Elukäiguteooriad kui "sotsioloogiline reduktsionism" ja nende tänapäevane segunemine bioloogilise paradigmaga (Avshalom Caspi). Sotsiaalsed ootused ja normid; rollide ja staatuse sõltuvus vanusest; elusündmuste ajastatus (sh varane/"õigeaegne"/hiline ajastamine); elusündmuste sotsiaalne ja ajalooline kontekst. Nimesid, mida tasuks teada (enamikust neist tuleb ka hiljem juttu): Gordon Allport ("isiksusepsühholoogia isa"); Hans Jürgen Eysenck (ekstravertsuse bioloogiline teooria; bioloogiline paradigma); Marvin Zuckerman ("kilpkonnamudel"; elamustejanu); Walter Mischel (CAPS mudel; eneseregulatsioon ja tasu edasilükkamine); Daniel Kahneman (kaks otsustussüsteemi - intuitiivne "Süsteem 1" ja arutlev "Süsteem 2"); Avshalom Caspi (sotsioloogilisest elukäiguteooriast geenide ja keskkonna interaktsioonini) II LOENG Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal: Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks?
On heade suhtlemisoskustega ja seltsiv, mistõttu on tal rohkem sõpru, kellele räägib enda mõtetest ja tunnetest. Teine paar isiksust määravad tegurid on emotsionaalne stabiilsus ja neurootilisus. Emotsionaalselt stabiilsed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed ning nende tunded on püsivad. Neurootilised inimesed on aga tundlikud, rahutud ning kartlikud. Seetõttu ilmnevad näiteks koleerikul, kel on kõrge nii neurootilisuse kui ka ekstravertsuse näitaja, tujumuutused tugevalt negatiivsetest kuni tugevalt positiivseteni. Vastupidiselt on flegmaatik rahulik, mõtlik, tasakaalukas. Kuigi isiksuse põhijooneks on pärilikkus, on suur roll ka keskkonna pideval mõjul. Siia võib näiteks tuua selle kui ühe müügiagentide koolituse käigus nende ekstravertsuse tase tõusis, sest õppus nõudis palju suhtlemist. Introverdi võib sotsiaalseid kontake nõudev ja
bioloogilise paradigmaga (Avshalom Caspi). Sotsiaalsed ootused ja normid; rollide ja staatuse sõltuvus vanusest; elusündmuste ajastatus (sh varane/"õigeaegne"/hiline ajastamine); elusündmuste sotsiaalne ja ajalooline kontekst. Põhiteemad- rollide ja staatuse sõltuvus vanusest, rollide kestus, üleminekud Nimesid, mida tasuks teada(enamikust neist tuleb ka hiljem juttu): Gordon Allport ("isiksusepsühholoogia isa"); Hans Jürgen Eysenck (ekstravertsuse bioloogiline teooria; bioloogiline paradigma); Marvin Zuckerman ("kilpkonnamudel"; elamustejanu); Walter Mischel (CAPS mudel; eneseregulatsioon ja tasu edasilükkamine); Daniel Kahneman (kaks otsustussüsteemi - intuitiivne "Süsteem 1" ja arutlev "Süsteem 2"); Avshalom Caspi (sotsioloogilisest elukäiguteooriast geenide ja keskkonna interaktsioonini) - aju ei ole optimeeritud verb info säilitamiseks, selleks kasutame kultuurilisi vahendeid (käitumisnormid, vanasõnad...)
· Aastast 1900 hakkas tegutsema psühhiaatria alal Eugen Bleuleri jurues Burghölzlis · Tema doktoritöö kandis pealkirja "Niinimetatud okultsete nähtuste psühholoogiast ja patoloogiast". · Aastal 1903 abiellus ta Emma Rauschenbachiga. · Carl Gustav Jungi looming on peale psühhoteraapia mõjutanud ka psühholoogiat, teoloogiat, etnoloogiat, kirjandust ja kunsti. · Psühholoogiasse on Jungi mõistetest võetud eelkõige kompleksi, ekstravertsuse, introvertsuse ja arhetüübi mõiste. · Kuigi esimesena analüüsis unenägusid Sigmund Freud, siis Jung on ka unenägude uurimises maailmas üks esimestest ja väga kuulus. · Jung keskendus unenägude uurimisel sellele, mida alateadvus unenägude kaudu öelda püüab. Carl Gustav Jung on ünenägude kohta öelnud: · Unenägijad "püüavad unenäo sõnumit ignoreerida või lausa eitada", sest teadvus
Järgmised kolm on aga tänapäeval väga aktiivselt kasutatava Suure Viisiku mudeli (The Five Factor Model või ka "Big Five") loojad, edasiarendajad (sulgudes inglisekeelsed terminid). Peamine erinevus eri teadlaste poolt koostatud mudelites on isiksust kirjeldavate faktorite arvus. Näiteks Eysenckil on kolm, Cattellil kuusteist, Goldbergil, McCrae`l ja Costal viis faktorit, milleks on ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus, neurootilisus ja avatus. Kõrge ekstravertsuse määraga inimesi iseloomustatakse kõige sagedamini kui väga seltskondlikke inimesi. Nad on jutukad, südamlikud, rõõmsameelsed, sõbralikud, vastutulelikud ja armastavad teisi inimesi. Neil on rohkem lähedasi sõpru kui introvertsetel inimestel ja ka vaba aega meeldib neile veeta teiste inimeste keskel. Ekstraverdid on aktiivsed, hästi kohanevad, optimistlikud, entusiastlikud ja seiklushimulised. On leitud, et ekstravertsetel inimestel on enamasti ülekaalus positiivsed emotsioonid
