Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mahler, Strauss, Debussy, Ravel, Stravinski, Schönberg, Prokofjev konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Mahler-Strauss-Debussy-Ravel-Stravinski-Schönberg-Prokofjev konspekt #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kriux Õppematerjali autor
12 klass muusikaajalugu, Mahler, Strauss, Debussy, Ravel, Stravinski, Schönberg, Prokofjev

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Hilisromantism,IMPRESSION ISM, NEOKLASSITSISM, EKSPRESSIONISM

Hilisromantism ­ tekkis 19. Saj. II poole kõrgromantismi järellainetusena. Kirjutati suurtele orkestrikoosseisudele, teosed olid pikad. Teoste programm oli pigem ideelis-filosoofiline kui jutustav. Tekkis 19.-20. Saj vahetusel Saksamaal ja Austrias. Gustav Mahler ( Austria helilooja ) Juut Pärit Böömimaalt (Austria-Ungari tol ajal, praegu Tsehhi Peres oli palju lapsi, majanduslikult vähekindlustatud lapsepõlv mis põhjustas alandust. Erialase koolituse sai Viini konservatooriumis, kuid tuntust kogus enne maineka dirigendina. Muusikadirektor Viini Õukonnaooperis. Ooperilauljate ja orkesrantide seas despoot. Juut ­ 1907 oli sunntiud lahkuma USA-sse, kus juhatas NY'is Metropolitan Operat ning oli NY Filharmoonikute muusikajuht.

Muusika
thumbnail
5
doc

Impressionism, hilisromantism, neoklassitsism

Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid ­ idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust ­ kujutada valgust (polüfoonilised võtted ­ ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid. Kirjanduses luuletajad: Baudelaire, Verlaire, Mallarme. Maalikunstis: Monet, Manet, Degas, Pissarro, Renoir. Claude Debussy (1862-1918) Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Varases nooruses oli ta Francki ja Wagneri mõju all. Ta on võitnud kantaadiga ,,Kadunud poeg" Rooma auhinna. 1885-1887. täiendas ta ennast Itaalias 3 aastat. Heliloojatest oli ta paaris Ravelliga. Nad õppisid samas koolis. Ravellil lükati 3 korda tagasi Rooma auhinna taotlus ja 4-ndal korral oleks ta selle saanud, aga loobus, ses tema õppejõud oli züriis. Peamised zanrid: orkestri- ja kalveriteosed.

Muusikaajalugu
thumbnail
6
doc

Muusikaajalugu - alates romantismist kuni postmodernismini

12. S. Rahmaninov a. Helilooja, dirigent, piantist, 25 viimast eluaastat USAs(Oktoobirevolutsioon) b. Klaverimuusika ­ 4 klaverikontserti, klaveriprelüüd, etüüdid. c. 3 Sümfooniat ­ ,,Sümfoonilised tantsud" 13. Hilisromantism a. 20.saj alguse muusika, mis järgib 19.sajandi romantismi traditsioone. Levis Saksamaal ja Austrias. Harmoonia ebapüsiv, suured koosseisud, suur osatähtsus vaskpillidel, kadus 20.sajandi algul. 14. Gustav Mahler a. Sümfooniad ­ programmilised, väga pikad, esituskoosseisud suured b. Orkestrisaatega laulutsüklid c. Bröömimaalt (praegu Tsehhi), pigem dirigent, juut, lahkus USAsse 15. Richard Strauss a. München, ajalugu & filosoofia, dirigent b. Jaguneb kaheks: lavamuusika ja instrumentaalne orkestrimuusika. Loomingus olnud süzeeline pingestatus viitas eelseisvale ekspressionismile c. Sümfoonilised poeemid ­ ,,Nii kõneles Zarathustra", ,,Don Juan" d

Muusika
thumbnail
20
doc

Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”.

Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”. CLAUDE DEBUSSY Achille Claude Debussy 1862-1918, Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuksheliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna".

Muusikaajalugu
thumbnail
56
pdf

Modernism ja muusikateater

Altereeritud püsimatu akord saab püsiva (toonika) tähenduse (seda ideed arendab edasi Skrjabin). Wagneri muusikat iseloomustab pikk meloodialiin (harmoonia ei lahene, vaid otsib pidevalt toonikat, seda leidmata). 19. saj. lõpul oli „Tristan ja Isolde“ tohutult populaarne nii muusikas kui kirjanduses. Modernismi iseloomustavad: • Usk progressi (kõik areneb edasi järjest täiustudes) • Universaalsus (Valitsev kõigile sobiv mõtteviis. Schönberg töötas välja dodekafoonilise kompositsioonimeetodi ja leiti, et see on universaalne kompositsioonimeetod) (Isikud, kes modernismi ajal elasid, olid samuti universaalsed. Palju lugenud, laia silmaringiga, „kodus“ erinevate asjadega) • Püüd muusikat „korrastada“, allutada süsteemile • Vaimustus tehnilistest vahenditest • Kramplik püüd muusikat aina uuendada • Originaalsuse taotlemine

Muusika
thumbnail
29
doc

Muusikaajalugu

varieteest Kerge sisuga operett aitas majanduslikult ja materjalistlikult orienteeritud seltskonnal peletada oma igavust ja hingelist rahutust. 1855 ja 67 korraldati Pariisis maailmanäitusi, kuhu tuli inimesi üle kogu maailma. Pariisi elu ja uut zanrit operetti hakati jäljendama ka teiste maades. Kui Pariisi operetti iseloomustavad satiirilised tekstid, siis Viini operetis oli esiplaanil laul ja valss ( F. Suppe "Ilus Galathea", J. Strauss "Nahkhiir", "Öö Veneetsias", "Mustlasparun"). Hilisromantikud 15 Caesar Franck (1822-1890), Anton Bruckner (1824- 1896), Johannes Brahms (1833-1897) kirjutasid põhiliselt mitteprogrammilist muusikat klassitsistliku vormi ja romantilise helikeelega. Hilisromantismi iseloomustab erinevate suundumuste ja stiilide põimumine : historitsism, naturalism, cecilianism, rahvuslike koolkondade teke

Muusikaajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun