· veotänav, elutänav, õuetänav, jalgtänav kitsama otstarbega ja rahulikumat liiklust teenindavad tänavad. Maantee vööndid Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks peab projektlahendus ette nägema teeäärse kaitsevööndi. Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõidurajatelge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 m. Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit 3) Planeerimis- ja projekteerimistasandid · Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja
Talitee kasutamise aeg on piiratud. Tee suhtes esitatavad nõuded 1) Tee seisund 2) Tee registreerimine 3) Tee tähistamine 4) Tee kaitsevöönd Tee kaitsevöönd (teeseaduse järgi) Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd. Tee kaitsevöönd suurused (teeseaduse järgi) Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit. Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus
tänavavõrgu korral äärelinna kesklinnaga ühendav tänav. · veotänav, elutänav, õuetänav, jalgtänav kitsama otstarbega ja rahulikumat liiklust teenindavad tänavad. Maantee vööndid: Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks peab projektlahendus ette nägema teeäärse kaitsevööndi. Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 m. Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. 3) Planeerimis- ja projekteerimistasandid Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja
liiklejaid.3)Kui kollane vilkur on sisselülitatud teel olevate toimingute ja olukordade puhul:a)abi osutamine selleks ettenähtud mootorsõidukiga.b)sõitmine põllumajandus või metsatöömasinaga piiratud kiirusega või nende veetavate järelhaagistega,mille koorem on laiem kui 2,55 meetrit.c)sõitmine mootorsõidukiga,mille valmistaja kiirus ei ületa 40 kilomeetrit tunnis. Sõiduki asukoht sõites Teekattemärgistusega sõiduradateks jaotatud sõiduteel tuleb sõitta sõiduraja piires.Kahesuunalise liiklusega sõiduteel,mille kogulaius on neli või enam sõidurada,ei tohi sõitta vastassuunavööndis.Sõiduki,mille kiirus ei tohi ületada 40 km tunnis,tuleb sellega sõitta äärmisel parempoolsel real.See nõue ei kehti järrgmistel juhtudel: · Kui sõidetakse mööda ees liikuvast sõidukist · kui valmistatakse vasak või tagasipöördeks · hooldussõidukitele tööülessannete täitmisel
kokkupõrke hoiatus sensor. Kui esimene auto peaks pidurdama siis pidurdab automaatselt ka ACC. Ökonoomseks sõiduks on olemas ka BBC topograafiline sõidu abistaja. Aitab autojuhti õigete sõiduvalikute tegemisel. Suurematel maanteedel mäest alla või üles minnes töötab koos püsikiirushoidjaga ja aitab valida õige tempo, et teha ökonoomilist sõitu. Selleks, et juht ei kalduks vastassuuna vööndisse või kraavi on olemas ka sõiduraja hoidmise süsteem ehk siis see jälgib maanteel radasid eraldavaid valgeid triipe. Kui on kehvad talveilmad ja ei saa hästi koha pealt ära minna ning rattad hakkavad all ringi käima, siis on suureks abiks ka veojõu kontroll, mis aitab koha pealt kergemini ära minna. ESP ehk sõiduki rataste juhtimis süsteem aitab siis, kui auto kaotab juhitavuse, näiteks kui tekib külglibisemine. Avariipidurdus tuli aitab juhti kes sõidab su taga, pidurdustuli hakkab vilkuma kui tehakse järskpidurdus
