Lammutamine nõuab projekti Lammutustegevus kuulub ehitusseaduse järgi ehitamise alla. Seega tuleb ehitise lammutamisel järgida ehitusseaduse sätteid. Lammutustööd võivad kätkeda endas märksa suuremat ohtu, kui uue ehitise püstitamine. Kõige olulisemaks nõudeks on, et lammutamine peab olema projekteeritud täpselt samuti nagu näiteks ehitise rekonstrueerimine või püstitamine. Samuti ei ole lammutustööde puhul piisav projekt, kus on näidatud ainult lammutatavad konstruktsioonid, kuid täpsed demonteerimise viisid puuduvad. Lammutusprojekt tuleb koostada tööprojekti detailsusega. Seal peavad sisalduma:
·Kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist. ·Kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid ·Ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele. ·Ei ole tasutud riigilõiv. ·Ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente. ·Ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele.. ·Oluline keskkonnamõju on hindamata ,kui selle hindamine on nõutav. ·Ehitusseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud liiki kuuluva hoone energiamärgis ei ole paigaldatud nähtavale kohale. ·Puudub energiamärgis, kui selle olemasolu on nõutav. Kui kasutusloa taotleja esitatud dokumendid on puudulikud, peab kasutusloa väljastaja võimaldama taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. Kui puuduse kõrvaldamine on võimatu ja kui puudus ei ole ehitise ohutust arvestades
. 57. Korteriomandi ese reaalosa määratlemine ja omaniku õigus seda kasutada ja käsutada. , . . 58. Korteriomaniku õigused ja kohustused seoses elamu korrashoiuga. : 1) , . 2) , . 3) , . , . , , . 59. Korterelamu valitseja põhikohustused (korteriomandiseaduse alusel. : 2) , .3) 4) 5) 60. Ehitisele esitatavad põhinõuded (ehitusseaduse alusel) , ,, , , , , ,( , ), . 61. Kinnisvara korrashoiu mõiste ja selle selgitus. , . 62 EVS-EN 15221 seeria kinnisvarakeskkonna korralduse põhimudeli selgitu s. , 63. 64. 65 66. . Tehnohooldus- ja remonditööde sarnasused ning erinevused. . , . 67. 68 69Elektritööde ja nende järelevalve korraldus. 1,2 3 . , , . . . 70. Hooldusraamatu põhimõtteline kujundamise mehhanism
ühe- või mitmekihiline rajatis maantee sõidutee ( katendi ) all. Muldkeha ise koosneb järgmistest elementidest: mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad nõlvad, , pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid,mis on ette nähtud Planeerimis- ja projekteerimistasandid Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja ehitusseaduse ning teiste õigusaktide sätetest, tagades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. Kas geovõrgud on kasulikud teedeehituses ja mis kasu sellest on? · kihipaksuse vähendamine (olenevalt olukorrast 30-50%); · kasutusea pikendamine ( hinnanguliselt 3 korda); · kandevõime suurendamine;
kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist ja asendamist eesmärgiga tagada hoone või selle üksikute ruumide põhilised kasutusomadused, sh. plaanilahendused. Maja ehituslik maht ja pinnad oluliselt ei muutu, plaanilahend ja ruumide kasutusotstarve võivad varieeruda. Kui ehitustööde käigus hoone ei säili või säilib ainult alus või vundament, on tegemist uue hoone ehitamise, mitte rekonstrueerimisega. Aeg-ajalt võib segadust põhjustada asjaolu, et kuigi ehitusseaduse kontekstis tähendab rekonstrueerimine konkreetselt olemasoleva ehitise ümberehitamist, võidakse sama sõna mõnel puhul kasutada ka hävinud hoone või hooneosa taastamise tähenduses, sest humanitaarteaduste kontekstis laiemalt tähendab see ka "taasloomist". Renoveerimine tuleneb ladinakeelsest sõnast renovo: korda seadma, uueks tegema, uuendama, taastama; või renovatio: taastamine, uuendamine, tagasipöördumine.
AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 7 (AL) riho rästas Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Mida mõeldakse mõiste ,, garantii’’ all? Ehitusseaduse järgi on garantii ehitusettevõtja võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Ehitusseadusest tulenevat garantiid on võimalik kokkuleppega muuta, jättes näiteks välja
AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 7 (AL) riho rästas Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Mida mõeldakse mõiste ,, garantii’’ all? Ehitusseaduse järgi on garantii ehitusettevõtja võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Ehitusseadusest tulenevat garantiid on võimalik kokkuleppega muuta, jättes näiteks välja
mille hoovis tegutseks ka lastele mõeldud jäätisekohvik. Oma plaanide teostamiseks esitas OÜ Luxus Tartu Linnavalitsusele uue restoranihoone ehitusloa taotluse. Linnavalitsus võttis OÜ Luxus taotluse põhjal vastu korralduse, milles leidis: ,,OÜ Luxus on esitanud küll nõuetekohase taotluse, kuid esitatud ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavate nõuetega. Kuna senise restorani tegevus on niigi majaelanike rahu ja eraelu häirinud, ei pea linnavalitsus tulenevalt ehitusseaduse § 24 lg 1 p-st 2 ja § 3 lg-test 4 ja 6 mürarikast ehitustegevust ning välikohviku avamist majaelanike eeldatava vastuseisu tõttu mõeldavaks. Linnavalitsus soovitab OÜ-l Luxus kavandada taotluses märgitud kinnistule mõni naaberkinnistu elanikke vähemhäiriv tegevus ning esitada seejärel linnavalitsusele uus ehitusloa taotlus." Analüüsige, kas linnavalitsus järgis OÜ Luxus ehitusloa taotluse menetlemisel
sätestatud nõuete rikkumise, ehitusloa või kirjaliku nõusoleku tingimuste täitmata jätmise ja ehitusprojektile mittevastava ehitamise korral; ehitusettevõtjalt ehitamise nõuetekohast ja õigeaegset dokumenteerimist. Omanikujärelevalve tegija peab omanikujärelevalve tegemisel täitma ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid. Ehitusjärelevalve Ehitusjärelevalve ehitusseaduse tähenduses on: ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine; ehituslubade väljaandmine; kasutuslubade väljaandmine; ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; ehitusseaduse §-s 41 nimetatud ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele.
Majandustegevuse raames ei või omanikujärelevalve tegija olla sama ehitise ehitaja ega olla seotud isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb. 15. Mis on vaegtöö? Vaegtööd – sellised tööd, mida ei ole põhilise valmiduse akti vormistamise ajaks tehtud, ent mis ei takista töö ohutut ja eesmärgipärast kasutamist ning kasutusloa saamist ja mille tegemise ajal on võimalik alustada kasutusloa taotlemist ja tööde vastuvõtmist tellija poolt. 16. Mis on hea ehitustava? Ehitusseaduse kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. 17. Kuhu saab esitada kaebuse töösuhtes? Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile? 18. Kui pikk on katseaeg kui lepingus pole seda mainitud? 4 kuud 19. Nimeta maksud ja maksed mida maksab töölepingu olemasolul töötaja ja tööandja protsentides.
1.Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, materjalide loetelust ja spetsifikatsioonist (sisaldab koguseid ja mõõte), tehnilistest ja arhitektuurilistest joonistest, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest ja materjalidest. Ehitusprojekti sisu ja mõiste juriidiliselt on esitatud ehitusseaduses. Ehitusseaduse § 18 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata ehitisele õigusaktides esitatud nõuete täitmist. Ehitusprojekti olemasolu on oluline ka hilisema ekspluatatsiooni ja hoolduse läbiviimise seisukohast
Korstnapühkija väljakutsumisel tasub meeles pidada, et igal teenust kasutanud isikul on õigus saada tõend selle kohta, kes ja millal tema kütteseadmete hooldustööd on teostanud. Vajab rõhutamist, et enamik küttekolletes aset leidvaid tulekahjusid leiavad just uute värskelt paigaldatud küttekolletega ja mõnevõrra vähem juhtub juba olemasolevate küttekolletega. Kui hakata ehitisse ehitama või paigaldama uut küttekollet, siis on tegemist ehitusseaduse mõistes tehnosüsteemi muutmisega ja mis vajab KOV poolt väljastavat ehitusluba või siis kirjaliku nõusolekut, kusjuures KOV ei sa ennem väljastada vastavat luba või nõusolekut kui päästeasutus on selle heakskiitnud. Oluline on antud taotluses ja sinna juurde kuuluvas dokumentatsioonis oleksid sätestatud: · ehitatava või muudetava küttesüsteemi kirjeldus, koos tehniliste kirjelduste ja kütteseadme asukoha äranäitamisega (plaanidel ja lõigetel);
jaotustänavaga. põhitänav – magistraaltänav linna eri osade vaheliseks liikluseks radiaaltänav – radiaalse või ring-radiaalse kujuga tänavavõrgu korral äärelinna kesklinnaga ühendav tänav. veotänav, elutänav, õuetänav, jalgtänav – kitsama otstarbega ja rahulikumat liiklust teenindavad tänavad. Planeerimis- ja projekteerimistasandid Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja ehitusseaduse ning teiste õigusaktide sätetest, tagades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal- majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. Teeprojektile esitatavad nõuded. Tehnilise projekti seletuskirjas peavad olema selgitatud ja põhjendatud järgmised küsimused: ehitusala üldiseloomustus (kliima, ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised
1) linna üldplaneeringu kehtestamise hiljemalt 2006. aasta 1. jaanuariks; 2) valla üldplaneeringu kehtestamise hiljemalt 2007. aasta 1. juuliks. § 46. Seaduse rakendamine menetluses oleva planeeringu, kehtestatud planeeringu ja kehtestatud ehitusmääruse puhul (1) Maavanema või kohaliku omavalitsuse poolt vastuvõetud maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu või detailplaneeringu menetlemine kuni planeeringu kehtestamiseni toimub käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse alusel. (2) Planeerimis- ja ehitusseaduse alusel kehtestatud planeering jääb kehtima pärast käesoleva seaduse jõustumist. (3) Planeerimis- ja ehitusseaduse alusel kehtestatud valla või linna ehitusmäärus jääb kehtima pärast käesoleva seaduse ja ehitusseaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesolevas seaduses ja ehitusseaduses ehitusmääruse kohta sätestatuga
üldkasutatavates ehitistes Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrus nr 14 Ehitusloa taotluse läbivaatamise, kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamise, kasutlusloa taotluse läbivaatamise ja riikliku ehitisregistri dokumendi väljastamise eest tuleb kohalikule omavalitsusele tasuda riigilõiv vastavalt Riigilõivuseaduse 2 ptk. toodud tasumise juhendile ja 17 ptk. 1 jaos § 317 toodud suurustele. Ehitusloa taotluse maht on esitatud Ehitusseaduse § 26. - Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 66 "Ehitusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord". Taotluse esitamise blanketid on kättesaadavad Ehitisregistri lehelt. - Ehitusloa taotluse täitmisel vajaminevate ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamine tuleb teha vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 69 "Ehitise tehniliste andmete loetelu"
keskkonnajuhtimissüsteemide seadus, jõustus 03.04. 2005 § 22. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine • (1) Keskkonnamõju strateegiline hindamine on taotletava kava, riikliku arengukava või programmi rakenduse tegevuse tulemusel võimaliku keskkonnamõju hindamine. • (2) Võimalik keskkonnamõju taotletava kava tegevuse tulemusel tuleb hinnata kava eelnõu alusel ja hinnang tuleb avalikustada koos kavaga vastavalt Planeerimise ja Ehitusseaduse nõuetega Keskkonnamõjude hindamine ja Keskkonnaauditi seadus • (3) Võimalik keskkonna mõju taotletava riikliku arengukava või programmi tegevuse tulemusel tuleb hinnata kava või programmi eelnõu alusel. • (4) KSH Keskkonnaraport moodustab kava, riikliku arengukava või programmi omaette osa. KSH protsess Üldine KSH etapp Võtmearutelud Mõjude prognoosi koostamine
äärmise sõidurajatelge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 m. Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit 3) Planeerimis- ja projekteerimistasandid · Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja ehitusseaduse ning teiste õigusaktide sätetest, tagades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. 4) Teeprojekti etapid 5) Projekteerimistasandid ja nende iseloomustus 6) Miks on oluline projektkiirus? Tee põhiliste elementide parameetrid tuleb määrata lähtudes projektkiirusest.
telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 m. Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. 3) Planeerimis- ja projekteerimistasandid Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja ehitusseaduse ning teiste õigusaktide sätetest, tagades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal- majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. 4) Teeprojekti etapid 5) Projekteerimistasandid ja nende iseloomustus Teeprojekti etapi tulemused Teeprojekti faasid Teeprojekti dokumendid Sisu
