Neoklassitsism, ekspressionism (0)

‎‎Muusikaajalugu
Neoklassitsism
Impresionismi eitamine
• Kahekümnendate aastate algul, kui maailm alles õppis tundma ja jäljendama prantsuse impressionismi muusikat, olid selle maa noored heliloojad jõudnud juba impressionismi eitamiseni.
• Küllastumus nii hilisromantilisest dramatismist ning impressinistlikust kõlavärvikultusest olid eelduseks uue muusikalise mõtteviisi – neoklassitsismi sünnile Esimese maailmasõjajärgses Euroopas.
• Huvi varasemate stiilide vastu ei piirdunud ainult Viini klassikute traditsioonide taaselustamisega, nagu võiks stiilinimetusest eeldada. Tunti huvi ka näiteks renessanss - ja barokkmuusika žanrite ja vormide vastu („ neobarokk “).
Neoklassitsism kui üldine loomesuund
• Neoklassitsismi ei sa käsitleda ühtse koolkonnana, pigem tähistas see üldist loomesuunda, igal heliloojal individuaalsest eripärast lähtuvalt mõistagi isemoodi .
Neoklassitsism kujutavas kunstis
• Sarnased protsessid olid jälgitavad ka kujutavas kunstis, kubistide töödes.
• Uue suuna kunstnikud Georges Braque, Pablo Picasso mängisid joone kontuuri ning geomeetrliste vormidega (1907. Aasta näitus Prantsusmaal).
• Picasso stiliseeris klassitsismi (Ingres) ja baroki (Velazquez) maale.
Neoklassitsismi tunnusjooned muusikas
• Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920.-ndatel aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni (heliteose seadmine teatud orkestrikoosseisule, orkestriseade) lihtsustumine (loobutakse romantismi tundelisusest, impressionistlikust kõlakoloriidist).
• Väärtustatakse selget meloodilist joonist.
• Vormi sas on eeskujuks klassikaliselt väljapeetud ülesehitus.
• Rütmiline motoorsus
• Omal kohal on ka vaimukus , paroodia, iroonia , grotesk.
• Stilisatsioonid
Heliloojad
• Igor Stravinski
Looming
• Igor Stravinski tähtsus 20. sajandi muusika kujunemisesloos on erakordselt suur. Tema avatus kõigele uuele ning samas vanade meistrite loomingu põhjalik tundmine oli erakordne.
• Stravinski lõi tähtteoseid sakraalmuusikast jazz ’ini.
• Äärmiselt vitaalse isiksusena kirjutas ta suurteoseid ka kõrges eas, pärast 80. juubelit (nt. „ Eleegia J.K. Kennedy mälestuseks“).
• Kogu Stravinski loomingut läbiv joon on romantismi eitamine.
• Ta ei tunnistanud lüürilist tundeväljendust
• Iseloomulik oli mõistuslikkus, tihti ka iroonilisus.
Stravinski mõjud eesti muusikas
• Stravinski looming on mõjutanud oluliselt ka eesti heliloojate muusikalise käekirja kujunemist. Näiteks:
o E. Tubin
o H. Tamberg
o J. Rääts
o A. Marguste
• Stravinski esines ka Eestis 1937. a., mil ta juhatas Estonias enda ja Tšaikovski teoseid.
• Balletti “Kevadpühitsus” on korduvalt esitanud eesti moderntantsuteater Fine5
Looming (2)
• Rütm ja tämber
• ema muusika rütmi iseloomustab erakordne aktiivsus ja muutlikkus. Sageli ostinaatne põhirütm on ühendatud vaba rütmilise „pealisehitusega“ (spnkoobid, segarütmid, sagedased taktimõõtude vaheldumised). Vt. partituuri
• Kunsti igipõlised teemad: hea ja kuri, inimlik tühisus ja õilsus, ürgne elujõud/inimese ja looduse suhe, vene rahvamuusika , kaasaeg ja selle rütmid...