Tõstetud äärekiviga saared on kõige efektiivsemad. 16. Kui suured peavad olema eraldavad saared ? Eraldavad saared peavad maantee tingimustes olema vähemalt 30 m pikad. Linna tingimustes peab seda tüüpi saarte laius olema vähemalt 1,5 m ja pikkus vähemalt 4 m. 17. Millest lähtutakse pöördetee laiuse määramisel ? Pöördetee laiuse määramisel tuleb lähtuda pöörderadade arvust, pöörderaadiusest, arvutuslikust autost, sõiduraja normaallaiusest ja tüüpolukorrast, (neid on kolm). 18. Nimeta tüüpolukorrad, mis mõjutavad pöördetee laiust ? I tüüp üherajaline ühesuunaline liiklus, kus hädapeatunud sõidukist möödasõit pole võimalik kõrge äärekivi ja väikese raja laiuse tõttu II tüüp üherajaline ühesuunaline liiklus, kus hädapeatunud sõidukist möödasõit on võimalik III tüüp kaherajaline sõiduosa, kus liiklus toimub kas ühes või kahes sõidusuunas. 19
Teekattemärgistusega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides. SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada, ei tohi sõita vastassuunavööndis. Reeglina on selliste teede keskel suunavööndeid eraldav kahekordne pidevjoon või isegi eraldusriba. Sellisel juhul on ülaltoodud nõue selgelt arusaadav. Kui aga teekattemärgistust ei ole näha, siis 2+2 sõiduraja laiuseks loetakse vähemalt 12 meetrit ja sellest laiusest alates hakkab see reegel kehtima. SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES Kahesuunalise liiklusega sõiduteel,mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistusega tähistatud sõidurada, ei tohi sõita äärmisele vasakpoolsele, vastassuunarajale. Keskmist rada võib kasutada ainult möödasõiduks või ümberpõikeks ning tuleb kasutada ümberreastumiseks enne vasak- või tagasipööret.
Millised dokumendid peavad autojuhil kaasas olema kontrollijale esitamiseks, kui ei sõideta ainult Eesti piires? a. Sõiduki registreerimistunnistus. b. Juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Mida nimetatakse manöövriks? a. Igasugust pööret. b. Mistahes sõiduraja vahetust c. Sirgjoonelist tagurdamist. Mida peab tegema juht, kui ristmiku ees on see märk? a. Jääma seisma märgi ees. b. Jääma seisma stoppjoone ees. c. Jääma stoppjoone puudumisel seisma lõikuva sõidutee ääre ees. Mida tähendab märgi ja lisateatetahvli ühend? a. Järgneva 400 m ulatuses on samaliigiliste teedega ristmike ala. b. 400m kaugusel on samaliigiliste teedega ristmik Milline märk lubab sõita otse?
Kui kasutatakse modifitseeritud bituumenit või lisandeid, siis võib rakendada teistsuguseid temperatuure. 7. Milliseid andmeid sisaldab seguleht ? 1)nõuded täitematerjalidele(Gc-kategooria,An-kulumiskindlus,La-purunemiskindlus,FI- plaatjasterad,An-naastrehvide toime meie materjalidele). Fraktsioneeritud killustik nt 16- 32 d-16 D-32 2)sideaine mark nt PMB 65/100-65 65/100-penetratsioon ja 65pehmenemistäpp 3)seguomadused 4)sõelkõver 5)enimkoormatud sõiduraja aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus autot/ööpäevas 8. Mida näitab AC 12 surf ? See näitab, et tegemist on kandevkihi asfaltbetooniga, mille maksimaalne terasuurus selles kihis on 12. 9. Millistes kihtides kasutatakse peamiselt killustikmastiksasfalt. Killustikmastiksasfalti kasutatakse peamiselt kulumiskihtides. 10. Millised on killustikmastiksasfaldi määratavad omadused ?
