Peamine puudus - madal temp. püsivus ja vananevus tiiglisse; hakatske temp. tõstma; iga 2 Bituumenid kraadi tõusmisel antakse bituumeni pealispinnale sädet; leektäpiks loetakse Koostis ehk sisaldavad: madalaimat temp. mil bituumeni aurud lühiajaliselt plahvatavad · õlisi - määrab konsistentsi Viskoossus
Alates 28 C leekpuntkist madalamal temperatuuril viiakse üle nõu proovileek ja leektäpp ongi madalaim termomeetri näit, kus tekib lenduvate osiste tõttu välgatus. PENSKY-MARTENSI kinnise tiigli meetod sobib leektäpi määramiseks vedelkütustele. Katseproov valatakse katsenõusse, kus on segaja, temperatuuri tõstetakse vastava kiirusega. 28 C madalamal temperatuuril avatakse kaanes olev siiber ja viiakse proovi pinnale väike leek ja leektäpiks loetakse temperatuuri, mille juures tekib leegisähvatus. 4. Kuidas tähistatakse polümeerbituumeneid ? Polümeerbituumenid tähistatakse näiteks PMB 45/80-60 PMB on see, et polümeeribituumen 45/80 on penetratsioon 60 on pehemenemistäpp 5. Mis on bituumenemulsioon, millised on ta põhilised omadused ja kus seda kasutatakse ? Emulsioon on lühidalt ja lihtsalt öeldes bituumen , mis on ka jahedas olekus vedel.
Penetratsioon määramine toimub +25c juures. Standardses anumas asuv bituumen asetatakse penetromeetri nõela alla ja jälgitakse, kui sügavale nõel 5 sek. jooksul vajub. Nõela vajumist mõõdetakse 1/10mm-tes. Duktiilsuse toimub proovikehade venitamise teel kuni katkemiseni, +25C vees. Venivust väljendatakse % -des või mm, cm. Leektäpi määramiseks asetatakse bituumen kuumakindlasse tiiglisse ja hakatakse tema t tõstma. Iga 2 kraadi järel antakse bituumeni pealispinnale säde. Leektäpiks loetakse madalaimat t, mille juures bituumeni aurud lühiajaliselt plahvatavad. Viskoossuse määramine toimub +60kraadi C juures. Viskoosimeeter kujutab endast suuremas veeanumas olevat väiksemat bituumeniga anumat, mille põhjas on kuulklapiga suletav ava 10 või 5 mm. Mõõdetakse, mitme sekundiga voolab läbi selle ava 50cm3 bituumenit. Murdumistäpi määramisel kaetakse painduv plekist plaat bituumeni kihiga ja asetatakse painutusseadme vahele ja need koos külmutusseadmesse
Klassi omadused nimetamisväärselt halveneksid. Suurima tähisena ei kasutata siis enam tähti, vaid lubatud lubatud temperatuuri järgi on dielektrikud jagatud maksimaalsele töötemperatuurile vastavaid numbreid (näit. 200, 225, 250, 275 jne.) kuumuskindlusklassidesse (tabel 3.1). Vedelate dielektrikute kuumuskindlust iseloo- mustatakse leektäpi, või ka süttimistemperatuuriga. Leektäpiks nimetatakse temperatuuri, mille juures vedeliku aurude ja õhu segu süttib tulega kokku- 3.2.2. Isoleermaterjalid ja nende kasutusala puutumisel. Näiteks trafoõli leektäpp ei tohi olla alla 135 °C. Gaasid Külmakindlus võimaldab hinnata dielektrikute vastupidavust madalatele temperatuuridele. Paljud Isoleermaterjalidena leiavad kõige sageda-
annaabi.ee 
