vallutatud Euroopas) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. Muuseas, samasugune olukord valitses ka Stalini võimu all oleval Venemaal. Kasutatud kirjandus: "Üldine kunstiajalugu" - Jaak Kangilaski "Moodsa kunsti ajalugu" - Norbert Lynton Internetileheküljed: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism http://www.htg.tartu.ee/~merill/20s Referaat "Fovism ja teised ekspressionistlikud suunad" Oskar Hoyer KU-2 2006
keskkonnale, muudab inimese seesmiselt tasakaalutuks. Ekspressionistid süüvisid linna koletusliku olemuse paljastamisele; inimene on eemaldunud oma loomulikust keskkonnast ehk loodusest; subjektiivne emotsioon on alaliselt represseeritud – see emotsioon tuleb vabastada (loominguliselt) ja suunata sotsiaalsete piirangute vastu. Freudi mõju: allasurutud tungid, mis vallandusid paisu tagant tõid kaasa katastroofi (maailmasõjad). Ekspressionistlikud jooned kunstis: 1) Sünged (porised) värvid või karjuvad, lausa kriiskavad värvid 2) Tasakaalustamata või nihkes kompositsioon 3) Moonutatud figuurid ja vormid, samas rõhutati just kontuure 4) Hakati kujutama mass-inimest, üksik inimene suure massi keskel, oma tunnetega üksi, sünges olekus, tuima ilmega või hoopis näota kujuna 5) Sageli esineb moonutatust, et olla väljendusjõulisem, ekspressiivsem
Edvard Munch Karmo Kask, Joosep Purde-Prits ● Sündis 12. detsembril 1863 ● Lapsepõlv möödus Norra pealinnas Oslos ● Isa ja õde surid tuberkuloosi ● Elus oli palju surmasid ja raskeid üleelamisi ning ta oli ka ise tihti haige ● Osad maalid olid ekspressionistlikud Karjäär ● Võttis kunstitunde Kuninglikus Kunstiakadeemias, õppis ka vanade kunstnike juures ● Teda juhendas ka üks Norra kuulsaimaid kunstnike- Christian Krohg ● Varasemad tööd olid tugevalt mõjutatud Prantsuse realistlikest kunstivooludest Karjäär ● 1885. aastal läks Munch Pariisi, kus alustas ka mitmed tulevased tippteosed ● 1889. aastal avas Munch Oslos suure näituse ● Sai riigi poolt kolmeks järgnevaks aastaks rahalise toetuse
II maailmasõja ajal sundisid Nõukogude okupatsioonivõimud joonistama Gorit Eesti iseseisvuse ja poliitikute vastaseid poliitilisi karikatuure. 1941-1942, Saksa okupatsiooni algul, oli Gori vangis. Siis joonistas ta Jossif Stalini ja Nõukogude Liidu vastaseid karikatuure. 1944. aasta oktoobris, pärast Eesti taasokupeerimist Nõukogude Liidu poolt, sooritas Gori enesetapu. Loomingust nii plaju, et tema varased teosed olid juugendlikud ning ekspressionistlikud joonistused. I maailmasõja ajal kujunes välja kunstnikule omane piltstiir, mis tungis kõigi ühiskonnaelu külgedeni. Gori karikatuure läbis põlgus harimatute, tuimade ja ahnete uusrikaste vastu. Gori oli oma aja kõige populaarsem karikaturist, kes jõudis luua kokku kuni 40000 joonistust. Joonis 2. Kaluri Miku Joonis 3. Sõdur Sass Joonis 4. Muiked wingus Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia
sünge, igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb koike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja vollanali.) „Üle haudade“, „Sügis“, „Laip rannal“, „Pohmeluslikke mõlgutusi“, „Kohtupäev“ 1937 (maailma probleemid üldisemalt, taunib fasismi, kultuuriväärtuste hoidmine, Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki ) „Poeet“, „Jõuluöös“,Pihtimus kilde“, „Lauliku hommis“, „Surma tants“, „Eleegia“ (kurblaul), „Sügise laul“, „Dies irae“ (vihapäev), „Jumalate hämaras“ 9. Luule väljendub: suuri filosoofilisi üldistusi, ajakriitikad (inimese hingeelu) väljanduselt: kindla vormiline, lakooniline, tabav, Magaja Võib-olla peitub mus päike. Võib-olla kaks või kolm.
ebatüüpiliselt pikk hoovõtuaeg. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. Ja loomine ise on Talvikul kaootiline – kord valmib mitu luuletust järjest, siis pikka aega ei ühtki. Luulekogu "Kohtupäev" on eelmise koguga võrreldes suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseheitlustelt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil on raulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki. Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine , samas on see aga nii eht-talvikulikult irooniline. "Fööniks" on sümboliterohke luuletus, mille iga värsirida avab uue tasandi. Kiht-kihilt koorub lahti midagi uut, mida esialgsel lugemisel ei ole märganud. Valdav on halastus, andeksandmine ja nagu luuletaja ise ütleb – lunastus. Igast värsist õhkub tahtmist edasi minna. Sõja-aastail arreteeriti luuletaja alusetult
klaveripalast koosneva tsükli. 1936. aastal kirjutas Prokovjev lastele mõeldud sümfoonilise muinasjutu "Petja ja hunt" lugejale ja sümfooniaorkestrile. Selles teoses iseloomustab iga tegelast kindel teema, mida alati esitab ka üks ja seesama pill. Prokovjevi muusikas on jälgitavad eri muusikastiilide tunnused. Üldkarakterilt on tema loomingut paigutatud enim neoklassitsismi alla, kuid 1920. aastatel kirjutatud teostes aga väljenduvad ka ekspressionistlikud jooned ning hilise perioodi loomingut iseloomustavad meloodilisus ning eepika. Prokovjev suri samal päeval Jossif Staliniga, 5. märtsil Moskvas. Ta on maetud Novodjevitse kalmistule. Sergei Prokovjev oli viie Stalini preemia laureaat. Sergei Prokovjev Stseen ,,Romeost ja Juliast"
· sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk · meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga · selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale · altari välimise tiibadepaaril on pidulikud, rõõmsamad värvid Maarja kuulutus, Kristuse sünd, taevasseminek · vikerkaarevärvides Kristuse taevasse tõusmine · maalid on ekspressionistlikud maailma jäljendamine on allutatud tunnete väljendamisele · maaliti haigla seinale vaevlevatele patsientidele ALBRECHT DÜRER · mitmekülgne kunstnik ja teadlane graafikatehnika võimaluste avardaja ja nende virtuooslik kasutaja · detailidesse süvenev loodusvaatlus liitub süsteemi ja üldistusega · pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega ilu ideaal mitte antiigist, vaid kaasaegsete inimeste mõõtudest · täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi
kunstikooli loomisest. Temast sai esimene koolijuht ja hinnatud maaliõpetaja. Ühteaegu nii rahutu iseloomu kui ka halveneva tervise tõttu sõitis K. Mägi 1921. aastal Saksamaa kaudu Itaaliasse. Sattunud vaimustuse sealse looduse värviilust. Sündisid kaunid Rooma vaated, Capri maastikud, Veneetsia kanalite kujutised. Laiade nurgeliste pintslilöökidega maalitud töödes on K. Mäe uurijad näinud omapärast Cézanne'i laadi tõlgendust. Ekspressionistlikud tendentsid tulid veelkord esile Obersdorfi motiivides, kus kunstnik peatus tagasiteel. K. Mäe viimane loomeperiood on taas seotud kodumaaga. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Tormiline elu oli murdnud kunstniku tervise. Ta suri 1925. aastal Tartus.
Oli sunnitud emigreeruma Usa'sse, töötas pangas. Melodraama ,,Kuu- Pierrot" Albert Girauld 21 teksti. Seeriatehnika-heliteose aluseks on 12 heliline seeria. Dodekafoonia-12+hääl. Uus viini koolkond- Schönberg ja õpilased Berg ja Webern. Sergei Prokofjev-vene. Peterburi konservatooriumis haridus, pianisti, helilooja ja dirigendina emigreerus usa'sse ja prantsumaale. Naasis NL,kust lahkuda ei lubatud, suri Staliniga ühel päeval. Neoklassitsismi esindaja- ekspressionistlikud jooned, grotesk, sokeerisid vanameelset publikut. Klaveriteostega Debussy kõrval suurkuju. Lavamuusika-8 ooperit. 7 balletti. 7 sümfooniat-1.sümfoonia Haydn'i helikeel, esimene neoklassitsistlik heliteos.
1934. aasta "Loomingu" 6. numbris ilmus Talviku luuletsükkel "Dies irae" (Viha päev), pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega; samal aastal on kirjutatud ka "Jumalate hämaras" (ilmus "Loomingus" aasta lõpul). 1937.a. ilmus temalt luulekogu "Kohtupäev". Eelmise koguga võrreldes on see suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseheitlustelt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki. Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine ("Eleegiliselt", "Milleks mulle tiivad", "Magaja", "Öö"), samas on see aga nii eht-talvikulikult irooniline ("Pihtimuskilde", "Haige", "Lauliku hommik", "Jumalate hämaras"). 1939 algas Maailmasõda, 1940 aga "pöördus maakera itta". Pärast "Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletus. Sõja- aastail elas Talvik koos Betti Alveriga tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. 1945.
tema teatmeteosed kidakeelseks Luuletaja hukkus 1947. aasta juulikuus nõukogude vangistuses LOOMING Tema mitmekülgne lugemus kajastus ka tema loomingus Ta otsib oma varasemates luuleproovides veel terviklikku, stiiliühtset kujundit Ta püüdis oma loomingusse tuua oma maailmanägemust, ideesid, emotsioone ning ekspressionistlikku vormi Ta on saanud oma loomingusse mõjutusi Dantelt, Baudelaire'ilt ja Francois Villionilt Hiljem muutub luuletaja stiil rahulikumaks ja selgemaks ning ekspressionistlikud võtted taanduvad Tema luulest hakkavad kostuma kaduvuse ja surma tunnetamine LOOMINGUNÄITED Tema eluajal ilmus temalt kaks luulekogu "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937) Pärast kohtupäeva avaldas Talvik ainult neli luuletust, käsikirjas on säilinud seitse luuletust ja luulekildu Käsikirja jäi ka tema 1945. aastal kirjutatud "Fööniks" TEISTE ARVAMUSED TEMAST Karl Ristikivi: "...Paljusid Talviku värsse lugedes tundub, nagu oleks tegemist
lubamatu piiril, kuna seadis üksikisiku riigist olulisemaks, samas ei vastandunud nõukogude ideoloogiale 15. Nimetage vähemalt kolm saksa ekspressionistlikku luuletajat. Mis on ekspressionismi tüüpilised tunnusjooned? Ekspressionism vastandub impressionismile ja sümbolismile; katse luua nägemuslikku maailma, kasutatakse industriaalse maailma sümboleid, autor väljendab oma sisemaailma, seos religiooniga, küüniline, nihilistlik, lootusetu; ekspressionistlikud luuletajad: Ernst Stadler, Gottfried Benn, August Stramm 16. Beckett, Ionesco, Genet, Dürrenmatt, Pinter, Stoppard... Mis mõiste alla nad tavaliselt ühendatakse? Absurditeater 17. Mis romaan on tavakäsitluses austerlase Hermann Brochi peateos? Brochi eluaastad? Brochi (1886 1951) peates on ,,Virgiliuse surm" 18. Nimetage kaks ameerika naiskirjanikku, kes seostuvad mõistetega ,,Lõuna gootika" ja ,,grotesk"
1934. aasta "Loomingu" 6. numbris ilmus Talviku luuletsükkel "Dies irae" (Viha päev), pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega; samal aastal on kirjutatud ka "Jumalate hämaras" (ilmus "Loomingus" aasta lõpul). 1937.a. ilmus temalt luulekogu "Kohtupäev". Eelmise koguga võrreldes on see suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseheitlustelt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki. Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine ("Eleegiliselt", "Milleks mulle tiivad", "Magaja", "Öö"), samas on see aga nii eht-talvikulikult irooniline ("Pihtimuskilde", "Haige", "Lauliku hommik", "Jumalate hämaras"). 1939 algas Maailmasõda, 1940 aga "pöördus maakera itta". Pärast "Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletus. Sõja-aastail elas Talvik koos Betti Alveriga tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. 1945