vähesus ja sagedane nägemisadaptatsioon (silma kohanemine valguse muutumisele) tiheda liikluse korral. Sõit videvikus, öine sõit udus ja väsimus võivad esile kutsuda nägemisviirastust. Pimestamisohu korral tuleb kõigepealt kiirust vähendada, jälgida tee parempoolset äärt ja mitte vaadata vastutuleva sõiduki tuledesse. Pimestamise korral tuleb autot pidurdada sõidurada muutmata, sest teepeenrale pööramisel võib otsa sõita seal liikuvale jalakäijale ja sõiduraja muutmisel on oht sõita otsa nähtamatuks jäävale takistusele. LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA Kiiruse tunnetamine. Pikaajalisel sõitmisel suure kiirusega, õige kiiruse tunnetus väheneb, autojuht hindab oma kiirust tegelikust väiksemaks. Kiiruse vähendamisel jääb juhile mulje, nagu sõidaks ta väga aeglaselt. Väike pikivahe eessõitjaga tundub olevat juba täiesti piisav. Väheneb ka keskendumis- ja reageerimisvõime
Jah, kui ristuval teel on pärisuunas kaks sõidurada ja sõidan teisele rajale. Jah, sõltumata ristuval teel olevate sõiduradade arvust. 41.Millise märgi mõjualas on keelatud sirgjooneline tagurdamine? Kiirteel Ühesuunaline tee 42.Kus on parkimine keelatud? Väljaspool asulat eesõigusmärgiga ,,Peatee" tähistatud tee sõiduteel Kohas, kus ainult vasak- või tagasipöörer võimaldava sõiduraja kõrval on üks sõidurada 43.Mida tähendab aku laadimise märgutule põlemine? Rike võib olla generaatoris või elektrijuhtmestikus Generaatori ajamirihm võib olla lõtv või purunenud 44.Millal on möödasõidul paremalt puhuv külgtuul teie jaoks ohtlik? Veoauto tuulevau sõites Veoauto tuulevaust välja sõites 45.Kuidas peab juht käituma asulavälisel teel hädapeatumise korral valgel ajal? Lülitama sisse ohutuled
peavad jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti. 3. § 33. Juhi üldkohustused (2) Juht on kohustatud: 8) enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. 4. § 47. Sõiduraja ja -rea vahetamine. (1) Kõrvuti sõitvate sõidukite juhtide vastastikusel sõiduraja ja -rea vahetamisel peab juht andma teed temast paremal oleva sõiduki juhile. 5. § 17. Tee andmise üldised kohustused (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed: 5) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole liiklusseaduses teisiti määratud. 6. § 56. Ristmiku ületamise üldnõuded
kohal või lähemal kui viis meetrit enne neid kohti, kahesuunalise tee vasakul poolel peatudes aga lähemal kui viis meetrit pärast neid kohti ning jalgrattarajal eraldusribal ja selle katkestuskohas, välja arvatud liikluskorraldusvahen- diga lubatud juhtudel lõikuva sõidutee äärele lähemal kui viis meetrit, kuid mitte kohakuti lõikuva kõnniteega ning jalgratta- ja jalgteega kauba laadimiseks aeglustus- ja kiirendusrajal ning kohas, kus ainult vasak- või tagasipööret võimaldava sõiduraja kõrval on üks sõidurada Muudatused liiklusreeglite osas Peatamine ja parkimine Parkida ei tohi: sõiduteel raudteeülesõidukohale lähemal kui 50 meetrit kohas, kus ainult vasak- või tagasipööret võimaldava sõiduraja kõrval on üks sõidurada Muudatused liiklusreeglite osas Jalakäija Jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Rula, rulluiske
