XX sajandi muusika (0)

XX sajandi muusika
20. SAJANDI MUUSIKA Üldised arengujooned 20. sajandil ei kujunenud enam välja ühtset ajastustiili. Kuni selle ajani oli muusikas valitse- nud korraga üks stiil, mis oli iseloomulik ühe ja sama ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17. saj ja 18. saj I pool), klassitsism (18. saj II pool), romantism (19. saj). 20. sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus . Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla muusikavooluga, vaid kasutanud oma loomingus erinevaid stiilivõtteid või loobunud neist üldse, luues isikupärase kordumatu helikeele. 20. saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism , impressionism , ekspressionism ja neoklassitsism .
20. saj keskel jõudis muusikasse avangardism, mis tõi kaasa täiesti uudsed heliloomingu- tehnikad . Sellele järgnes 1960. aastatel minimalism. II maailmasõja järgset muusikat kuni tänaseni nimetatakse nüüdismuusikaks.
Impressionism
Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. sajandi viimasel kolmandikul. Uue mõtteviisiga kunstnikud püüdsid jäädvustada lõuendile oma muljet ümbritsevast loodusest, valguse ja varju värelusi, värvide muutusi päeva kulgedes ja hetkemeeleolu. Claude Monet` maal „Impressioon. Tõusev päike.“ oli uue voolu üks esimesi tähelepanu väärivaid teoseid ja sellest tulenes ka stiili nimetus. Impressioon prantsuse keeles on mulje. Impressionistlik kunst püüabki edasi anda hetkemeeleolusid ja muljet, mitte reaalset tegelikkust või roman- tismile omast tunnetesügavust, suuri kontraste ja kirgi. Tugevatele intensiivsetele värvidele eelistati pastelseid toone või sillerdavat koloriiti, kujutati peeni nüansse, valguse ja varju mängu. Impressionistlikule maalile viitavad ka sulanduvad värvid, hägused piirjooned, pisut udune üldpilt. Muusikasse jõudis impressionism 19. sajandi lõpus, ikka Prantsusmaal. Ka muusikas sai oluliseks meeleolupildi loomine.Suurt tähelepanu pöörati kõlavärvidele ja peentele nüanssidele. Esikohal ei olnud enam selgepiiriline meloodia, vaid helide kooskõlad ja kõlavärvid (nagu värvilaigud maalikunstis). Ka muusikas tekib sageli justkui pisut udune kõlapilt, kui erinevad helid kokku sulavad. Heliloojad said sageli inspiratsiooni loodusest ja kirjutasid programmilist muusikat.
Claude Debussy ( 1862 – 1918) oli prantsuse helilooja , impressionismi rajaja ning kõige kuulsam esindaja muusikas. Esimene ja ühtlasi üks helilooja kuulsam impressionistlikus stiilis teos oli sümfooniline prelüüd „ Fauni pärast-lõuna“, inspireeritud Mallarme luulest . Teos algab isepäiselt kulgeva viisiga , mida mängib Faun (mütoloogiline metsavaim) oma flöödil. Värelevad harfihelid loova mulje suvise pärast-lõuna kuumusest.
Debussy`d inspireeris loodus oma salapära ja iluga ning sellele viitavad ka tema teoste peal- kirjad, näiteks klaveripalad „Kuuvalgus“
Ekspressionism
Ekspressionism 20. sajandi alguses ilmus Euroopa kunstiellu uus vool – ekspressionism, mis sai alguse Saksa- maal ja Austrias. Selle ilmingud avaldusid juba 19. sajandi lõpus maalikunstnike Vincent van Gogh`i ja Edvard Munch `i maalides („Karje“). Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi ilusat hetkemeeleolu või muljet, on ekspressionismis oluline inimese tunnete, mõtete või sisemaailma konfliktide väga intensiivne väljendamine.
Muusikasse tulid ekspressionistlikud ilmingud juba Strauss´i ooperites ja Mahleri sümfooniates, kuid selle voolu kõige kuulsam esindaja oli Arnold Schönberg.
Arnold Schönberg (1874 – 1951) oli juudipäritolu Austria helilooja. Võttis Schönberg kasutusele uue nähtuse muusikas – atonaalsuse. Atonaalses muusikas loobutakse helistikest, mis muudab teose kõlapildi dissoneerivaks, närviliseks ja ebakindlaks. Helid justkui ei sobi ja kõla hästi kokku. 10a hiljem - Dodekafoonilise teose aluseks on kromaatilise helirea 12 noodist koosnev seeria , kuhu noodid on valitud nii, et ükski ei tohi enne korduda, kui teised 11 ei ole kõlanud.