1934. aasta "Loomingu" 6. numbris ilmus Talviku luuletsükkel "Dies irae" (Viha päev), pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega; samal aastal on kirjutatud ka "Jumalate hämaras" (ilmus "Loomingus" aasta lõpul). 1937.a. ilmus temalt luulekogu "Kohtupäev". Eelmise koguga võrreldes on see suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseheitlustelt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki. Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine ("Eleegiliselt", "Milleks mulle tiivad", "Magaja", "Öö"), samas on see aga nii eht-talvikulikult irooniline ("Pihtimuskilde", "Haige", "Lauliku hommik", "Jumalate hämaras"). 1939 algas Maailmasõda, 1940 aga "pöördus maakera itta". Pärast "Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletus. Sõja-aastail elas Talvik koos Betti Alveriga tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. 1945
emotsioonid, deemonlikud jõud. · Esimese maailmasõjaeelne katastroofiaimdus, turvatunde kadumine. Muusika · Üldjoontes on võimalik 20. Sajandi Eurooma muusikaloos eristada 2 voolu: 1. Prantsuse suund , mis hoidis kinni tonaalse harmoonia traditsioonist. Oli huvitatud instrumendi kõlavärvidest. 2. Saksa suund, mis näitab ajaloolist arengut hilisromantilisest muusikakeelest atonaalsuseni, mille ksitlemiseks loodi ka uued tehnilised võtted. · Muusikas avaldusid ekspressionistlikud tendentsid juba Gustav Mahleri sümfooniates ja R. Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekspressionism muusikas alles Arnold Schönbergi loomingus.
Juba tunnustatud pianisti, helilooja ja dirigendina emigreerus ta 1918. aastal USA-sse ja sealt edasi Prantsusmaale. 1936. aastal naasis ta Nõukogude Liitu, kust tal pärast 1938. aastat enam lahkuda ei lubatud. Saatuse iroonia tahtel suri ta Staliniga ühel päeval. LOOMING: Prokofjevi muusikas on järgitavad eri stiilide tunnused, ent nii vormikäsitluselt kui ka üldkarakterilt on teda peetud neoklassitsismi esindajaks. Tema varase perioodi loomingus on tabatavad ekspressionistlikud jooned, eriti grotesk, ja dissoneerivad harmooniad, mis sokeerisid vanameelset publikut. Hiline periood aga paistab silma meloodilisuse ja eepika poolest. Prokofjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõigis zanrides. Avalikkuse tähelepanu äratas ta kõigepealt oma klaveriteostega. Teda on nimetatud Debussy kõrval teiseks suureks novaatoriks 20. sajandi klaverimuusikas. Prokofjev töötas välja oma klaverimängustiili, mida iseloomustab kiire tempo, rütmiline
1910. aastal Berliinis ajakirjas " Der Strum ". Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjaniku idee ja elamuse väljendamist. Tahaplaanile seati inimese sisemised tunded. Ekspressionismi iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid kujundeid. Iseloomulikuks on veel lünklikud ning raskesti mõistetavad tekstid. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Eestis tuntuimad ekspressionistlikud kirjanukud on Bertolt Brecht, Georg Trakl, Georg Heym, Georg Kaiser, Franz Kafka, Marie Under, Gustav Suits, Johannes Barbarus, Friedebert Tuglas. Dadaism Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis Zürichis ning oli valitsevaks aastatel 1916 1922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke,. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis
Ta on erudeeritud ja peene maitsega nõudlik arvustaja, kes püüab mõista ja austada autori kavatsusi. 1934 saab Talvikust Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga; samal aastal ilmus temalt luulekogu "Kohtupäev". Eelmise koguga võrreldes on see suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseheitlustelt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki Talvik usub "...inimese uuestisündi puhtamas iseendas ja maailmas..." (Karl Muru). Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine ("Eleegiliselt", "Milleks mulle tiivad", "Magaja", "Öö"), samas on see aga nii eht-talvikulikult irooniline ("Pihtimuskilde", "Haige", "Lauliku hommik", "Jumalate hämaras"). Rahutu aeg ja maailm kajavad ka Talviku luules. Tsükkel "Dies irae" on tema "...vahetumalt ajakriitiline luulesari..." (K.