osadeks: süvendid, mulded, normidest madalam muldkeha, paikkonna tüübid, pinnased, pinnasvee arvutuslik tase ja muud. Nende tunnuste järgi määratakse kõige halvemates tingimustes oleval teeosal arvutusprofiil, mille kohta konstrueeritakse katend ja tehakse tugevusarvutus. Kogu tee(lõigu) ulatuses võib selliseid “kõige halvemaid “ teeosi olla mitu. Sellest tulenevalt on võimalik ka mitu arvutusprofiili. Reeglina projekteeritakse katend sõidutee enimkoormatud sõiduraja järgi ühesugusena kogu põiklõike jaoks. Katendi konstruktiivseisse ja kui see on võimalik, siis ka tehnoloogilistesse kihtidesse, tuleb ehitusmaterjalid paigutada selliselt, et tugevamad ilmastiku ja kulumiskindlad asetseksid katendi ülakihtides, kõige tugevama katte ülakihis, mis kokkupuutes autoratastega. Dreenkiht, mis asub pinnasel peab olema mulde pinnasest paremate tugevusomedustega. Katendi konstrueerimisel tuleb
sideaine mark ja kulu; 5) nõutav suvine ja talvine seisunditase; 6) katte defektid, katte defektisumma ja registreerimise kuupäev, kandevõime mõõtmise kuupäev, mõõtmissuund, kasutatud mõõtmisseadme nimetus, katte keskmine temperatuur mõõtmisel, langeva koormuse suurus, mõõdetud läbipainde suurused paindekausis, kandevõime, tasasuse mõõtmise kuupäev, mõõdetud tasasuse väärtus IRI (Internatio nal Roughness Index) arv, mõõtmissuund, kasutatud mõõtmisseadme nimetus, sõiduraja roopa sügavuse mõõtmise kuupäev, sõiduraja roobaste sügavused, suurimad roobaste sügavused, kasutatud mõõtmisseadme nimetus; 7) liiklusloenduse punkti tähis, tüüp, liik, loenduse läbiviimise aasta, aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus, maksimaalne ööpäevane liiklussagedus, sõiduautode ja kaubikute, veoautode ja autobusside ning autorongide liiklussageduse osakaal protsentides; 8) teeilmajaama nimi, tüüp ja paigaldamise aasta;
kui liikumise järjekorra määravad reguleerija märguanded või foorituled. Muul juhul on ristmik reguleerimata. Kui reguleerimata ristmikku läbib peatee, on see eriliigiliste teedega. (43) Sõidueesõigusega tee all mõistetakse teed, millel sõitjal on sõidueesõigus ristuval teel sõitja suhtes. (44) Sõiduki all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 12 lõikele 1 teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevat liiklusvahendit, mis liigub mootori või muul jõul. (45) Sõiduraja all mõistetakse sõidutee pikiriba, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega või on tähistamata ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. (46) Sõidutee all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 3 sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil ristuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede ristumisala
................................................................................................37 10.18 Takistuse, järsu nõlva või veekogu kaugus lähima sõidutee äärest, mis vajab kaitsvat põrkepiiret.............................................................................................................................38 10.19 Kahe naaberpiirde vaheline vähim kaugus.................................................................39 10.20 Piirde kaugus sõiduraja äärest.....................................................................................39 10.21 Piirde suurim suhteline kõrvalekalle tee paralleelsuunast..........................................39 10.22 Põrkepiirde ulatus pikki teed enne ja pärast silda, viadukti või estakaadi..................39 10.23 Suurimad eraldusriba laiused, mis vajavad veel põrkepiiret.......................................39 10.24 Teenindustase ja sellega seonduvad tabelid........................
