stressihormoonid, mis on kahjulikud inimese tervisele. Stress tekib äärmuslikes tingimustes. Selleks võivad olla nii pingeline elukeskkond, töökeskkond kui ka üksindus, haigus ja lähedase kaotus. On olemas ka nn. hea stress, mis viib meid edasi. Selline stress on hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja edasimineku. Pikaajaline stress mõjub organismile halvasti. Meie seas on kahte tüüpi inimesi on ekstraverdid ja introverdid. Ekstraverdid on suhtlusjulged ja väljapoole suunatud inimesed. Nad on vähem tundlikud välismõjude suhtes. Nad oskavad kergemini oma ebaõnnestumisi kompenseerida mõnes teises valdkonnas. Nad saavad kergemini oma ebaõnnestumistest üle. Neil on omane positiivne mõtlemine ja kohene tegutsemine. Ekstraverdid on positiivse ellusuhtumisega ja optimistlikud. Neil on eelsoodumus oodata positiivseid tulemusi kõigis eluvaldkondades. Ekstraverdid ei lange ka masendusse, vaid hakkavad ebaõnnestumise
· Ekstravertide ja introvertide üks ajuosa ülenev retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS) töötab erinevalt · ARAS aktiveerib ajukoort, kontrollib une- ärkveloleku tsüklit · Introvertidel on ajukoore aktiivsus suurem, seetõttu mõjuvad keskkonna ärritused neile tugevamini Optimaalne aktivatsioon Milliseid järeldusi saaks sellest teooriast teha? · Introverdid peaksid eelistama vähem stimuleerivaid ja ärgitavaid olukordi · Ekstraverdid peaksid aktiivselt otsima põnevamaid, stimuleerivamaid olukordi · Introverdid eelistavad keerata raadio natuke vaiksemaks kui ekstraverdid · Ekstraverdid õpivad paremini olukorras, kus nad saavad olla aktiivsed, kõige kohta ise küsida ja avaldada arvamust · Introvert õpib paremini, kui talle asi lahti seletatakse ja temalt erilist aktiivsust ei oodata Eysencki teooria vastamata küsimused · Teooria ei seleta kõiki introvertide ja
ebaõnnestumise ees, vaid selle pärast, et ma kuulun seda tüüpi inimeste alla, keda nimetatakse introvertideks. Et minu juttu mõista on vaja teada, kes üldse on introverdid? Introverdid ei ole lihtsalt häbelikud inimesed. Introvert olemine on midagi muud. Introvert olemine tähendab üht moodi seletades seda, et inimene on kõige produktiivsem ja rohkem nö elus, kui ta on vaiksemas keskkonnas koos iseenda mõtetega. Samal ajal kui ekstraverdid on seda pigem inimeste seltsis. Introverdid vajavad palju aega iseenda mõtete jaoks ja ei nad ei istu alati nurgas ja ei nohise seal. Introverdiks olemise põhiprobleem on selles, et iga kord kui keegi vihjab sellele, et oleme liiga vaiksed, häbelikud või tagasihoidlikud, proovime me pugeda enda nahast välja ja üritada olla rohkem ekstravertsed. Aga iga kord kui mina isiklikult seda teen, tunnen, et see on vale ja et introverdid on tegelikult suurepärased just sellisena nagu nad on
6. Temperament ja isiksuse tüüp - Introvertide tundlikkus on üldjuhul kõrgem kui ekstravertidel; - introvertide taju on kestva aja vältel püsivam, kontsentreeritum; - introverdid eelistavad tajuda suhteliselt keerulisemaid kujundeid ja ümbrust kui ekstraverdid, ekstraverdid otsivad aga vaheldust ja stimulatsiooni; - kunstnikutüüp iseloomustab objekti oma tajukirjeldustes pigem üldiste formaalsete tunnuste, kontrasti ja varjutuste alusel, täppisteadlased kalduvad kirjeldama detaile, püüdes objektiivse täpsuse poole;
Cattellil kuusteist, Goldbergil, McCrae`l ja Costal viis faktorit, milleks on ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus, neurootilisus ja avatus. Kõrge ekstravertsuse määraga inimesi iseloomustatakse kõige sagedamini kui väga seltskondlikke inimesi. Nad on jutukad, südamlikud, rõõmsameelsed, sõbralikud, vastutulelikud ja armastavad teisi inimesi. Neil on rohkem lähedasi sõpru kui introvertsetel inimestel ja ka vaba aega meeldib neile veeta teiste inimeste keskel. Ekstraverdid on aktiivsed, hästi kohanevad, optimistlikud, entusiastlikud ja seiklushimulised. On leitud, et ekstravertsetel inimestel on enamasti ülekaalus positiivsed emotsioonid. Vaatamata seltskondlikkusele on ekstravertsed inimesed küllalt auahned, vahel agressiivsed ja dominantsed. Ekstravertsete inimeste kohta on varem leitud, et võrreldes introvertsete inimestega on nad tööalaselt edukamad. Kõrge ekstravertsuse määr soodustab igati ka grupitööd, sest on leitud, et