Ekspressionism Ekspressionism 20. sajandi alguses ilmus Euroopa kunstiellu uus vool ekspressionism, mis sai alguse Saksa- maal ja Austrias. Selle ilmingud avaldusid juba 19. sajandi lõpus maalikunstnike Vincent van Gogh`i ja Edvard Munch`i maalides (,,Karje"). Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi ilusat hetkemeeleolu või muljet, on ekspressionismis oluline inimese tunnete, mõtete või sisemaailma konfliktide väga intensiivne väljendamine. Muusikasse tulid ekspressionistlikud ilmingud juba Strauss´i ooperites ja Mahleri sümfooniates, kuid selle voolu kõige kuulsam esindaja oli Arnold Schönberg. Arnold Schönberg (1874 1951) oli juudipäritolu Austria helilooja. Võttis Schönberg kasutusele uue nähtuse muusikas atonaalsuse. Atonaalses muusikas loobutakse helistikest, mis muudab teose kõlapildi dissoneerivaks, närviliseks ja ebakindlaks. Helid justkui ei sobi ja kõla hästi kokku. 10a hiljem - Dodekafoonilise teose aluseks on
fovismi esindajaid ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi loomingut. Nii nimetatud ,,ekspressionismi" esimese laine esindajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmituse ,,Die Brücke" (Sild) ning Müncheni grupi ,,Der Blaue Reiter" ('Sinine Ratsanik') ümber koondunud kunstnikuid. Ekspressionismi esimese laine lõpetas 1914. aastal alanud Esimene Maailmasõda. Sõja lõpp tõi enesega kaasa ekspressionismi teise voolu, mis oli eelnevast ühiskonnakriitilisem. Ekspressionistlikud kunstnikud pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme selleks, et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega "poriseid" värve, inimesed ja esemed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Just säärased ekstreemsed meeleolud, olid ekspressionismis kõige populaarsemad. Kõike kujutati dramaatilises valguses
Balletid:"Tulilind" (1910), "Petruska" (1911), "Kevadpühitsus" (1913), Pulcinella (1920). Rühmitus Kuuik.Prantsusmaa heliloojate rühmitus Kuuik kuhu kuulusid Artur Honegger, Darius Milhaud, Freancis Poulenc, Louis Durey, Georges Auric ja Germanie Tailleferre.Nimi saadi ajakirjanduses artikli põhjal.Heliloojaid ühendasid neoklassitsistlikud lähtekohad protest Debyssy stiili vastu.Mehhaaniline liikumine ja linna tõtlik rütm. Ekspressionism. Muusikas avaldusid ekspressionistlikud tendentsid juba G.Mahleri sümfooniates ja R Straussi ooperites. (salomes, elektras), kui täielikult pääses ekspressionism mõjule alles A. Schönbergi loomingus.Arnold (Franz Walter) Schönberg [Schoenberg] (13. september 1874 Viin 13. juuli 1951 Los Angeles), juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20.sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna
· 1928. a. sai lavaküpseks esimene ooper Evald Aava ,,Vikerlased''. Kuulsust võitsid Artur Kappi oratoorium ,,Hiiob'' ja Cyrillus Kreegi ,,Reekviem''. · 1930. a. levis seoses filmikunsti arenguga kerge ajaviitemuusika. Samast zanrist algas Artur Rinne ja Raimond Valgre muusikaline tegevus. · Alates kümnendi keskpagiast võibki rääkida teatrikunstis uuesti maksvusele pääsenud lavastuslikust realismist, mis tõrjus välja senised ekspressionistlikud taotlused. · Ainuvalitsevaks keskuseks kujunes teatrielus Tallinn, kus tegutses kolm suurt kutselist teatrit: ,,Estonia'', Draamateater ja Töölisteater. Eriti silmapaistvat edu saavutas Karl Jungholzi ja hiljem Hanno Kompuse käe all tegutsenud ,,Estonia'', kus toodi lavale ka ooperid ja balletid. Kandvamateks lavajõududeks olid Paul ja Netty Pinna, Hugo Laur, Erna Villmer, Ants Lauter. · Draamateater kasvas välja Paul Sepa erateatrikooli ühinemisest Rändteatriga
Johannes Vares - Barbarus Johannes Vares - Barbarus sündis 1890. aastal Viljandis. Tema kodaniku nimi oli Johannes Vares. Kooli ajal võttis omale varjunime Barbarus, sest õpilastel oli trükisõnades esinemine keelatud. Kirjandusest huvitus ta juba koolipõlves, luges palju ja võttis Pärnu gümnaasiumis õppides osa põrandaalustest kirjanduslikust ringist. Johannes õppis Kiievis arstik ja oli sõjaväearst Esimeses maailmasõjas, hiljem Vabadussõjas. Seepärast pärinevad tema ekspressionistlikud " verest nõretavad " luuletused. Barbaruse esimene suurem ülesastumine oli 1920. aastal Noor-Eesti albumis ilmunud esikkogu " Fata - Morgana " ja 19191. aastal avaldatud " Inimene ja sfinks " olid siurulikud kogud, kus ta luuletas armuelamustest. Nii kevadisi unelmaid, suviseid kirgi, kui ka sügist pohmelust. " Verine sfinks " - ajalaul sõjaoludest. " Suurlinna fragmendid " - ühiskonna heidikutest ja sellest, et ka nemad on inimesed.
seda, mida ta nägi, vaid seda mida ta tundis. 11. Ekspressionismi iseloomulikud jooned: · Väljendas kunstniku tundeid, mõtteid, mis olid enamasti rahutud ja ühiskonnakriitilised. · Maalidel oli dramaatiline valgus · Maalid ei pidanud olema ilusad. Nad tegid just vastupidi ja deformeerisid inimesi ja objekte oma töödes. · Kasutati üldistatud ja nurgelist joonist ning teravaid kontraste ja ,,poriseid" värve. 12. Ekspressionistlikud kunstnikud: Ernst LudwigKirchner, FrancMarc, Vassili Kandinsky, August Macke, Paul Klee, 13. Muutused Eesti kunstielus 20. saj alguses: · Arenes välja rahvuslik kunstielu. · 1919. aastal asutati Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli 20.30. peamine kujundava kunsti õppeasutus. · IXX ja XX sajandivahetus tõi Eestisse postmodernismi ja rahvusromantika. · 1920. aastate kunstis on tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid, mis oli
kunstikoolis ,,Pallas". Algselt läks ta sinna õppima skulptuuri, seda Anton Starkopf´i käe all, ent samas ei jätnud ta unarusse ka graafikat. Koolis äratas Viiralt tähelepanu oma andekuse ja võimekusega osaleda kooli, kui ühingu ,,Pallas" näitustel esinemisega. Koolis leiti, et E.Viiralt vajaks mujal veel täiendust. Ta otsustati saata Dresdenisse. Selleks koguti raha kokku nii õpetajatelt kui ka õpilastelt ning lõpuks suunduski Viiralt soovitatud sihtpunkti. Toona olid Drestenis ekspressionistlikud meeleolud, mis avaldasid mõju ka Eduard Viiraltile. Tartuga võrreldes oli seal hoopis teine ööelu. Viiralt armastas maalida Dresteni loomaaias olnud eksootilisi loomi. Dresteni Kunstiakadeemiat ta aga ei lõpetanud, vaid otsustas siiski tulla tagasi ,,Pallasesse" ning lõpetas selle 1924. aastal skulptori ja graafikuna. Ühe aasta oli ta ka ise ,,Pallase" Kunstikoolis õpetajaks, kuid 1925. a. sai Viiralt Kultuurkapitalilt toetust ning ta sõitis Pariisi, kuhu jäi ka tööle