meeskonnatöö oskust- ei piisa enam heast isiklikust sooritusest vaid peab olema hea meeskonnamängija. Klimoski & Zukin ütlevad, et on kasvav vajadus leida gruppe arendavaid efektiivseid strateegiaid. Teadlased on küsimuse alla seadnud inimeste individuaalse isiksuse uuringud, sest uurimusi on vaja teha gruppide kohta. Seetõttu on üha enam tarvis uurida isiksuseomaduste väljendumist grupitasandil. Grupisooritus on mõjutatud grupis olevate isiksuste koostööst (Bradley, Klotz). Kui ekstravertsuse tase on kõrge, siis on see sobib hästi selliste ülesannete lahendamisel, kus obn vaja sotsiaalsust. Kui sul on grupp töötajaid, kellel on kõrge ekstravertsuse tase, siis see mõjutab grupikäitumist selliselt, et need grupid saavad näitseks ajurünnakutega hästi hakkama, sest on vaja oma ideid väljendada. Samas ei saa nad hästi hakkama selliste ülesannetega, mis nõuavad kiiret otsustamisvõimet ja ülesandele keskendumist (Barry & Stewart). Erinevad isiksusejooned,
uuringutega, mis on sama küsimustikku kasutanud, teisendati iga dimensiooni töötlemata skoorid T-skoorideks kasutades norme, mis on välja töötatud Ameerika meestest ja naistest koosneva valimi põhjal. Prantsuse versioon sellest küsimustikust oli välja töötatud Sabourini ja Luisseri poolt (1992). Hinnang konstruktiivsele valiidsusele, mida esitlesid Costa ja McCrae (1992), oli adekvaatne. Siinses uuringus esitletud neurootilisuse alfa koefitsient oli . 85, ekstravertsuse oma .72, avatuse oma .68, sotsiaalsuse oma .69 ja meelekindluse oma .79. Costa ja McCrae esitatud alfad olid kõrgemad ja varieerusid .75st kuni .89ni, keskmisega .81. DAS (Spanier 1976) on 32-punktiline abielulise kohanemise küsimustik, mis sätestab abielulise kohanemise üldise skoori ja neli alamskaala skoori üksmeele, rahulolu, sidususe ja kiindumuse väljendamise jaoks. Antud uuringus kasutasime abielulise kohanemise indeksina üldist skoori
"Suure viisiku ringmudel" (B5C) · Hofstee jt 1992: enamus isiksusesõnu on kombinatsioonid mitmest B5 omadusest ("julge" on E + ES jne) · Isiksusesõnade tähendust saab paremini kirjeldada "ringmudeliga" (circumplex) kus on kirjeldatud kõikvõimalikud B5 omaduste kombinatsioonid Teised klassifikatsioonid · H. J. Eysenck PEN (psühhotism, ekstravertsus, neurootilisus) · HEXACO ("suur kuus s sik"), kus pentafaktoriaalse mudeli omadustele lisandub ausus · Mõned eelistavad jagada ekstravertsuse kaheks osaks, mille tuumaks on (a) kehtestavus ja (b) sõbralikkus. Arenguliselt käituvad need kaks osa erinevalt. Semantiline sarnasus või käitumiste korrelatsioon? · Milline on viiefaktorilise mudeli päritolu? Kas käitumisaktid jagunevadki tegelikult sellise viie kategooria vahel või on tegu lihtsalt isiksusekirjelduste semantiliste sarnasuste struktuuriga? · See ei ole päriselt lahendatav küsimus, sest käitumist ei saa kirjeldada ilma semantikata (st need kirjeldused peavad
3. Avatus kogemusele huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu, võtavad omaks uusi ideid (suletud on konservatiivsed) Isiksuse viiefaktoriline mudel 4. Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik, valmis teisi aitama (mittesotsiaalne on egotsentriline, skeptiline teiste kavatsuste suhtes) 5. Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside üle, planeerib oma tegevusi ette, viib kavatsused ellu Ekstravertsuse bioloogilised teooriad · Miks inimesed erinevad? · Hans Jürgen Eysenck (1916 1997) · Ekstravertide ja introvertide üks ajuosa ülenev retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS) töötab erinevalt · ARAS aktiveerib ajukoort, kontrollib une- ärkveloleku tsüklit · Introvertidel on ajukoore aktiivsus suurem, seetõttu mõjuvad keskkonna ärritused neile tugevamini Optimaalne aktivatsioon Milliseid järeldusi saaks sellest teooriast teha?
Vaatamata enesehinnangu konstrukti populaarsusele ning sellele, et isiksusepsühholoogia raames on laialdaselt uuritud, kuhu paikneb enesehinnang isiksuseomaduste ruumis, mille koordinaatideks on suure viisiku (ekstravertsus, neurootilisus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus) dimensioonid. Seda lünka on püüdnud täita Robins oma kolleegidega (2001). Analüüsides enesehinnangu ja suure viisiku baasomaduste suhteid, võib väita, et enesehinnang seostub mõõdukalt ekstravertsuse ja meelekindlusega ning nõrgalt sotsiaalsuse ja avatuse dimensiooniga. Kõige tugevam samapidine seos ilmnes emotsionaalse stabiilsusega (neurootilisuse vastand). Saadud tulemus oli igati ootuspärane, sest varasemates uurimustes on leitud, et madala enesehinnanguga inimesed kalduvad olema neurootilisemad, emotsionaalselt ebastabiilsemad ning haavatavamad.
käitusid alistuvalt, polnud liidrid 2) alakontrollija madal enesekontroll, seikluslikud tegevused, aastasena pidas end teiste poolt halvasti kohelduks, võis olla vaenulik 3) kohanenud ennast parasjagu kontrollivad, enesekindlad, ei peljanud uusi olukordi/inimesi, keskmine kohanenud täiskasvanu Kolmeaastase lapse temperamenditüüp ennustab juhuslikust olulisema tõenäosusega, milline on inimese isiksus täiskasvanuna. Isiksus ja tervis: kõrge ekstravertsuse ja madala neurootilisusega in näevad sündmusi positiivsemalt, on vähem vastuvõtlikud neg tagasiside suhtes ega nuta taga võimalusi, mis pole neile kättesaadavad. Parima eluea ennustajaks on meelekindlus ja pos emotsionaalsus. Madal sotsiaalsus näib kõige enam olevat seotud haigestumisega, meelekindlus on kõige enam seotud terviseriskidega seotud käitumisega ja neurootilisus on seotud reaktsiooniga haigusele.
Kuid ohumärgina on täiesti arvestatavad. Üldises neurootilisuse skaalas olen keskmise näitaja ülemises osas. Paneb mõtlema. Ekstravertususe testi üldine tulemus on positiivne avastus minu enda jaoks. Keskmisest kõrgem ehkki osade näitajate suhtes tagasihoidlikum. Võin vabalt olla suhtlevam, aktiivsem ja lõbusam. Mis puutub põnevuse otsimisse, siis see on kõrge ja täiesti õigustatult. Uuued ja täiesti tundmatud olukorrad on alati meeldinud. Keskmine summa ekstravertsuse skaalal on hea tulemus, sest annab lotust, et on võimalus veel selles suunas kõvasti areneda. Kohusetundlikkuse testi alusel on minu töökoht täiesti vastav nendele kriteeriumitele, mida testis analüüsiti. Kohusetruudus ja püüdlemine saavutuste poole on tõepoolest heade näitajatega ja mulle meeldib alati oma tegemised siduda mingi eesmärgi või uue taseme saavutamisega. Kuid nagu inimestel ikka tuleb vahel sekka ka nõrkusehetki, kus ei ole tahtmist ennast kokku võtta
käitusid alistuvalt, polnud liidrid 2) alakontrollija madal enesekontroll, seikluslikud tegevused, aastasena pidas end teiste poolt halvasti kohelduks, võis olla vaenulik 3) kohanenud ennast parasjagu kontrollivad, enesekindlad, ei peljanud uusi olukordi/inimesi, keskmine kohanenud täiskasvanu Kolmeaastase lapse temperamenditüüp ennustab juhuslikust olulisema tõenäosusega, milline on inimese isiksus täiskasvanuna. Isiksus ja tervis: kõrge ekstravertsuse ja madala neurootilisusega in näevad sündmusi positiivsemalt, on vähem vastuvõtlikud neg tagasiside suhtes ega nuta taga võimalusi, mis pole neile kättesaadavad. Parima eluea ennustajaks on meelekindlus ja pos emotsionaalsus. Madal sotsiaalsus näib kõige enam olevat seotud haigestumisega, meelekindlus on kõige enam seotud terviseriskidega seotud käitumisega ja neurootilisus on seotud reaktsiooniga haigusele.
isikliku elu sündmused ning kollektiivse alateadvuse arhetüübid (pärilik liigiomane alateadvus). Jungi käsitluses on inimene ürgkarja liikme staatuses, kuid varjatud kujul. Käitumist, suhteid ja püüdlusi reguleerivad: 1. animus- ürgisa, meesalge; 2. anima- naisalge; 3. tule, taassünni jpm arhetüübid. Jungi teeneteks on introvertsuse ja ekstravertsuse kui isiksuse tüüpe tähistavate mõistete kasutuselevõtt, assotsiatsioonitestide loomine ja sümbolite psühholoogiline analüüs. Peamised küsitavused tema teoorias on müstitsism, apriorism ja valdav spekulatiivsus. · Humanistlik psühholoogia. Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja
enesetõhusus • Mischel: tasu edasilükkamine, kognitiivne-‐afektiivne isiksusesüsteem Dispositsionaalne lähenemine: • Eyesnck: PEN mudel Nomoeetiline hüpotees: isiksuse omadused rakenduvad kõigile ja küsimus on vaid selles, millisel astmel on keegi antud omadusel. -‐ Ekstravertsuse teooria – ekstravertsus on seotud msg ajupiirkondade reaktsiooniga positiivsetele stiimulitele. -‐ Kognitiivne teooria – repressorid suunavad oma tähelepanu hirmu/ärevust tekitavatest sündmustest mööda ning väldivad sündmuste tõlgendamist ohtlikuna. Repressori tuvastamine – madal
püsivalt positiivses seoses subjektiivse heaoluga, samas neurootilisus oli pidevalt negatiivses seoses sellega. Diener ja Lucas (1999) arvasid, et need Suurel Viisikul põhinevad leiud ei tohiks olla kuigi suureks üllatuseks kuna ekstravertsust on iseloomustatud kui positiivse mõjutegurina ning neurootilist on iseloomustatud negatiivse mõjurina. Näiteks, kontrollides mõõtmisvigasid tõid nad välja ekstravertsuse ja hea tuju vahelise seose 0.80 ning et neurootilisus ning selle omaduse negatiivne mõju olid eristamatud. Mis tähendab, et negatiivne seos subjektiivse heaolu ja neurootilisuse vahel, mis hõlmab tendentsi kogeda negatiivset mõju, on mõnevõrra tarbetult korraldatud. Seidlitzi (1993), Dieneri ja Lucase kohaselt võib veel oletada, et sotsiaalsust, meelekindlust ja avatust kogemusele on üha vähem
William Chaplin Chaplin, W. F., Phillips, J. B., Brown, J., Clanton, N. R., & Stein. J. L. (2000). Handshaking, gender, personality, and first impressions. Journal of Personality and Social Psychology, 79, 110-117. Jõuline või lõtv käepigistus? Kindel käepigistus oli seotud positiivselt ekstravertsuse ja emotsionaalse ekspressiivsusega ning negatiivselt tagasihoidlikkuse ja neurootilisusega. Naiste seas oli tugev käepigistus ennekõike kõrgema avatuse märgiks.
stabiilsusega. *Eneseteadvus- privaatne: tähelepanu pööramine oma mõtetele, tunnetele ja käitumisele. Avalik: inimese tundlikkus sots hinnangutele; viitab madalale enesehinnangule. Sots ärevus. Kollektivistlikes kultuurides on keskmiselt madalam üldine enesehinnang. Enesehinnangul ja isiksuse baasomadustel seletatav 30% variatiivsusest pärilikkusega. Enesehinnang seostub (suure viisikuga): *tugevalt: emotsionaalse stabiilsusega (neurootilisuse vastand) *mõõdukalt: ekstravertsuse ja meelekindlusega *nõrgalt: sotsiaalsuse ja avatusega Valk, A. (2003). Identiteet. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 225-250. Identiteet Autori definitsioon: inimese enda loodud, suhteliselt püsiv, mõtestatud ja integreeritud nägemus iseendast, sh oma unikaalsed omadused ja kogemused (personaalsest identiteedist) ning sots suhetest ja kuulumisest gruppidesse (sots identiteedist)
- Isiksuse bioloogilised alused - Päritavus ja selle tõlgendamine - Reduktsionism - Isiksuseomadused loomadel - Reduktsionism – vaade millekohaselt kompleksne nähtus X on täielikult seletatav lihtsama nähtuse Y kaudu - Seletustasandid isiksuse uurimisel - Zuckermann – isiksuseomadused on komplekssed nähtused millel on palju põhjusi (aga kõik need saavad alguse geenidest) - Ekstravertsuse psühhobioloogia - Eysenck – ekstravertsus on seotud üleneva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi aktiivsusega - Gray jt – ekstravertsus on seotud reaktsiooniga positiivsetele stiimulitele - Neurootilisus - Eysenck – N sõltub limbilise süsteemi aktiveeritavusest - Võib olla seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite või karistuse suhtes - Parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga - Päritavus
1. Isiksuse mõiste ja teooriad Isiksus järjepidavat tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum Sangviinik aktiivne, seltsiv, tugeva närvikavaga Koleerik energiline, tasakaalutu, muutliku meelega Flegmaatik aeglane, tugev, tasakaalsutatud Melanhoolik nõrga närvikavaga, ärev, ebakindel Isiksuseomaduse kujunevad pärilike tegurite ja keskkonna tegurite koosmõjus. Tunnusjoonte teooria, isiksuse baasseadumused: 1) Temperamendi avaldumine ekstravertsuse-introvertsuse mõõtmes 2) Avatus kogemusele, selle avaldumismäär 3) Kohusetunde, vaimudistsipliini, meelekindluse avaldumismäär 4) Sotsiaalsuse, eelkõige läheduse/seltsivuse avaldumismäär 5) Emotsionaalse stabiilsuse ehk neurootilisuse avaldumismäär Kognitiiv-käitumuslikud teooriad keskenduvad sellele, kuidas isiksus kujuneb õppimise käigus ja mil moel tema mõtlemine ja maailmataju isikupäraselt väljenduvad. Inimene omandab suhtluse käigus
3. Antsule meeldib õppida, kui muusika mängib, kuid Tiina vajab keskendumiseks võimalikult vaikset helitausta. Mik võiks Eysencki teooria järgi olla selle erinevuse põhjuseks? Eysencki teooria järgi võiks põhjus olla selles, et Ants on ekstravert ning eelistab seetõttu rohkem stimuleerivaid olukordi ja Tiina on introvert ning eelistab seetõttu vähem stimuleerivaid olukordi. 4. Ühes Soomes tehtud uurimuses leiti, et ekstravertsuse päritavus 18- 23 aastastel oli 52% ja 24-29 aastastel 44%. Kuidas saaks seletada, et päritavus vanemas grupis on väiksem? Päritavus on vanemas grupis väiksem seetõttu, et päritavus tähendab geneetilise muutlikkuse suhtosa inimeste kesmises erinevuses. Vaimsed võimed 1. Kui inimese vaimne vanus on 12 aastat, aga ta ise on 16 aastane, siis kui suur on tema IQ? Wilhelm Sterni järgi oleks tema IQ 75 2. Miks on vaimsete võimete testis palju küsimusi?
teguritest. Uurimused aga näitasid, et erinevad demograafilised näitajad, nagu näiteks sissetulek, tervislik seisund, haridustase ning abieluseis, omavad suhteliselt väikest mõju inimeste subjektiivsele heaolule. Kogutud andmed näitavad, et inimese hinnang oma subjektiivsele heaolule on ajas üllatavalt stabiilne, langedes või tõustes igale inimesele iseloomulikule tasemele ka pärast olulisi või ootamatuid elusündmusi. Erinevate uurimuste kohaselt on ligikaudu 5060 protsenti ekstravertsuse ja neurootilisuse individuaalsetest erinevustest võimalik seletada pärilikkusega. Nii võib öelda, et ka inimese õnne- või heaolutundest ligi pool on geenide poolt ette määratud. 2002. aasta Nobeli majanduspreemia laureaat Daniel Kahneman on viimastel aastatel samuti pööranud suuremat tähelepanu tervise ja heaolu teemadele See, kuivõrd õnnelikuks inimene ennast peab, pole seega üksüheselt isiksuseomaduste poolt ära määratud
rahumeelsust, mis võib aga välismaalastele välja paista kui tuimus ja ükskõiksus. Negatiivseteks iseloomujoonteks peetakse aga kadedust ja ,,ärapanemistahet"20. USA rahvusliku vananemise uurimuse instituudis tehtud uuringu järgi, milles osales 49 erinevat riiki peavad eestlased end ise väheaktiivseteks, alalhoidlikuteks ja umbusklikeks, kuid samas väga töökateks. Kuid kui vaadata inimestele antud isiksusehinnanguid, siis on eestlased üsna kõrgel kohal ekstravertsuse ja emotsionaalse stabiilsuse teljel. Seega on Eesti puhul põhjust arvata, et stereotüübid ei ole kujunenud objektiivselt. Kõige realistlikum on, et eestlase stereotüüp on tekkinud vastandusest Eesti kõige suuremale naabrile- venemaale. Ja ka 18 Kiis. Kättesaadav internetist: http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/stereotbid.html 19 Lahe 2010 20 Lahe 2010 11
Isiksusetasandid Isiksuse madalaima tasandi moodustavad Eysencki arusaamist mööda spetsiifilised teod või mõtted. Teise, kõrgema tasandi kujundavad inimesele harjumuspärased teod või mõtted, reaktsioonid, on kindlatel asjaoludel tendents korduda. Alt kolmandal tasandil on isiksuse jooned - suhteliselt püsivad ja tähtsad omadused. Kõrgeimal astmel asuvad tea mudelis isiksuse superfaktorid ehk tüübid. Isiksusedimensioonid Eysenck tõi välja kaks põhimõõdet: ekstravertsuse – introvertsuse ja stabiilsuse – neurotismim, millele hiljem lisas ka psühhotismi, vastaspoolusega superego jõud. Eysenck tüütas välja omapärase seletuse selle kohta, miks mõnel inimesel ilmneb patoloogia. Mida kõrgem psühhotismi-skaala näitaja, seda väiksem välisärritaja võib iseli kutsuda patoloogilise reaktsiooni. Eysenck kinnitab, et kõik kolm tüüpi on ¾ ulatuses sünnipärased ja üksnes ¼ osas keskkonna kujundatud. Ekstraversioon – introversioon
Olulisemateks mõisteteks ja teoreetilisteks lähtepunktideks on Jungil kollektiivne alateadvus ja vastandite printsiip, Adleril sünnijärjekord ja alaväärsuskompleks. c. Tunnusjoonte teooriad. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv.. Isiksust iseloomustab teatud hulk jooni (paarist paarituhandeni, sõltuvalt teoreetikust), millest enamik on olemas kõigil inimestel ja nende esinemist saab testidega mõõta (olulisematest Cattelli 16PF ja Eysencki introvertsuse/ekstravertsuse/stabiilsuse neurootilisuse mõõde). Samuti võib pidada tunnusjoonte teooriaks tänapäeva levinumat isiksusekäsitlust, mille põhjal isiksus koosneb viiest faktorist: neurootilisus, ekstravertsus, sotsiaalsus, kohusetunne ja avatus kogemusele (NESKA, inglise keeles OCEAN või CANOE) d. Humanistlikud teooriad, mis vaatlevad indiviidi kui ainulaadset, isiksust kui arenevat ja muutuvat. Kuna isiksuse kujunemist mõjutab ka keskkond, ei ole ühe inimese käitumine võrreldav
on omane ka hea kombineerimisoskus Juhan Viiding rändas Pegasuse kohvikus ta oskab asju kokku viia ja ühest lauast teise, suhtles kõigiga, uueks tervikuks ühendada. naerutas kõiki. Kuid tal on luuletusi, mis Ammendamatu energiaga. Loovad kõnelevad suurest üksiolekust. Vene inimesed jõuavad väga palju ära teha, klassikalisest kirjandusest on ekstravertsuse nende töövõime võib olla tõeliselt hämmastav. ja introvertsuse kooskõla kohta See käib ka pedagoogide kohta hea näide Puskin, kel suurilma elu vaheldus mõni õpetaja suudab uskumatult üksindusega. palju. Ja kõik head õpetajad on märganud, Tagasihoidlikult häbematud. Loov millise ammendamatu energia ja inimene on ühelt poolt tagasihoidlik,
Freudi teooria – motivatsioon tuleneb sugutungist ja libiidost Jungi teooria – motivatsioon tuleneb inimeses peidus oleva kollektiivse alateadvuse arhetüüpse ja müütides ning kultuurisümboolikas väljenduvast algest Adleri teooria – motivatsioon tuleneb võimu- ja üleolekutungist ning alaväärsuskompleksist Paul Costa ja Robert McCrae – tunnusjooned taanduvad neljale faktorile: 1) temperamendi avaldumine ekstravertsuse-introvertsuse mõõtmes 2) avatus kogemusele, selle avaldumismäär 3) kohusetunde, vaimudistsipliini, meelekindluse avaldumismäär 4) sotsiaalsuse, eelkõige läheduse/seltsivuse avaldumismäär 5) emotsionaalse stabiilsuse ehk neurootilisuse avaldumismäär Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – kuidas isiksus kujuneb õppimise käigus ja mil moel tema mõtlemine ja maailmataju isikupäraselt väljenduvad?
nagu emotsionaalsus, õrnus ja mehe psüühika tundlikkus, samal ajal kui animus väljendab "maskuliinseid" tendentse naise psüühikas, mis sisaldab agressiivset enesekindlust, agressiooni ja teravat loogikat. Animus ja anima on sarnased yinile ja yangile Ida filosoofiast. Teised arhetüüpide paarid ja varju arhetüübid sarnanevad rumalale ja targale, surmale ja ümbersünnile, jumalale ja saatanale (Jung, 1959). Jung räägib veel introvertsuse ja ekstravertsuse dihhotoomiast, mis soodustas meie arusaama erinevat tüüpi loovisikutest ja protsessidest (1960). May teooria (1953, 1976) seisab selle eest, et autentne kreatiivsus on millessegi olemasolevasse uue toomise protsess. Loomingulised inimesed nagu kunstnikud, poeedid, teadlased ja heliloojad on ühed nendest, kes Platoni järgi väljendavad iseennast. Nemad on ühed, kes avardavad inimese teadvust. Sümbolid, mida need loojad kasutavad, nõuavad vastust põhilistele muutustele vaatleja elus
on ta oma eluga rahul ning mida tasakaalutum ta on, seda enam näib talle, et tal on põhjust oma elu üle nuriseda. Seda arvestades ei erine Eestis elav inimene ülejäänud maailmast: esikohal on loomupärane kalduvus kogeda või mitte kogeda negatiivseid emotsioone. Erinevalt mujal maailmas läbi viidud uuringutest, ei olnud eluga rahulolu hinnangutes olulisemal kohal positiivsete emotsioonide kogemine ehk ekstravertsuse määr. 12 Selle põhjal võib öelda, et Eestis elav inimene on õnnelik eelkõige juhul, kui ta suudab vältida negatiivseid emotsioone, kuid ta ei pea olema pidevalt rõõmus. Vähem oluline on see, et ta oleks korralik, järjekindel ja püüdlik omadused, mis määravad ära meelekindluse. Uuringu järgmiseks olulisemaks teguriks kujunes vanus: ,,Noored inimesed Eestis on märgatavalt õnnelikumad kui vanemad inimesed." 13 Kui uuringule vastanud jagada viie aasta
Armastab vaheldust, nalja ja naeru, kuid teda ei saa alati usaldada.Teine paar isiksuse põhimõtteid on emotsionaalne stabiilsus ja neurootilisus.EMOTSIONAALSELT STEBIILNE:inimese tunded on püsivad. Nad vahelduvad vaid pikkamööda ning pole ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed.NEUROOTILISED: tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Neurootilisuse ja ekstravertsuse koosmõju võib põhjustada inimesele suuri tujumuutusi. 33. Mis on enesehinnang? Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid ja negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Perekonnaõpetus 1. perekonna ülesanded ja funktsioonid, alates lk 15 Soojätkamisfunktsioon. Seksuaalfunktsioon tagab abielupaari seksuaalsuse õigupärase väljendamise. Majanduslik funktsioon. Sotsialisserimis funktsioon- eelkõige mõeldud
Imetleb Ch. kui eeskujuna ning Tiigrit kui suure vennana. "Vaadake kuidas ma ujun!" Tiiger: Kõige ekstravertsem metsaelanik. Kaldub oma võimeid kõrgelt hindama, et siis hiljem avastada, et ta end üle hinnanud on. Tiiger elab Ruuga ning nad on parimad sõbrad. Tema tunded kipuvad üsna kergesti puudutatud saama, kuid nii kiiresti kui ta haavub, siis sama kiiresti ta ka paraneb. Temast on mitmetel aladel kasu, isegi Ch. leiab seda. Tema mängulisuse ja ekstravertsuse tõttu nad Ruuga parimad sõbrad ning "vennad" ongi. Võtab aega enne kui Tiiger end oma joovalisuse tõttu tasakaalu saab, kuid lõpuks, kui ta Jänese elu päästab, ta selleni siiski paistab jõudvat. (Leidsin ka mitmeid artikleid, mis ei räägi pelgalt enam inimtüüpide esindamisest; kaugel sellest. Vaatluse all on hoopis erinevad psühholoogilised häired. (Obsessiv- komplulsiivne Jänes; Sügava depressiooni ja pessimismi all kannatav Iiah; tähelepanu
E.Frommi arvates kaasneb inimese kui sotsiaalse olendiga üha süvenev individualiseerimine e eralumine. Sellega aga omakorda kaasneb üksildus tunne. Üheks oluliseks käitumise motiiviks ongi püüe ületada üksildustunnet. Analüütlises psühholoogias saab määravaks mitteseksuaalne jõud. (Välja arendajaks C.G.Jung). alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kui isiksuse tüüpe tähistavate mõistete mõjus kasutuselevõtmine. Humanistlik psühholoogia (E.Erikson,C.Rogers,A.Maslow,R.May) rõhutatakse, et psühholoogia ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Harva kasutatakse eksperimente pigem eelistatakse vaatlust ja vestlust. Humanistliku suuna rüpest on välja kujunenud mitmed teraapiad ja inimest abistavad kontseptsioonid. Kognitiivne psühholoogia toetub ratsionaalistlikule käsitlusele psüühikast
Avatud inimesed on ebakonventsionaalsemad ehk mitte kinni tavapärases. 4) Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. 5) Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside üle. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette ja organiseerivad oma elu. Selline klassifikatsioon on kasulik isiksuse kirjeldamiseks, kuid ei seleta, miks mõned inimesed on ekstravertsemad või meelekindlamad kui teised. 12.3. Ekstravertsuse bioloogilised teooriad Hans Jürgens Eysenck seletab introvertide ja ekstravertide erinevust ühe ajuosa (ARAS) töö erinevusega. Tema sõnul on introvertidel ARASi aktiivsus suurem, seetõttu mõjutavad igasugused keskkonnaärritused introverte tugevamini. Edukaks tegevuseks on vajalik paras aktivatsioon liiga madal ja liiga kõrge aktivatsioon takistavad tegevuse edukust. Eysencki teooria järgi on introvertidel edukaks tegevuseks vajalik optimaalne (parim, soodsaim)
tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kasutusele võtmine, assotsiatsiooni testide loomine ja sümbolite psühholiigiline analüüs. Küsitavusteks müstitsism, apriorism aga ka valdav spekulatiivsus. (Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele, kasutavad harva eksperimenti.
Imetleb Ch. kui eeskujuna ning Tiigrit kui suure vennana. “Vaadake kuidas ma ujun!” Tiiger: Kõige ekstravertsem metsaelanik. Kaldub oma võimeid kõrgelt hindama, et siis hiljem avastada, et ta end üle hinnanud on. Tiiger elab Ruuga ning nad on parimad sõbrad. Tema tunded kipuvad üsna kergesti puudutatud saama, kuid nii kiiresti kui ta haavub, siis sama kiiresti ta ka paraneb. Temast on mitmetel aladel kasu, isegi Ch. leiab seda. Tema mängulisuse ja ekstravertsuse tõttu nad Ruuga parimad sõbrad ning “vennad” ongi. Võtab aega enne kui Tiiger end oma joovalisuse tõttu tasakaalu saab, kuid lõpuks, kui ta Jänese elu päästab, ta selleni siiski paistab jõudvat. Obsessiv-komplulsiivne Jänes; Sügava depressiooni ja pessimismi all kannatav Iiah; tähelepanu häiretega ja hüperaktiivne Tiiger; ärevushäirete ning madala enesehinnangu all kannatab Notsu. 23. S
determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kasutusele võtmine, assotsiatsiooni testide loomine ja sümbolite psühholiigiline analüüs. Küsitavusteks müstitsism, apriorism aga ka valdav spekulatiivsus. (Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele, kasutavad harva eksperimenti.
· Õpib varakult lugema · Arenenud kujutlusvõime · Väga loominguline · Iseseisev · Protestimeelne, kaldub arvustama autoriteete (Sepp 2010: 60). 9 Sageli on kirjanduses rõhutatud mitmesuguseid isiksuseomadusi, mis andekuse arengut soodustavad, näiteks töökus, visadus, motivatsioon. Oluline on aga silmas pidada, et mingi isiksuseomaduse olemasoluga ei tarvitse kaasneda andekust. Nii näiteks pole andekus seotud ekstravertsuse ega introvertsusega, andekaid kohtame mõlema tüübi seas (Unt 2005: 32). On levinud kujutlus andekast lapsest kui kidurast, tingimata lühinägelikust ja närvilisest olendist. Selline arvamus on müüt. Nimelt ületavad andekad lapsed keskmiste statistiliste näitajate järgi ka füüsiliselt ja tervise poolest oma eakaaslasi või on nendega samal tasemel, kuigi on ka erandeid (ibid). Tuntud andekuse uurija Joan Freeman on andekate laste emotsionaalse külje kohta
pidurdussüsteemi, mis surub toimuva käitumise maha ja suunab tähelepanu ümber teistele, asjakohastele stiimulitele · Aktiivse käitumusliku pidurduse süsteemiga (ärevad) isikud kujutavad endast introvertsete ja neurootiliste isiksuste kombinatsiooni · Gray järgi on telje teises otsas lähenemisele orienteeritud süsteem, mida mõnikord nimetatakse impulsiivsuseks ja mis on ekstravertsuse ning stabiilsuse kombinatsiooniks Barlow äreva kartuse mudel · Barlow (1988) järgi teeb ärevus inimesed düsfunktsionaalseks aktivatsiooni ja tähelepanu kahesuunalise mõju tõttu. Negatiivne emotsioon nihutab tähelepanu enesehinnangu keskseks · See suurendab aktivatsiooni ning ahendab veelgi tähelepanu. Avara ja avatud tähelepanu asemel keskendub inimene ülimasse virgusseisundisse, kus tähelepanu keskendub ainult potentsiaalsetele ohtudele
siseelu vastu; • sotsiaalsus – seadumus usaldada teisi inimesi ja neid aidata, olla oma- kasupüüdmatu ja leplik; • meelekindlus – seadumus planeerida oma tegevust, kontrollida oma soove ja impulsse, enesedistsipliin ja sihikindlus oma kavatsusi ellu viies. Seadumused on üldiselt ajas püsivad, kuid vanuse kasvades on täheldatud sotsiaalsuse ja meelekindluse tendentsi kasvu ning neurootilisuse, avatuse ja ekstravertsuse tendentsi vähenemist. Kuigi uuringud on näidanud, et sea- dumused on vaimsetest võimetest sõltumatud, s.t isiksuse seadumuste ja vaimsete võimete seos on väga väike või puudub üldse, on siiski mõnin- gaid uurimistulemusi, mis viitavad eripäradele seoses vaimse võimekusega. Nii on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna akadeemilise testi sooritanutele tehtud isiksuseküsimustiku analüüsi tulemuste põhjal (viie aasta tulemu-
Eysencki järgi ja kriminaalne käitumine Eysenck eristas isiksuse kolm baasdimensiooni,komponendti,nimetades neid ekstraversuseks-introvertsuseks,neurosmiks- stabiilsuseks ja psühhosmiks(extraversion,neuroticism,psychoticism).Kuigi nimetatud dimensioonid ei määratle absoluutselt kõiki isiksuse omadusi,moodustub neist põhiline inimese käitumise alus ja individuaalne muster.Isiksuse dimensioonide mõõtmiseks töötas Eysenck välja spetsiaalsed self-report küsimustikud(isiksuse testid). Ekstravertsuse ja neurotismi dimensioone(faktoreid) iseloomustab järgmine joonis: neurotism ambivertsus ekstravertsus introvertsus stabiilsus Ekstravertsus-intravertsus
loomadel, mille tulemusi on üldistatud inimestele. Äärmuslik biheiviorism suhtus inimesse tegelikult dehumaniseerivalt ja käsitles isiksust äärmiselt fragmentaarselt. Isiksuse bioloogilised käsitlused Hans Eysenck (1967, 1982, 1991) leidis oma uurimuste alusel, et isiksuse põhiomadused on kirjeldatavad kahe teineteisest sõltumatu isiksuse põhiomaduste dimensioonidega. Nendeks on introvertsuse - ekstravertsuse dimensioon ja neurotismi - stabiilsuse dimensioon. Kuna dimensioonid on teineteisest sõltumatud, esitatakse neid graafiliselt kahe omavahel ristuva sirglõiguna, millel kummagi dimensiooni põhilised isiksuse omadused võivad olla väljendunud väga erineva intensiivsusega. Eysencki seisukohti on käsitletud ka kui bioloogilist lähenemist isiksusele, eriti seetõttu, et ta oli veendunud isiksuse omaduste pärilikkuses. Enne Esenckit väljendasid bioloogiliselt aluselt
on Robert R. McCrae ja Paul T. Costa. Inimest saab kirjeldada viie suure omadusega: neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus, kusjuures igale inimesele iseloomulik käitumismuster kujuneb välja vastastoimes keskkonnaga. Mida siis ühe või teise omaduse kindlakstegemiseks inimese juures uuritakse? Neurootilisuse (N) kindlakstegemiseks uuritakse ärevust, vaenulikkust, masendust, enesekontrolli, impulsiivsust ja haavatavust. Ekstravertsuse (E) selgitamiseks uuritakse soojust, seltsivust, kehtestavust, aktiivsust, seiklusjanu ja positiivseid emotsioone. Avatust (O) uuritakse fantaasiale, kunstile, tunnetele, tegudele, ideedele ja väärtustele. Sotsiaalsuse (A) määramiseks uuritakse usaldust, siirust, omakasupüüdmatust, järeleandlikkust, tagasihoidlikkust ja osavõtlikkust. Meelekindlus (C) tehakse kindlaks asjatundlikkuse, korralikkuse, kohusetunde,
annaabi.ee 