ja Sotsiaalhoolekande seadus. Üürisuhteid reguleerib alates 1.juulist 2002. Võlaõigusseadus, mistõttu samast ajast ei kehti suur osa Elamuseadusest. Põhivastutus eluasemega seotud poliitikate kujundamisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Sotsiaalministeeriumil; ruumilist planeerimist juhtival Keskkonnaministeeriumil on kanda oluline väike, kuid oluline roll, samuti teistel ministeeriumitel. Uue ehitusseaduse kehtestamisega 1. jaanuaril 2003. a muutus ehitustegevus mõnede institutsioonide osas, nagu ehitus- ja kasutusload, ehitusjärelevalve, väga rangelt reglementeerituks. Lubade saamiseks tuleb pärast 2003. a vormistada mitmeid dokumente ning saada kooskõlastusi. Seaduses ei ole kohta mõistetel, mis aitaksid õigusnormide tulva vähendada, - milleks on hea ehitustava, head kombed, mõistlikkus jms. Üldjuhul siiski võib uue ehitusseadusega rahule jääda, kuna see arvestab Euroopa
viida prügilasse, vaid kasutatakse tööde tegemiseks (näiteks maa täitmiseks) mõnel teisel objektil. See on jäätmete taaskasutamine. Iga omavalitsus kehtestab oma jäätmehoolduseeskirjaga nõuded ehitusjäätmete käitlemiseks. Tallinna Jäätmehoolduseeskirjaga seatakse jäätmevaldajatele konkreetsed kohustused. Eeskirja lisaga sätestatakse ehitusjäätmete käitlemise kord Tallinnas. Ehitamise (s.h. lammutamise, mis Planeerimis- ja ehitusseaduse järgi võrdsustatakse ehitamisega) aluseks on ehitusprojekt. Ehitusprojekti koosseisus peab olema jäätmekava, kus näidatakse ära ehitusjäätmete hinnanguline kogus ja koostis, mullatööde mahtude bilanss, ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad ning jäätmete edasine suunamine. Ehitusprojekt peab olema kooskõlastatud keskkonnaametiga. Nõue omada jäätmekava tekib kui on ületatud teatud jäätmekogus. (vaata eeskirja peatükki number 3)
Samuti peab lapsevanem tooma lapse dokumendikoopia ning tõendi perearstilt, et lapsel pole mingeid tõsisemaid haigusi. (HEAK, 2008) 2.4 Lastehoiu ruumid Nõudeid selle kohta, missugune peab olema hoone ja selles olevad ruumid, kus tegutseb lasteasutus, käsitleb määrus nimega Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele: „§ 2. Üldnõuded (1) Lapsehoiuteenust võib osutada ruumides, mis vastavad «Ehitusseaduse» §-s 3 ja selle alusel kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele ning käesoleva määrusega kehtestatud tervisekaitsenõuetele. (2) Lapsehoiuteenuse osutajal peavad olema lapsehoiuteenuse osutamiseks sobivad ruumid, kus on võimalikult väike risk lastel vigastuste, mürgistuste ja muude tervisehäirete tekkeks. (3) Ruumides peab olema piisav õhuvahetus, piisav loomulik ja kunstlik valgustus,
midagi. Selle sordi katsetused seda küll ei näidanud. Laboratoorsed katsed näitavad ka seda, et 6 kuu pärast kahjulike ainete eraldumine lakkab, töövõtjale olid aga linoleumi esialgsed kahjulikud omadused teada. Kostja OÜ Ehitusmeister juhatuse esimees palus kohut jätta hagi rahuldamata, kuna ehitustööd olid tehtud tähtaegselt ja kvaliteetselt ja linoleumi kvaliteedi eest tema vastutama ei pea. Millise otsuse teeb kohus? Vastavalt Ehitusseaduse prg. 6 lg 3 Ehitustoode peab turule laskmisel olema varustatud informatsiooniga selle omaduste ning kasutusala ja -viiside kohta (kasutus- ja paigaldusjuhend) oleks OÜ Põrandakate pidanud K-Rauta kauplust informeerima selle toote omaduste ja kasutusala kohta. Lisaks miks paigaldas töövõtja sellise materjali tööruumi, kui teadis selle sobimatutest omadustest? § 3. Ehitisele esitatavad nõuded (1) Ehitis peab olema
järelevalvet liigse müra üle teostab Terviseamet. Kohalikul omavalitsusel puudub pädevus selliseid probleeme lahendada. A ei jätnud jonni ja kirjutas 2.11.2010 LV-le uue kirja, milles palus katlamaja tegevus lõpetada, kuna selle tegevus on juba tema tervist kahjustanud. Kirjale lisas A arsti väljastatud tõendi, milles oli kirjas, et 30.10.2010 toimunud kuulmiskontrolli käigus tuvastati A-l kuulmise vähenemine. 18.11.2010 tunnistas LV katlamaja ehitusloa ehitusseaduse § 28 lg 1 alusel kehtetuks. Otsuses märgiti, et katlamajast lähtuv müra on ohtlik isikute tervisele. Hinnake linnavalitsuse tegevuse (30.09.2010 ja 20.10.2010 kirjad ning 18.11.2010 ehitusloa kehtetuks tunnistamise otsus) õiguspärasust. -kirjad on toimingud, ehitusloa kehtetuks tunnistamine on haldusakt. - pädevus: kirjade vastamise pädevus ei ole küsimus, kellele kirjutatakse, see peab vastama. ehitusloa kehtetuks tunnistamine: ehitusseadusest tulenev
… ÜHTSETE-VÕRRELDAVATE KULUTUSTE LIIGITUSE PÕHIMÕTETE JA KOONDVORMIDE KASUTAMIST MAKSUMUSARVUTUSTE ALUSENA Arvutused peavad olema võrreldavad, et … - Kaitsta omaniku huve ja tehtud maksumusarvutuste korrektsust kokkulepete saavutamiseks korraldatud läbirääkimistel - Põhjendada tehtud arvutusi konfliktide ja eriarvamuste lahendamisel - Tõendada kulutuste tegemist ja hinnata nende põhjendatust/otstarbekust 1.6. Terminid ja mõisted Ehitusseaduse §2 kohaselt: - Ehitis on on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. - Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis - Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit - Projekteerimine on: o Ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine
toodete ja seadmete infokirja. 1)kande-ja piirdekonstruktsioonid 3-tsementeerimine ja silikaatimine(pinnase poorid täidetakse korduvkasutusega elemendi) K.K võtavad vastu koormusi(tuul, omakaal, lumi) ja kannavad tsemendipiimaga, vedela tsementmördiga või vesiklaasi 2)Planeerimis- ja ehitusseaduse täitmiseks kehtestatud ehitusega need üle kas pinnale või spetsiaalsele alusele. Nad võivad olla vesilahusega) Terasseinad(kujutavad endast pikki kitsaid paneele, mis seotud normide väljatöötamisega kord määrab ehitusala üldnormide vertikaalsed(seinad, postid, vundamendid) või 4-termiline töötlemine(kasutatakse näit
Kogu, mille pidamise eesmärgiks oli teabe kogumine riigi territooriumil asuvate hoonete kohta (olenemata nende kuuluvusest ja kasutamise otstarbest). Töötleja oli maj- ja komm.minist. Andmete esitajad on vallasasjast hoone omanik ja seadusega sätestatud juhtudel teised isikud. Esitatakse ehit. andmed, asukoht, isikud seotud, omaniku andmed jne. Eh.registri pidamise eesmärgiks on ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta teabe koondamine, hoidmine ja avalikustamine. Ehitusseaduse kohaselt on KOV kohustus teha nii kirjalik nõusolek, eh.luba kui ka kas.luba internetis riikliku ehitisregistri veebilehele. Eh.registri toimimise eest vastutab maj- ja komm, andmed esitavad: KOV, TJI, muinsuskaitseamet, raudteeamet, maj- ja komm. Eh.registris märgitakse andmeid: ehitiste; ehitiste ekspertiiside; omanike; projekteerijate ja kontrollijate; mõõdistajate; ehitajate; omanikujärelvale; muude ettekirjutuste kohta. 13. Vallas ja kinnisom. Seos ehitusobj
IPK - Ida Päästekeskus LõPK- Lõuna Päästekeskus LäPK - Lääne Päästekeskus MV - meeskonnavanem mall - fail, kuhu salvestatakse joonise või dokumendi kujutist OPK - operatiivkorrapidaja operatiivkaart - on hoones operatiivtöö läbiviimiseks kasutatav mõõtkavaline hoone, korruste ja lõigete plaan koos tegelike ruumide asetusega ning selle juurde kuuluvate operatiivtööks vajalike andmetega ja muu hoonet iseloomustav lihtsustatud joonis (Ehitusseaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 27.03.2014) operatiivplaan - tulekahju kustutamise plaan, kus ära kaardistatud voolikute hargnemised ning autotehnika paigutus PTJ - päästetöö juht, kes juhib päästetöid sündmuskohal PA - Päästeamet PPK - Põhja Päästekeskus päästetegevus –koosneb kannatanu otsingust ja kannatanu transportimisest sündmuskohal (Põld 2013:3) päästetöö - päästesündmuse toimumine, ohu tõrjumine ja kõrvaldamine ning päästesündmuse
eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid; 3) mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid; 4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid; 5) võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente. 65. Ehitisele esitatavad põhinõuded (ehitusseaduse alusel) Mehhaaniline tugevus püsivus, kasutusiga. Tuleohutus. Hügieenilisus, tervislikkus ja keskkonnaohutus. Kasutusohutus. Müratõrje. Energiasäästlikkus ja soojapidavus: energiatõhusus. Majanduslikkus (kasutuskulud, korrashoiukulud,funktsionaalsus, otstarbekus). Sobivus keskkonda (linna- ja looduskeskkonda). 66. Kinnisvara korrashoiu mõiste ja selle selgitus.Kinnisvara korrashoid on kinnisvara eluea jooksul elluviidavate tehniliste ja
täitmise eest; 2) rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid; 3) mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid; 4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid; 5) võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente. 65. Ehitisele esitatavad põhinõuded (ehitusseaduse alusel) – Mehhaaniline tugevus püsivus, kasutusiga. Tuleohutus. Hügieenilisus, tervislikkus ja keskkonnaohutus. Kasutusohutus. Müratõrje. Energiasäästlikkus ja soojapidavus: energiatõhusus. Majanduslikkus (kasutuskulud, korrashoiukulud,funktsionaalsus, otstarbekus). Sobivus keskkonda (linna- ja looduskeskkonda). 66. Kinnisvara korrashoiu mõiste ja selle selgitus.Kinnisvara korrashoid on kinnisvara
1. Ehitusõigus mõisted ja ehitusseaduse reguleerimisala ning üldised nõuded Ehitusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib ehitamist, ehitamisest tulenevaid õigussuhteid sätestades nõuded ehitistele ja projekteerimisele, ehitamise ja kasutamise ja ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse ehitusõiguse aktide rikkumise eest ning ehitusjärelvalve ning riikliku järelvalve korralduse. §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. (2) Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. ...
.........28 77. Kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidav ehitusjärelevalve põhikohustused ja õigused ......................................................................................................................................... 30 78. Ehituse ja ehitiste riiklik järelevalve põhikohustused ja õigused...............................32 79. Omanikujärelevalve põhikohustused ja õigused..........................................................33 80. Ehitise omaniku kohustused ehitusseaduse tähenduses.............................................35 82. Mälestised ja muinsuskaitse alal paikneva ehitise omaniku kohustused ja õigused....37 83. Ehitiste eluead ja nende omavaheline seos................................................................38 84. Kinnisvara korrashoiu korralduse seos ettevõtte arengustrateegiaga.........................38 85. Vertikaalne integratsioon ärilistes suhetes ja selle mõju kinnisvara omandi ja kasutussuhetele.....................................
määramisel on arvestatud väljumistee vertikaalosa (trepi) kõrgus kolmekordse pikkusena. 69 11.2. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded Kasutatud: EHITISELE JA SELLE OSALE ESITATAVAD TULEOHUTUSNÕUDED (RTI, 09.11.2004, 75, 525; 2004) on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusega nr 315 Muudetud ja jõustunud 1.10.2007. Määrus on kehtestatud «Ehitusseaduse» § 3 lõike 11 alusel. Edaspidi konspektis (VV 27.10. 2004. a määrus nr 315): EVS 812-7:2008. Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus Tuleohutusnõuded Ehitistele esitatavate tuleohutusnõuete eesmärgiks on nende ehitiste projekteerimisel ette näha ja ehitamisel realiseerida sellised plaani- ja konstruktsioonilahendused, mis tagavad neis ehitistes
võõrkehasid, näiteks metalle ja kive. Jäätmete purustamine on ohtlik Viisid: giljotiin, veski ja jäätmehunt 3. Jäätmete tihendamine ja pallimine: Odavam vedu, hõlbus säilitada, lihtne laadida, kõrgem turuväärtus JÄÄTMETE PÕLETAMINE Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuse poolt antud "Jäätmeseaduse" §-de 81 ja 96 kohane jäätmeluba jäätmete põletamiseks või "Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse" kohane kompleksluba "Ehitusseaduse" § 32 kohane rajatise kasutusluba Ohtlike jäätmete põletamisel ohtlike jäätmete käitluslitsents vastavalt "Jäätmeseaduse" § 99 Jäätmete põletamine on maailmas laialt levinud, surlinnades möödapääsmatu. EL ~ 500 prügipõletusettevõtet, üle poole oma prügist põletavad nt. Luksemburg, Belgia, Sveits, Rootsi. Põletamise eesmärgid on vähendada jäätmete mahtu ja likvideerida nakkusohtlikke jäätmeid või toota soojus- või elektrienergiat.
määramisel on arvestatud väljumistee vertikaalosa (trepi) kõrgus kolmekordse pikkusena. 69 11.2. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded Kasutatud: EHITISELE JA SELLE OSALE ESITATAVAD TULEOHUTUSNÕUDED (RTI, 09.11.2004, 75, 525; 2004) on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusega nr 315 Muudetud ja jõustunud 1.10.2007. Määrus on kehtestatud «Ehitusseaduse» § 3 lõike 11 alusel. Edaspidi konspektis (VV 27.10. 2004. a määrus nr 315): EVS 812-7:2008. Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus Tuleohutusnõuded Ehitistele esitatavate tuleohutusnõuete eesmärgiks on nende ehitiste projekteerimisel ette näha ja ehitamisel realiseerida sellised plaani- ja konstruktsioonilahendused, mis tagavad neis ehitistes
Seadusandlus Jäätmete põletamine Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuse poolt · Maailmas laialt levinud antud "Jäätmeseaduse" §-de 81 ja 96 kohane jäätmeluba jäätmete põletamiseks või "Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse" · Möödapääsmatu suurlinnades kohane kompleksluba "Ehitusseaduse" § 32 kohane rajatise kasutusluba · EL ~ 500 prügipõletusettevõtet, üle poole oma prügist põletavad nt. Ohtlike jäätmete põletamisel ohtlike jäätmete Luksemburg, Belgia, Sveits, Rootsi. käitluslitsents vastavalt "Jäätmeseaduse" § 99 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 41 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 42
alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. § 32. Raadamine (1) Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. (2) Raadamiseks annab kirjaliku nõusoleku keskkonnaminister või tema volitatud isik: 1) planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu või selle puudumise korral kehtestatud detailplaneeringu alusel; 2) ehitusseaduse või maaparandusseaduse kohase ehitusprojekti või elektriohutusseaduse kohase elektripaigaldise käidukava alusel, kui detailplaneeringu kohustus puudub; [RT I 2007, 12, 64 jõust. 20.07.2007] 3) kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas kaitseeeskirja või kaitsekorralduskava alusel. (3) Raadamiseks nõusoleku taotlemise korra ja taotluse vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega. § 33. Keskkonnakaitsenõuded raiete tegemisel
· olema pidevalt kättesaadaval päästetööde juhile objekti kohta lisainformatsiooni andmiseks · · · Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded · Vastu võetud 27.10.2004 nr 315 RT I 2004, 75, 525 jõustumine 01.01.2005 · Muudetud järgmiste aktidega (näita) Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 20.09.2007 RT I 2007, 53, 357 01.10.2007 · Määrus kehtestatakse «Ehitusseaduse» § 3 lõike 11 alusel. · 1. peatükk ÜLDSÄTTED · § 1. Määruse reguleerimisala · Määrus sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale esitatavad nõuded (edaspidi tuleohutusnõuded). · § 2. Olulised tuleohutusnõuded · (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime;
Põhilise valmiduse korral on töö sellises valmiduses, mis võimaldab Tellijal asuda taotlema kasutusluba. 85 Lõplik valmidus st. on teostatud kõik lepingu objektiks olevad tööd, kõik kohustused on täidetud - vormistatakse lõpliku valmiduse akt. 9.8. Ehitise omaniku põhilised kohustused seoses ehitusprotsessi korraldamisega (ehitusseaduse alusel). Ehitise omanik peab detailplaneeringu kohustusega aladel teavitama kohalikku omavalitsust püstitatud väikeehitisest, millele ei taotleta kasutusluba, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. Ehitise omanik on kohustatud tagama (vt. täpsemalt Ehitusseaduse § 29!) · tagama ehitusloa olemasolu · esitama kohalikule omavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise, välja arvatud
Tallinn : Sotsiaalministeerium. http://www.sm.ee/est/HtmlPages/icf/$file/icf.pdf (18.05.08). Raepress, 2000. Komisjon: Ratastooliga ligipääsetavus tuleks kaartistada kogu linnas. Eesti Päevaleht. Rekkor, S., 2009. Teenindusühiskond. Õppematerjal. Tallinna Ülikool. Riigi Teataja, 2002, Nõuded liikumis-, nägemise- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes. Vastu võetud 28.11.2002 nr 14 Määrus kehtestatakse «Ehitusseaduse» (RT I 2002, 47, 297) § 3 lõike 10 alusel. Richardson, M. (1997). Addressing barriers: disabled rights and the implications for nursing of the social construct of disability. Journal of Advanced Nursing, 25, 1269-1275. Roosental, M. 2003. ,,Iseseisva elu võimalikusest." Roberts,K. 2004. The Lesure Industries. London: Palgrave Macmillan. 48 Sotsiaalministeerium. Puudega inimesed.18.02.2010. www.sm.ee/sinule/puudega- inimesele.html Soone K., 2012
2002.a. võeti vastu Euroopa Liidu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta (2002/91/EÜ). Direktiivi eesmärk on edendada Euroopa Liidus hoonete energiatõhusust , võttes arvesse kliimat ja kohalikke tingimusi ning nõudeid hoone sisekliimale ja meetmete majanduslikku põhjendatust. Direktiiv kohustas EL-i riike kehtestama nõudeid hoonete energiatarbimise alandamiseks. Miinimumnõuete rakendamine üle 1 000 ruutmeetriste hoonete renoveerimisel. 2006.a. võeti Eestis vastu „Ehitusseaduse, hooneühistuseaduse, korteriomandiseaduse, korteriühistuseaduse ja seadmete energiatõhususe seaduse muutmise seadus” Muudatused on kohustuslikud – hoonete võõrandamisel alates 1. jaanuarist 2009.a. Energiamärgis on küll kohustuslik, kuid selle puudumisel ei trahvita ega rakendata ka muid sanktsioone. VV määrus 20. detsembril 2007.a. – „Energiatõhususe miinimumnõuded” Energiamärgis annab garantii, et elamispinna igakuised
… ÜHTSETE-VÕRRELDAVATE KULUTUSTE LIIGITUSE PÕHIMÕTETE JA KOONDVORMIDE KASUTAMIST MAKSUMUSARVUTUSTE ALUSENA Arvutused peavad olema võrreldavad, et … - Kaitsta omaniku huve ja tehtud maksumusarvutuste korrektsust kokkulepete saavutamiseks korraldatud läbirääkimistel - Põhjendada tehtud arvutusi konfliktide ja eriarvamuste lahendamisel - Tõendada kulutuste tegemist ja hinnata nende põhjendatust/otstarbekust 1.6. Terminid ja mõisted Ehitusseaduse §2 kohaselt: - Ehitis on on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. - Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis - Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit - Projekteerimine on: o Ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine
Samas kursehariduse jätkamist alaealisele vahistatule ei võimaldata. 41 Olenemata sellest, kas vahistatu töötab või õpib on tal VangS § 93 lõikes 5 kohaselt siiski alati õigus vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Eeltoodust johtuvalt võib järeldada, et sisuliselt viibib vahistatu 23 tundi ööpäevast lukustatud kambris. Vahistatu kamber ei erine kinnipeetava kambrist. Kambrile esitatavad nõuded tulenevad VangS § 45, mis sätestab, et kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale (vahistatule) kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri, samuti peab kambris olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambrile esitatatavaid nõudeid täpsustab justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskirja" 42 (VSkE) § 7 lõige 1, millest lähtuvalt peab kamber sisaldama ühe- või kahekordset voodit,
soetamiseks või elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid, mis on maksustamisperioodil tasutud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi, sealhulgas Eesti, residendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel. Intresside deklareerimisel tuleb silmas pidada alljärgnevaid reegleid, kui eluasemelaenu võtjateks on abielus mitteolevad elukaaslased. Juhul, kui kaasomandis eluaseme soetamiseks on mõlemad elukaaslased ühiselt laenu võtnud, saab kumbki
asendas alates 1. juulist 2003. a kehtivuse kaotanud AÕS § 243. Samuti nõustub kolleegium kohtute arusaamaga, et hoonestusõiguse lõpetamise aluseks oli ja selle kinnisasja omanikule kandmise aluseks on ka see, kui kokkulepitud tähtaja jooksul ei püstitata kokkulepitud ehitise osa. Sellist järeldust kinnitab ka hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise ajal 22. veebruaril 2001. a kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 38, mis liigitas ehitised hooneteks ja rajatisteks ning sätestas, et hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis ning rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone.Riigikohtu otsus 3-2-1-61-08, pöörata eelkõige tähelepanu p 11-14 16. Kohtud tuvastasid samuti, et kostja ei esitanud hagejale lepingus kokkulepitud ajaks (23. juuniks 2001
palkkonstruktsioonis elamutele sobiva universaalse lahendusena. Kuna küsimus erinevate soojustusmaterjalide ja –meetodite efektiivsusest ja sobivusest on, eelkõige kaitsealuste hoonete puhul, jätkuvalt olulisena päevakorras ja selle kohta on Eestis kättesadav vähe tõenduspõhist teaduslikku informatsiooni, vajaks teema ilmselt edaspidi põhjalikumat uurimist. 130 6 Piirdetarindite helipidavus Ehitusseaduse kohaselt tuleb ehitises vältida müra ülemäärast levikut. Müra leviku tõkestamine on üks kuuest ehitisele esitatavast olulisest nõudest. Müra võib olla tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes elada või töötada. Müra tungib korterisse nii väliskeskkonnast, teistest korteritest kui ka trepikojast. Lisaks levib müra korterisiseselt tubade vahel. Uuringu eesmärgiks oli selgitada vanemate puitkorterelamute sisepiirete helipidavuse
Kui H. Mänd esitas taotluse maa tagastamiseks mis tagastamisele ei kuulu, pidanuks N 192 Linnavalitsus tegema korralduse taotluse rahuldamata jätmise kohta viitega MRS § 6 lg.2 p.3. N Linnavalitsus viitas MRS § -le 7 lg.1, millega kohaldas vääralt materiaalõigusnormi. Kuna M. Kuusk kuuluval garaazil puuduvad ehitusluba ja maakasutusõigus, on nimetatud ehitis Planeerimis-ja ehitusseaduse (PES) § 42 mõttes omavoliline, s.t. ebaseaduslik ehitis ja AÕS RS § kohaselt õigusliku aluseta ehitis. Ehitise kasutamine on PES kohaselt lubatud peale kasutusloa saamist, milline M.Kuusk garaazil samuti puudub. AÕS RS § 14 lg.1 sätetest lähtudes, on maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis, mis on maaga püsivas ühenduses, asjaõigusseaduse § 16 kohaselt maatüki oluline osa. AÕS RS § 14 lg
• See on suurimaks probleemiks ka tänapäeva (linna)planeerimise puhul 202. Eesti ruumilise planeerimise süsteem (planeeringute liigid ja nende iseärasused) 203. Ruumilise planeerimisega seonduvad peamised õigusaktid. Avalikkuse kaasamine ruumilise planeerimise protsessi. Planeerimisseadus, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, ehitusseadus, maakorraldusseadus, asjaõigusseadus PLANEERIMINE EELDAB AVALIKKUSE OSAVÕTTU Planeerimis- ja ehitusseaduse eesmärgiks (§ 1 lõige 1 kohaselt) on tagada võimalikult paljude ühiskonna liikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. Üldplaneering võimaldab vallal või linnal paika panna oma arenguprioriteedid ja reserveerida maad. Detailplaneering koostatakse üldplaneeringus kavandatu elluviimiseks
annaabi.ee 