Moskvasse, kus töötas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Käis 1920, 1923 ja 1926 õpireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27. Eesti NSV teeneline kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964). Loometee algusest (1913-20) pärineb plastilise vormiga joonistusi, varasemad juugendlikud (Kain, 1913, tushsh), hilisemad ekspressionistlikud (Ambuja, 1918-19, Sammuvad aktid, 1920-22, mõlemad pliiats), samas laadis on "Siuru" III albumi illustratsioonid (1919). Ekspressionistlik vormitunnetus ilmneb ka F. Metzneri, E. A. Bourdelle'i ja W. Lehmbrucki loomingust mõjutatud 1920. a-te skulptuurides (pronksreljeef Kurbus, 1924), sealhulgas portreedes (J. Vaher, 1923, graniit; P. Sepp, 1925, pronks). Samal ajal valmisid dünaamilised art deco'likud pronkskujudNaine kalaga (1925)
O'Neilli teatritee. Ta pani aluse moodsale USA näitekirjandusele ning jõudis esimese ameerika autorina maailmalavale. Tema looming võlgneb palju euroopa filosoofiale (Nietzsche, Freud) ja on mõjutstatud sajandialguse euroopa kunstivooludest- selles põimuvad ekspressionism, psühholoogiline realism ja sümbolism. O'Neill äratas laiemat tähelepanu mereteemaliste lühinäidenditega, milleks talle andsid materjali noorusseiklused. Järgnesid jõuliselt teatraalsed ekspressionistlikud draamad: ,,Keiser Jones" ja ,,Karvane ahv". Ekspressionistlikke võtteid kasutab O'Neill ka oma psühholoogilistes draamades, milles luubi alla võetakse keskklassi ameerika perekond ning näidatakse, kuidas suhteid ja saatusi määravad alateadvuses juurduvad kompleksid ja keelatud kired, peidetud pahed ja hukutavad ihad. Tippteoste hulka kuulub ka O'Neilli viimane näidend, julmalt aus autobiograafiline perekonnadraama ,,Pikk päevatee kaob öösse".
hinnatud maaliõpetaja. Tegutses 1919. aastal Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna- Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Ühteaegu nii rahutu iseloomu kui ka halveneva tervise tõttu sõitis K. Mägi 1921. aastal Saksamaa kaudu Itaaliasse. Sattunud vaimustuse sealse looduse värviilust. Sündisid kaunid Rooma vaated, Capri maastikud, Veneetsia kanalite kujutised. Laiade nurgeliste pintslilöökidega maalitud töödes on K. Mäe uurijad näinud omapärast Cézanne'i laadi tõlgendust. Ekspressionistlikud tendentsid tulid veelkord esile Obersdorfi motiivides, kus kunstnik peatus tagasiteel. Ta kirjutab jõulueelsest Roomast: "On niisugune tundmus nagu oleks üle hulga aastate koju jõudnud. Kuigi praegu siin väga ebamugav elada on, siiski tundmus suurepäraline ja tahtmine elada ja midagi veel ära teha -- siin tunnen elul mõtet olema." Pärast "Jumaliku saare" Capri õitsvate puude, lillede, kõrgete kaljude, mere ja "jumalikkude kuuvalgete ööde" jäädvustamise meeletut
mõtisklused elust ja inimeste eesmärkidest 20. Underi luuletuskogude lähivaatlus (näited konkreetsetest luuletustest) - 1917 ,,Sonetid"- pöördeline mõju, armastusest häbenemata, armukirg, intiimsus, lähedus. Nt sonett ,,Ehtides" - 1918 ,,Sinine puri"- endiselt juubeldav, värvikad võrdlused looduse kirjeldamiseks, veidike ülepakutud - 1920ndate algus ,,Verivalla" ja ,,Pärisosa"- ühiskonnakriitilised ja ekspressionistlikud, suure emotsionaalsusega kujutatakse sõda. - 1927 ,,Hääl varjust" elu varjuküljed nt ,,Agulis" - ,,Rõõm ühest ilusast päevast"- helgemas meeleolus luuletused, meeldejäävad looduspildid. - 1929 ,,Õnnevarjutus" ainus ballaadikogu Underilt, ainet nendeks sai rahvaluulest, piiblist oma fantaasiast. Kirjutab tegelaste hingeelust, maalib süngeid ja karme pilte, tunneb kaasa neile, keda elu pole hellitanud. Ta e loe
ka armukirest ja tunnetest, mida tekitav armunutes ümbritsev õitsev loodus ning armastatu puudused ja lähedus (,,Ehtides"). Underi sonett oli emotsionaalne ja sundimatu. Järgmiseks koguks oli ,,Eelõitseng", kus olid tema varasemad, tütarlapselikumad värsid. Seal domineeris veel igatsev meeleolu. Järgmises kogus ,,Sinine puri" kasutas Under värvikaid ja julgeid võrdlusi looduse kirjeldamiseks. Kogud ,,Verivalla", ,,Pärisosa" olid ühiskonnakriitilised ja ekspressionistlikud. Suure emotsionaalsusega kujutatakse nüüd sõda, mis inimestesse hävitavalt mõjub. Järgmised kaks kogu olid vastandlikud. ,,Hääl varjust" kujutab elu varjukülgi, kirjeldatakse muret ja ahistust kui hingeseisundit, maalib süngeid ja karme pilte. ,,Rõõm ühest ilusast päevast" sisaldab helgemas meeleolus luuletusi, maalib meeldejäävaid looduspilte. Ballaadikogu ,,Õnnevarjutus". Under sai ballaadideks ainet: rahvaluulest, piiblist, oma fantaasiast
Kirjanikkude Liidu liige. 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat kokku 12 artiklit ja retsensiooni. Ta on erudeeritud ja peene maitsega nõudlik arvustaja, kes püüab mõista ja austada autori kavatsusi. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga; samal aastal ilmus temalt luulekogu "Kohtupäev". Eelmise koguga võrreldes on see suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseheitlustelt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki Talvik usub "...inimese uuestisündi puhtamas iseendas ja maailmas..." (Karl Muru). Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine ("Eleegiliselt", "Milleks mulle tiivad", "Magaja", "Öö"), samas on see aga nii eht-talvikulikult irooniline ("Pihtimuskilde", "Haige", "Lauliku hommik", "Jumalate hämaras"). Rahutu aeg ja maailm kajavad ka Talviku luules. Tsükkel "Dies irae" on tema "...vahetumalt ajakriitiline luulesari..." (K.