arust peitub sellise suhtluse taga 2 motiivi: endapõhised ja sotsiaalsusel põhinevad motiivid. Need, kel ei õnnestu neid tavasuhtluses rakendada, kipuvad seda tegema interneti vahendusel. On leitud, et ,,oma mina" väljendamine ja ümbruskonna poolt heakskiitu saada, on inimese heaolu nimel väga tähtsal kohal. Ben-Artzi´i ja Hamburgeri (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit Hamburger, Ben-Artzi, 2000) poolt on tõestatud, et ekstraverdid, introverdid, neurootikud ja mitteneurootikud kasutavad erinevaid teenuseid internetis. Spekuleeritakse, et jututubade kasutajad on põhiliselt introverdid ja neurootikud, kuna internetis on kergem ,,oma mina" väljendada, samas kui ekstraverdid ja mitteneurootikud seda traditsioonilisel viisil teevad. Uurimismeetodist rääkides, oli 40 küsitletut hi-tech tootajat (19 meest ja 21 naist), kes kirjeldasid end kui jututoa kasutajaid. 20-32 aastased osalesid jututoa aruteludes 20 minutit
1997.a suri Eysenck Londonis ajukasvajasse. 1951.a Eysenck koos oma abilise Donald Prelliga järeldasid katsete põhjal, et neurootilisus on kõrgelt mõjutatud pärilikkusest. Eysencki isiksuseteeoria Eysencki oli seisukohal, et isiksuse kirjeldamiseks piisab ainult kahest tegurist: ekstravertsusest introvertsusest ja emotsionaalsest stabiilsusest neurootilisusest. Eysencki järgi on ekstravertidel aju erutustase madalam kui introvertidel. Üldiselt proovivad ekstraverdid käituda moel, mis nende aju erutuse taset tõstaks, introverdid vastupidiselt püüavad liigselt erutavaid väliseid stiimuleid vältida või vähendada. Esimesed käivad rohkem väljas, teised seevastu on rohkem kodus. Introvert on Eysencki järgi tagasihoidlik ja kinnine, ''sissepoole'' pöördunud isik. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru on tal vähem kui ekstraverdil, kuid tema sõprus on tugevam ja andunum
tervis.Reaalsusprintsiip. 50. SUPEREGO- inimeses eeskujude,väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla.Südametunnistus. ÄJ-1-P-E-Tar 51. Muutlik intelligentsus- mõtlemise kiirus ja probleemilahendamise paindlikkus; seotud neuroloogilise arenguga; vanusega vähenev. 52. Kristalliseerunud intelligentsus- informatsiooni, vilumuste, strateegiate hoidla; sõltuvus keskkonnast; vanusega kasvav. 53. Ekstraverdid- otsivad ergutavaid mõjureid, sensoorsetele stiimulitele vähem vastvõtlikud (vajavad stiimulite vaheldust, valu taluvus.), töises tegevuses soov pigem vaheldusrikkusele. 54. Introverdid- ergutav mõjub ebasoodsalt, elavad ärritusi intensiivsemalt üle (püüd vältida ülierutuvaid olukordi,seisundit), tundlikumad sensoorsete stiimulite suhtes (tundlikumad valu suhtes), töises tegevuses soov pigem stabiilsuse järele. 55
SUHTLEMINE Mõned inimesed on introverdid teised ekstraverdid. Kui ollakse seltskonnas, siis on enamasti inimesed, kes veavad vestlust edasi ja teised, kes lähevad lihtsalt kaasa või vaikselt kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti.
vastavalt grupis olevatele isiksuseomadustele ka sellele grupile sobiv ülesanne. Arutelu Organisatsiooniline sooritus on lisaks ühe inimese panusele üha enam ka kollektiivne pingutus. See uurimus ongi tegelenud sellega, et millistest isiksuseomadustest koosneb inimene ja et milliste omadustega inimesi valida konkreetse töösoorituse tarbeks. Meie tulemused näitavad, et ülesanded, kus on tarvis erinevaid oskusi ja kus on samas madal seotus teiste grupiliikmetega on ekstraverdid edukad. Üks uurimuse tulemus on ka see, et see aitab paremini jaotada ressurssi (õiged tööülesanded sobivatele isiksustele). Uurimuse teoreetiline panus on see, et see annab võimaluse praktiliseks rakenduseks- kuidas komplekteerida töögruppe, milliseid ülesandeid millistele gruppidele anda. Valida meeskond vastavalt ülesande tüübile ja grupi koosseisule. Inimeste gruppides ümberpaigutamine võib ka aidata parandada tulemusi.
"Sina?" Muidugi mitte! Tagareast kostab Bobose enesekindel hääl: "Ma ju ütlesin, et sul pole vaja muretseda." Vestus ja zestid Kreeklane ei saa rääkida, kui ta käed on kinni, ja vaikne hääl on sellel kreeklasel, keda on kuulda vaid üle tänava. Kahe sõbralikult vestleva kreeklase jutt kõlab nii, nagu oleks nad valmis teineteist ära tapma, ja lõbutsevate kreeklaste ülevoolavat seltskonda võiks nimetada hurdakarjaks, kes on just silmanud rebast. Kuna nad on iseloomult suured ekstraverdid, puhkevad ägedad arutelud mis tahes päevakajalistel teemadel- esikohal on poliitika. Keskmisel kreeklasel on kindlad vaated igas asjas. Kreeklasel meeldib kuulata iseennast rääkimas ja kui ta jutt teda kaasa haarab, võivad ta liialdused ja julged üldistused kergesti eksideele viia. Tavad ja traditsioonid Kreekas usuvad kõik kurja silma jõusse, olgu vastuväited millised tahes. Traditsioonide ja ebausu segu annab end tunda kreeklaste elu paljudes tahkudes. Näiteks ei julge
mõtetesse objektist, mis suudab vajadusi rahuldada; leida objekt Idi vajaudtse rahuldamiseks, arvestada Superego’ga. Superego – keeldude internaliseerimine, süütunde osa käitumise regulatsioonis, isiksuse moraalne pool. Elu- ja surmainstinkt : libido (seksuaalenergia-> eluks seotud vajalike instinktide energia) ; pinge vähenemine vajaduste rahuldamise teel) JUNG - arhetüübid - introverdid, ekstraverdid. enda aktiviseerimine. kalduvus teatud viisil emotsionaalselt reageerida; salvestatud oli emotsioon, mis tüüpiliselt seostud tajutud sündmustega (nt lapse reaktsioon emale) The persona - mask – osa individuaalsusest varjatud, osa isiksusest jääb maski taha Anima – naiselik alge mehes Animus – maskuliinne komponent naistes Varu (the shadow) – isiksuse tume pool, agressiivsed tendentsid inimeses; selle pojitseerimine
1. Anima naiselik alge mehes 2. Animus maskuliinne komponent naistes 3. Varu (the shadow) isiksuse tume pool, agressiivsed tendentsid inimeses; selle pojitseerimine maailmale (deemonid, kurat jne); ühiskonnavaenulikkuse tõttu alla surutud; Mina (the Self) seotud individuatsiooniga, isiksuse eri komponentide sünteesimine; vajadus terviklikkuse järele; avastada komponendid ja siduda need harmooniliseks tervikuks introverdid, ekstraverdid. enda aktiviseerimine. kalduvus teatud viisil emotsionaalselt reageerida; salvestatud oli emotsioon, mis tüüpiliselt seostud tajutud sündmustega (nt lapse reaktsioon emale) Adler - Kompensatsioon (näiteks pimedatel areneb eriti hea kuulmismeel),ülekompensatsioon (keerad oma nõrkuse tugevuseks) - Alaväärsustunne motiveeris või blokeeris isiksuslikku kasvu (inferiority complex)
29. Põhiemotsioonid. Õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. 30. Emotsionaalsed seisundid. Meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. 31. Mis on isiksus? Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid. 32. Hans Eysencki isiksuseteooria (võrdle/kirjelda kahte paari: ekstravertsus introvertsus ja emotsionaalset stabiilsust neurootilisust). Eysencki järgi on ekstravertidel aju erutustase madalam kui introvertidel. Ekstraverdid käituvad viisil, mis nende aju erutust tõstakse, introverdid seevastu püüavad liigselt erutavaid väliseid stiimuleid vältida või vähendada. Ekstraverdid lõputsevad, käivad väljas jne, aga introverdid lähevad koju ja loevad raamatut.INTROVERDID: on tagasihoidlikud ja kinnised, oma sisemaailma poole pööratud. Ta avab ennast ainult headele sõpradele. Sõpru ei ole tal palju, kuid tema sõprus on tugev ja andunud.
elu ja sotsiaalsete suhetega. Ekstravertsus - seadumus koguda positiivseid emotsioone. Introvertsus ja ekstravertsus on seotud ajukoore aktiivsusega. Introvertidel on ajukoor väga aktiivne ning nad soovivad välist aktiivsust vähendada. Ekstravertidel on ajukoore aktiivsusaste madal ja nad otsivad välist erutust, suhtlemist teiste inimesega. See joon väljendab nende põhierinevust, millest lähtudes hakkab inimene otsima talle omast keskkonda . Näit. ekstraverdid eelistavad rahvarohkeid kogunemisi, nad on aktiivsed, enesekindlad, jutukad. Introverdid eelistavad üksindust ja see ei tee neid õnnetuks. 1 Isiksus_majanduskool Avatus kogemusele seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Avatud inimesed on ebakonventsionaalsemad, paindlikku mõtlemisega, võtavad hõlpsasti omaks uusi ideid ja tundeid, mittetraditsioonilisi väärtusi. Suletud inimesed on konservatiivid, kes eelistavad vaha ja
suhtes, pimedusadaptsioon kiirem. Meestel: kuulmislävi kõrgem, heledas valguses parem nägemisteravus, ruumi- ja kujunditaju parem, peitepilte lahendavad paremini, testosterooni sisalduse suurenemisel suureneb keskendumisvõime ja ruumis orienteerumise võime. 6. Temperament ja isiksuse tüüp introvertide tundlikkus on üldjuhul kõrgem, taju on kestva aja vältel püsivam, keskendunum, eelistavad tajuda suhteliselt keerulisemaid kujundeid ja ümbrust kui ekstraverdid, kes otsivad vaheldust ja stimulatsiooni. - kunstnikutüüp on oma kirjeldustes üldised ja tajuvad kontraste, täppisteadlased on oma kirjeldustes detailsed. - taju sõltub oluliselt isiksuse kognitiivsest stiilist. Väärtaju ehk illusioonid: ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui nad on tegelikkuses. Inimese tajumine (Inimene kui sotsiaalse taju objekt): Võrreldes esemete ja nähtuste tajumisega on inimese tajumine sotsiaalses kontekstis
tunnetest ära lõigatud. Sügavaid hingetõmbeid seostatakse tunnete ja tegevusega. Igapäevaste asjaajamiste keskel võiks korraks aja maha võtta ja uurida kuidas te hingate ja mida parasjagu tunnete. Hingamisrütmi muutes saab sageli ka oma enesetunnet muuta. Välimus Välimuses avaldub inimese suhtumine endasse, aga ka kaasinimestesse. Inimene võib valida, milliseid riideid või jalatseid ta kannab, kuidas soengut teha, millist parfüümi kasutada. Ekstraverdid ja avatud inimesed eelistavad heledamaid ja kirevaid toone. Nn. Võimuka riietusega püütakse endast jätta otsustuskindla inimese mulje. Vormirõivas sobib niihästi staatuse rõhutamiseks kui ka enda varjamiseks. Sotsiaalsest kuuluvusest ja staatusest kõnelevad nii rõivaste hind tegumood kui ka keha hooldamine, näiteks küünte korrashoid. Teatud liiki rõivastus võib olla märk seksuaalsest kättesaadavusest. Rõivastusega näidatakse üldiselt oma lugupidamist
Psühhoanalüüsis on 2 etappi seksuaaltung ja agressiivsustung, ta ideid mõjutas I maailmasõda. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus libiido on inimese vaimne energia. Vaimne energia väljaspool ekstravert, vaimne energia sees introvert. Vastasseisud tulevad sellest, et nähakse teineteise juures negatiivseid külgi. 4 alatüüpi : mõtlev, tunduv, aistiv ja intuitiivne. Jagas terved inimesed ekstra- ja introvertideks. Ekstraverdid võivad kaotada sideme sisemaailmaga ja vastupidi. Arengu eesmärk on endas saavutada kõik 4 tüüpi. Sarnasusõpetus inimmõistusel erinevad kihid. Suur osa on kollektiivsest alateadvusest moodustunud arhetüübid. Persona, vari, anima, animus. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks
määratle absoluutselt kõiki isiksuse omadusi, moodustub neist põhiline inimese käitumise alus ja individuaalne muster. Isiksuse dimensioonid e mõõtmiseks töötas Eysenck välja spetsiaalsed self-report küsimustikud (isiksuse testid). Tema poolt leitud isiksuse dimensioonidest 2 (ekstra- introvertsus, neurotism-stabiilsus) kuuluvad nüüdisaegses psühholoogias kõige enam kasutatavasse "viie faktori mudelisse". Ekstravertsus introvertsus à Eysenck leidis, et ekstraverdid on sotsiaalselt avatud; armastavad suhtlemist; palju sõpru; armastavad põnevust; teatav impulsiivsus; optimistlikud; taluvad hästi valu; sagely kannatamatud; pole alati usaldatavad. Kalduvus agressiivsusele. Introvertne inimene on käitumiselt rahulik, tagasihoidlik, enesevaatlusele kalduv, kinnine ja avameelsust lubab endale ainult intiimses ringis, vähe sõpru; tegevuses väga ettevaatlik; planeeriv; korrapärane; suur enesekontroll; kalduvus pessimismiks; usaldatav.
tuntav. Arvamuse avaldamisega ei tasu kiirustada - alkoholi haihtumine ja aroomi kujunemine nahal võtab aega umbes 20 minutit. Veelgi parem on jälgida lõhnamuutusi kogu päeva jooksul ning seejärel otsustada. Saksa psühholoog Joachim Mensing on oma uurimuste põhjal välja toonud ka teatud seose lõhnaeelistuse ja isikuomaduste vahel: 5 Väljapoole suunatud ekstraverdid kalduvad eelistama värskeid puuvilja- ja roheliste taimede lõhnu; Arglikud ja mõtisklevad introverdid - idamaiseid vürtside ja eksootiliste taimede põnevaid kombinatsioone; Elavaloomulised ja vahelduvate meeleoludega inimesed - lillelõhnu. Tänapäeva parfümeeria võimaldab üheaegselt edasi anda ka vastuolulisi teateid ning ühendada samas parfüümis erinevaid isiksuseomadusi. Lõhnatujud Parfüümidel on täheldatud ka seost meeleoluga: Tsitrus - reibas ja elurõõmus;
Sotsiaalne klass ja tervis Uuringud on näidanud, et vaesemates elanikkonna kihtides on inimeste suremus ja paljude haiguste esinemissagedus kõrgem. Sotsiaalsed suhted ja tervis Uuringud on näidanud, et rahuldust pakkuvad suhted (sotsiaalne toetus, social support) tõstavad inimese eluiga ja kaitsevad mitmete haiguste eest. Subjektiivne heaolu e. rahulolu oma eluga e. õnn Uuringud on näidanud, et järgmised tunnused tõstavad inimese subjektiivset heaolu: - isiksus: nt. ekstraverdid on õnnelikumad kui introverdid - perekonnaseis: abielus inimesed on õnnelikumad kui vallalised - sotsiaalne toetus: sotsiaalsete suhete arv ja eriti kvaliteet tõstavad inimese heaolu - kultuuriline päritolu: üldiselt paistab rahvuste järjestus õnnelikkuse alusel olevat selline 1. Lääne-Euroopa ja Põhja Ameerika, 2. Lõuna-Euroopa, 3. Aasia ja Aafrika, 4. Ida-Euroopa. - religioon: religioossed inimese on õnnelikumad kui mitte-religioossed
Ekstravertsuse komponendid viiefaktorilises mudelis Cattelli (tsüklotüümia e heatahtlikkus, surgentsus e domineerivus, parmia e impulsiivsus) Tellegeni käsitluse (positiivne emotsionaalsus; tegutsemisvalmidus; heaolu ja sotsiaalne lähedus). Ekstravertsuse paiknemine interpersonaalsete omaduste ringmudelis ja Depue/Collinsi mudelis Ekstraversuse mõiste muutumine - Jungi ja eysencki järgi ekstravert ka natuke kergemeelne ja ebausaldusväärne. Puudub teistel - Tellegen& Hogan- ekstraverdid ambitsioonikad, töökad - Costa McRae- kehtestav domineeriv Ärevuse ja neurootilisuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid. - Costa& McRae- ärevus, vaenulikkus, masendus -Tellegen- neg emotsionaalsus, stressreaktsioon, võõrandumine - Cloninger- N ja I segu Impulsiivsuse mõõtmine. Gray ja Eysencki ettekujutused ärevuse, impulsiivuse ja ekstravertsuse suhetest.- algselt oli impulsiivsus ekstravertsuse alaomadus, hiljem liikus psühhotismi dimensiooni
vahel positiivne lääne ühiskondades, aga negatiivne arengumaades. · Sotsiaalsed suhted ja tervis - Uuringud on näidanud, et rahuldust pakkuvad suhted (sotsiaalne toetus, social support) tõstavad inimese eluiga ja kaitsevad mitmete haiguste eest. · Subjektiivne heaolu e. rahulolu oma eluga e. õnn - Uuringud on näidanud, et järgmised tunnused tõstavad inimese subjektiivset heaolu: o isiksus: nt. ekstraverdid on õnnelikumad kui introverdid o perekonnaseis: abielus inimesed on õnnelikumad kui vallalised o sotsiaalne toetus: sotsiaalsete suhete arv ja eriti kvaliteet tõstavad inimese heaolu o kultuuriline päritolu: üldiselt paistab rahvuste järjestus õnnelikkuse alusel olevat selline 1. Lääne-Euroopa ja Põhja Ameerika, 2. Lõuna-Euroopa, 3. Aasia ja Aafrika, 4. Ida-Euroopa.
paik.22 Eestis elanikud pole küll teiste eurooplaste ja põhjaameeriklastega võrreldes kõige õnnelikumad, on õnneliku elu valem üldiselt siiski sarnane teiste maade omaga. Rahulolu juured eluga on peamiselt siiski inimeses endas: inimesed, kes väldivad negatiivseid emotsioone ja kalduvad usaldama teisi inimesi, on eluga rohkem rahul, kui need, kes vihastavad ja on teiste inimeste suhtes vaenulikud. 23 Harvaesinev on aga see, et ekstraverdid need, kes kogevad valdavalt positiivseid emotsioone ei ole oma eluga rohkem rahul. 24 Seda suudavad ainult kordusuuringud välja selgitada, kas on hetkel tegemist juhusega või tavapärase Eesti iseloomuga. Samuti leidus interneti artiklist, et tingitult tööle pühendumisest ei jää tänapäeval inimestel aega oma nii öelda pehmete väärtuste täide viimiseks. Teises artiklis küsitleti Ivar Trönerit, kes seletas Eestis elavate inimeste õnnelikkust või
Erinevused Rorschach’i projektiivtesti katses euroopa-ameeriklaste ja hiina-ameeriklaste vahel (1949) kinnitasid mõtlemisviiside erinevust. Joonekatse (rod and frame task). Analüütilistele mõtlejatel välja sõltumatus (field independence) st eristavad objekte neid ümbritsevast väljast vs holistilistel mõtlejatel välja sõltuvus (field dependence) st vaatavad objekte koos neid ümbritsevaga. Ekstraverdid (inimesed, kes pigem häälestavad end teistele) pigem väljast sõltuvad vs introverdid; farmerid (teistest sõltuvad), pigem väljast sõltuvad vs kütid-korilased. Kalvinistid rohkem väljast sõltumatud vs juudid-katoliiklased. Stseeni vaatamises erisused. Kala originaaltaustal – jaapanlased tundsid kala ära suurema tõenäosusega kui ameeriklased. Kas inimesed erinevates kultuurides näevad tõesti maailma erinevalt või ammutavad lihtsalt oma mälust teistsugust infot?
