Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Karikaturist Gori (0)

1 Hindamata
Punktid
Karikaturist Gori
Joonis 1. Vello Agori
Vello Agori, kuni 1935 aastani Georg Tõnisson eluaeg oli 20.veebruar 1984 – 7. oktoober 1944. Ta oli eesti karikaturist ning tema kunstnikupseudonüüm oli Gori. Gori sündis Pärnus gümnaasiumi kojamehe perekonnas. Koolis käis Pärnus. Juba kooli ajal alustas õpinguid Rudolf Lepiku juures. Alates 1913. aastast töötas ta Tallinnas ajakirjas Leek . I maailmasõja ajal mobiliseeriti ta tsaariarmeesse ning 1915. aastal langes ta sakslaste kätte vangi.
Alates 1919.aastast tegi Gori Tallinnas kaastööd ajalehtedele Sipelgas ja Meie Mats ning ajakirjale Odamees . Aastatel 1920-1938 töötas ta Vaba Maa toimetuses. Gori joonistast karikatuure ning näitusi korraldati nii Eestis kui ka näiteks Pariisis, Berliinis ja Stockholmis.
II maailmasõja ajal sundisid Nõukogude okupatsioonivõimud joonistama Gorit Eesti iseseisvuse ja poliitikute vastaseid poliitilisi karikatuure. 1941-1942, Saksa okupatsiooni algul, oli Gori vangis. Siis joonistas ta Jossif Stalini ja Nõukogude Liidu vastaseid karikatuure. 1944. aasta oktoobris , pärast Eesti taasokupeerimist Nõukogude Liidu poolt, sooritas Gori enesetapu.
Loomingust nii plaju , et tema varased teosed olid juugendlikud ning ekspressionistlikud joonistused. I maailmasõja ajal kujunes välja kunstnikule omane piltstiir, mis tungis kõigi ühiskonnaelu külgedeni. Gori karikatuure läbis põlgus harimatute, tuimade ja ahnete uusrikaste vastu. Gori oli oma aja kõige populaarsem karikaturist, kes jõudis luua kokku kuni 40000 joonistust.
Joonis 2. Kaluri Miku Joonis 3. Sõdur Sass Joonis 4. Muiked wingus
Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/ , www.google.ee
Karikaturist Gori #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor saareelts Õppematerjali autor
Karikaturist Gori lühikokkuvõtte

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Diktaatorid ja diktatuuride teke
21
doc

Diktaatorid ja diktatuuride teke

30. juunil 1934 lasi Hitler mõrvata oma lähedase sõbra ja tuntud homo, Natsionaalsotsialistliku Töölispartei rünnakrühma Sturmabteilung'i komandöri Ernst Röhmi. Pärast seda saatis ta koonduslaagritesse tuhandeid homosid. 9 2 Jossif Stalin Jossif Vissarionovits Stalin, tegelik nimi Ioseb Dzugasvili, sündis 21. detsember 1879 Gruusia ja suri Gori ­ 5. märts 1953 Moskva lähistel, oli Nõukogude Liidu juht. Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. 2.1 Sünniaeg Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski leidis väljavõtte (fotokoopia NLKP Keskarhiivis) Gori katedraali meetrikast, kus ta sünnikande kohta seisab kirjas: 1878. aasta 6. detsember, ristiti 17

Ajalugu
Eesti kunst 1918-1940
44
docx

Eesti kunst 1918-1940

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maalrina,

Kunstiajalugu
12 klassi esimese kursuse ajalugu
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

(naturaalmaks). Ülejäänuga võisid vabalt kaubelda. Riiki kutsuti välismaiseid ettevõtjaid, ettevõtteid anti rendile, metsa ülestöötamisele. Tulemus ­ majanduslik tõus. I maailmasõja ja kodusõja aegsest vaesusest ja majanduslikust madalseisust ülesaamine. Stalini ajastu NSV Liidus (1924 ­ 53) Jossif Stalini (Dzugasvili) (1879-1953) Eluloolisi andmeid Rahvuselt grusiin, sündis Gruusias Gori linnas. Varjunimed Koba, Stalin. Haridus: õigeusu seminar Tiflisis/ ei lõpetanud Keeled: gruusia, vene keel Elukutseline riigikukutaja/revolutsionäär ­ Venemaa enamliku partei liige aastast 1901, juhtivtegelane Taga-Kaukaasias. Vangistati tsaariajal korduvalt, viibis asumisel. Leniniga isiklikult tuttav aastast 1905. 1917 "Pravda" peatoimetaja 1917. okt Lenini valitsuses rahvusasjade rahvakomissar 1922 - 1953 ÜK(b)P peasekretär.

Ajalugu
Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu
16
odt

Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu

Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu Ajaloo õpimapp Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur..........................................................................................12 Teater.........................

Eesti kultuuriajalugu
II MAAILMASÕDA-1939-1945
12
doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai

Ajalugu
Vabadussõja kindralid ja admiralid
33
doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor ­ Richard Tomberg 15. Kindralmajor ­ Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi

Riigikaitse
Eesti uusim ajalugu 1850-1944
50
docx

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla

Ajalugu
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö
120
docx

Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö

Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik

Kultuur




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun