ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õe põhiõpe , I. kursus
Natalja Vesselova
ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS
Eksamitöö
Tartu 2015
Õe amet on selline elukutse , mis on väga tihedalt seotud teiste inimestega. Eriala kohustab inimesi olema tähtsaks lüliks ühiskonnasüsteemis, sest õe töökohaks võib olla nii tervishoiuasutus ( haigla , tervisekeskus) kui ka kool, kodu ja töökoht (tehas, ettevõte jne). Seetõttu on paika pandud õe ülesanded, mida nad peavad tegema. Õed peavad aru saama, kuidas aidata inimesi ja selleks on olemas ka õenduse kesksed mõisted. Üldiselt on neli mõistet, millest peaks aru saama iga õde: inimene, tervis, keskkond ja õendus.
Patsiendi isiksusest arusaamine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast, sest meditsiinilisest küljest õenduses on patsient kõige tähtsam.
Kooskõlas Virginia A. Hendersoni kontseptsiooniga - inimene kui isik, on sõltumatu, aktiivselt tegutsev indiviid, kellel on teatud vajadused, mis on omakorda seotud tema sotsiaalse ja kultuurse osaga.
Adaptatsiooniline Callista Roy mudel vaatleb patsienti kui inimest, kes on pidevas kontaktis teda ümbritsevaga ning on kohanemisvõimeline erinevate adaptatsioonimudelitega. Roy nagu ka Dorothea Elizabeth Orem arvavad , et patsiendi probleemide põhjusteks on nende enda passiivsus, mis haiguse ravile ei aita kaasa. Samuti arvavad nad, et medõe prioriteediks on aidata patsiendil kohaneda teda ümbritsevaga haiguse ajal. Sellel ajal on medõde pedagoogi-organisaatori rollis.
Oremi mudel erinevalt Roy mudelist vaatleb inimest kui tervikut . See on rajatud enesehooldamise põhimõtetel. Antud mudelis on pööratud suurt tähelepanu inimese tervisele kui enda hooldamisele. Samuti on ka suurt rõhku pööratud medõe tööle, et ennetada haiguse levikut ja traumasid. Nagu ka Henderson , rõhutab ka Orem, et õenduse peaeesmärgiks on aidata patsiendil saada iseseisvaks enda tegevustes nii palju kui võimalik.
Ümbritsevat keskkonda vaadeldatakse kui tähsaimat faktorit . See sisaldab endas sotsiaalseid, psühholoogilisi ja hingepõhimõtteid.
Kui vaadelda Hendersoni, Florens Nightingale ’i ja Oremi teooriaid , siis võib näha märkimisväärseid erinevusi ümbritseva keskkonna arusaamisel. Näiteks Henderson mainib tahtejõudu kui motivatsiooni ja enesekasvu. Henderson ei vaatle neid väliaspekte, mida peetakse tähtsaimateks patsiendi jaoks. Samas peab uurija Henderson tähtsaks neid asjaolusid, mis mõjutavad patsiendi heaolule.
Nightingale’il oli aga teistsugune arvamus - patsiendi seisundit saab muuta mõjutades väliskeskkonda. Selleks on aga vajalik värske õhk, soojus , valgus, toitumine ja enesehooldus. Needsamad faktorid olid olulised mitte ainult haigetele, vaid muutusid haiguse ennetamise põhimõteteks õendusaluses.
Õendusaluse huvitavateks aspektideks on need väliskeskkonna mõjud, mis puudutavad indiviidi ontogeneesi . Need on universaalsed ja on enesehoolduse üheks tähtsaimaks võtmesõnaks . Mõise „tervise“ all, ei mõelda ainult seda, et inimene on terve, aga ka isiksuse dünaamilist harmooniat keskkonnaga.
Oremi teooria seletab ja selgitab, et õendusehooldus on vajalik antud teooria puhul. Ja see juhtub ainult siis, kui inimene ei suuda enda eest hoolitseda täies ulatuses – keegi teine peab olema pidevalt tema kõrval, näiteks tuttavad või pereliikmed.
Nightingale’i arvamusel tervise all ei mõelnud ainult terve olemist vaid ka hästi kõigi vahendite kasutamist, mis inimesel on. Üldiselt leidis ta, et tervisest teatakse võrreldes haigusega äärmiselt vähe. Kuna õetöö eesmärk oli tema meelest taastada tervis, siis seostub sellega ka juba eelmises punktis mainitud nõustamistöö. Nightingale rõhutas ka kogukonna olulisust õendustöö juures.
Õendustegevus on teadus ja kunst käsikäes, mis lahendab probleeme, mis on seotud inimese tervisega , mis omakorda muutub väliskeskkonna muutumisega. Esimese suuna õendustegevuses andis juba kuulus meile medõde nimega Florens Nightingale. Ta kirjutas, et õendusalused on „väliskeskkonna kaasamine patsiendi tervekstegemise põhimõtetel“.