vähemedukas, tundub liiga lakoonilise, isegi primitiivse lähenemisena. Oma töökoha sisekliima tüübiks peaksin lahterdama ta sel juhul keskmiselt eduka-külma-ellujääja ning eduka-sooja- elujõulise vahepeale. Ruusi ja Sarve (Ruus, Sarv 2010) väite järgi, et õpetajad elavad isekeskis ja oma ringis pigem sissepoole, pean meie lasteaeda siin erandlikuks näiteks. Väikese kogukonnana oleme vastastikku pigem ekstraverdid ning elame suuresti just väljapoole. Sissepoole elamine tundub mulle olevat pigem nendele gruppidele omane, kus on suur anonüümsus, kaugenemine, võõrasolek ja muud näiteks suurlinnadele kui kogukondadele omased tunnused. Olen sajaprotsendiliselt nõus, et suuresti loob hea töökliima lasteaias see, kuidas õpetaja lastesse suhtub ja lapsevanemate positiivne tagasiside. Paralleeli tuues võib öelda, et laps on just kui
Toote tarbimisväärtust hinnatakse peale ostmist. Peale ostu on tarbija kas rahul (kui ostetu vastab ootustele ja see salvestatakse mällu) või rahulolematu (ostetu ei vasta ootustele, ostja võib taotleda firmast hüvitust, kaebab tarbijakaitsele, boikoteerib müüjat ja levitab negatiivset infot toote kohta). 4.3 TARBIJAKÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID 4.3.1 Sisemised tegurid 1. Isiksus Psühholoogid jaotavad inimesed erinevatesse tüüpidesse – ekstraverdid ja introverdid. Turundaja peab teadma, et igale tüübile on iseloomulik oma tarbijakäitumine. Järgmises tabelis on näha, mille poolest nad oma tarbimises üksteisest erinevad. Ekstravert Introvert Pöördunud rohkem välismaailma Keskendunud sisemaailma Seltsiv, hea suhtleja Tagasihoidlik, kinnin Sõpru palju Sõpru vähe
Ekstravertsuse ja neurotismi dimensioone(faktoreid) iseloomustab järgmine joonis: neurotism ambivertsus ekstravertsus introvertsus stabiilsus Ekstravertsus-intravertsus Eysenck leidis,et ekstraverdid on sotsiaalselt avatud,sest armastavad teiste inimestega suhelda ja neil on rohkem sõpru ning tuttavaid.Neile meeldib jagada oma kaaslastega mõtteid ja tundmusi ning nad armastavad põnevust.Nende käitumine võub olla impulsiivne,armastavad nalja ja naeravad meeleldi,on tavaliselt optimistlikud,otsivad vaheldust,taluvad hästi valu.Ekstravertidel on kalduvus agressiivsusele.
Introvertset inimest (valdavalt endassetõmbunud, väheseltsiv,oma sisemaailmaga tegemist eeldav isik) iseloomustab keskmisest kõrgem kesknärvisüsteemi erutustase ja aktivatsioon. Nii on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid ( sh ka teatud alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid(realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust , neile mõjub alkohol ebasoodsamalt niigi suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist. Ekstravertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalalm
üleminekuvormid. Tüüpide asemel on mõistlikum paigutada dimensioonidesse, kus saab võimalikuks isiku sujuvaim paigutamine teatud tunnuste ruumi. Jõud- nõrk nn melanhoolik. Tasakaal- tasakaalustamata, nn koleerik. Liikuvus- sangviinik vs flegmaatik. Aktiivsuse eripära- ekstra- ja introvertsus. Carl Gustav Jung. Introvert- endasse tõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailma eelistav- keskmisest kõrgem KNS erutustase e aktivatsioon. Püsivamad keskendumises, mõjub ebasoodsamalt ergutav. Ekstraverdid- realistlikumad, agressiivsemad, seltsivamad, välismaailmale orienteerunud, väsivad vaimsete ül täitmisel. Ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Martindale- loovseisund eeldab ajukoore erutuskollete laia levikut ja väikseid erinevusi erinevate erutuskeskmete vahel- soodustab ja võimaldab ebatavaliste assotsiatsioonide teket, vaimse töö algoritmi. Kõrgema närvitalitluse tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad, aluseks temperamendi väljakujunemisele
Introvertset inimest (valdavalt endassetõmbunud, väheseltsiv,oma sisemaailmaga tegemist eeldav isik) iseloomustab keskmisest kõrgem kesknärvisüsteemi erutustase ja aktivatsioon. Nii on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid ( sh ka teatud alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid(realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust , neile mõjub alkohol ebasoodsamalt – niigi suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist. Ekstravertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalalm
Selline inimtüüpidesse jagamine on populaarne olnud juba aastatuhandeid. Tema teos "Psühholoogilised tüübid" ongi Jungi erinevusõpetus. Jung kasutab ka Freudi mõistet libido (Freudi seksuaalenergia). Jungi libido on laiem, mitte ainult seksuaalne, vaid inimese psüühiline energia. Kui see vaimne energia on inimeses suunatud väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga. Neid tüüpe jaotabki ta selle järgi, kuhu liibido on suunatud. Ekstraverdid head suhtlejad, elavad, hästi kohanevad, pealiskaudsed, tahavad endast head muljet jätta, ei meeldi üksindus, võib olla puudulik enesekriitika võime. Introverdid ei pea lugu rahvakogunemistest, tundliku ja sügava sisemaailmaga, kipuvad olema pessimistlikud, enesekriitilised. Meie tüüpi ühiskonnas on ekstraverdid edukamad. Need kaks tüüpi näevad üksteise juures pigem halbu omadusi. See on ka üks põhjus, miks üldse tekivad maailmas
juurutatud mõtted on leidnud põhjalikuma käsitluse ka teiste poolt. Introvertset inimest (endassetõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailmaga tegemist eelistav isik) isel keskmisest kõrgem kesk-NS (eriti ajukoore) erutustase ehk aktivisatsioon. Introverdid on vastupidavamad püsitähelepanu eeldatavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid (teat alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad isikud, väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini. Otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust, neile mõjub alkohol ebasoodsal niigi madal ajukoore toonus langeb veelgi, põhjustades enesekontrolli alanemist. Nende ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam.
Ego kujuneb alati meie isikliku kogemuse baasil. Erinevusõpetus : käsitleb seda, mille poolest me üksteisest erineme. Kaks põhilist inimtüüpi: ekstravert ja introvert. Jung kasutab ka Freudi mõistet libido (Freudi seksuaalenergia). Jungi libido on laiem, mitte ainult seksuaalne, vaid inimese psüühiline energia. Kui see vaimne energia on inimeses suunatud väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga. · Ekstraverdid head suhtlejad, elavad, hästi kohanevad, pealiskaudsed, tahavad endast head muljet jätta, ei meeldi üksindus, võib olla puudulik enesekriitika võime. · Introverdid ei pea lugu rahvakogunemistest, tundliku ja sügava sisemaailmaga, kipuvad olema pessimistlikud, enesekriitilised. o Jung arvab et need kaks tüüpi on vastandlikud ja näevad üksteises negatiivseid jooni. Jungi teooria on rohkem introvertne.
· Samas on need siiski vaid kaasasündinud tendentsid, mida saab õppimise ja tunnetuse kaudu oluliselt mõjutada Eysencki ekstra- ja introvertsuse teooria · Eysenck (1967) väitis, et aktivatsioon on üks põhilisi mõõteid, mille alusel inimesi eristada saab. Aktivatsiooni madala tasemega ekstravertide kõrval elavad mõõdukast kõrgeni ulatuva aktivatsioonitasemega introverdid · Nende kahe inimgrupi põhiline erinevus ilmneb optimaalse stimulatsiooni saavutamises. Ekstraverdid vajavad keskmiselt rohkem stimulatsiooni kui introverdid. Kuna sotsialiseerumine on aktivatsiooni saamise põhiallikaks, peaksid ekstraverdid selles osas introvertidest aktiivsemad olema · Et introvertidel on pärilik aktivatsiooni mõõdukas või kõrge tase, on nad motiveeritud seda taset kas säilitama või veelgi alandama. Seetõttu väldivad introverdid sotsiaalseid kontakte, et välistada aktivatsiooni edasist tõusu · Eysencki teooria teine telg seostub neurotismi ja stabiilsusega
“ Üle 40-aastane mees ütles: “Temperamendil ja agressiivsusel ei ole seost kuna temperament on inimesel juba noorest peale aga agressiivsus tuleb aastatega.“ Samas ei ole see tõsi, on 65 tehtud katseid imikutega, ning juba selles eas olid erinevad temperamenditüübid ning selle suhe agressiivsusega. „Mõned temperamendid on loomult agressiivsemad ilma, et kavatseks agressivsed olla. nt üldiselt ekstraverdid mõjuvad intensiivsemalt ehk agressiivsemalt kui introverdid,“ ütles kuni 18-aastane noor daam. 19-30-aastane naine ütles, et temperamendi ja agressiivsuse vahel on õrn joon, mida inimene saab talitseda oma enda iseloomu ja ellu suhtumisega. Agressiivsus on pigem halb omadus , ründav jms. Temperamente on inimene, kes on tegelikult lihtsalt elavaloomuline vms, kuid kui õrn piir murdub, võib tulemus olla negatiivne. Temperamentsed inimesed väljendavad
London, Hemingway, Nietzche, aga ka Schopenhauer. Tema teoste menu on siis erispäraliselt erandlikud olukorrad, tema peategelaste eriline sarm ja väga hea dialoog. R kirjeldab ka väga meelsasti värve. Kõik tema kangelased on positiivsed kangelased, aga nende saatus on rõhutatult traagiline. Nad on selliseid üksildlased inimesed, tunduvad passiivsed, aga nad pole ükskõiksed ennast ümbritsevate inimeste suhtes. Sisemiselt on veidikene intravertsed. Kõrvale on toonud ekstraverdid, kes tegevuse arenemise käigus osutuvad üsna tühjadeks nn. Trummilööjad, jutt ja kehahoiak on, aga sisemist võlu pole. Mitmes romaanis on enesetappe. R autorina neid enesetappe ei õigusta, ja ta nimetab seda niisuguseks täielikuks alistumiseks. Tegelastele on iseloomulikuks iroonia, skeptilisus ja mõningane künism. Varasemate romaanide tegelased on rohkem ohvrid, olukordade ja kaaslaste omad. Hiljem on sellised tegelased, kes ennast kaitstes tõstavad käe
üleminekuvormid. Tüüpide asemel on mõistlikum paigutada dimensioonidesse, kus saab võimalikuks isiku sujuvaim paigutamine teatud tunnuste ruumi. Jõud- nõrk nn melanhoolik. Tasakaal- tasakaalustamata, nn koleerik. Liikuvus- sangviinik vs flegmaatik. Aktiivsuse eripära- ekstra- ja introvertsus. Carl Gustav Jung. Introvert- endasse tõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailma eelistav- keskmisest kõrgem KNS erutustase e aktivatsioon. Püsivamad keskendumises, mõjub ebasoodsamalt ergutav. Ekstraverdid- realistlikumad, agressiivsemad, seltsivamad, välismaailmale orienteerunud, väsivad vaimsete ül täitmisel. Ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Martindale- loovseisund eeldab ajukoore erutuskollete laia levikut ja väikseid erinevusi erinevate erutuskeskmete vahel- soodustab ja võimaldab ebatavaliste assotsiatsioonide teket, vaimse töö algoritmi. Kõrgema närvitalitluse tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad, aluseks temperamendi väljakujunemisele
