Renoveerimine (0)

EHITUSMÕISTED
Restaureerimine - Ennistama ehk taastama esialgsel kujul.
Konserveerimine- Tööde kompleks , mis tõkestab objekti edasise hävinemise selle konstruktiivse ja dekoratiivsete elementide kindlustamise ja kaitsega ilma neid muutmata.
Revaloriseerimine, taasvääristamine – ehitise, ansambli, ajaloolise linnaosa varjatud
või minetatud ehituskunstilise väärtuse taastamine (väärtust vähendavate elementide
kõrvaldamise ning väärtuslike elementide esiletoomise teel).
Rekonstrueerimine – a) ehitise, ka ansambli või asumi ümberehitamine selle
ajakohastamise, otstarbe muutmise või tehnoloogilise täiustamise eesmärgil; b) oletuslik
(mitte autentsusel põhinev) taastamine.
Remont (seni kapitaalremont) – ehitustööd iganenud või lagunenud ehitustarindite
taastamiseks või uuendamiseks
Renoveerimine, uuendamine – üldisem termin restaureerimise, rekonstrueerimise ja
remondi tähenduses.
Renoveerimise eesmärgid :
Enne kui asuda tehniliste lahenduste juurde tuleks aru saada, et kõige aluseks on mõtteviisi paika panemine. Arusaamine, mille järgi vana maja on tülikas, kallis, kulukas ja äraviskamisele kuuluv tuleks ja võiks sageli asendada hoopis kaasaegsema mõtteviisiga. Nimelt, et vana on unikaalne, sageli käsitööna valitud looduslikest materjalidest ehitatud ja ökoloogiliste materjalide tänapäevaseks kasutamiseks igati sobilik keskkond.
Teiseks tuleks vana olemasolevat materjali vaadelda kui juba kohal olemasolevat, mille lammutamisele ja eemaldamisele mõtlemise asemel püüdkem kõigepealt leida võimalusi olemasoleva korrastamiseks või taaskasutamiseks.
Vana maja ei olegi tarvis alati totaalselt muuta, vaid kõrvaldada tuleb ajaga ilmnenud selged puudused, parandada hooldamatuse ja kulumise läbi tekkinud vead ja võttagi vana maja kui teistmoodi ja unikaalset keskkonda, mida tasub väärtustada.
Muidugi on vana maja puhul palju probleeme ja mitte iga maja pole võimalik päästa. Ebamäärasus remonditööde planeerimisel ja ehitustööde teostuse järelvalvel on ehk kõige suuremad takistused, lisaks ka kinnisvaraarenduse surve krundi maksimaalseks ärakasutamiseks.
Säästev renoveerimine kui meetod on üha laiemalt kasutusel ja selle läbi on oma olemuse ja eripära säilitamas paljud hooned Eestis.
Mis vahe on restaureerimisel, rekonstrueerimisel ja renoveerimisel?
Restaureerimine tuleneb ladinakeelsest sõnast restituo: uuesti panema , tagasi asetama, tagasi tooma , tagastama, taastama, ennistama, uuesti heaks tegema, tühistama, kehtetuks tunnistama.
Restaureerimine tagab mälestise autentse ajaloolis -arhitektuurse seisundi fikseerimise väärtusetute ja ilmet rikkuvate lisandite (kihistuste) eemaldamisega ning puuduvate osade taastamisega teaduslikult põhjendatud kujul. Kasutatakse peamiselt töövõtteid ja tehnikaid, mida tarvitati hoone või selle osade esialgsel ehitamisel.
Rekonstrueerimise all mõeldakse eelkõige ümberehitamist: ehitise piirdetarindite ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist ja asendamist eesmärgiga tagada hoone või selle üksikute ruumide põhilised kasutusomadused, sh. plaanilahendused. Maja ehituslik maht ja pinnad oluliselt ei muutu, plaanilahend ja ruumide kasutusotstarve võivad varieeruda.
Kui ehitustööde käigus hoone ei säili või säilib ainult alus või vundament, on tegemist uue hoone ehitamise, mitte rekonstrueerimisega. Aeg-ajalt võib segadust põhjustada asjaolu, et kuigi ehitusseaduse kontekstis tähendab rekonstrueerimine konkreetselt olemasoleva ehitise ümberehitamist, võidakse sama sõna mõnel puhul kasutada ka hävinud hoone või hooneosa taastamise tähenduses, sest humanitaarteaduste kontekstis laiemalt tähendab see ka “taasloomist”.
Renoveerimine tuleneb ladinakeelsest sõnast renovo: korda seadma, uueks tegema, uuendama, taastama; või renovatio: taastamine, uuendamine, tagasipöördumine.
Selle alla kuulub ehitise või selle osade korrastamine, taastamine ja uuendamine. Hoone mahulised ja pinna põhiparameetrid oluliselt ei muutu, põhiliselt säilib ka selle kasutusotstarve.
Ehitise renoveerimine võib sisaldada ka tehnosüsteemide olulist rekonstrueerimist. Tulenevalt tehnoloogia arengust ja uutest teadmistest võidakse paremaks toimimiseks kasutada uusi lahendusi.
Parim on olukord, kus oleks võimalik hoonet säilitada ja hooldada nii, et renoveerimise vajadus oleks võimalikult väike. Siiski on renoveerimist täielikult välistada raske, kuna materjalide vananemise käigus nende omadused muutuvad ja need ei pruugi enam täita neile pandud ülesandeid.
Võrreldes ehitusaegse olukorraga, on muutunud ka inimeste elustiil ja harjumused ning sageli on vaja kohandada hoonet elanike vajadustele sobivaks. Puitkorterelamute renoveerimisel tuleb tähelepanu pöörata kõigile ehitisele esitatavatele olulistele nõuetele: mehaaniline tugevus ja stabiilsus, tuleohutus, hügieenilisus, tervise- ja keskkonnaohutus , kasutusohutus, mürakaitse, energiasääst ja energiatõhusus, jätkusuutlikkus, esteetilised ja arhitektuuriajaloolised väärtused.
Renoveerimisel on esmatähtis hoone ohutuse (kandevõime, tule-, kasutus-, keskkonnaohutus jne) ja tervisliku sisekliima (piisav õhuvahetus, niiskuskahjustuste vältimine, sobiv temperatuur ja niiskus jne) tagamine.