Sünged, võikad elupildid, masendavalt kirjeldatud suurlinn, ühiskonna kritiseerimine · Tehnika sõltub inimesest ta ei suuda sellega kaasa minna ja laguneb. Surma ja enesetapumotiivid. Inimene on tehnika arengu vastu jõuetu. Muutunud väärtuste maailm (jumal, armastus, õiglus, tõde). · Maailma lõpp, sest üks ajastu on lõpule jõudnud · Sõjajärgne süütunne vaenlane on vend ja kaaskannataja Ekspressionistlikud kirjanikud: Marie Under , Henrk Visnapuu DADAISM Modernistlik kirjandusvool, mis tekkis 1916.a. Zürichis ühes kabarees. Dadaistid kasutasid algelisi väljendeid, ebaloogilisi seoseid, ühendasid seoseta sõnu. Lapsekeelsed väljendid. Häälikute ja sõnade suvaline kokkukuhjamine viis absurdini. Nad tahtsid vabaneda vormidest ja mõistuse kontrollist. Iseloomulik: · Mängulisus, mõnitamine, pilkamine · Agressiivne suhtlemine publikuga
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --- * Ratsutav Paar ** Sinine Mägi Wikipedia, Wassily Kandinsky, http://en.wikipedia.org/wiki/Wassily_Kandinsky, 03.12.2011 Oleg Ku, Wassily Kandinsky, http://www.wassilykandinsky.net/, 03.12.2011 järgneval aastal abiellus. Nina oli Vene Kindrali tütar. Just sel ajal muutusid geomeetrilised kujundid tema maalides eriti tugevateks ja esilekerkivateks. Tema vaatevinkel ning ekspressionistlikud ideed aga ei meeldinud paljudele ning tõrjuti reformimisel radikaalide poolt, sest nad pidasid neid liiga individualistlikeks ning väikekodanlikeks. Kandinsky tööd eemaldati Nõukogude muuseumitest aastateks. 1921. aastal kolis Kandinsky tagasi Saksamaale. 1. 5. Bauhaus Peale Saksamaale kolimist Kandinsky võttis vastu Walter Gropius`e kutse õpetada ja anda edasi oma teadmisi Bauhaus`is, mis oli Gropius`e loodud Kõrgem Kunstikool
Ma tean, et su puusad võivad puhkeda nagu puud ja hööritada pöörituseni!“ *** („Variatsioone eternse teema eeterlikult efemeerseile detailidele ettevaatlikus esitluses“) Alliksaare luule on kummaliselt pildilik, sisaldab agressiivseid muljeid ning ebatavalist kujutamist. Tema epiteedid, võrdlused, metafoorid ja muud stiilifiguurid on selgelt ekspressionistlikud ning sürrealistlikud. Luuletuses „Oo!“ on selgelt sees kõlaefekt, sest see põhineb pealkirjaga tähistatud täishääliku kordusel, mida esineb selles luuletuses 56 korda. (Muru, 1987) *** „Ta kirjutab nooruse verega. Ta kirjutab noorusulmade verega. Ta kirjutab looklevale taevale. 14
sümfooniaorkester). Selles teoses ühendab ta Wagneri ooperite emotsionaalse pinge ja Mahleri ja Straussi sümfoonilise orkestratsiooni. Tekst on võetud Taani kirjaniku Jacobseni poeemist, mis räägib kuningas Waldemari ja neiu Tove armastusest. II Üleminekuperiood Shönberg loobub gigantomaaniast ja kirjutab hoopis kammerteoseid. Sellel ega ka järgmisel perioodil ei kirjutanud ta orkestri suurvorme. Küll aga vokaalseid lavalisi suurvorme. Antud perioodil on märgatavad ekspressionistlikud tendentsid. See on vaheetapp atonaalsuseni. Dissonants, sagenevad kromatismid viisid helistikutunnetuse nõrgenemiseni ja lõpuks kadumiseni. Esimese atonaalse teose kirjutas ta 1909 "Kolm klaveripala". Samal aastal kirjutas ta lühiooperi nimega "Ootus". Naisest, kes kujutleb oma kallima tapmist või meenutab seda. Sisemonoloogist ei selgugi, kummaga on tegu. Shönberg avas selle teosega ekspressionistliku teatri uksed. Ooperi muusika lähtub monoloogilise teksti süntaksist
Novellides ka huumorit, muigamine inimlike veidruste üle: nt ,,Puusepp Reos", keda Ann käib kiusamas. Vallaku loomingus puuduvad kired ja afektid, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Lühike novell piirdub krahhiga. Kiretult ja möödapääsmatult vajub inimese elu viltu, pankrot viib kogu vara, lapsed jätavad oma vanemad saatuse hooleks, kurjategija laseb süütu süüdi mõista novellid keskenduvad ühele draagilisele sündmusele. Vallaku ekspressionistlikud jooned tegelase hingeelu varjamine, mille tulemusel jäävad sündmused mõistatuseks, nt Laip metsas. Tähelepanu sotsiaalsete pingete vastu, võtab luubi alla inimese saatuse, elule jalgu jäämine ulaharitlane ja silmahimu. Loodust ja sündmuspaika nägi ta maalikunstniku silmaga, tabades huvitvaid detaile. Laused on energilised ja ruttavad, kujutluspilt vaheldub kiiresti. Need iseloomulikud omadused asetavad ta realistide hulka. Ekspressionismi ja uusromantiline
Muusikaharidus Muusikapedagoogid: Artur Kapp, Heino Eller Populaarsed laulud ja laulude esitajad ,,Armas isamajakene" ehk ,,Vaikne kena kohakene". Loodud arvatavasti 1919. Autor Ferdinand Mühlhausen (1864-1944) sai kuulsaks just selle laulu tõttu. Artur Rinne "Mets mühiseb", "Õrn ööbik" Arhitektuur Eesti Vabariigi ajal ehitati palju, eriti hoogustus ehitustegevus 1930. aastate II poole majandusliku tõusu ajal. Ehitati suurel hulgal koolimaju. Palju hävis tules. Ekspressionistlikud ehitised: EV esimene riiklik ehitis oli Riigikogu hoone (1920-1922). Enne oli seal vangla, mis 1917 hävis. Olevat odavalt ehitatud. Arhitektid: H. Johanson, E. Habermann. Tallinna linnavalitsuse hoone Funktsionalism ehk moodne arhitektuur, mis lähtus praktilisusest: Tallinna Kadrioru staadion Munamäe vaatetorn (1939) Eriti palju funktsionalistlikku oli elamute ehituses (Tähtvere) Esindustraditsionalism (1930-ndate stiil) Presidendi kantseleihoone (nn uusbarokkpalee) Kadriorus 1938.