London, Hemingway, Nietzche, aga ka Schopenhauer. Tema teoste menu on siis erispäraliselt erandlikud olukorrad, tema peategelaste eriline sarm ja väga hea dialoog. R kirjeldab ka väga meelsasti värve. Kõik tema kangelased on positiivsed kangelased, aga nende saatus on rõhutatult traagiline. Nad on selliseid üksildlased inimesed, tunduvad passiivsed, aga nad pole ükskõiksed ennast ümbritsevate inimeste suhtes. Sisemiselt on veidikene intravertsed. Kõrvale on toonud ekstraverdid, kes tegevuse arenemise käigus osutuvad üsna tühjadeks nn. Trummilööjad, jutt ja kehahoiak on, aga sisemist võlu pole. Mitmes romaanis on enesetappe. R autorina neid enesetappe ei õigusta, ja ta nimetab seda niisuguseks täielikuks alistumiseks. Tegelastele on iseloomulikuks iroonia, skeptilisus ja mõningane künism. Varasemate romaanide tegelased on rohkem ohvrid, olukordade ja kaaslaste omad. Hiljem on sellised tegelased, kes ennast kaitstes tõstavad käe
Meeste nägemisteravus on naiste omast märgatavalt suurem. Naiste silmad harjuvad pimedaga kiiremini. Naistel on halvem ruumi- ja kujunditaju kui meestel. Ka peitepilte lahendavad mehed paremini. Kontsentratsiooni- ja ruumis orienteerumise võimet suurendab testosterooni sisalduse suurenemine inimorganismis. Inimese taju mõjutab ka see, et millise isiksusega on parajasti tegemist ja milline on selle inimese temperament. Näiteks introverdid on tundlikumad kui ekstraverdid ja introvertide taju võib kesta pikemalt ning see võib olla ka kontsentreeritum. Introverdid tajuvad just keerulisemaid kujundeid ja ümbruskonda kui seda näiteks ekstraverdid, sest nemad otsivad ainult vaheldust ja stimulatsiooni. Kunstnikud tajuvad objektide formaalseid tunnuseid, kontrasti ja varjutusi. Kuid näiteks teadlased kirjeldavad ( vähemalt kalduvad kirjeldama ) detaile just objektiivselt. Taju sõltub näiteks ka veel püüdest
Meeste nägemisteravus on naiste omast märgatavalt suurem. Naiste silmad harjuvad pimedaga kiiremini. Naistel on halvem ruumi- ja kujunditaju kui meestel. Ka peitepilte lahendavad mehed paremini. Kontsentratsiooni- ja ruumis orienteerumise võimet suurendab testosterooni sisalduse suurenemine inimorganismis. Inimese taju mõjutab ka see, et millise isiksusega on parajasti tegemist ja milline on selle inimese temperament. Näiteks introverdid on tundlikumad kui ekstraverdid ja introvertide taju võib kesta pikemalt ning see võib olla ka kontsentreeritum. Introverdid tajuvad just keerulisemaid kujundeid ja ümbruskonda kui seda näiteks ekstraverdid, sest nemad otsivad ainult vaheldust ja stimulatsiooni. Kunstnikud tajuvad objektide formaalseid tunnuseid, kontrasti ja varjutusi. Kuid näiteks teadlased kirjeldavad ( vähemalt kalduvad kirjeldama ) detaile just objektiivselt. Taju sõltub näiteks ka veel püüdest
Meeste nägemisteravus on naiste omast märgatavalt suurem. Naiste silmad harjuvad pimedaga kiiremini. Naistel on halvem ruumi- ja kujunditaju kui meestel. Ka peitepilte lahendavad mehed paremini. Kontsentratsiooni- ja ruumis orienteerumise võimet suurendab testosterooni sisalduse suurenemine inimorganismis. Inimese taju mõjutab ka see, et millise isiksusega on parajasti tegemist ja milline on selle inimese temperament. Näiteks introverdid on tundlikumad kui ekstraverdid ja introvertide taju võib kesta pikemalt ning see võib olla ka kontsentreeritum. Introverdid tajuvad just keerulisemaid kujundeid ja ümbruskonda kui seda näiteks ekstraverdid, sest nemad otsivad ainult vaheldust ja stimulatsiooni. Kunstnikud tajuvad objektide formaalseid tunnuseid, kontrasti ja varjutusi. Kuid näiteks teadlased kirjeldavad ( vähemalt kalduvad kirjeldama ) detaile just objektiivselt. Taju sõltub näiteks ka veel püüdest
annaabi.ee 