Vene periood ja balletid
• Vene perioodi iseloomustab lähtumine vene rahvuslikest traditsioonidest ning temaatikast.
• Väljapaistvamad teosed on balletid „Tulilind“, „Petruška“ ja „Kevadpühitsus“
• „Tulilinnu“ aluseks on vene muinasjutt surematust Kaštšeist ja tsareevitš Ivanist. Impressionistlik kõlapilt, vene rahvalaulu motiivid)
• „Petruška“ on groteskne lugu kirest ja mõrvast vene nukuteatri nukkude seas. Balletis tuuakse lavale vene kaduv külaelu. Ballett käsitleb inimliku õlsuse ja tühisuse teemat. Võitlust ja protesti tuimuse vastu.
„Kevadpühitsus“ – „Le Sacre du printemps“ – „Püha kevad“
• Teose alapealkiri „Pildid paganlikust Venemaast“.
• Stravinski varajaste ballettide seas kõige novaatorlikum.
• Esietendusel 1913 kevadel puhkes Pariisi Champs-Elysees‘ teatris skandaal , milletaolist Pariisi paljunäinud teatripublik ei mäletanud juba aastakümneid.
• Saalis naerdi, karjuti ja vilistati nii lärmakalt, et eesriie tuli langetada juba etenduse keskel.Viimase piirini nördinud helilooja oli selleks ajaks teatrimajast juba lahkunud.
„Kevadpühitsus“
• Ajakirjanduse rünnakud olid pea eranditult hukkamõistvad.
• Balleti muusika tembeldati üksmeelselt „barbaarseks ja metsikuks“ ning sama hinnang sai osaks ka koreograadiale (Vatslav Nižinski).
• Ei möödunud aastatki, ui Pariisi juhatatud kontsertettekanne rehabiliteeris „Kevadpühitsuse“ täielikult
• Tänaseks on selge, et selle teose näol on tegemist väga olulise teetähisega terve 20. sajandi muusikas, see on olnud eeskujuks mitmele heliloojate põlvkonnale.
Ekspressionism -
(Väljenduskunst, tasakaalu kaotanud kunst )
• 20.sajandi esimestel aastakümnenditel ilmus Euroopa kunstiellu uus veel-ekspressionism .
• Termin „ ekspressionism“ tuleneb prantsuskeelsest sõnast expression, mis tänehndab väljendust.
• Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid , on ekspressionismis oluline kunstniku enda mõte a tunnete väljendamine.
• Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks roovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi
• Enamasti kasutatakse terminit „ ekspressionism „ saksa väljenduskunsti kohta .
Saksa ekspressionism
Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid.
• Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus , ühiskonnakriitika ja maailmavalu, parema ühiskonna igatsus.
Erinevus impressionismiga
• Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid on ekspressionismis oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine
• Ekspressionism on ennekõike linnakultuuri avaldus-irdumine loodusest ( mis oli pakkunud elatist ) , tasakaalutus.
Teemad, mida ekspressionism kajastab
• Süvendatud huvid inimese hingeelus toimuvate protsesside vastu, selle väljendus.
• Inimese konflikt ümbritseva maailmaga -mäss, jõuetus, äärmuslikud meeleolud, emotsioonid, deemonlikud jõud.
• Esimese maailmasõjaeelne katastroofiaimdus, turvatunde kadumine.
Muusika 
• Üldjoontes on võimalik 20. Sajandi Eurooma muusikaloos eristada 2 voolu:
1. Prantsuse suund , mis hoidis kinni tonaalse harmoonia traditsioonist. Oli huvitatud instrumendi kõlavärvidest.
2. Saksa suund, mis näitab ajaloolist arengut hilisromantilisest muusikakeelest atonaalsuseni, mille ksitlemiseks loodi ka uued tehnilised võtted.
• Muusikas avaldusid ekspressionistlikud tendentsid juba Gustav Mahleri sümfooniates ja R. Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekspressionism muusikas alles Arnold Schönbergi loomingus.