Veri on rüvetanud elamise maise inimesi tapetakse koidiku valgega... Kärner aga kirjutas nii: Tapp, verine kättemaks, sõdade, nälgade lummutus Maa kaevanud ainsaks on laipade, raibete hauaks, õhk taudi miasmidest moondunud kooljate lauaks. Sest aeluse palavik, viina ja mürkide kummutus. M. Underi ekspressionistlikud luuletused "Appihüüd", "Surm", "Surnute rongkäik", "Laatsarused", "Mardus" jt on enamasti pärit luulekogudest "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923). Valdavaks on hävingu, lootusetuse ja surma meeleolud. Verine kodusõda, rahvahulkade kannatused panid poetessi kannatama koos kannatajatega. Seetõttu jäi Underi naiselik luule kaasatundvaks, siiraks, kuid jõuetuks. Ja jälle vaibuvad kõik verejoad,
jõudis ekspressionism ka pealinna. Kinnistus lavastaja tähtsus. Lavastused pidid olema läbivalt ühtse stiiliga; lavastaja pidigi looma sellise terviku. Iseloomulik rõhutatud rütmilisus. Oluliseks said liikumine, misanstseenid, palju oli järsku, nurgelisust zestikulatsiooni. Palju massistseene. Lavastustel oli iseloomulik hakitud kõnelaad: karjatused, hüüded, kaldumine ekstaatilisusse. Elusarnasust ja olustikulisust välditi. Ekspressionistlik draama on seisundidraama! Ekspressionistlikud lavastajad: väga radikaalsed Leopold Jessner, kes kasutas ekspressionismi klassikalise dramaturgia peal ja Jürgen Fehling, kes lavastas kaasaegset dramaturgiat. Jessner kasutas lagedat lava, mis oli jaotatud erinevatel kõrgustel asuvateks mängupindadeks, mida ühendavad trepid. Nn jessneri trepp. Misanstseenid erinevatel tasapindadel. Väga visuaalne teater. Valgustus oli väga oluline ja seda kasutati lavastuse rütmi markeerimisel. Tihti rakendati
samanimelise kunstikooli loomisest. Temast sai esimene koolijuht ja hinnatud maaliõpetaja. Ühteaegu nii rahutu iseloomu kui ka halveneva tervise tõttu sõitis K. Mägi 1921. aastal Saksamaa kaudu Itaaliasse. Sattunud vaimustuse sealse looduse värviilust. Sündisid kaunid Rooma vaated, Capri maastikud, Veneetsia kanalite kujutised. Laiade nurgeliste pintslilöökidega maalitud töödes on K. Mäe uurijad näinud omapärast Cézanne’i laadi tõlgendust. Ekspressionistlikud tendentsid tulid veelkord esile Obersdorfi motiivides, kus kunstnik peatus tagasiteel. K. Mäe viimane loomeperiood on taas seotud kodumaaga. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Tormiline elu oli murdnud kunstniku tervise. Ta suri 1925. aastal Tartus. Jaan Koort alustas maalijana, kuid kujunes Pariisis skulptoriks. Arenes Auguste Rodini mõju alt Emile Antoine Bourdelle`i ekspressiivsema laadi poole
õppemaks e, vene, saksa, soome professorid) Kuulsaimad teadlased: I rektor J.Kõpp L.Puusepp neurokirurgia T.Lippmaa taimkatte klassifitseerimine J.V. Veske keeleuuendus G. Suits kirjandusteadus Teised kõrgkoolid 1930.a Tallinna tehnikainstituut (insenerid) Riigi Kõrgem Kunstikool - tarbekunst Tallinna Konservatoorium Tartu Kõrgem Kunstikool "Pallas" - graafika, maal, skulptuur) K. Mägi (ekspressionistlikud maastikud), A. Starkopf (skulptuur, kooli juhataja), N. Triik, E. Wiiralt jt Kutseliste teatrite areng "Estonia" algupärane ballett E.Kapp "Vanemuine" sõna- ja tantsulavastused Estonia tetrimaja valmis 1913. a üldrahvaliku pingutuse tulemusena 1944. a märtsipommitamise ajal puhkes hoones tulekahju. Pärast sõda hoone taastati 1906. aastal avati juugendstiilis teatrimaja. Kutselise "Vanemuise"
aastate teisel poolel ka proosa. Visnapuu meelest tulekul uus realism, kus oluline sisu, tendents. Tuglas leiab aga, et senine eesti küla- ja agulirealism ei puuduta hingelisi ega filosoofilise küsimusi. Kivikas kutsub üles looma uut tüüpi naturalistlikke teoseid. Tõlge: ajaviitekirjandus, õnneks ka Dante, Sophokles, Shakespeare, Goethe, Schiller. Teoseid 20. aastaist: sümbolistlikud novellid by Tuglas & Gailit, ka Tammsaare. Ekspressionistlikud jutustused by Metsanurk, Kivikas. Realism erinev, kergem, kunstilisem. Lutsu Paunvere-värk, tipp on ,,Kõrboja peremees" ning T&Õ alustamine by Tammsaare. Jakobsoni ,,Vaeste-Patuste alev", Gailiti ,,Nipernaadi". Näitekirjandus: 1912-15 juba Vilde ,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd", Kitzberg ,,Libahunt", ,,Kauka jumal", Lutsu ,,Kapsapää". Kutselised teatrid juba Estonia, Vanemuine, Endla, Tallinna Draamateater. Töötasid ka Pinna Rahvateater, töölisteatris ja Ugala Viljandis.
Richard Uutmaa: ,,Rukkilõikajad" Johannes Võerahansu: ,,Maastik hanedega" Eduard Viiralt: ,,Põrgu", ,,Virve". Tema töödes esines rahutus ja mitmekesisus. 30-datel toimus tema töödes rahunemine. Eklektiline ja fantaasiaküllane linna kujutamine jäi möödanikku. Kujutas loomi, näiteks ,,Lamav tiiger". Toimus stiililine rahunemine. Hando Mugasto tegi puugravüüre. Kristjan Raud Jaan Koort ja Anton Starkopf olid juhtivateks skulptoriteks. Tugevad ekspressionistlikud mõjud. Üleminel oli sujuvam. Koot oli ekspressionismist vähem mõjutatud ning 30-datel muutus tema kunst veidi pehmemaks. Hakati kujutama maaelu, maa temaatikat. 30-datel pöörati suuremat rõhku kunstniku oma stiilile. Tähtsusmati ka talutööliste töö kujutamist. ARHITEKTUUR Kolm põlvkonda: 1. Riialaste põlvkond õppinud Riias. See oli kõige vanem põlvkond. Õpiti Riias, kuna Eestis polnud veel võimalik arhitektuuri õppida. Eugen Haaggerman ja ..
on musta värviga valgel taustal. Maaliline hoog ja vabadus meenutavad hiina ja jaapani kalligraafiat, kuid palju kordi suuremas formaadis. Franz Kline (1910 - 1962): Merce C (1961) ● MARK ROTHKO (1903-1970) Abstraktseteks ekspressionistideks nimetatute hulgas on aga palju selliseid, kes tublisti erinevad Pollockist ja De Kooningist, näiteks pole nad tegevusmaalijad või pole isegi eriti ekspressionistlikud, küll aga abstraktsed. Viimaste esindajaks on Mark Rothko. Rothko alustas küll Gorky tüüpi ekspressionistlik-sürrealistlikus laadis, kuid 1947. aastal jõudis oma küpse stiilini. Suurel ühevärvilisel pinnal näeb tavaliselt kolme ebamääraste hajuvate servadega nelinurkset värvitriipu või vööndit, mis pilvetaoliselt hõljudes loovad kummalise ruumitunde. Sageli toon-toonis värvilaigud näivad olevat täidetud sisemise valgusega ja
Päts ja E. Võrk. 1928sai lavaküpseks esimene ooper Evald Aava „Vikerlased“, A. Kappi oratoorim „Hiibo“ ja C. Kreegi „Reekviem“ 1930 said kuulsaks filmikunti muusika ja grammofoonplaadid kuid hiljem mängiti orkestites rohkesti filmimuusikat. Algas A. Rinne ja R. Valgre muusikaline tegevus TEATRIKUNST Alguses valitses teatrikuntsi suudades kaos- eksprimenteeriti palju kui 1930a pääses esile realism mis tõrjus välja tol aegsed ekspressionistlikud taotlused. (Rahvale meeldisid väga algsed katsetused) Peamiseks keskuseks oli Tallinn oma „Estonia“ (K. Jugholz ja H. Kompus), Draamateatri ja Töölisteatriga. Lavale toodi operette, oopereid ja ballette. Draamateater pühendas erilist tähelepanu eesti algupärandi lavastamisele ja statsionaaride puudumisele kuni 1939a. Tuntus näitlejad olid L. Reiman, A.Teetsov, R. Tarmo, M. Mölder.
FRANZ KLINE (1910-1962) Franz Kline sai tuntuks laiade, mahlaste ja energiliste pintslitõmmetega, millest efektsemad on musta värviga valgel taustal. Maaliline hoog ja vabadus meenutavad hiina ja jaapani kalligraafiat, kuid palju kordi suuremas formaadis. MARK ROTHKO (1903-1970) Abstraktseteks ekspressionistideks nimetatute hulgas on aga palju selliseid, kes tublisti erinevad Pollockist ja De Kooningist, näiteks pole nad tegevusmaalijad või pole isegi eriti ekspressionistlikud, küll aga abstraktsed. Viimaste esindajaks on Mark Rothko. Rothko alustas küll Gorky tüüpi ekspressionistlik-sürrealistlikus laadis, kuid 1947. aastal jõudis oma küpse stiilini. Suurel ühevärvilisel pinnal näeb tavaliselt kolme ebamääraste hajuvate servadega nelinurkset värvitriipu või vööndit, mis pilvetaoliselt hõljudes loovad kummalise ruumitunde. Sageli toon-toonis värvilaigud näivad olevat täidetud sisemise
FRANZ KLINE (1910-1962) Franz Kline sai tuntuks laiade, mahlaste ja energiliste pintslitõmmetega, millest efektsemad on musta värviga valgel taustal. Maaliline hoog ja vabadus meenutavad hiina ja jaapani kalligraafiat, kuid palju kordi suuremas formaadis. MARK ROTHKO (1903-1970) Abstraktseteks ekspressionistideks nimetatute hulgas on aga palju selliseid, kes tublisti erinevad Pollockist ja De Kooningist, näiteks pole nad tegevusmaalijad või pole isegi eriti ekspressionistlikud, küll aga abstraktsed. Viimaste esindajaks on Mark Rothko. Rothko alustas küll Gorky tüüpi ekspressionistlik-sürrealistlikus laadis, kuid 1947. aastal jõudis oma küpse stiilini. Suurel ühevärvilisel pinnal näeb tavaliselt kolme ebamääraste hajuvate servadega nelinurkset värvitriipu või vööndit, mis pilvetaoliselt hõljudes loovad kummalise ruumitunde. Sageli toon-toonis värvilaigud näivad olevat täidetud sisemise valgusega ja
annaabi.ee 