Roy vaatles õendustegevust erinevate kohanemistasemete poolest. Ta on öelnud , et on olemas teatud kohanemistase, kus kõik ärritavad aspektid kogunevad ühte punkti, ning kohtuvad palju meeldivama reaktsiooniga, kui need, kes asuvad selle punkti piiri taga. Medõe roll on aidata patsiendil kohaneda, nii haiguse ajal kui ka peale seda. Näiteks: patsient X on tulnud operatsioonilt, kellelt on eemaldatud rind . Tema meeleseisund on allasurutud ning ta ei soovi kedagi, peale oma perekonna näha. Patsiendi meeleseisundi hindamisel pakkus medõde probleemi lahendamisel “Mina-konseptsiooni“ ( tahe endast ise aru saada). Rinna puudumine mõjub kui ärritus ja muudab patsiendi X enesehinnangut. Patsient ei saa enam samamoodi hoida suhteid oma lähituttavatega. Medõde ei saa kõrvaldada fakti, et rinda patsiendil enam ei ole, ent saab laiendada tema kohanemistaset. Ta võib patsiendile tutvustada õpetavat kirjandust, või tutvustada teda teiste patsientidega, kes on edukalt läbi elanud sama, mis patsient X.
Iga teooriku arvamusel on õendustegevuse eesmärgiks hea tervise saavutamine ja terveks saamine.
Henderson pöörab tähelepanu sellele, et medõe tegevuse eesmärgiks peaks olema suunatud patsiendi arusaam tervise, tervekssaamise ja väärikalt suremise kohta. Ta väidab, et medõe tegevuses peaks olema kohustus hoolitseda patsiendi eest rohkem, kui lihtsalt vegetatiivses seisundis patsiendi eest. Medõe kohustuste hulgas peaksid olema ka rõõm , ühtlustunne teistega , produktatiivne eesmärgistatud tegevus ja täisvääriline puhkus. Näiteks: patsient X on haiglas ravil terapeutilises osakonnas. Kolme päeva vältel on tal olnud uneprobleeme. Esiemese meeleseisundi hindamise kohaselt peab medõde leidma unetuse põhjuse (ebamugav voodi, umbne tuba). Patsiendi hooldamise planeerimisel tuleb jälgida, et tuba õhutataks ning et patsient jalutaks enne magamaminekut.
Oremi teooria kohaselt - iga inimene peab säilitama tasakaalu vajaduste ja enesehoolduse vahel. Medõde peab koostöös patsiendiga leidma viisi õendustegevuse töö aluseks. Näiteks: jalaluu murru korral on paigaldaud patsiendile kips. Patsient ei ole võimeline kohe peale seda liikuma karkudega ilma kõrvalabita. Antud juhul on rikutud tasakaal vajaduste ja enesehoolduse vahel (aktiivselt liikumine, duši all käimine, pesemine jne). Medõde aitab patsiendil vahetevahel riidest lahti võtta ja riidesse panna, samal ajal õpetades teda ohutult liikuma karkudega iseseisvalt. Samuti õpetab medõde patsienti uute teadmistega ja patsienti aitavate eneseteeninduste küsimuste alal.
Õendusaluse üldised tegevused seisnevad selles, et toetada struktuurilist ja emotsionaalset kindlust ja heaolu kogu inimese elu vältel, kindlustades selle normaalset arengut. Mõnedes olukordades õendusaluse eesmärgiks on kergendada patsiendi kannatusi ja toetada tema seisundit mõnel kindlal taseme. Kliendikeskne õendustegevus põhineb klientidega suhtlemises ja koostöö tegemises ning ka kliendile sobiva keskkonna loomises. Antud juhul on õdede klientideks patsiendid . Iga õde peaks kohtlema inimest sõbralikult ja viisakusega. Heasüdamlik ja viisakas peab olema mitte ainult rikaste ja mõjuvõimsate inimestega, vaid ka nendega, kes on madalamast ühiskonnakohist. Isegi kui see inimene ei ole hoolitsetud välimusega ja puhaste riietega. Ka sellist inimest peab õde abistama, sest igal inimesel on õigus saada meditsiinilist abi. Olles õde peab abistama ka neid, kellel on muud tõekspidamised ja väärtused. Ei tohi jätta aitamata selle inimese, kellel on teine usk või madal sotsiaalne staatus. Sest kõigil inimestel on õigus elada elamisväärset elu. Õed on ühed neist, kes peavad sellise elu tagama abistades ja nõustades inimesi. Tähtsaks eetika valdkonnaks on ka konfidentsiaalsus, mida ei tohi jätta lugupidamiseta.
ALLIKA LOEND
Гуцуляк, С. А. (2012). Философия сестренского дела. Научные теории и модели сестринского дела. Иркутск: ГОУ ВПО ИГМУ Минздрава России.
Gonzalo, A. (2011). The Principles and Practice of Nursing . http://nursingtheories.weebly.com/virginia-henderson.html (02.01.2015).
Nurseslabs. (2014). Virginia Henderson’s Nursing Need Theory. http://nurseslabs.com/virginia-hendersons-need-theory/ (02.01.2015).
Sygeplejeråd, D., Vilu , A. Tervis ja õendushooldus . (1998). Callista Roy (191-121). Tartu: Kirjastus ELMATAR.
Gonzalo, А. (2011). Florence Nightingale. Nursing: Notes on Nursing. http://nursingtheories.weebly.com/florence-nightingale.html (30.12.2014).