4 loomingu perioodi:
- Tonaalne(-hilisromantika);
- Üleminek atonaalsusele("Kuu- Pierrot ");
- Seeria tehnika periood;
- Mitme stiili koostoime "Ellujäänu Varssavist "
Neoklassitsism
Neoklassitsism 20. sajandi teisel aastakümnel tuli muusikasse uus stiil, mis võttis eeskujuks klassikalised printsiibid (klassitsism – 18. sajandi II pool). Sellest ka nimetus – neoklassitsism (neo – uus). Eesmärgiks lähtuda klassikalise muusika loomise üldistest põhimõtetest. Neoklassitsismi kõige iseloomulikumaks jooneks oli teose kõlapildi ja orkestratsiooni lihtsustumine. Loobuti keerulisest harmooniast, liigsetest kõlavärvidest, suurtest kontrastidest ja ülevoolavast tunneteväljendusest.
Igor Stravinski (1882 – 1971) oli vene päritolu helilooja, kelle loomingus avaldus neoklassitsism ligi 30-aastase loomeperioodi jooksul. "Kuningas Oidipus ", "Kevadpühitsus" Stravinski " Oktett puhkpillidele"
Carl Orff ( 1895 – 1982) oli silmapaistev Saksa helilooja ja dirigent. lõi ainulaadse muusikaõpetuse metoodika, mida kasutatakse palju tänaseni. Orffi muusikat iseloomustavad lihtsad meloodiad ja orkestratsioon ning vanamuusikast inspireeritud vaimsus. Orffi tähtsamad teosed on kolm lavalist kantaati, mis on koondatud triloogiasse „Triumfid“. Neist kõige tuntum ja tänaseni enimesitatav on „Carmina Burana “. 2 teist osa on "Catulli Carmina", " Aphrodite triumf"
Pluralism - stiilide paljunemine
Süvamuusika - klassikaline muusika, mitte ainult klassitsismi, vaid ka keskaja, renessansi, baroki ja romantismi muusikat, paljusid modernistlikke ja postmodernistlikke suundi
Popmuusika, klassika
Džäss - muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i.
Afroameerika muusika - Bluus tekkis 19. sajandi lõpus ja oli algselt mustanahaliste, reeglina füüsilise puudega muusikute vokaalne väljendusvorm, mida saadeti kitarril. Kinnistusid bluusi harmoonilised vormid, millest levinuim on 12-taktilise bluusi vorm.
Töölaulud - laulud, mida laulsid Aafrika päritolu mustanahalised orjad töötegemise juures 17.–19. sajandi orjanduslikus Ameerikas.
Spirituaalid - vaimulik koorilaul, mis kujunes välja Aafrika rituaalsete laulude ja euroopaliku muusika segunemisel.
Gospel - Gospel on üks spirituaali alaliik, mis on sündinud 20. sajandi esimesel veerandil. Gospelkoor laulab oma muredest ja pettumustest, aga ka lootusest ja usust Loojasse. Kogudus vastab koorile, hõigates "Halleluuja!" ja " Aamen !". Gospel on hoogne, rütmi rõhutakse käteplaksutuste ja tantsuliigutustega. Off-beat – rütminihe ettepoole
Bluus - muusikažanr ja stiil, mis kujunes välja ühena afroameerika muusikastiilidest spirituaalide, töölaulude ja ragtime´i kõrval. Kinnistusid bluusi harmoonilised vormid, millest levinuim on 12-taktilise bluusi vorm. Bluusist arenes a rocknroll
Menestrelid - rändmuusikud
Ragtime - sünkopeeritud rütm. Ragtime on üks mitmetest varajase džässi eelkäijatest
Tonaalsus - helistiku olemasolu, mis tähendab muusikalise struktuuri heliklasside funktsionaalset sõltuvust kesksest heliklassist, näiteks toonikast.
Atonaalsus - Tonaalsuse puudumine.
Dodekafoonia - Schönbergi kompositsioonitehnika; Helitoese aluseks on 12-heliline seeria, mis sisaldab oktaavi kõiki pooltoone. Dodekafoonilise teose aluseks on kromaatilise helirea 12 noodist koosnev seeria, kuhu noodid on valitud nii, et ükski ei tohi enne korduda, kui teised 11 ei ole kõlanud.
Serialism - seeriaks on organiseeritud peale helikõrguste ka rütm, dünaamika ja artikultuur. Nt. Boulez
Elektronmuusika - helide elektrooniline tõõtlemine. Nt. Stockhausen
Minimalism - Võimalikult väheste vahendite kasutam, seisundimuusika. Nt. Reidi vms.
Uustonaalsus - lihtsuse ja heakõlalisuse otsingud. Nt. Pärt
Ekletitsism - stiilikirevus
Sonorism - kõlavärvimuusika
Aleatoorika - juhuslikkus. Nt. Cage
Interdistsiplinaarsus - valdkondadevahelisus ( performance ja happening)
Performance - improvisatsioon