Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika II kordamisküsimused eksamiks (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mis on elektrilaeng ?- Elektrilise vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust, kas positiivne või negatiivne. Samanimelise tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Kui on võrdsel hulgal nii pos kui neg laenguid, siis on keha elektriliselt neutraliseeritud, vastasel on kehal laeng ja kas positiivselt elektriseeritud või negatiivselt elektriseeritud.
Kuidas saab kegi elektriseerida? Viia kokkupuutesse eelnevalt elektriseeritud kehadega.
Mida nimetatakse magneti pooluseks? Igal magnetil on kaks poolust, kus magnetiline mõju on suurim. vabalt rippuv magnet pöördub alati nii, et üks ots näitab põhja teine lõuna suunda. Seepärast nimetatakse magneti omadusi põhja- ja lõunapooluseks.
Millega tegeleb elektrodünaamika? Uurib elektrilaengute liikumist ja elektronmagnetväljade levimist .
Mida kujutab enast Colomb’i seadus- kirjeldab elektrostaatilist jõude kahe väiksema liikumatu laengu q1 ja q2 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r.
Kuidas defineeritakse elektrivälja tugevust? elektrivälja tugevus E suvalises punktis on defineeritud elektrostaatilise jõu F kaudu, mis mõju välja asetatud positiivsele proovilaengule .
Millega võrdub laengute ümberpaigutamisel tehtud töö elektriväljas? Punktide vahelise kauguse ja elektrivälja tugevusega
A=Eqd
Mida nimetatakse potentsiaalide vaheks ehk pingeks? Kahe punkti vaheline pinge elektriväljas on võrdeline elektriväljas tehtava töö laengu ühest punktist teise viimisel ja laengu suhtena.
Milline on plaatkondensaatorite elektrimahtuvus ? Võrdeline dieelektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega.
C=0 Sd Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=U*q2
Kuidas arvutada rööp-ja jadaüheduses olevate kondensaatorite kogumahtuvust? RööbitiC=C1+C2..., jadamisi 1/C=1/C1+1/C2...
Mida näitab aine suhteline dielektriline läbitavus?
Naitab, mitu korda on laengute vaheline jõud keskkonnas vaikesem kui vaakumis . ε = F0/F
Mida kujutab endast elektrivool ? Kujutab elektrivälja ja vabade laengute olemasolu.
Mida nimetatkse elektrivoolu voolutugevuseks ? Näitab palju on laengukandjaid läbib juhi ristlõiget ajaühikus.
Mis on amper ?
Amper on elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset teineteisest vaakumis 1 m kaugusel asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet läbides tekitab nende juhtide vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2·10-7 N.
Millist voolu nimetatakse alalisvooluks? Elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt ei muutu.
Mida väidab Ohmi seadus vooluringi osa kohta?
Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R) I=U/R
Sõnastage Ohmi seadus suletud vooluringi kohta?
Voolutugevus suletud vooluringis on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluring kogutakistusega. Vooluringi kogutakistuse alla mõeldakse vooluringi välisosa vooluallika sisetakistuse summat . kus IR on U vooluallika klemmipinge
Mis on vooluallika elektromotoorjõud?
Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim. elektromotoorjõuks E. E=A/q (V)volt. On võrdne vooluallika maksimaalse klemmipingega.
Millest sõltub juhi takistus?
juhi takistus sõltub materjalieritakistusest, juhi pikkusest, ristlõikepindalast ja temperatuurist. Vooluga juhtmes eraldub alati soojust vastavalt juhi takistusele. Kuna kõrgel temperatuuril juhid sulavad, siis on mingist kindlast materjalist ja kindlate mõõtmetega (ristlõikega) juhi maksimaalne voolutugevus , millele ta vastu peab. See on eriti oluline trükkplaatide ja mikroskeemide (kiipide) puhul, sest nendes on juhtide ristlõiked suhteliselt väikesed. R=ρl/S R=R0(1+άt), kus R0 on takistus 0'C juures ja ά takistuse temp. tegur.
Kuidas arvutada vooluringi lõigu kogutakistust takistite jada- ja rööpühenduse korral?
Milles seisneb Joule’i Lenzi seadus?
Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistusega, voolutugevuse ruudu ja ajaga . Q=RI2t,
Kuidas arvutada voolu võimsus?
Võrdub pinge ja voolutugevuse korrutisega, iseloomustad elektrivoolu tööd ühes ajaühikus. N=UI Jadaühenduse korral N=I2R; N=A/t, rööpühendusel N=U2/R
Mida väidab Ampere’i seadus?
Vooluga juhtmete vastastikmõju on täiesti samasugune nagu püsimagnetite vastastikmõju.
Mis on 1 Tesla ?
1 Tesla on selline magnetväljainduktsioon, kus 1m jõujoonte risti paiknemisel 1A voolutugevusega juhile mõjub jõud 1N.
Millised on magnetvälja jõujoone? Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad.
Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda?
Vasakukäe reegli abil- magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad juhi suunda ja põial näitab juhile mõjuvat jõudu.
Mis on Lorentzi jõud?
Nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvel osakesele mõjub nii elektriväliselt põhjustatud jõud qE, kui ka magnetväljast põhjustatud jõud qv*B. Kogu osakesel mõjuv jõud on siis eelolevate valemit suuma.
Kuidas liiguvad laetud osakesed magnetväljas?
Liiguvad konstantse kiirusega suurusega mööda spiraalset trajektoori. Homogeenses magnetväljas, kaob ära vaba liikumine.
Mida näitab aine suhteline magnetiline läbitavus?
Näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas suurem kui vaakumis.
Mida kujutab endast ferro -, para- ja diamagneetikud ?
Paramagneetikud >=1, Diamagneetikud >1, ferromagneetikud säilitavad magnetilise kadumisel oma välimised omadused
Mida kujutab endast elektromagnetiline induktsioon ?
Laengukandjaid paneb liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool
Mida nimetatakse magnetnivooks?
Füüsikaline suuurus, magnetilist suutlikkust läbida vaadeldavat pinda.
Tähis: (Fii)
Ühik: 1 Wb (veeber)
Põhivalem: 
kus
(Fii) on magnetvoog ,
on pinna magnetinduktsioon
on pinna pindala ja
(beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel.
Milles seisneb elektromagnetilise induktsiooni seadus?
Väidab, et magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdelised magnetvoo muutmumise kiirusega. έ= Δϕ/Δt
Mida kujutab endast eneseinduktsioon=
Elektromagnetilise induktsiooni liik, elektroinduktsiooni korral elektroseeruvad elektromotoorjõud samas juhis, mida läbib magnetvälja tekitatud vool.
Mis on pooli induktsiivsus?
Füüsikaline suurus, kus eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks.
ühik 1H, on sellise juhi induktiivsus , milleks voolumuutmine 1A võrra 1-es sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Suurt induktiivsust omavad ferromagneetilisest ainest südamikuga poolid. Iseloomustab elektrivoolu inertsust voolutugevuse muutumise suhtes.
Millist voolu nimetatakse vahelduvvooluks?
Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad.
Mis on kondensaatori mahtuvustakistus? Mahhtuvustakistuse puhul voolutugevuse maksimum ennetab pingemaksimumi π/2'ndik perioodi võrra
Mis on pooli induktiivtakistus ?
Induktiivse takistuse puhul on voolutugevuse max pinge mksimumist π/2'ndik perioodi vorra hiljem.
Millega võrdub vahelduvvooluaheal kogutakistus ?
X= sqrt (Rruut+(Xc-Xl) ruudus )
Milline on võnkeringi omasagedus? Thompsoni valem
Võnkumiste perioodi määrab Thomsoni valem
L induktiivsus, C mahtuvus , T periood
Kuidas on elektromagnetlainete levimiskiirus(valguse kiirus) vaakumis seotud elektrilise ja magnetilise konstandiga?
Elektriline konstant ehk vaakumi absoluutne dielektriline läbitavus on konstant, mis kuulub tegurina elektrivälja seadusi ratsionaliseeritud (üldsustatud) kujul väljendavatesse valemitesse. Elektrilist konstanti tähistatakse  ja mõõtühikuks on  farad  meetri kohta.
 8.8541878176 × 10−12  või 
 on elektromagnetlaine kiirus vaakumis,
 on magnetiline läbitavus vaakumis, magnetiline konstant.
Millised on optika põhiseadused?
Kiirteoptika a) homogeenses keskkonnas levib
valgus sirgjooneliselt ja vaakumis kiirusega c=300 000 km/s b) uks valguskiir ei sega teiste
levimist. Langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi, millega ta langeb. c) murdumisseadus – kahe
labipaistva keskkonna lahutuspinnal valguskiir murdub, langemis ja murdumisnurga siinus on jaav.
sinα/sinβ = n = v1/v2
Mida kujundab endast fotomeetria?
Optika haru, mis tegeleb valgusenergia mõõtmisega.
Milliseid laineid nimetatakse koherentseteks?
Laineid, mis on võrdse sagedusega ja ajas muutumatu faaside vahega lained.
Millistel tingimustel on võimalik näha valguse interferentsi?
Ainult koherentsete valguslainete korral.
Mida nimetatakse kiirte käiguvaheks?
Kahe naaberkiire teepikkuste erinevust.
Kuidas saab seletada valguse difraktsiooni?
Valguslaine paindumine tõkete taha (varju piirkonda). Jälgitav väikeste avade ja tokete
korral.
Mida kujutab endast difraktsioonivõre?
Kujutab endast paljude paralleelsete pilude susteemi . Seda isel vorekonstant
d=a+b, kus a= pilu laius ja b= piludevahelise ala laius. Kui vorele langeb valgus, mis sisaldab
erineva λ komponente, siis tekkivad maksimumid on jalgitavad erinevates suundades. d*sinα=k*λ,
kus k= 0, }1,}2 jne.
Millised on valguse peegeldumisseadused?
Langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi, millega ta langeb.
Milline on valguse murdumisseadus?
Kahe labipaistva keskkonna lahutuspinnal valguskiir murdub, langemis ja murdumisnurga siinus on jaav
Mis on valguse polarisatsioon ?
Valgusallikast lahtuvas valguses toimuvad elektri-ja magnetvalja vonked
koikides valguse levimissuunaga risti olevates sihtides, polariseeritud valguses vaid uhes maaratud
sihis. Polarisatsioon naitab, et valguslained on ristlained .
Mis on valguse dispersioon?
Murdumisnaitaja soltuvus valguslaine sagedusest. Mida suurem on valguse sagedus,
seda suurem on murdumisnaitaja. N=sinα/sinβ
Mis on 1 dioptra?
Üks dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille  fookuskaugus  on üks meeter. Ühik 1/m
Füüsika II kordamisküsimused eksamiks #1 Füüsika II kordamisküsimused eksamiks #2 Füüsika II kordamisküsimused eksamiks #3 Füüsika II kordamisküsimused eksamiks #4 Füüsika II kordamisküsimused eksamiks #5 Füüsika II kordamisküsimused eksamiks #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 634 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sickbeat05 Õppematerjali autor
Sisaldab mõndasid küsimusi, mis eksamile võivad tulla. Koos vastustega.

Sarnased õppematerjalid

Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA
10
docx

Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul arvestada. Elementaarlaeng- kõ

Füüsika ii
Füüsika 2 kordamisküsimused
9
docx

Füüsika 2 kordamisküsimused

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb’i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 |q1||q2| F= 2 2 4 πε 0 r 2 ε 0 =8 ,85∗10 −12 C /N∗m vaakumi dielektriline läbitavus

Füüsika
ELEKTROSTAATIKA
15
pdf

ELEKTROSTAATIKA

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r vaakumi dielektriline läbitavus aetud elementaarosakeste korral on nendevaheline

Füüsika
Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA
19
doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm ­ interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm ­ tuumaosakeste vahel; nõrk vm ­ tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i seadus Kaks paigalolevat pun

Füüsika ii
Elektromagnetism ja optika
8
doc

Elektromagnetism ja optika

ELEKTROMAGNETISM ELEKTRIVÄLI Elektrilaeng ­ füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Valem: q=It Ühik: Üks kulon 1C=1A1s Laengu kolm tähendust: 1. keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus 2. füüs. suurus selle omaduse kirjeldamiseks 3. aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv surus. Punktlaengud ­ laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Coulomb'i seadus ­ kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 q2 F ­ jõud (ühik: 1N) 9 F = k 2 k- võrdetegur (k=910 Nm2/C2) r r ­ laengutevahelinekaugus (ühik: 1m) q ­ laeng (ühik: 1C) Elek

Füüsika
Elekter ja magnetism spikker
7
doc

Elekter ja magnetism spikker

Elektrostaatika Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus-on mõningate mikroosakeste omadus tõmbuda või tõukuda.elementaarlaeng 1e=1,6*10(-19)C. Columbi seadus-2 punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende lengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga ehk F=k(q1*q2)/r². k=9,0*10(9) Nm²/C². ja kuna see k on suur arv, siis võib väita et elektromagnetiline vastastikmõju on väikeste kehade puhul suurem gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli. Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele. Elektrivälja tugevus mõõdab tinglikes ühikutes pinda läbivate jõujoonte arvu. Elektrivälja tugevuse vektor-ta on vektroriaalne suurus(E-vektor) ja on alati suunatud plussilt miinusele.E=F/q (N/C ; V/m). elektrivälja jõujooned-on mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka suund,mis jõujoone igas punktis ühtib E-vekt

Füüsika
Füüsika 2-kursuse eksamiks kordamine
10
doc

Füüsika 2. kursuse eksamiks kordamine

Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus – Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng. Kõik kehad koosnevad laetud (elementaar)osakestest. SI=C (kulon) Coulombi’i seadus – 2 punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektriväli – levib laetud kehade ümber ja lõpmatu kiirusega. Põhiomaduseks on mõjutada laenguid jõuga. Elektrivälja tugevus välja antud punktis – antud punktis proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhe. Vektori suund on määratav positiivsele laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivälja jõujooned – jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevus vektori sihiga. Suund algab positiivsetel ja lõppeb negatiivsetel laengutel. Tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Superpositsiooni printsiip – kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektorid l

Füüsika ii
Füüsika valemid
7
doc

Füüsika valemid

I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0 t + s= v = v 0 + at

Füüsika




Kommentaarid (1)

Bananaan profiilipilt
Bananaan: hea abimees
17:12 13-05-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun