusele ja rohkem 
tervishoiu põhivajaduste 
rahuldamisele.
 Inimestel kujuneb selle 
elamistoimingu erinevates 
osades välja märkimisväärne 
individuaalsus .
 Meie käsitletavad osad on 
valitud  eeldusel , et meie 
mudelis on isikliku  puhtuse  ja 
riietumise elamistoiminguga 
kõrvutatavad bioloogilised 
tegurid: nahk, juuksed, küüned, 
hambad ja suu,
 Et individualiseerida osutatavat 
õendust on vajalikud põhjalikud 
teadmised antud 
elamistoimingust
 Millised on indiviidi  tavalised isikliku puhtuse ja 
riietumise harjumused?
 Millal ja kui sageli neid erinevaid tegevusi sooritakse?
 Millised tegurid mõjutavad indiviidi harjumusi?
 Mida teab indiviid isikliku puhtuse ja riietumise ning 
tervise seoses?
 Millised on indiviidi hoiakud isikliku puhtuse ja 
riietumise suhtes?
 Kas indiviidi on pikaaegseid raskusi seoses isikliku 
puhtuse ja riietumisega ja kui on, siis kuidas ta on 
nendega hakkama saanud?
 Millised probleemid on indiviidil praegu (või võivad 
tekkida)? 
 Probleemid võivad 
olla erinevad ja neid 
on palju. 
Situatsioonid nõuavad 
õelt kaastundlikkust, 
empaatiat ja 
leidlikkust
 Kui on tegemist 
probleemiga, mida 
lahendada ei saa, on õe 
ülesanne aidata 
patsiendil välja töötada 
positiivseid 
toimetulekustrateegiad.
 Tuleb takistada 
potentsiaalsete 
probleemide muutumist 
aktuaalseteks 
probleemideks.
Probleemid jagunevad kolmeks:
sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutused
muutused isikliku puhtuse ja riietumise viisides
keskkonna ja rutiini muutumine.
 piiratud liikumisvõime
 jäsemete puudumine tahtele allumatud liigutused
 meeleelundite tundlikkuse kahjustusteadvuse häired
 Psühholoogiline düskomfort : sünnimärgid  näol ja 
kaelal , proteesid , juuste kaotus, nahahaigused , armid  
    ( näol, rindadel, genitaalpiirkonnas), põletused, 
liigne  higistamine , piimanäärmetealune  haudumus
 haigus
 Sunnitud loobumine 
pesemisest
 Muutused  selles kuidas 
pesta ( kips, haavad)
 Nakatumine parasiitidega 
(peatäid, riidetäid, 
sügelised)
  Riietuse   kohandamine
   ( jalanõud, riietumisstiil)
 Proteeside kasutamine 
   (  hambaproteesid ,      
kunstjäse, kunstsilm,   
rinnaprotees, parukas )
 Sunnitud keskkonnavahetus (haigla,  hooldekodu , 
vangla )
  Tuttava  rutiini muutus ( kodu erinevus võõrast 
keskkonnast)
 Vähenenud otsustamisvõimalused 
 Privaatsuse puudumine
 Kogenud õed planeerivad oma tööd vastavalt vajadusele
 Kasutavad võimalusi terviseõpetaja rolli kasutamiseks – patsiendiõpetuse 
olulisus õe töös 
 Suuhügieen – ennetav tegevus ja olemasolevate probleemide 
teadvustamine 
  Lamatised – ennetustegevus, õigeaegne dokumenteerimine ja adekvaatne 
raviplaan
 Haavahooldus – valu tegemise vältimine,  haavade  hindamine
    ja aseptika tagamine
Meie õendusmudeli kohaselt on 
õendussekkumiste üldised 
ootuspärased tulemused järgmised:
takistada potentsiaalsete 
probleemide muutumist 
aktuaalseteks probleemideks
aktuaalsete probleemide 
lahendamine või leevendamine
ravitud probleemide kordumise 
vältimine
abistamine positiivsete 
toimetulekumehhanismide 
väljaarendamisel nende probleemide 
osas, mida pole võimalik lahendada 
(nõustamine ja õpetamine)
tulemused saavutatakse meetodi 
abil, mida tuntakse 
õendusprotsessina.
Roper, N., Logan ,W., Tierney, A. (1999).
   Õenduse alused. Elamise  mudelil põhinev 
õendusmudel. Tartu: Elmatar.
www.google.com (26.10.2013.)

Document Outline

• Isiklik puhtus ja riietumine
• Isikliku puhtuse ja riietumise elamistoiming
• Isikliku puhtuse toimingud
• Elukaar: seos isikliku puhtuse ja riietumise elamistoiminguga
• PowerPoint Presentation
• Sõltuvus/sõltumatus isikliku puhtuse ja riietumise elamistoimingus
•   Isikliku puhtuse ja riietumise elamistoimingut mõjutavad tegurid 1:
•   Isikliku puhtuse ja riietumise elamistoimingut mõjutavad tegurid 2:
• Isikliku puhtuse ja riietumise elamistoimingut mõjutavad tegurid 3:
• Riietamine
• Isikliku puhtuse ja riietumise elamistoimingut mõjutavad tegurid 4:
• Isikliku puhtuse ja riietumise elamistoimingut mõjutavad tegurid 5:
• Slide 13
• Õenduse individualiseerimine seoses isikliku puhtuse ja riietumise elamistoiminguga
• Indiviidi vajaduste määratlemise küsimused:
• Aktuaalsete ja potentsiaalsete probleemide identifitseerimine
• Aktuaalsete ja potentsiaalsete probleemide    identifitseerimine
• Slide 18
• Sõltuvuse põhjused:
• Muutused puhtuses ja riietumise viisis.
• Keskkonna ja rutiini muutmine
• Õendustegevuse planeerimine ja rakendamine ning tulemuste hindamine 
• Kokkuvõtteks...
•  Kasutatud kirjandus
• Täname tähelepanu eest !