info- jm. süsteemide poolt moodustatud tervik 61. Liiklus- Inimes(t)e ja sõiduki(t)e sihipärane liikumine või seismine teel 62. Liikleja-isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina 63. Liikluskoosseis- erinevate liiklejate või sõidukiliikide osatähtsus liikluses 64. Läbilaskvus- ühikautode suurim arv ajaühikus, mida tee või sõidurada võib normaalsetes tee- ja liiklusoludes läbi lasta 65. Läbilaskvuse kasutustase- tee või sõiduraja liiklussageduse suhe selle läbilaskvusse 66. Teendindustase- kindlatele kriteeriumidele tuginev sõidu- ja liiklusolude hinne, mis väljendab tee kasutaja liikumismugavust ja tingimusi. Väljendub tasemetena A,B,C,D,E,F 67. Projektlahendus peab tagama arvestusperioodi lõpuks eeldatud keskmise liiklussageduse läbilaskvuse maantee kõigil elementidel projekteerimisnõuetes etteantud teendindustasemega. 68. Teenindustaseme põhinäitajad : · liiklusvoo tihedus · liiklussagedus
62. Mis on liiklus Inimeste ja sõidukite sihipärane liikumine või seismine teel. 63. Kes on liikleja Isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina. 64. Mis on liikluskoosseis Erinevate liiklejate või sõidukiliikide osatähtsus liikluses. 65. Mis on läbilaskus Ühikautode suurim arv ajaühikus, mida tee või sõidurada võib normaalsetes tee- ja liiklusoludes läbi lasta. 66. Mis on läbilaskvuse kasutustase Tee või sõiduraja liiklussageduse suhe selle läbilaskvusse. 67. Mis on teenindustase Kindlate kriteeriumitele tuginev sõidu- ja liiklusolude hinne, mis väljendab tee kasutaja liikumismugavust ja tingimusi. 68. Mida peab tagama projektlahendus Arvestusperioodi lõpuks eeldatud keskmise liiklussageduse läbilaskvuse maantee kõigil elementidel projekteerimisnõuetes etteantud teenindustasemega. 69. Nimeta teenindustaseme põhinäitajad (vähemalt 3)
Raskeveokid on asjatundjate hinnangul senisest poole pikemad ning liiguvad kümnetest autodest koosnevates kolonnides, kuid juhid on ainult esimeses ja viimases autos. Veoautod saavad siis Euroopa kiirteedel eraldi sõiduraja, kuhu sõiduautodel pole asja. Veoauto sõidurajad on varustatud magnetanduritega ja juhtideta autod sõidavad sellisel automaatrajal ühtses kolonnis kiirusega 130 km/h. Juhita auto katsetused toimuvad ja peagi liiguvad sellised autod teedel.
määratud suurimat massi, mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi. Autorongi registrimass on kõikide kokkuhaagitud sõidukite registrimasside summa. · Sõidueesõigusega tee all mõistetakse teed, millel sõitjal on sõidueesõigus ristuval teel sõitja suhtes. · Sõiduki all mõistetakse teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevat liiklusvahendit, mis liigub mootori või muul jõul. · Sõiduraja all mõistetakse sõidutee pikiriba, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega või on tähistamata ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. · Sõidutee all mõistetakse vastavalt sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil ristuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede ristumisala. Sõiduteeäärt näitab vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis teepeenra,
Index) ja inventeeritud teekatetel esinevaid defekte. Alates 1996. aastast on mõõdetud tee konstruktsiooni kandevõimet (FWD-Falling Weight Deflectometer ) ja 2001. aastast teekatte roopa sügavust. Uuendusena alustati alates 2011. aastast teekatte tekstuuri (makro- ja megatekstuur) mõõtmist koos teekatte tasasuse mõõtmisega ja selleks on kasutusel uus täpsem laserseade. Alates 2014 aastast mõõdetakse teekatte roopa sügavust samuti uue laserseadmega, mis võimaldab mõõta kogu sõiduraja laiust ala. Teekatte seisukorra andmed on üks osa Teeregistri andmebaasist ning kõigile avalikult kättesaadavad. [2] Teedel liiklemise mugavust näitab teekatte tasasus. Tasasuse muutumise graafikud näitavad pikas perspektiivis paranemist kõigi riigiteede liikide puhul. Suurema liiklusega teedel on ebatasased katted ümber ehitatud ja nendel teedel teostatakse juba kulumisroobastest tingitud taastusremonti. Väiksema
4) kui see on vajalik sõidukites viibijate kaitseks teelt väljasõidul, näiteks kukkumisel või põrkamisel vastu sõidutee kõrval olevat ohtlikku takistust. Miks tuleb eelistada neljakülgse ristmiku vasaknihutust Nihutatud harudega neljakülgsel ristmikul on eelistatumaks vasaknihutus, kuna siis ei tule peateele täiendavaid vasakpöördeid Ohutussaare minimaalne pindala 1,5*2 m ehk siis 3m2, erandlikul juhul kiiruseepiiranguga 30 km/h. Mis on tagasiaste sõiduraja ja jaotussaare vaheline ala. Miks ringristmike sisenev haru nihutatakse tsentrist vasakule et ringile sõitvad autod vähendaks kiirust. Millisest liiklussagedusest alates tuleb sooritada ristmiku kontrollarvutused Kui ristmiku läbilaskvuse ligikaudse määramise järgi jääb konfliktpunktis kriitiline liiklussagedus vahemikku 1100 a/h kuni 1300 a/h, tuleb ka planeerimise tasandil sooritada täpsem läbilaskvuse kontrollarvutus, mis
-Baasbituumeni penetratsioon -Baasbituumeni pehmenemistäpp 4 Killustiku ja bituumeni lao asukoht 5 Muu mineraal materjali asukoht 6 Asfalditehase asukoht Ehitatava lõigu pikus 3km II cm 5 cm 7 cm 18 cm 22 BS % 48 % 6 % 60 0 C 50 % 55 183 0 C 37 PK 19 +km 3,5 PK 12 +km 1,5 PK 18 AC 16 surf (TAB 16 kulumiskihis) EVS 901-3 Enimkoormatud sõiduraja keskmine ööpäevane Täitematerjali omaduse liiklussagedus a/ööp nõutav min kategooria <500 500 - 1500 1501 - 3000 >3000 Gc 85/20 90/15 90/15 90/15 Jäme- ja AN fraktsioneeri- NR 19 14 10 mata LA 30 30 20 15
tabel 13: Sõiduteega külgneva vaba ruumi vähim laius,m Vastavalt projektis äramääratud faktoritele: Nõlvsus 1:4 ning sagedus AKÖL>6000 ning lähtetase Rahuldav, sobivad vaid 13,4m ja 12 m ning NB! süvendi korral 7,9m ja 7,5m 7.20. Üldised parameetrid Objekti pikkus: 2,9 km Nõlvsus: 1:4 Teenindustase : E Projektkiirus: 100km/h sõiduradade arv: 2 sõiduraja laius 3,5m katte laius 13,0m tugipeenra laius 0,5m katte põikkalle 2,5% (Kahepoolne) tugipeenra põikkalle 4,0% Pikikalded on vahemikus 0,47% - 2,95% 29 8. KATENDID, RISTMIKUD, RAJATISED, KERGLIIKLUS, TEEPÄRALDISED 8.1
Vastavalt projektis äramääratud faktoritele: Nõlvsus 1:4 ning sagedus AKÖL>6000 ning lähtetase Rahuldav, sobivad vaid 13,4m ja 12 m ning NB! süvendi korral 7,9m ja 7,5m 7.20. Üldised parameetrid Objekti pikkus: 2,9 km Nõlvsus: 1:4 Teenindustase : E Projektkiirus: 100km/h sõiduradade arv: 2 sõiduraja laius 3,5m katte laius 13,0m tugipeenra laius 0,5m katte põikkalle 2,5% (Kahepoolne) tugipeenra põikkalle 4,0% Pikikalded on vahemikus 0,47% - 2,95% 8. KATENDID, RISTMIKUD, RAJATISED, KERGLIIKLUS, TEEPÄRALDISED 8.1. IRI suurim lubatud väärtus
autojuhid. Kokku on end liikluses autojuhina ohustatuna tundnud 40,3% Tallinnas elavatest ja 45,3% maalt pärit juhtidest. Enam on end ohustatuna tundnud naised (50,9%) kui mehed (35,6%). ___________________________________________________________ AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) Koha omapärast tingitud tegurid suurlinnas (maanteeamet): • Üle mitme sõiduraja kulgevad ülekäigurajad on pikad, ilma ohutussaarteta ja jalakäija viibib seal suhteliselt kaua, kannatajad sagedamini lapsed ja vanurid. • Ühissõidukipeatuse vahetus läheduses asuvad ülekäigurajad, kannatajateks sõidukitele kiirustavad jalakäijad. • Üle 50km/h lubatud sõidukiirusega tänavatel asuvad ülekäigurajad (Tallinnas Pirita tee, Peterburi mnt., Pärnu mnt.)
ratastel, veojõud ratastel mootoriga pidurdamise reziimil) mõju suuruse rooliseadmele. Kaasaegsetes konstruktsioonides on eesmärgiks saavutada null- või kergelt negatiivne rullumisõlg (pöördtelje pikendus lõikab ratta kontaktpinda teega ratta kesktasapinnas või sellest natuke väljaspool). · Kokkujooks mõjutab otsesõidu stabiilsust, samuti roolimist. Esiveolistel sõidukitel kompenseerib sõiduraja elasto- kinemaatilised muutused. Standardsõidukitel on kokkujooks 5 ... 20' ja esiveolistel autodel on juhtrataste lahkujooks kuni -20' (liikumapanevate jõudude kompenseerimiseks · Rataste kaldenurk Kutsub esile täiendava külgjõu, Kompenseerib pöördtelje külgkaldenurka kurvis, Jäigal rattal vähendab välislaagri koormust, Elastsel rattal kutsub hõõrdejõud esile rehvi deformatsiooni. See halvendab kurvis
sai fondidest aastas ca 47 miljardit krooni, läks lihtsalt vasakule ja esines rohkesti pettusi. Ta räägib anekdootliku loo sellest, kuidas ELi esindajad tulid ehitatud autotee pidulikule avamisele. Plaani järgi pidi mõlemas suunas olema kaks sõidurada, kuid tegelikult oli ainult üks. Küsimuse peale, et miks nii, vastati, et raha sai otsa, mistõttu rohkem ei õnnestunud ehitada. "Kui EL selle peale lamenti lõi ja trahvid peale pani, siis leidis valitsus lõpuks ikkagi raha teise sõiduraja väljaehitamiseks," lisas ta. Teine häda oli selles, et infrastruktuuri rajamine ja puhkenud elamuehitusbuum muutis ehitusfirmad väga tugevaks ning nende mõju lisas veelgi tihe seotus poliitikutega, keda nad rahaga toetasid. See aitas kaasa fondide raha raiskamisele, sest sündis mitmeid ilusaid, kuid täiesti ebaotstarbekaid ehitisi, mille järelkajaks võib pidada praegu jalgpalli EMiks seitsme uue staadioni ehitamist, mida rahvasuus kutsutakse valgeteks elevantideks.
Kui tagasõitev autojuht teile liiga lähedale kipub, vajutage tema hoiatamiseks paar korda pidurile. Kui ka see ei aita ja säilib tõsine oht kokkupõrkeks, vajutage ettevaatlikult pidurile ja laske sellel ruttajal mööduda. Kokkupõrke vältimine vastutuleva autoga Laupkokkupõrked on hukatusliku ja purustava iseloomuga. Seepärast tuleb igasugust möödasõitu väga hoolikalt kaaluda ning seda võib alustada alles siis, kui eessõitev auto on oma sõiduraja parempoolses servas ja möödasõiduks on piisavalt ruumi. Arvestage vastutuleva liiklusega õigel ajal, s.t vahetult enne möödasõidu alustamist. Arvestage ka välja, kas jõuate möödasõidu järel uuesti oma sõiduritta naasta. Kasutage möödasõidu ajal alati kiirabiauto signaali. Kurvid kujutavad endast eriti suurt ohtu. Paremasuunalise käänaku puhul varitseb suure kiirusega sõitvat autot oht kalduda vastassuunavööndisse. Selle vältimiseks tuleb kasutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
